Reformi eesmärk
Reformi eesmärk on toetada iga õpilase haridustee jätkumist peale põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks kutse või kraadi omandamisel.
Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit 7-aastaseks. Õppimiskohustus tähendab, et laps peab osalema põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes. Õppimiskohustus kestab kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui laps omandab enne 18-aastaseks saamist kesk- või kutsehariduse, loetakse õppimiskohustus täidetuks.
Õppimiskohustust rakendatakse alates 2025/2026. õppeaastast. Laps, kes lõpetas põhikooli enne 1. septembrit 2025 või sai 17-aastaseks enne 1. septembrit 2025, ei ole õppimiskohustuslik. Laps, kes lõpetas põhikooli 2026. aasta kevadel või hiljem ja ei ole veel 18-aastane, on õppimiskohustuslik ning peab jätkama õppimist kesk- või kutsehariduse õppes.
Õppimiskohustus on ka Eestis elaval välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata kodakondsusega lapsel. Õppimiskohustust ei ole Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsel.
Infomaterjalid
Tulemuste saavutamiseks on vaja kohaliku tasandi haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning erinevate ministeeriumite panust õpilaste karjääriõppe ja -nõustamise süsteemi loomisel.
Siht ja statistika
Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on kokku lepitud, et meie sihiks on saavutada aastaks 2035 olukord, kus 90% 20–24-aastastel on vähemalt keskharidus (rakenduslik või akadeemiline). 2022. a oli 83% 20–24-aastastel keskharidus või kõrgem haridustase (vt. SIIT). Täna ei jätka iga-aastaselt oma haridusteed ligi 800 põhikoolilõpetajat. Vaata rohkem statistikat Haridussilmas.
Õppimiskohustuse täitmiseks on oluline, et õpilasele on tagatud tema võimetele ja vajadustele vastav õpe. Igas haridusasutuses tuleb arvestada õpilaste individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja vajadustega ning tagada toe kättesaadavus (lisainfo SIIN). Seire väljalangemisohus õpilaste ja õppimiskohustuse mittetäitmise osas toimub koolis ja kohalikus omavalitsuses igapäevaselt kogu õppeaasta vältel. Kui kooli poolt rakendatud tugimeetmed ei ole andnud tulemust või kui kool ei saa enam lapse või lapsevanemaga kontakti, siis kaasab kool kohaliku omavalitsuse vastavad spetsialistid lahenduste leidmiseks. Õppimiskohustuse mittetäitmise kohta märgib kool info Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). Kohalik omavalitsus saab info nii EHISe andmetest kui ka Haridussilmas kohaliku omavalitsuse õppimiskohustuse täitmise jälgimise töölaualt.
Karjääriõpe, paindlikud õpiteed ja põhikooli järgsed õpirajad
Et iga noor leiaks endale sobiva õpitee, on oluline koolides toimuv karjääriõpe. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadesse kuulub spetsiaalne karjääriõpetuse õppeaine ning riiklikes õppekavades on läbivaks teemaks "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine". Õppekavasid toetab koolidele koostatud juhend „Õpilaste karjääripädevuste arengu toetamine“ ja erinevad karjääriteenused.
Õpimotivatsiooni aitab hoida ja luua üldhariduskoolides mitteformaalõppe – huvihariduse ja huvitegevuse, noorsootöö ja täiendusõppe - arvestamine õppekava läbimisel. Gümnaasiumis saab paindlike õpiteede rakendamiseks võtta aluseks kutse- ja kõrghariduses juba tuttava arvestuspunktide süsteemi.
Kõigil põhikooli lõpetajatel peab olema võimalus valida endale sobivaim õpitee:
- Gümnaasium ehk akadeemiline keskharidus
- Kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus
- Kutseõpe
Põhikooli juures on lisaõppe võimalus tõhustatud ja eritoega õpilastele, lisainfo: Lisaõpe põhikooli lõpetanule. Õpilased, kes põhikooli õpiväljundite hindamisel lävendit ei saavuta ning kandideerimine kutseõppeasutusse või gümnaasiumisse ebaõnnestub, saavad täiendavat tuge õpitee leidmisel ettevalmistavas õppes.
Ettevalmistav õpe
Õpilased, kes põhikooli õpiväljundite hindamisel lävendit ei saavuta ning kandideerimine kutseõppeasutusse või gümnaasiumisse ebaõnnestub, saavad täiendavat tuge õpitee leidmisel ettevalmistavas õppes. Ettevalmistav õpe käivitub 2026/27. õppeaastast. Täpsemalt saab ettevalmistava õppe kohta teavet ettevalmistava õppe lehelt.
Digiteenused, mis on abiks õpitee valikul
Põhikooli lõpetamine ja vastuvõtt
Alates 2026. aasta kevadest saavad kõik põhikooli lõpetajad jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel sõltumata põhikoolilõpueksamite tulemustest. Põhikooli lõpueksamite ja vastuvõtuprotsessi muutuse tulemusena saavad koolid lõpueksamite tulemusi arvestada sisseastumisprotsessis, seega väheneb eksamiainetes erinevate testidega dubleerimine. Kutse- ja keskharidust pakkuvatesse koolidesse sisseastumine toimub 2026. aasta kevadel koolide omal valikul tuttavate sisseastumiskeskkondade kaudu – SAIS2, sisseastumine.ee või muu kooli poolt valitud lahendus. Põhikooli lõpetamise ja vastuvõtu kohta leiab infot siit.
2027. aastast alates toimub järk-järguline üleminek e-eksamitele, muudatus võimaldab ühtlustada eksamite korraldust ja tagada senisest suurem hindamistulemuste usaldusväärsus. E-eksamid annavad aluse õpitulemuste riiklikuks seireks ning nende andmete automaatseks kasutamiseks sisseastumise protsessis. Põhikooli lõpueksamite ja e-eksamite korralduse kohta leiab rohkem infot HARNO veebilehelt.
Kutsehariduse reform
Õppimiskohustuse reformi üheks tugisambaks on kutsehariduse reform, mille eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust ka tööturul. Sihiks on seatud, et aastal 2035 jätkab vähemalt 40% põhikooli omandanud õpilastest õpinguid rakendusliku keskhariduse õppekavadel. Kutsehariduses lisanduvad 4-aastased rakendusliku õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent suurendatakse ka valikõpingute mahtu ja täpsustatakse valikõpingute fookust ning valiku põhimõtteid. Kutsehariduse õpivõimalused viiakse vastavusse tööandjate soovidele ning OSKA raportite tööjõuvajaduse prognoosidele. Esimesed uued rakendusliku keskhariduse õppekavad on avatud vastuvõtuks alates 2025/26. õppeaastast ning 2026/27. õppeaastast toimub õppetöö ainult uute õppekavade alusel.
Haridusvõrk
Arvestades Eesti demograafilise muutustega ja selleks, et õpilane saaks haridust omandada arengut toetavas õpikeskkonnas, toimuvad õppeasutuste võrgus muudatused. Sihiks on, et õpilane õpib 1.-6. klassini kodulähedases koolis, õpe 7.-9. klassis, akadeemilises või rakenduslikus keskhariduses ning kutseõppes peab tagatud olema igas maakonnas (lisainfo SIIN).
Kohalike omavalitsuste roll
Kohaliku omavalitsuse üksuste – valdade ja linnade - roll õppimiskohustuse täitmise tagamisel tuleneb Eesti Vabariigi haridusseadusest, mida täpsustavad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning teised asjakohased seadused. Valla või linna ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine.
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 10³ lõike 3 punkti 3 kohaselt peab valla- või linnavalitsus kehtestama õppimiskohustuse täitmise tagamise korra. Korra koostamisel ja rakendamisel tuleb arvestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kooli ja kohaliku omavalitsuse üksuse koostööd õppimiskohustuse täitmise tagamisel. Samuti tuleb arvestada lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse regulatsiooniga juhtudel, kui õppimiskohustuse täitmist takistab lapse abivajadus. Korras määratakse muu hulgas ametikoht või struktuuriüksus, kelle ülesanne on rakendada õppimiskohustuse täitmist toetavaid meetmeid, ning meetmetega seotud tegevuste korraldus. Valla- või linnavalitsus avaldab õppimiskohustuse täitmise tagamise korra ning korras määratud ametikoha või struktuuriüksuse kontaktandmed oma veebilehel.
Vaata ka
Seadused ja määrused
Haridus- ja teadusministri määruste muutmine seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) jõustumisega (RT I, 11.07.2025, 8)
Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamisega (õppimiskohustuse kehtestamine) – Riigi Teataja.
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava – Riigi Teataja Põhikooli riiklik õppekava – Riigi Teataja Gümnaasiumi riiklik õppekava – Riigi Teataja Kutseharidusstandard – Riigi Teataja (jõustub osaliselt 01.09.2025)
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses alusharidusseaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) rakendamisega (Riigi Teataja I, 09.09.2025, 3)
- Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
- Uuring „Põhihariduse järgsete koolikohtade jaotamise tsentraalne mehhanism ja selle piloteerimine“ Tallinn, 2025
- Üksleht „Põhihariduse järgsete koolikohtade jaotamise tsentraalne mehhanism“ 2025
-
Analüüsiraport „Gümnasistide õpiränne – kas ja millised tegurid eristavad kodule lähimas gümnaasiumis õppivat noort kaugemal õppivast noorest?“ 2025
Õppimiskohustuse täitmise seire
Õppimiskohustust mittetäitvate ning väljalangemisohus õpilaste seireks koolis ja KOVis on loodud vastav tehniline võimekus Eesti hariduse infosüsteemis EHIS ning selle baasilt loodud KOVidele seireks töölauad Haridussilmas. Koolis õppimiskohustuse täitmise jälgimise kohta EHISe kasutusjuhendi leiate SIIT. Kohaliku omavalitsuse õppimiskohustuse täitmise jälgimise EHISe juhendi leiate SIIT. Ligipääsu peab taotlema koolijuht, edastades digiallkirjastatud taotluse, milles on toodud kooli nimi ja töötaja andmed, aadressile: [email protected]. EHISe juhend juurdepääsuõiguste saamise kohta asub SIIN.
Õppimiskohustuse täitmise seire joonis
Õppimiskohustuse täitmist võib takistada kehv majanduslik seis. Selleks, et vähendada majanduslikust seisust tulenevat õpilaste väljalangemist haridusest enne 18. aastaseks saamist, saab kasutada ja taotleda järgmisi toetusi:
- Lapsetoetus kuni 19. aastaseks saamiseni jooksva õppeaasta lõpuni.
- Kohalikelt omavalitsustelt saab taotleda toimetulekutoetust.
- Põhikooliealiste õpilaste õpilaskodudes elamise toetus
- Põhikooli- kutseõppe ja gümnaasiumi õpilastele on tasuta või omaosalusega koolilõuna. Riigi poolne koolilõuna toetus on 1 euro ühe koolilõuna kohta, omaosaluse suurus sõltub koolipidajast (KOV, riik või era).
- Kutsehariduse omandamisel õpilase toetamine - õppetoetus, sõidu- ja majutuskulude hüvitamine, õppelaen.
- Riigikoolidele (üldhariduskoolid ja kutsekoolid) on kehtestatud ühistranspordikulude katteks „Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“ .
Meie partnerid
- Eesti Õpetajate Liit
- Eesti Eripedagoogide Liit
- Eesti Kaubandus – Tööstuskoda
- Eesti Haridustöötajate Liit
- Sotsiaalministeerium
- Sotsiaalkindlustusamet
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Eesti Töötukassa
- Eesti Linnade ja Valdade Liit
- Eesti Õpilasesinduste Liit
- Eesti Koolijuhtide Ühendus
- Eesti Lapsevanemate Liit
- Eesti Tööandjate Keskliit
- Sihtasutus Kutsekoda
- Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
- Eesti Koolipsühholoogide Ühendus
- Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
- Eesti Õpetajate Ühenduste Koostöökoda
Lisainfo
Külli Solo
õppimiskohustuse reformi projektijuht
[email protected]
2023-2035 ajatelg
-
SUVI 2023
HTM-i kohtumised Soome Haridusministeeriumi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Töötukassaga, kohalike omavalitsuste ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega.
-
9.oktoober 2023
Loodi ministri käskkirjaga õppimiskohustuse kehtestamiseks vajalike eelnõude välja töötamise töörühm.
-
Detsember 2023 ja jaanuar 2024
Kohtumised Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarve läbirääkimiste töörühmaga.
-
29. aprill 2024
Lepiti kokku eesmärgis
Lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhise toe pakkumise ning hindamiste konsolideerimise kavas lepiti kokku eesmärk „Tõstame õppimiskohustusea kuni 18. aastaseks saamiseni“
-
3. juuni 2024 – eelnõu algatamine
-
4. detsember 2024 – seaduse vastuvõtmine Riigikogus
-
1.SEPTEMBER 2025
Õppimiskohustuse jõustumine kuni 18-aastaseks või kesk- või kutsehariduse saamiseni.
-
2025/2026
Põhikoolidele ja KOVidele 15 arendusseminari „Kraadime karjääriteenuseid – kuidas luua õpilast toetav süsteem?“
-
23. VEEBRUAR 2026
Jõustusid kutseharidusstandardi muudatused, millega kehtestati kutsekeskhariduse uus mudel.
-
KEVAD 2026
Kaotati ühtsete põhikooli lõpueksamite korduseksam koolieksamina, kuna õpilastel on õpingute jätkamise kohustus.
-
1. september 2026
Algab õppetöö kutsekeskhariduse uuel mudelile vastavatel õppekavadel, käivitub ettevalmistav õpe, jõustuvad põhikooli riikliku õppekava muudatused karjääriteenuste ja -õppe pakkumiseks.
-
2026/2027 – piirkondlike karjääriteenuste mudelite rakendamine kohalikes omavalitsustes
-
MÄRTS 2027
Algab põhikoolijärgne ühtne vastuvõtt sisseastumise infosüsteemis (SAIS) gümnaasiumidesse ja kutseõppeasutustesse 2027/2028. õppeaastaks.
-
2027. AASTA APRILL-MAI
Põhikooli lõpueksamid: matemaatika ja eesti keel paberil ning eesti keel teise keelena ja inglise keele valikeksam e-eksamitena.
-
2028 – huvihariduse ja noorsootöö seadus
-
Kevad 2028
Põhikooli eesti keele ja matemaatika lõpueksam e-eksamina (HARNO, EIS)
-
31. detsember 2035
HTM analüüsib hiljemalt 2035. aastal Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) mõju ja tulemuslikkust ning esitab vajaduse.
Viimati uuendatud 10.09.2026
