Projekti eesmärk oli tõsta eestikeelsete õpetajate abil eesti keele õppe kvaliteeti ning arendada õpetajate oskust toetada laste eesti keele arengut ja keeleõpet lasteaedades ja koolides.
Projektis toetati õpetajate professionaalset arengut, loodi eesti keele omandamist soodustav õpi- ja kasvukeskkond, seirati laste keeleoskust ning viidi see vastavusse keeletasemetega. Arendati tandemõpet, meeskonnatööd ja kogemuste vahetust õpetajate vahel ning kujundati õppeasutuste keeleõppemudeleid. Projekt hõlmas lasteaedu ja koole, kus rühmas või klassis õppis vähemalt 10 muu kodukeelega last. Tegevusi ja laste keeleoskuse arengut uuris ning seiras Tallinna Ülikool, kaardistades edutegureid, väljakutseid ja toetusvajadusi.
Peamiste tulemuste hulka kuulusid laste eesti keele oskuse paranemine ja julgem kasutamine igapäevases suhtluses, õpetajate metoodiliste oskuste ja koostöövõime kasv, digivahendite ning lõimitud aine- ja keeleõppe laialdasem kasutamine ning lapsevanemate suurem kaasatus õppeprotsessi. Projekt andis olulise panuse sujuvaks üleminekuks eestikeelsele õppele.
Lähemalt saab projekti kohta lugeda projekti lõppraportist.
Viited
Argus, Reili (2022). Oma Keel, 1, 54−59.
Eesti keelele saab üle minna õige mitut moodi. (Postimees)Argus, Reili; Bernhardt, Kristiina (2022)
KirjandusülevaadeMitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest.
Eesti keelt teise keelena omandavate 7–8-aastaste laste kodusest keelekeskkonnast ja eesti keele oskusestBaird, Piret; Argus, Reili (2022). Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian papers in applied linguistics, 18, 75−95. DOI: 10.5128/ERYa18.05.
Eesti keelt teise keelena omandavate laste eesti keele oskuse areng aasta jooksulBaird, Piret; Argus,Reili; Meristo, Merilyn (2022). Philologia Estonica Tallinnensis, 7, 39−79. DOI: 10.22601/PET.2022.07.02.
