Alusharidus

Kui lapsevanem soovib last lasteaeda panna, peab ta ühendust võtma kohaliku omavalitsusega ning selgitama vastuvõtutingimused ja nõutavad dokumendid lähtudes valla - või linnavalitsuse poolt kehtestatud korrast. Valla- või linnavalitsus peab looma kõigile oma piirkonna 1,5 – 7-aastastele lastele, kelle vanemad soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteaias.

Vanemad võivad vabalt valida lasteaedu kui neis on vabu kohti ja valida munitsipaal- ning erasektori lasteaedade vahel. Lasteaiad peavad omama koolitusluba, mida saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Eralasteaiad saavad kohalikult omavalitsuselt toetust linna- või vallavalitsuses kokkulepitud määras. Esmajärjekorras eelistatakse lasteaiakoha võimaldamisel samas vallas või linnas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Vabadele kohtadele võetakse lapsi ka teistest piirkondadest. Lasteaiakoha taotlus tuleks esitada lasteaiale võimalikult vara.

Alla 4-aastasele lapsele võib lapsevanem taotleda kohalikult omavalitsuselt lasteaia koha asemel lapsehoidu. Lähtuvalt seadusest võib kohalik omavalitsus sätestada lasteaias lapsevanema osalustasu, mis ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Samuti katab lapsevanem lasteaias lapse toidukulu kohaliku omavalitsuse sätestatud korras. Lapsevanema osalustasu ja toidukulu maksumus võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteaia majandamiskuludest või muudest asjaoludes.

Lasteaed toetab lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste) kujunemist ja lapse arengut seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas:

Üldjuhul toimub lasteaia õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles, ent kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib see toimuda ka teises keeles. Eesti keelest erineva koduse keelega laps lasteaias alustab eesti keele kui teise keele õpet kolmeaastaselt.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

• mina ja keskkond;
• keel ja kõne;
• eesti keel kui teine keel;
• matemaatika;
• kunst;
• muusika;
• liikumine.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava soodustab lapsest lähtuvate aktiivõppe erinevate meetodite: Step by Step (Hea Algus), Montessori, Waldorfpedagoogika, Reggio Emilia, keelekümblus-, uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe rakendamist sarnaselt Põhjamaadega.

Alushariduse eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Muu koduse keelega lastele võimaldatakse riigi toel eesti keele õpet alates kolmandast eluaastast, samuti on väljaarendamisel metoodikad eesti lastele võõrkeele õpetamiseks enne kooli.

Tuginedes rahvusvahelistele võrdlusuuringutele alushariduse valdkonnas on Eesti lasteaedades loodud head võimalused lapsest lähtuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks koostöös peredega. Suurt rõhku pööratakse Eesti lasteasutustes väärtuskasvatusele, sh laste heaolu ja turvalisuse toetamisele ning kiusamise ennetamisele, soodustades lastes ja peredes sallivust, hoolivust, austust ja julgust.

Alates aastast 2010 toetab Haridus- ja Teadusministeerium Taani Save the Children ja Eesti Lastekaitse Liidu koostööprojekti „Kiusamisest vaba lasteaed“, millega on liitunud suurem osa Eesti lasteaedasid. Lisaks kuuluvad Eesti lasteaiad ka tervist edendavate lasteaedade võrgustikku.

Koolieelsetes lasteasutustes käivatele lastele on tagatud logopeediline ja eripedagoogiline tugi. Neid tugiteenuseid rakendati 2017. aastal ca 14%-le lastest. Lisaks kasutavad kohalikud omavalitsused ja koolieelsed lasteasutused piirkondlike nõustamiskeskuste teenuseid (logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaal-pedagoogiline nõustamine), mida riiklikult toetatakse.

Eestis võib lastevanemate osalustasu olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Otsuse lastevanemate osalusmäära kehtestamisel teeb kohalik omavalitsus, kes võib osalustasu diferentseerida sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.