Sa oled siin

Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: soovitused ja korduma kippuvad küsimused

Õppetöö toimub võimalikult tavapäraselt. Töökorralduse üle otsustab iga haridusasutus koos pidajaga, lähtudes Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti edastatud soovitustest.

22.09 saadetud täiendatud soovitustega kõigile haridus- ja noorteasutustele saab tutvuda siin. Soovitused puudutavad üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid.

Küsimuste korral palume pöörduda ministeeriumi infotelefonidel 5690 0353 ja 5690 0340 (tööpäeviti kell 9 -17) ja e-posti aadressil info@hm.ee.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada telefonil 7350750 (tööpäeviti kell 12-16).

Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee

Kõigi koroonaviiruse leviku ja selle ennetamise meetmetega seotud küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.

Info täiendatud: 01.10.2020

HOIA mobiilirakendusest saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ning seeläbi kaitsta enda ja teiste tervist. 

Lae rakendus alla: hoia.me


 

Korduma kippuvad küsimused

ÕPPETÖÖ KORRALDUSEST

Õppetöö toimub võimalikult tavapäraselt, kuid olukord võib nakkusohu kasvades kiirelt muutuda.

Vähimagi haiguskahtluse korral või lähikontaktsena tuleb püsida kodus.

Järgida tuleb head kätehügieeni.

Vähendada tuleb lähikontaktide hulka.

Soovitame laadida alla koroonarakenduse HOIA.

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, võttes arvesse, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.–6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi.
 

Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest. Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele ja tugispetsialistidele kui ka lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada ka telefonil 7350 750 (tööpäeviti kell 12-16).

Eesmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Töö korraldatakse vajadusel ümber eelkõige klassi, hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid.
 

Riskide maandamiseks soovitame haridusasutustel läbi mõelda järgnevad teemad:

  • distantsõppe korraldamine, sh osalise distantsõppe korraldamine;
  • õpetajate töökorralduse põhimõtted distantsõppel ja osalisel distantsõppel;
  • riskirühma kuuluvate õpetajate ja õpilaste tegevuse ümberkorraldamise võimalused;
  • ruumide kasutus ja inimeste hajutamise võimalused;
  • külaliste hoonesse lubamine;
  • ürituste korraldamine, ekskursioonid ja õppekäigud;
  • isikukaitsevahendite varumine ja kasutamine;
  • lapsevanemate regulaarne informeerimine;
  • koroonajuhtumi või -juhtumite tuvastamine asutuses

Selleks, et vajadusel oleks võimalik operatiivselt lapsevanemaid teavitada või lähikontakte tuvastada, on oluline hoida kontaktandmete nimekirjad ajakohased.

TERVISEKÜSIMUSED

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koju?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik,  üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kas nohuga peab koju jääma?

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata.
Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Kes on lähikontaktne?

Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:
• elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

Kuidas peab käituma SARS-CoV-2- positiivse inimese lähikontaktne?

• Eneseisolatsioon 14 päeva.
• Kui haigussümptomid puuduvad, siis testi ei tehta (v.a juhul, kui Terviseamet otsustab teisiti).
• Kui haigussümptomeid ei teki, võib eneseisolatsiooni lõppedes naasta tavapärase elukorralduse juurde.
• Kui haigussümptomid tekivad, tuleb ühendust võtta perearstikeskusega või helistada perearsti nõuandetelefonil 1220.
• Kui tekivad sümptomid ja SARS-CoV-2 test osutub positiivseks, algab eneseisolatsiooni päevade arvestus otsast peale.

Kas haigestunu lähikontaktsega kokku puutunud isikud peavad koju jääma?
Ei. COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestega omakorda lähikontaktis olnud inimestel suurenenud riski haigusesse nakatuda ei ole ning kontakti kontaktid isolatsiooni jääma ei pea.

Kui kauaks peab haigestumise järel koju jääma?

Juhul, kui COVID-19 diagnoos leiab kinnitust, jäävad eneseisolatsiooni nii haigestunu kui tema lähikontaktsed. Lähikontaktsed peavad jääma koju 14 päevaks ja seda loetakse alates lähikontakti esimesest päevast. Lähikontaktsete väljaselgitamise korraldab Terviseamet, kaasates selleks kooli.

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test positiivne:
• Isolatsioon kestab tavaliselt 14 päeva.
• Isolatsiooni peavad jääma ka kõik haigestunuga koos elavad inimesed ja lähikontaktsed.
• Isolatsiooni lõpetamiseks peab viimasest palavikust olema möödunud vähemalt 72 tundi ja muud ägedad haigussümptomid peavad olema taandunud. Isolatsiooni lõpetab arst, hinnates patsiendi tervislikku seisundit. NB! Kordustesti paranemise kinnitamiseks ei tehta.

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test negatiivne, kuid esinevad haigussümptomid:
Negatiivse SARS-CoV-2-testi tulemustega inimesed käituvad nii, nagu tavapärase haigestumise korral.
• Kui enesetunne on piisavalt hea, et osaleda töö/kooli/lasteaia tegevustes, võib täiskasvanu minna tööle ja laps lasteaeda või kooli.
• Pärast viirushaiguse põdemist võib esineda mõningal määral jääkköha või -nohu, mille taandumist ei ole vaja tööle, kooli või lasteaeda naasmiseks oodata. Oluline on lähtuda enesetundest ja vajadusel perearstikeskusest saadud soovitustest.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti.
Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet.
Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed kaheks nädalaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

OHUTUSE TAGAMINE HARIDUSASUTUSTES

Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?

Kui haridusasutuses on COVID-19 haigus, hindab Terviseamet olukorda ning kaalub tarvitusele võetavaid meetmeid (sh asutuse sulgemise vajadust) lähtudes iga juhtumi eripärast, võttes muu hulgas arvesse piirkonna epidemioloogilist olukorda. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt.

Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.


„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist ja kontaktide vähendamist?

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel.

Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.
Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Kas haridusasutuses peab kandma maske?

Üldjuhul ei ole lasteasutustes maski kandmine vajalik (v.a haiguskahtlusega ja nendega tegelevad isikud).

Kaitsemaskide kasutamine on koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õppijatele ja õpetajatele soovituslik. Kool koostöös koolipidajaga tagab maskide olemasolu.

Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt.

Vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Juhendi maski kasutamiseks leiab Terviseameti veebist: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Trukised/facemask-infographic_et.pdf

Kas haridusasutusel on õigus keelduda õppija vastu võtmisest?

Keeldumine peab olema põhjendatud. See võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on teada, et on rikutud nõudeid reisilt tulles või on õppijal olnud lähikohtakt isikuga, kes on COVID-19 haige. 
Kas õpilaskodudes ja ühiselamutes võib ööbida?

Ühiselamutes ja õpilaskodudes majutumine on lubatud, soovitame järgida head kätehügieeni, piirata lähikontakte ning täita kõiki kehtivaid piiranguid ja ohutusnõudeid.

DISTANTSÕPPE KORRALDUS

Milline on distantsõppe õiguslik raamistik?

Distantsõpe on statsionaarse õppe üks vormidest. Distantsõppe korraldamiseks peab kool üle vaatama kooli päevakava ning kodukorra, arvestades seaduses sätestatud põhimõtteid (õppetund, järjestikused tunnid, õppekava täitmine). Distantsõppe korraldus ei tohi olulisel määral muuta statsionaarse õppe põhimõtteid (nt seda, mis on õppetund).

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning õppekavade regulatsioonide kohaselt on tegemist juhendatud e-õppega ning õpet on lubatud korraldada ka väljaspool kooli ruume (sh kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Oluline on see, et lapsed oleksid juhendatud ning kooli töötajaskond, lapsed ja vanemad saaksid üheselt aru (on tehtud kokkulepped), kuidas on distantsõppe konkreetses koolis korraldatud. Distantsõpe täpsemad korralduslikud alused lepitakse kokku kooliperega ning need kehtestab koolijuht.

Kooli osalisele või täielikule distantsõppele viimise otsus peab olema põhjendatud.

Kas õpilase saab jätta vanema soovi distantsõppele?

Õpilase distantsõppele jäämine on lapsevanema, õpilase ja kooli ühine otsus. Distantsõppe lubamisel tuleb muuhulgas hinnata ka õpilase edasijõudmist, iseseisva õppimise võimekust ja pere tuge õppimise toetamisel.

Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame kõigepealt suunata distantsõppele vanemate klasside õpilased, et pakkuda noorematele võimalust võimalikult hajutatuna kontaktõppes osaleda

Kuidas korraldada videotunde nii, et ei oleks eksitud andmekaitsereeglite vastu?

Jagatav videotund tuleb teha nii, et õpilasi ei ole pildis.

Virtuaalset tundi, kus tehakse näiteks grupitööd ja kus osalevad õpilased oma seadmete vahendusel nii, et nad on kaadris, ei peaks salvestama.

Õpilastele antud ülesanded, kus nad oma tegevusi üles võtavad, ei tohi jagada ja tuleks pärast tagasiside andmist kustutada.

REISIMINE, ÜRITUSED, ÕPPUSED

Kas välisreisilt tulnud õppija peab jääma koju?

Riike, kust naastes ei peaks jääma eneseisolatsiooni või end testima praktiliselt enam ei ole. Enne sügisese koolivaheaja algust oli küll mõne riigi nakatumiskordaja Eesti omast veidi madalam, ent olukord muutub iga päevaga.

See tähendab, et soovitame ükskõik mis riigist reisilt tulles jääda riskide minimeerimiseks kaheks nädalaks eneseisolatsiooni või teha piiril koroonatest. Õpilased võivad reisilt tulles kooli naasta pärast 14-päevast eneseisolatsiooni või pärast kaht negatiivset koroonatesti, mille vahe on olnud vähemalt seitse päeva. Testitulemust oodates tuleb püsida eneseisolatsioonis. See tähendab, et osaleda ei tohi ka näiteks huvitegevuses.

Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine eemal viibimise perioodil.

Kas õppijad saavad reisilt tulles piiril koroonatesti teha ja  lühendada isolatsioonis viibimise aega?

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Kõige värskema info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt. 

COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad saavad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes Tallinna lennujaamas ja sadamas testida. Piiril koroonatesti tegemine ja 7 päeva hiljem toimuv kordustestimine isolatsioonikohustuse lühendamiseks on mõeldud eelkõige tööle naasmise kiirendamiseks, aga õppijad võivad samuti teha piiril koroonatesti, ent esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusastutusse naasta.

Kui vähemalt 7 päeva pärast esimest testi tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks kahenädalase isolatsioonis olemisega.

Testimisega saavad isolatsiooniaega lühendada järgmised inimesed: 
* Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
* Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

Testimisega seotud vabastust ei ole võimalik saada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestele. Nende riikide kodanikud peavad endiselt 2 nädalat oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid. 

Kas isik, kelle lähikondne tuli reisilt, võib minna kooli?

Jah. Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada nii nakkusohu, võimalike füüsiliste liikumispiirangutega kui eneseisolatsioonviajadusega.

Täpsem info Välisministeeriumi kodulehel.

Kas ekskursioonid, aktused ja muud üritused võivad toimuda?

Aktusi, ekskursioone ja muid üritusi võib korraldada, ent seda tehes tuleb kaaluda nende toimumise vajalikkust ja võtta arvesse võimalikke riske. Soovitame üritusi korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades. Alati tuleb meeles pidada kätepesu ning seda, et haigena tuleb jääda koju. Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring. Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust ning mõelda läbi, kuidas seda vajadusel võimalikult turvaliselt teha.

Kas üleriigilisi või koolidevahelisi üritusi võib korraldada?

Üritust korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja võtta arvesse võimalikke riske ning ürituse läbiviimise asjaolusid. Kontaktide vähendamiseks soovitame asutustevahelised, piirkondlikud ja üleriigilised üritused korraldada eelkõige virtuaalselt.

Kas viiruseperioodil võib korraldada evakuatsiooniõppusi?

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Päästeameti ühine seisukoht on, et õppused on vajalikud. Õnnetusteks tuleb valmis olla COVID-19-st sõltumatult ning ennetav planeerimine ja evakuatsiooni harjutamine on ohuolukordadeks valmistumisel väga oluline. Küll aga tuleb õppeasutustel, vajadusel koostöös õppuse korraldajaga, õppus planeerida ja läbi viia COVID-19-ga seonduvaid reegleid arvestavalt. Näiteks tuleb läbi mõelda evakuatsiooniteede ja -väljapääsude kasutamine, hooneväliste kogunemiskohtade asukohad ja kogunemiskohas paiknemine ja käitumine, et vältida suurte gruppide teket ning rühmade (klassid, õpperühmad, lasteaiarühmad jm) segunemist. Lähtuvalt õppuse eesmärgist ja spetsiifikast võib evakuatsiooniõppusi korraldada ka mitmes osas – näiteks nii, et samal ajal evakueeruvad vaid hoone ühe osa / korpuse / tiiva õpilased vms, et tagada piisav hajutatus.

LASTEAIAD ja -HOIUD

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö?

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse. Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega lapsi ja vanemaid lasteasutusse mitte lubada. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik. Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb laste ja lasteaia töötajate tervise kaitseks järgida. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb järgida laste ja lasteaia töötajate tervise kaitse eesmärgil. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga 

Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil  

Kas nüüd võivad kõik lapsed lasteaeda minna?

Lasteaiateenus peab olema tagatud kõigile soovijatele. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega isik ära saata. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigussümptomite tuvastamisel olla tähelepanelik.

Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool ruume?

Sellist kohustust ei ole. Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.
Kui palju lapsi võib ühes rühmas koos olla?

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Tuleb aga silmas pidada, et kui peaks taas toimuma järsk haigestumuse juurdekasv, võivad reeglid muutuda. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla.
 
Kas lasteaialapsed ja õpetajad peavad kandma maski?

Terviseamet on seisukohal, et maski kandmine lasteaias ei ole vajalik. Sellegipoolest, kui maski kandmine pakub töötajale turvatunnet, siis on tal õigus töökeskkonnas maski kanda.
 
Kas lasteaias tohivad toimuda üritused?

Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust. Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust. Haridus- või noorteasutuse ruumide rentimine üritusteks, huviringidele vms on lubatud. Ruume tuleb pärast kasutamist puhastada ja vajadusel tuulutada.
Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleks vältida.
Kas tohib korraldada õppetegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed?

Soovitame vähendada lähikontaktide hulka. Õppe- ja muid tegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed (nt ühised laulu või tantsutunnid) tuleks vältida. Tegevusi tuleb korraldada rühmade kaupa.

Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?

Laste arengu hindamine toimub lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast kogu õppeaasta vältel. Koolivalmiduskaardid saavad õpetajad vormistada, tuginedes kogutud lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele. Vajadusel on võimalik korraldada individuaalseid arenguvestlusi lastevanemate ja lastega.

Koolivalmiduskaartide väljastamiseks kasutatavad paljud lasteaiad elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).

NOORSOOTÖÖ JA HUVITEGEVUS

Milliseid reegleid peab järgima noorsootööasutustes?

Noorsootööasutuste (sh avatud noortekeskuste, huvikoolide, huviringide, noortelaagrite ja malevate) töökorralduse üle otsustab pidaja, kes informeerib kujunenud olukorrast kohalikku omavalitsust kui noorsootöö korraldajat vallas või linnas.

Oluline on tagada noorsootöö teenuste järjepidevus ning toetada noortevaldkonna töötajaid, et nemad saaksid omakorda pakkuda tuge neile noortele, kes seda kõige enam vajavad. Noorsootööasutuste tegevus viiruse leviku tõkestamiseks lähtub samadest põhimõtetest nagu haridusasutuste puhul ning asutuste täielik sulgemine jääb viimaseks abinõuks.

Huvitegevuse ja -hariduse pakkujad peavad koostöös pidajaga mõtlema läbi, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes riske maandada. Tegevust läbi viies on oluline silmas pidada, et järgitaks hügieeninõudeid, haigena tegevustes ei osaletaks ning vähendatakse lähikontaktide hulka. See tähendab võimalusel tegevuse hajutamist ning näiteks erinevate rühmade vaheliste kokkupuudete vähendamist.

Vajadusel korraldatakse töö ümber eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid. Juhul, kui noorsootöö asutuste ruumid otsustatakse sulgeda, on oluline jätkata noorsootöö tegevustega, kasutades selleks nutika noorsootöö võimalusi.

Tegevuste elluviimisel on võimalik saada tuge Haridus- ja Noorteametilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt partneritelt noortevaldkonnas.

Täpsemat infot konkreetse kooli või ringi töökorralduse kohta jagavad huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad.

TÄISKASVANUHARIDUS JA TÄIENDUSKOOLITUSED

Millised reegleid tuleks järgida täienduskoolituste ja täiskasvanuhariduse pakkumisel?

Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati 18. sugustil haridusasutustele kehtinud piirangud, mida uuel kooliaastal hakkavad asendama haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks antavad soovitused. Otsus puudutab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid ning autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituste korraldamist. Otsuse kohaselt ei kehti neis paigus ja tegevuste juures enam ruumide 50% täituvuse nõue.

Ka täiskasvanuhariduse ja täienduskoolituste pakkujad peavad õppeaastat planeerides mõtlema läbi, kuidas maandada riske seoses koroonaviiruse levikuga. Meeles tuleb pidada, et kogu aeg peab järgima head kätehügieeni ning haigustunnuste ilmnemisel püsima kodus. Võimalusel tuleks tegevusi hajutada ning vähendada kontakte erinevate õppegruppide vahel.

Kogu õppeaasta vältel on soovitatav säilitada valmisolek distantsõppeks.

Hügieeni ja ruumide puhtuse tagamisel tuleb lähtuda Terviseameti soovitustest.

Kas autokoolis võib õpe jätkuda?

Jah. 

Õppesõiduautos peab olema käte desinfitseerimise vahend. Pärast iga sõidutundi peab sõiduõppe korraldaja puhastama need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Soovi korral saavad õpilane ja õpetaja kanda sõiduõppe ajal isikukaitsevahendit, näiteks kaitsemaski või visiiri.

Kas õppijad ja koolitajad peavad õppetöö ajal kandma maske? Kes tagab isikukaitsevahendid?

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada vajadusel ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe. 

VÄLISMAAL ÕPPIMINE

Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus eriolukorra tingimustes?

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, siis vajadusel väljastame kõigile soovijatele konkreetsele ülikoolile suunatud infokirja, kus selgitame, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha. Sellekohase soovi palume saata pille.koiv@hm.ee

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikooli õppetöö toimub distantsõppena. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses õppetöö ümberkorraldamisega peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud Teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.

Kas Eesti riik saab mind kuidagi toetada õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.

Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda VÕTA raames.

ÜLDHARIDUSE LÕPUDOKUMENTIDE MUUDATUSED

Kuidas märgitakse õpilasraamatus ja EHISes loovtöö / uurimusliku / praktilise töö sooritamata jätmine?

Kui õpilane jättis töö sooritamata, ehkki see oleks olnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge “Jättis sooritamata“ (lühend  õpilasraamatus „JS“). Kui õpilane ei sooritanud tööd, sest see polnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend õpilasraamatus „EO“). Töö pealkirja nende valikute korral ei märgita.
Kuidas märgitakse õpilasraamatus ja EHISes gümnaasiumi lõpueksami sooritamata jätmine?

Gümnaasiumi lõpueksami hindamisel on võimalik kasutada märget “Jättis sooritamata“ (õpilasraamatusse märgitakse lühend „JS“) või „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend „EO“).
 
Kas aastahindeks saab panna "Arvestatud" ja "Mittearvestatud"?

Põhikoolis ja gümnaasiumis on aastahindena võimalik ka kohustuslike õppeainete puhul märkida „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“ (lühendid õpilasraamatus „A“ ja „MA“)
 
Kuidas märgitakse gümnaasiumi koolieksam?

Gümnaasiumi koolieksamite puhul on samuti hinde märkimiseks valikus „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“.
Kuidas kantakse sel aastal lõpueksamid põhikooli lõputunnistuse hinnetelehele?

Kuna sel aastal põhikooli lõpetamiseks eksameid läbi ei viida, siis mingit infot lõputunnistusele eksamite kohta ei kanta. Lõputunnistuse hinnetelehe vormistamisel EHISes ei kanta mallile lõpueksameid. Kui kasutatakse varasema aasta malli, siis info eksamite kohta kustutatakse. Õpilasraamatusse tehakse kanne: põhikooli lõpueksameid 2019/2020 õppeaastal ei sooritatud eriolukorra tõttu. Alus Vabariigi Valitsuse 06.01.2010.a. määruse nr5 § 251 lõige 2 ja 4.

 

GÜMNAASIUMI LÕPETAMINE

Millal toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamid?

Ministri määruse alusel toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamid 2020/2021. õppeaasta esimesel poolaastal järgmiselt:
1)   eesti keel (kirjalik) – 10. oktoober 2020. a;
2)   B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 11. oktoober 2020. a;
3)   B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 11. –13. oktoober 2020. a;
4)   inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 26. september 2020. a;
5)   inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 26. september –2. oktoober 2020. a;
6)   matemaatika (kirjalik) – 17. oktoober 2020. a.
 
Riigieksamite lisaeksameid korraldab Haridus- ja Noorteamet. Eksamid toimuvad viies kohas üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Viljandis. Eksamipunktid varustab Haridus- ja Noorteamet desovahendite ja maskidega, mida soovi korral saavad eksamite läbiviijad ja eksaminandid kasutada.

Gümnaasiumi- või kutseõppeasutuse õpilased said lisaeksamile registreeruda Eksamite Infosüsteemi kaudu kuni 17. juulini. Lisaeksamitele said registreeruda kõik 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel  gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.

1. septembril 2020. aastal gümnaasiumis 11. ja 12. klassis õppivad õpilased teevad korralised riigieksamid 2020/2021. õppeaasta kevadel.

Lisainfo: info@harno.ee

Kuidas tagatakse riigieksamitel osalejate turvalisus?

Riigieksamite ja kutseeksamite läbiviimiseks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitsemaskid õppijatele ja läbiviivatele töötajatele, kummikindad seda vajavatele töötajatele, käte desinfitseerimisvahendid eksamiruumis) tagab eksami korraldaja Haridus- ja Noorteamet.

Eksamiruumide ja selle läbiviimiseks vajalike teiste ruumide turvalisuse ja ohutuse tagab kool.

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö?

2020/21 õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.

Kas 2020/21 õppeaasta lõpus toimuvad tavapärased riigieksamid?

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid
toimuvad plaanipäraselt.

KUTSEÕPPEASUTUSE LÕPETAMINE

Kuna kutseeksamid lükati eriolukorra ajal edasi, siis mis saab kutsekooli lõpetamisest?

Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud, lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestus, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei olnud võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit. Seega on võimalik, et lükkub edasi ka kutseõppe lõpetamine.

Miks ei saa lõpetada kutsekooli ilma praktikata sarnaselt põhikooli eksamite ära jätmisele?

Kutseõppe lõpetajatelt oodatakse eelkõige praktilisi oskusi. Praktika ja praktiliste tööde ära jätmine kutsekooli lõpetamisel ei ole põhjendatud, kuna tööturul on vaja praktiliste oskustega töötajaid.

Kas kutsekeskhariduse õppe lõpetaja peab sooritama eesti keel teise keelena eksami?

Käesoleval õppeaastal ei kohaldata eriolukorrast tingituna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud gümnaasiumi lõpetamise tingimusi (sh riigieksameid) ning kutsekeskhariduse õppe lõpetaja ei pea sooritama eesti keel teise keelena eksamit.

Kutseõppeasutuse seadus võimaldab ka tavaolukorras eesti keel teise keelena riigieksami asemel sooritada kutseeksami või erialase lõpueksami eesti keeles.

Kas kutseõppe nominaalaega on võimalik pikendada?


Jah, nominaalaja pikendamise võimalus Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on loodud pidades silmas eeskätt kutseõppe lõpetajaid, kelle õppeaeg eriolukorrast tulenevalt ei saa lõppeda nominaalaja sees.

Kas on ära määratud, millal on viimane aeg teha õppetöö pikendus EHISes?

Ei, aga kindlasti enne nominaalaja lõppemise tähtaega. Nominaalaega ei saa pikendada, kui see on juba lõppenud.
Kui õpilane on läbinud kogu õppekava ja sooritab kutseeksami augusti lõpus, kas siis õppetöö pikendust tegema ei pea, sest õppeaasta lõppeb 31.08.2020 ja ravikindlustus kehtib õpilasele peale lõpetamist kolm kuud?

Õppe pikendamine ei ole seotud õppeaasta kestusega, vaid iga  konkreetse õppija õppeajaga, mida saab vaadata EHISest ja mis sõltub õppekava nominaalkestusest. Nominaalajal lõpetanute puhul kehtib kindlustuskaitse kolm kuud. Kui aga nominaalaeg ületatakse, siis üks kuu peale õppe lõpetamist. Kui nominaalaega on pikendatud, kehtib kindlustuskaitse kolm kuud pärast lõpetamist.
Juhul, kui mõnel õppekaval õppivad õpilased sooritavad eksami oktoobris, tuleb määrata õppetöö pikendus. Kui õpilane lõpetab oktoobris, kas ravikindlustus lõpeb lõpetamisele järgneval kuul?

Kuna kutseeksam on kooli lõpetamise eeltingimus, siis jah, nende puhul, kelle õppe nominaalaeg lõpeb augustiga,  on vajalik enne nominaalaja lõppu õpet pikendada. Kui nominaalaeg on EHISes pikendatud, kehtib kindlustuskaitse samuti kolm kuud pärast lõpetamist.
Kui õpilasele on määratud eksamiaeg, nt augustis ja ta sel ajal eksamit ei soorita, kas pärast sooritamata jäänud eksamit saab veel õppeaega pikendada?


Õppeaja pikendamine ei ole seotud eksami sooritamise/mittesooritamisega, vaid õppekava nominaalkestuse lõppemise kuupäevaga. Et praeguse regulatsiooni kohaselt on õpilasel võimalik sooritada järeleksamina ka erialane lõpueksam koolis, siis see võib mahtuda õppe nominaalaja sisse ja mingit pikendust täiendavalt vaja ei olegi. Kui nominaalaeg saab läbi enne eksami sooritamist, tuleb õpinguid pikendada.

ERASMUS+, ESK, Horisont

ERASMUS+ ÕPIRÄNDES VÕI -PROJEKTIS JA EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE PROGRAMMIS OSALEJALE

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide projekte puudutavates küsimustes palume jälgida informatsiooni Archimedese veebilehel või pöörduda oma lepingujärse kontaktisiku poole sihtasutuses. 

HORISONT 2020 TEADUSPROGRAMMIS OSALEJALE

Kas H2020 projektid lähevad edasi?

Projektid jätkuvad, kui pole teada antud teisiti.

Kas force majeure kohaldub?

Force majeure klausli kasutamine on sätestatud H2020 mudellepingu artiklis 51. Kulud kaetakse, kui need vastavad H2020 mudellepingu artiklis 6 sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Näiteks kui kohtumine/üritus jääb erakorraliste ja ettenägematute asjaolude (force majeure) tõttu ära, saab reisi- ja majutuskulud siiski katta H2020 meetmest, kui toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, seda isegi juhul kui toetusesaaja ei reisinud ega osalenud kohtumisel/üritusel. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb tegevuse läbiviimiseks kanda täiendavaid kulusid, on need kulud toetuskõlblikud, kui need on tegevuse läbiviimiseks vajalikud (nt tühistatud konverents korraldatakse hiljem).

Projekti toetussummat siiski suurendada ei saa.

Erakorralise või ettenägematu olukorra tekkimisel peavad toetusesaajad viivitamata võtma ühendust rahastamisasutusega, kes uurib juhtumispõhiselt force majeure eeskirjade võimalikku rakendamist. Lisaks peavad toetusesaajad tegema kõik võimaliku, et piirata ettenägematutest asjaoludest tekkivat kahju (nt püüdma tühistada lennupiletid, taotlema tühistatud lennu eest hüvitist kindlustuselt jne).

 

Uudised, soovitused ja teavitused

 
Kuupäev Sisu Täiendav materjal

Uudised, soovitused ja teavitused 2020/2021. õppeaastal

14.10.2020 Infokiri: Haridus- ja Teadusministeerium soovib kõigile head koolivaheaega!  
24.09.2020 Tagasiside koostöövestlustest koolidega  
22.09.2020 Vaatamata viirusohule on koolid õppeaasta algusega hästi hakkama saanud  
22.09.2020 Infokiri: Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes  
19.08.2020 Minister Mailis Reps: kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt, digipöörasus on saanud koolielu osaks

Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitused algavaks kooliaastaks (pdf)

 

Uudised, juhised ja teavitused 2019/2020. õppeaastal

29.05.2020 Infokiri: haridusvaldkonda puudutavad piirangud alates 1. juunist  
15.05.2020 Ministeerium edastas juhised lasteaedade ja -hoidude tegevuse korraldamiseks  
15.05.2020 Infokiri: osalise kontaktõppe taastamine, noortelaagrid ja -malevad, õppefilmid viirustest Noortelaagrite ja noortemalevate korraldamine
12. juunist COVID-19 perioodil
(pdf)
14.05.2020 Juhised kutseeksamite ja erialaste lõpueksamite korraldamisel COVID-19 perioodil Juhised kutseeksamite ja erialaste lõpueksamite korraldamisel COVID-19 perioodil (pdf): juhised kutseõppeasutustele, puutumuse korral ka rakenduskõrgkoolidele
08.05.2020 Infokiri: Soovitused õppetöö korraldamiseks siseruumides alates 15. maist ja info isikukaitse- ja desinfitseerimisvahenditest

Õppetöö korraldamine siseruumides alates 15. maist COVID-19 perioodil (pdf):
üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, huvikoolid, huviringid, avatud noortekeskused ja
teised huvitegevust korraldavad asutused

Õppetöö korraldamine täienduskoolitusasutustes alates 15. maist COVID-19 perioodil (pdf)

Isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite tagamise korraldusest eksamite ja osalise kontaktõppe läbiviimiseks (pdf): üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused.

06.05.2020 Tänasest saavad haridusvaldkonna eraettevõtjad taotleda kriisi leevenduseks toetust Taotlusvorm, täiendavad juhised
05.05.2020 Haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist  

04.05.2020

Haridus- ja teadusminister: riigieksamid on sellel õppeaastal vabatahtlikud

Riigieksamitest SA Innove veebis

24.04.2020 Haridus- ja teadusministri pöördumine koolivaheaja lõpul  
18.04.2020 Esmaspäeval algab oodatud ja vajalik vaheaeg  
15.04.2020 ERRi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös jõuavad Lasteekraani lehele kodus õppimist toetavad materjalid  
15.04.2020 Infokiri: koolikorraldus pärast 15. maid; koostöövestluste tagasiside; kevadvaheaja sisustamine Infokiri pdf-failina
15.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: kontaktõpe pärast 15. maid on pigem erandlik, kõik õpilased ei pea kooli minema  
15.04.2020 Tagasiside koostöövestlustest õppeasutuste pidajate ja koolijuhtidega Täname kõiki õppeasutuste pidajaid, koolijuhte, õpetajaid ja lapsevanemaid,
tänu kellele on koolides tagatud õppetöö  toimimine ka eriolukorras.
Küsimuste ja probleemide puhul palume võtta julgelt ühendust meie välishindamisosakonna piirkonna ekspertidega, kelle kontaktid leiate siit
14.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: õpilased vajavad puhkust ka distantsõppe perioodil  
09.04.2020 COVID-19 epideemia taandumisel hakkab 15. maist õppetöö järk-järgult taastuma  
06.04.2020 Minister Mailis Reps: tegin ettepaneku anda valitsusele tähtajaline õigus kooli lõpetamise tingimuste üle otsustamiseks  
02.04.2020 Seadusemuudatus annab võimaluse korraldada riigieksameid paindlikult  
02.04.2020 Lisaeelarve toob haridusvaldkonna eraettevõtjatele 15 miljoni suuruse toetuse  
02.04.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi juhendmaterjal haridusasutuste töö- ja palgakorraldusest eriolukorras pdf-fail
01.04.2020 Harvardi ülikooli teadlaste ülevaade ja soovitused hariduse korraldamisest COVID-19 pandeemia ajal pdf-fail inglise keeles
eestikeelne kokkuvõte
30.03.2020 Soovitused õpetajatele koduste koolitööde andmiseks ja õppimist toetavaks hindamiseks pdf-fail
30.03.2020 02.04 algavad iganädalased live-koolitunnid õppimisest ja õpetamisest  
27.03.2020 Soovitused hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö korraldamiseks pdf-fail
25.03.2020 10 soovitust, kuidas rääkida noortega koroonaviiruse ohtlikkusest  
24.03.2020 Eksamiperiood lükkub edasi, uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest  
24.03.2020 Kutseharidusest eriolukorras pdf-fail
23.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised noortevaldkonna töö kohta pdf-fail
18.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised koolilõuna korraldamiseks distantsõppe perioodil pdf-fail
18.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium soovitab vähemalt esimesel kahel nädalal hoiduda õpilaste numbrilisest hindamisest pdf-fail
17.03.2020 Riik saatis lasteaedadele juhised tegevuse ümberkorraldamiseks pdf-fail
13.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: distantsõppe korral töötavad ka õpetajad eelkõige kodus

 

13.03.2020 Valitsuskabinet otsustas viia nakkusohu tõttu haridusasutused distantsõppele  
12.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: üleriigilised olümpiaadid ja võistlused tuleb edasi lükata  
11.03.2020 Soovitused haridusasutustele seoses COVID-19 levikuga  
08.03.2020 Juhend koolidele seoses COVID-19 levikuga  
06.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: olge valmis vajadusel õppetööd ümber korraldama  
01.03.2020 Koolivaheajal riskipiirkonnas käinud õpilastel on soovitatav jääda paariks nädalaks koju  
27.02.2020 Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: lähtuge Terviseameti infost ja soovitustest  

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 26. oktoober 2020