Murdekeelte õpe

Eesti keele piirkondlike erikujude ja sellega seotud kultuuri õpetamine

Keeleseadus näeb ette, et riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist. Eesti keele piirkondlike erikujude õpe ja arendamine on „Eesti keele arengukava 2021-2035“ üks tegevussuundadest. Arengukava sätestab, et toetatakse eesti keele piirkondlike erikujude õpetamist lasteaias ja koolis, säilimist ema- ja kodukeelena ning elava kultuuriloome keelena.

Eesti keele piirkondlikud erikujud jagunevad põhjaeesti ja lõunaeesti ajaloolisteks keelealadeks. Eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist on riik toetanud üle 20 aasta. Toetatud on keeleõppe tegevusi, laagreid, õppematerjalide loomist ja trükki, sõnaraamatute koostamist ja väljaandmist ning erinevaid kultuuriprogramme.

Tugi haridusasutustele

2026. aastal loodi uus toetusmeede, millega soodustatakse kohaliku keelekuju ja sellega seotud kultuuriõppe korraldamist haridusasutustes. Eesti keele piirkondlike erikujude ajaloolistel aladel on alushariduse ja põhihariduse astmes kokku umbes 19 000 last ja õpilast, kellele toetus võiks laieneda. 

„Haridusasutused vajavad tuge, et oma kohaliku keelekuju õppimist soodustavat õpikeskkonda kujundada, sh osakoormusega töötavaid õpetajaid motiveerida ning paikkondlikke õppematerjale luua.“

Toetust saavad taotleda haridusasutuse pidajad. Toetusmeede jaguneb kaheks. Esiteks on võimalik taotleda toetust, et maksta lisatasu õpetajatele, abiõpetajatele ja lapsehoidjatele, kes kasutavad õppetöös kohalikku keelekuju. Teiseks on võimalik taotleda kultuuriõppe toetust kohaliku keelekuju õppeks kultuuriloo tundide korraldamiseks.

2026. aastal toimub üks taotlusvoor, mis on avatud 9.-28. septembrini Taotluste menetlemise infosüsteemis. Edaspidi korraldatakse taotlusvoor kaks korda aastas perioodideks 1. jaanuar - 31. august ja 1. september - 31. detsember. Lähem info on Eesti Keele Instituudi kodulehel.

Muudatused Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

Eesti keele piirkondlike erikujude õpet pakutakse u 15–20 üldhariduskoolis ning nädalas vaid mõne tunni ulatuses. Eeskätt Lõuna-Eesti keelekujude kõnelejaskonna eestvedamisel on algatatud ühiskondlik debatt, kuidas toetada eesti keele piirkondlikud erikujude elujõudu ning anda neile hariduses tugevam positsioon. Keeleseaduses sätestatud eesti keele piirkondlike erikujude kaitse ülesanne ei ole olnud piisav ja muutusi tagav lahendus. Sestap on koostamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis loob lastevanematele õiguse taotleda koolilt oma piirkonna keelekuju õpet, kui sellest on huvitatud vähemalt kümne lapse vanemad. Sellega soovib riik luua eesti keele piirkondlikele keelekujudele samaväärsed õiguse (sh õiguse oma piirkonna eesti keele erikuju õppega asendada B-võõrkeele tunnid) kui on võõrkeele (oma emakeele) õppimisel.

Strateegiliste Uuringute Programm

Haridus- ja Teadusministeerium osaleb Strateegiliste Uuringute Programmis, et kujundada empiirilistel andmetel ja teoreetiliselt põhjendatud kontseptsioon eesti keele piirkondlike erikujude elujõu kohta ning arendada välja mõõdikud seireks. Uuringu perioodiks on kavandatud 2027 – 2030.

Senised uuringud ja arendustegevused on keskendunud eeskätt lõunaeesti keelekujudele, mistõttu puudub võrreldav teadmus kõigi piirkondlike erikujude olukorra ja toetamisvajaduste kohta. Muuhulgas on ka piirkondlike erikujude kõnelejate hulk ja kasutusalad ajas muutunud. Hetkel puudub kõikide eesti keele piirkondlike erikujude kohta terviklik ja ajakohane teadmusbaas. Seda täpsemalt millistes eluvaldkondades (haridus, avalik haldus, kultuur, meedia, avalikud teenused, kogukondlik ja tööalane suhtlus) ja keskkondades (nt digikeskkonnad) neid kasutatakse ning milline on kasutuse ulatus, kuidas muutuvad piirkondlike erikujude funktsioonid, prestiiž ja identiteediline tähendus urbaniseeruvas ja digitaliseeruvas ühiskonnas. Keelepoliitiliselt on keskse tähtsusega ka kõnelejate hoiakud, identiteet, keelekuju prestiiž ja keeleideoloogiad, seetõttu on oluline välja selgitada ka kõnelejate ja kogukondade keelehoiakud, identiteediseosteed ja nende mõjule keelekuju kasutamisele ja edasiandmisele.

Haridus- ja Teadusministeerium on avatud kõikidele ettepanekutele, mis aitavad eesti keele kohalike keelekujude õpet soodustada ja veelgi kasulikumaks muuta. Kõik ettepanekud on oodatud aadressil [email protected].