Reformi eesmärk
Reformi eesmärk on toetada iga õpilase haridustee jätkumist peale põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks kutse või kraadi omandamisel.
Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Õppimiskohustus tähendab, et laps peab omandama põhi-, kesk- või kutseharidust. Õppimiskohustus püsib kuni lapse 18aastaseks saamiseni. Kui laps omandab enne 18aastaseks saamist kesk- või kutsehariduse, arvatakse õppimiskohustus täidetuks.
Õppimiskohustust rakendatakse alates 2025/2026. õppeaastast. Laps, kes lõpetas põhikooli enne 1. septembrit 2025 või sai 17aastaseks enne 1. septembrit 2025, ei ole õppimiskohustuslik. Laps, kes lõpetas põhikooli 2026. aasta kevadel või hiljem ja ei ole veel 18aastane, on õppimiskohustuslik ning peab jätkama õppimist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
Õppimiskohustus on ka Eestis elaval välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata kodakondsusega lapsel. Õppimiskohustust ei ole Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsel.
Teabematerjalid
- Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
- Uuring „Põhihariduse järgsete koolikohtade jaotamise tsentraalne mehhanism ja selle piloteerimine“ Tallinn, 2025
- Üksleht „Põhihariduse järgsete koolikohtade jaotamise tsentraalne mehhanism“ 2025
Analüüsiraport „Gümnasistide õpiränne – kas ja millised tegurid eristavad kodule lähimas gümnaasiumis õppivat noort kaugemal õppivast noorest?“ 2025
Õppimiskohustuse täitmist võib takistada kehv majanduslik seis. Selleks, et vähendada majanduslikust seisust tulenevat õpilaste väljalangemist haridusest enne 18. aastaseks saamist, saab kasutada ja taotleda järgmisi toetusi:
Lapsetoetus kuni 19. aastaseks saamiseni jooksva õppeaasta lõpuni.
Kohalikelt omavalitsustelt saab taotleda toimetulekutoetust.
Põhikooliealiste õpilaste õpilaskodudes elamise toetus
Põhikooli- kutseõppe ja gümnaasiumi õpilastele on tasuta või omaosalusega koolilõuna. Riigi poolne koolilõuna toetus on 1 euro ühe koolilõuna kohta, omaosaluse suurus sõltub koolipidajast (KOV, riik või era).
Kutsehariduse omandamisel õpilase toetamine - õppetoetus, sõidu- ja majutuskulude hüvitamine, õppelaen.
Riigikoolidele (üldhariduskoolid ja kutsekoolid) on kehtestatud ühistranspordikulude katteks „Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“ .
- Eesti Õpetajate Liit
- Eesti Eripedagoogide Liit
- Eesti Kaubandus – Tööstuskoda
- Eesti Haridustöötajate Liit
- Sotsiaalministeerium
- Sotsiaalkindlustusamet
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Eesti Töötukassa
- Eesti Linnade ja Valdade Liit
- Eesti Õpilasesinduste Liit
- Eesti Koolijuhtide Ühendus
- Eesti Lapsevanemate Liit
- Eesti Tööandjate Keskliit
- Sihtasutus Kutsekoda
- Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
- Eesti Koolipsühholoogide Ühendus
- Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
- Eesti Õpetajate Ühenduste Koostöökoda
Sihid
Õppimiskohustuse reformi sihtide aluseks on Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE seletuskiri.
- Põhihariduse järgselt mittejätkajate osakaal. Baastase 5 % (2023). Sihttase alla 5%. (2035)
- Keskharidusega 20–24-aastaste noorte osakaal. Baastase 83,2% (2022). Sihttase 90% (2035) 90% 20–24-aastastel on vähemalt keskharidus. (2022. a oli 83% 20–24-aastastel keskharidus või kõrgem haridustase. Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035)
- Vähendada madala haridustasemega 18–24 aastaste osakaalu. Baastase 10,8 % (2022). Sihttase alla 10,8% (2035). (Põhihariduse või sellest madalama haridustasemega noori, kes ei jätka õpinguid ega osale koolitustel, oli 2022. aastal 10,8%, kaks aastat varem 8,5%. Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035.)
Tulemusnäitajad
Õppimiskohustuse reformi tulemusnäitajad kajastuvad „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035„ strateegiliste näitajate seas Haridussilmas. Põhikooli järgsete õpiteede valik ja mitte-jätkamise andmed leiab Haridussilmast „Tasemeharidus – Õppetasemed – Üldharidus – Lõpetajad“
Infotunnid
- HTM infotunni salvestus „Õppimiskohustuse täitmise tagamine ja seire (11.09.2026)
- HTM infotunni slaidid (11.09.2026)
HTM infotunni salvestus „Kutsehariduse õppekavad ja toe vajadusega õpilaste andmed EHIS-es" (23.10.2026)
Karjääriteenused ja karjääriõpe
Et iga noor leiaks endale sobiva õpitee, on tarvis õpilastele pakkuda karjääriteenuseid. Karjääriteenused aitavad õpilasel paremini mõista iseennast ning oma võimalusi hariduses ja töömaailmas. Karjääriteenused hõlmavad karjääriõpet, karjääriinfo vahendamist ja karjäärinõustamist.
Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas on karjääriõpetuse õppeaine ning riiklikes õppekavades on elukestev õpe ja karjääri kujundamine läbiv teema. Õppekavasid toetavad koolidele koostatud juhend „Õpilaste karjääripädevuste arengu toetamine“ ja karjääriteenused.
Paindlik õpitee
Õpimotivatsiooni aitab üldhariduskoolides hoida ja luua mitteformaalõppe – huvihariduse ja huvitegevuse, noorsootöö ja täiendusõppe – arvestamine õppekava osana. Gümnaasiumis saab paindliku õpitee tarbeks võtta aluseks kutse- ja kõrghariduses juba tuttava arvestuspunktide süsteemi. Rohkem infot siin.
Põhikoolijärgsed õpirajad
Igal põhikoolilõpetajal peab olema võimalik valida endale sobivaim õpitee:
gümnaasium ja akadeemiline keskharidus;
kutseõppeasutus ja rakenduslik keskharidus;
kutseõppeasutus ja kutseharidus.
Põhikooli juures on tõhustatud ja eritoega õpilastel võimalik saada lisaõpet, vt lisaks: lisaõpe põhikooli lõpetanule.
Ettevalmistav õpe
Ettevalmistav õpe on mõeldud eeskätt põhihariduse omandanud ja veel õppimiskohustuse eas olevatele noortele, kes ei ole leidnud pärast põhikooli lõpetamist sobivat edasiõppimise võimalust. Ettevalmistavat õpet hakati pakkuma 2026/27. õppeaastast. Täpsemalt saab ettevalmistava õppe kohta teavet ettevalmistava õppe alamlehelt.
E-eksamid
2027. aastast alates toimub järkjärguline üleminek e-eksamitele, muudatus võimaldab ühtlustada eksamite korraldust ja tagada senisest suurema hindamistulemuste usaldusväärsuse. Tänu e-eksamitele on võimalik riiklikult paremini õpitulemusi seirata ja e-eksamite tulemusi sisseastumisel automaatselt kasutada. Põhikooli lõpueksamite ja e-eksamite korralduse kohta leiab rohkem teavet Harno kodulehelt.
Vastuvõtt pärast põhikooli
Alates 2026. aasta kevadest saavad kõik põhikoolilõpetajad jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel sõltumata põhikooli lõpueksamite tulemustest. Tänu põhikooli lõpueksamite ja vastuvõtuprotsessi muutusele saavad koolid arvestada lõpueksamite tulemusi sisseastumisel. Seetõttu ei tehta eksamiainetes peale eksami enam nii palju sisseastumisteste. Põhikooli lõpetamise ning gümnaasiumisse ja kutsekooli vastuvõtu kohta leiab teavet siit.
Kutsehariduse reform
Üks õppimiskohustuse reformi tugisambaid on kutsehariduse reform, mille eesmärk on muuta kutsekooli kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumi keskharidusele. Sel viisil on noorel võimalik jätkata õpinguid kõrgkoolis ja leida edukalt rakendust ka tööturul. Sihiks on seatud, et aastal 2035 jätkab vähemalt 40% põhihariduse omandanud õpilastest õpinguid rakendusliku keskhariduse õppekavadel.
Kutsekoolidesse lisanduvad nelja-aastased rakendusliku õppe kavad, mille alusel õpetatakse inseneeria- ja IT-aineid. Samuti kasvab kutsekoolides rakendusliku keskhariduse puhul üldharidusõpingute maht. Peale selle suurendatakse valikõpingute mahtu ning täpsustatakse valikõpingute fookust ja valikupõhimõtteid. Kutsekoolide õpivõimalused viiakse vastavusse tööandjate soovidega ja OSKA uuringuraportites pakutud tööjõuvajaduse prognoosidega. Esimesed uued rakendusliku keskhariduse õppekavad loodi 2025/26. õppeaastaks. 2026/27. õppeaastast toimub õppetöö ainult uute õppekavade alusel.
Haridusvõrk
Arvestades Eesti demograafiliste muutustega ja selleks, et õpilane saaks haridust omandada arengut toetavas õpikeskkonnas, tehakse koolivõrgus muudatusi. Seatud on siht, et õpilane õpib 1.–6. klassini kodulähedases koolis ning 7.–9. klassis, gümnaasiumiastmes ja kutsekoolis peab olema võimalik õppida igas maakonnas (lisateave siin).
Õppimiskohustuse täitmine
Laps ja lapsevanem
Lapsel on kohustus omandada põhi-, kesk- või kutseharidust ning teadmisi ja oskusi, mis toetavad tema arengut. Lapsevanem või eestkostja tagab, et laps täidab õppimiskohustust. Selleks loob ta kodus õppimist toetavad tingimused ja hoolitseb selle eest, et laps käiks koolis. Ta kasutab kooli igapäevaseks suhtluseks määratud teabekanaleid, jälgib lapse õpitulemusi ja teavitab kooli probleemidest. Vanem esitab koolile oma kontaktandmed, teavitab nende muutumisest ja pöördub kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.
Vajaduse korral taotleb lapsevanem koolilt ja elukohajärgselt omavalitsuselt õppimiskohustuse täitmiseks tuge. Ta algatab lapse arenguvestlusi ja osaleb neil, aitab lapsel haridusvalikuid teha ning esitab lapse eest nii põhikooli astumise avalduse kui ka avalduse selleks, et laps saaks pärast põhihariduse omandamist edasi õppida. Samuti tutvub vanem kooli kodulehel avaldatud õppekorraldust puudutavate õigusaktidega ja täidab nendes sätestatut. Vanem teeb koostööd nii kooli kui ka kohaliku omavalitsusega.
Kohalik omavalitus ja kool
Kohaliku omavalitsuse üksuse – vald ja linn – ülesanne tagada õppimiskohustuse täitmine tuleneb haridusseadusest, mida täpsustavad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning teised asjakohased seadused.
Valla- või linnavalitsus peab kehtestama õppimiskohustuse täitmise tagamise korra. Seda koostades ja rakendades tuleb arvestada, et õppimiskohustuse tagamiseks teevad kool ja kohaliku omavalitsuse üksus koostööd. Korras määratakse muu hulgas selle töötaja ametikoht või struktuuriüksus, kelle ülesanne on pakkuda õppimiskohustuse täitmiseks vajalikku tuge, ning see, kuidas toe pakkumine korraldatakse. Kui õppimiskohustuse täitmist takistab lapse abivajadus, tuleb võtta arvesse lastekaitseseaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatut. (Õiguslik alus: haridusseaduse § 10³ lõike 3 punkt 3, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.)
Valla- või linnavalitsus avaldab õppimiskohustuse täitmise tagamise korra ning korras määratud ametikohal töötaja või struktuuriüksuse kontaktandmed oma kodulehel.
Seire
Märke selle kohta, et õpilane ei täida õppimiskohustust või on väljalangemisohus, teeb kool Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). EHIS-e andmed on jälgimiseks kohalikule omavalitsusele ning KOV saab neid seirata ka Haridussilma töölaualt. Õppimiskohustuse täitmise seire töölaual on kolm vahelehte eraldi aruannetega: 1) õppimiskohustuse mittetäitjad; 2) väljalangemisohus õpilased ja 3) põhikooli järel edasiõppimine. Lisateave KOV-idele Haridussilma kohta EHISe kasutusjuhendis.
Kasutusjuhendi, kuidas kool saab õppimiskohustuse täitmata jätmist EHISesse lisada, leiad siit.
Kasutusjuhendi, kuidas kohalik omavalitsus saab EHISes õppimiskohustuse täitmata jätmist jälgida, leiad siit.
EHISe juurdepääsuõigusi peab taotlema koolijuht, edastades digiallkirjastatud taotluse, milles on toodud kooli nimi ja töötaja andmed, aadressile [email protected]. EHISe juurdepääsuõiguste saamise juhend asub siin.
Õppimiskohustuse täitmise seire joonis
Lisainfo
Külli Solo
õppimiskohustuse reformi projektijuht
[email protected]
Reformi rakendamine
Põhikooli lõpetamine ja ühtne andmepõhine vastuvõtt põhikoolijärgsesse õppesse
Ühtne põhikooli lõpetamise ja vastuvõtuprotsessi eesmärk on õpilase vaates sujuv üleminek põhikoolist järgmisele haridustasemele. Selle aluseks on andmepõhine ühtne vastuvõtt sisseastumise infosüsteemis. See tähendab, et kandideerimisel ei pea andmeid edastama vaid olulised andmed on juba sisseastumise infosüsteemis olemas. Ühtne süsteem võimaldab saada keskset ülevaadet kõikide koolide sisseastumise protsessist ning -tingimustest, koolides toimub vastuvõtt ühtses ajaraamis.
See tagab ka KOVidele võimaluse seirata ning toetada õpilasi, kes ei ole leidnud koolikohta ja ei jätka peale põhikooli õppimist. Põhikooli lõpetamise ja vastuvõtu kohta saab rohkem infot eraldi veebilehelt.
2027. aastast alates toimub järkjärguline üleminek e-eksamitele, muudatus võimaldab ühtlustada eksamite korraldust ja tagada senisest suurema hindamistulemuste usaldusväärsuse. Tänu e-eksamitele on võimalik riiklikult paremini õpitulemusi seirata ja e-eksamite tulemusi sisseastumisel automaatselt kasutada. Põhikooli lõpueksamite ja e-eksamite korralduse kohta leiab rohkem teavet Harno kodulehelt .
Kutsehariduse õppekavade reform
Üks õppimiskohustuse reformi tugisambaid on kutsehariduse reform , mille eesmärk on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumi keskharidusele. Sel viisil on noorel võimalik jätkata õpinguid kõrgkoolis ja leida edukalt rakendust ka tööturul. Sihiks on seatud, et aastal 2035 jätkab vähemalt 40% põhihariduse omandanud õpilastest õpinguid rakendusliku keskhariduse õppekavadel. Lisanduvad nelja-aastased rakendusliku õppe kavad, mille alusel õpetatakse inseneeria- ja IT-aineid. Samuti kasvab rakendusliku keskhariduse puhul üldharidusõpingute maht. Peale selle suurendatakse valikõpingute mahtu ning täpsustatakse valikõpingute fookust ja valikupõhimõtteid. Kutsekoolide õpivõimalused viiakse vastavusse tööandjate soovidega ja OSKA uuringuraportites pakutud tööjõuvajaduse prognoosidega. Esimesed uued rakendusliku keskhariduse õppekavad loodi 2025/26. õppeaastaks. 2026/27. õppeaastast toimub õppetöö ainult uute õppekavade alusel.
Ettevalmistav õpe
Ettevalmistav õpe on mõeldud eeskätt põhihariduse omandanud ja veel õppimiskohustuse eas olevatele noortele, kes ei ole leidnud pärast põhikooli lõpetamist sobivat edasiõppimise võimalust. Ettevalmistavat õpet hakati pakkuma 2026/27. õppeaastast. Täpsemalt saab ettevalmistava õppe kohta teavet ettevalmistava õppe alamlehelt .
Personaalsed õpiteed - karjääriteenused ja karjääriõpe, formaal- ja mitteformaalõppe lõiming
Et iga noor leiaks endale sobiva õpitee, on tarvis õpilastele pakkuda karjääriteenuseid. Karjääriteenused aitavad õpilasel paremini mõista iseennast ning oma võimalusi hariduses ja töömaailmas. Karjääriteenused hõlmavad karjääriõpet, karjääriinfo vahendamist ja karjäärinõustamist. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas on karjääriõpetuse õppeaine ning riiklikes õppekavades on elukestev õpe ja karjääri kujundamine läbiv teema. Õppekavasid toetavad koolidele koostatud juhend „Õpilaste karjääripädevuste arengu toetamine“ ja karjääriteenused.
Õpimotivatsiooni aitab üldhariduskoolides hoida ja luua mitteformaalõppe – huvihariduse ja huvitegevuse, noorsootöö ja täiendusõppe – arvestamine õppekava osana. Gümnaasiumis saab paindliku õpitee tarbeks võtta aluseks kutse- ja kõrghariduses juba tuttava arvestuspunktide süsteemi. Rohkem infot siin.
Toe vajadusega õpilaste õppekorraldus ja tugiteenused
Põhjaliku ülevaate toevajadusega õpilastele suunatud meetmetest leiad alalehelt toe vajadusega õpilaste õppekorraldus ja tugiteenused.
Noorsootöö õpimotivatsiooni toetamisel
Noorsootöö väärtuspakkumise kohta saad lugeda rohkem siit.
Koolivõrgu korrastamine ja hariduskeskuste loomine
Eesti demograafiliste muutuste tõttu ja õpilastele parema õpikeskkonna tagamiseks korrastame koolivõrku. Siht on tagada kodulähedane kool 1.–6. klassi õpilastele. 7.–9. klassi, gümnaasiumi ja kutsehariduse võimalused peavad olema kättesaadavad igas maakonnas (lisateave ).
Tänaste kutseõppeasutuste baasil kujundatakse välja hariduskeskused (lisateave siin), kus saab omandada kutsekeskharidust, keskharidust ja täiskasvanute täiendõpet. See tagab igas maakonnas põhihariduse järgsed õpiteed ning võimaldab paremini kasutada koolide taristut ja pedagoogilist personali. Pärnu Hariduskeskus PARK ja Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž HIIG+ alustasid uute hariduskeskustena tegevust 2026/27. õppeaastast.
Õppimiskohustuse täitmise tagamine ja seire
Õppimiskohustuse reformi rakendamist kohalikes omavalitsustes toetab noortegarantii tugisüsteem. Selle meetme toel on kõigis Eesti kohalikes omavalitsustes on tööl noorte heaolu spetsialistid, kes aitavad noortel leida sobivaid õppimise, töötamise või muude arenguvõimaluste teid. Noortegarantii tugisüsteemiteenus on loodud selleks, et noor saaks tuge just talle sobival viisil ja ajal. Tegevust toetab valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele. Koostöömudel annab omavalitsustele ja spetsialistidele praktilise raamistiku, kuidas võrgustik toimib ja millised on eri osapoolte rollid.
Õppimiskohustuse reformi rakendamine ja rahastus
Õppimiskohustuse seaduseelnõu seletuskirjas on toodud ära kogumõju riigieelarvele 2028. aastaks 6,2 mln eurot ning alates 2029. aastast 12,7 mln eurot. Sellest summast lisavajadus riigieelarvest 2028. aastal on 3,2 mln eurot ning 2029. aastast 9,7 mln eurot. Õppimiskohustuse rakendamiseks kavandatakse vahendid valdavas osas ka ESF+ meetme vahenditest kokku 4 162 316 euro ulatuses.
1. Mõju riigieelarvele
Ettevalmistava õppe rakendamiseks, tasuta kutseõppe piiramiseks ning kutsekeskhariduse õppekavade pikenemisega seoses on mõju riigieelarvele 2028. aastaks 6,2 mln ning alates 2029. aastast 12,7 mln eurot aastas. Täiskasvanute korduvõppe piiramisega kompenseerime Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnasiseste ressursside ümberpaigutamisega osaliselt õppimiskohustusega kaasnevad kulud (eeskätt ettevalmistava õppe võimaluste tagamine).
Lisavajadus riigieelarvest 4-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade rakendamiseks 2028. aastal 3,2 mln ulatuses ning 2029. aastal 9,7 mln ulatuses. Kulu hõlmab 3200 õppija aasta võrra kauem õppimisega kaasnevaid ressursse. Lisavajadused otsustatakse riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis. Ühtse sisseastumissüsteemi SAIS kasutuselevõtuks põhihariduse järgseks juurutamiseks kavandatud arendustööd 2025. aastaks eeldavad täiendavaid vahendeid ca 0,73 miljonit eurot, 2026. aastal 0,4 mln eurot ning järgnevalt 0,1 miljonit/aastas. Kulud kaetakse haridusvaldkonna siseste ressursside toel.
2. Täiendav rahastus Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest aastani 2029
ESF+ meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja –keskkonnad“ programmi „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ tegevustega (ühtse sisseastumissüsteemi analüüs ja piloteerimine, ettevalmistava õppe piloteerimine, karjääriteenuste rakendustugi, mitteformaalõppe lõimingu toetamine formaalõppes ning üleminek elektroonilistele kesksetele hindamisvahenditele)) kokku 4 162 316 euroga. Kutsehariduse uute õppekavade arendus- ja rakendustugi suurusjärgus 13,5 miljonit eurot perioodil 2024 – 2029. Uute hariduskeskuste (erinevad õppeliigid ühes asutuses) mudelite piloteerimiseks 7 miljonit eurot.
Lisaks kaasub õppimiskohustuse juurutamisega vajadus tagada vahendid pädevuste kasvuks meetme "Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv" kaudu. Kuigi meetme kogumaht on pea 26 miljonit eurot, siis vahetu mõju õppimiskohustuse rakendumisele sisaldab täiendusõppe tellimist alus-, üld-, huvi ja kutsekoolide õpetajatele, tugispetsialistidele ja noortevaldkonna töötajatele 7,7 miljoni ulatuses, juhtide (sh pidajate) professionaalse arengu toetamist 4 miljoni ulatuses ehk kokku 11,7 miljoni ulatuses.
Haridus- ja Teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava ESF programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ tegevussuuna mitteõppivate või -töötavate noorte toetamine raames 4 972 082 euroga.
Kohalikke omavalitsusi toetab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meede „Tööalase konkurentsivõime toetamine“, mille üks tegevussuund on toetuse andmine projektidele, kus toetatakse tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende vanematele ja tugivõrgustikule, ning tegevusi, mis toetavad ennetustööd, mis on suunatud lastele ja noortele alates 13. eluaastast, kogumaksumusega 11,8 miljonit eurot. 2026. aastal toimunud taotlusvooru „Lisa- ja jätkutegevused mittetöötavate noorte tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ning nende haridusliku lõimumise ja ennetustegevuste toetamiseks“ eelarve on 3 141 030 eurot. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud. Lisainfo RTK veebilehelt.
Viimati uuendatud 10.11.2026
