Andepoliitika eesmärk on:
- kujundada hariduses süsteemne lähenemine erinevate annete märkamiseks ja andekate arengu igakülgseks toetamiseks;
- toetada ühiskonnas mõtteviisi ja keskkonna kujunemist, mis väärtustab tipptasemel oskusi ja saavutusi ning pakkuda selleks tõenduspõhiseid lahendusi, hoidudes samal ajal sildistamisest ja ebavõrdsuse kujundamisest.
Andepoliitika rakendamine aitab saavutada kaasava hariduse põhimõtet – kvaliteetne haridus on kõigile võrdselt ligipääsetav ning Eesti haridussüsteem toetab kõigi laste ja noorte arengut. Andepoliitika tegevustest on esmased kasusaajad alus-, üld-, kutse-, huvihariduses ja noorsootöös osalevad lapsed ning noored.
Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis oli laste ja noorte annete arendamise patroon aastatel 2023-2025.
Iga laps ja noor peab saama võimetele ja vajadustele vastavat õpet, ka need, kes ühes või mitmes valdkonnas on eakaaslastest oma teadmiste ja oskuste poolest ette jõudnud. Seetõttu koostas Haridus- ja Teadusministeerium „Laste ja noorte annete märkamise ja toetamise tegevuskava“. Tegevuskava eesmärk on osutada laste ja noorte võimete ning vajaduste erinevusele ning astuda samme, et Eesti koolides, lasteaedades, huvikoolides ja noortekeskustes toetatakse annete ja sellest tulenevat ka loovuse arengut. Patrooni roll oli olla abiks andekatele suunatud tegevuste õnnestumisele ning seista selle eest, et lapsevanemad, õpetajad ja ka noored ise oskaks andekaid enda seas paremini märgata.
Fotol 2023. a seisuga (paremalt): Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, noorte- ja andepoliitika osakonnajuhataja Riin Tamm, Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis, andepoliitika nõunik Marek Järvik ja üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld.
Tähelend
Rahvusvahelistel võistlustel ja olümpiaadidel parimaid tulemusi saavutanud noori tunnustatakse sündmusel Tähelend. Kandidaatide esitamise ja ürituse kohta loe täpsemalt siit.
Arenguvõimalused andekatele noortele
Olümpiaadisüsteem
Eestis on pikaaegne olümpiaadide korraldamise traditsioon, mis pakub arengu- ja õpivõimalusi andekatele õpilastele. Olümpiaade saab pidada kõige süsteemsemaks pikaaegseks andekate hardusprogrammiks Eestis.
Siseriiklikud olümpiaadid
Haridus- ja Teadusministeeriumi toel korraldatakse siseriiklikke olümpiaade ja olümpiaadide süsteemi kuuluvaid võistlusi 32 õppeaines või ainevaldkonnas. Igal aastal osaleb olümpiaadel üle 10 000 õpilase.
2027. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi toetatavad riiklikud olümpiaadid:
- Bioloogiaolümpiaad
- Eesti keel teise keelena olümpiaad
- Emakeeleolümpiaad
- Filosoofiaolümpiaad
- Füüsikaolümpiaad
- Geograafiaolümpiaad
- Informaatikaolümpiaad
- Inglise keele olümpiaad
- Inimeseõpetuse olümpiaad
- Keemiaolümpiaad
- Koolimatemaatika olümpiaad
- Kunstiolümpiaad
- Lingvistikaolümpiaad
- Loodusteaduste olümpiaad
- Maateaduste olümpiaad
- Majandusolümpiaad
- Matemaatikaolümpiaad
- Prantsuse keele olümpiaad
- Rahvaluuleolümpiaad
- Saksa keele olümpiaad
- Soome keele olümpiaad
- Tehisaruolümpiaad
- Tehnikaolümpiaad
- Tehnoloogiavaldkonna ainete olümpiaad
- Usundiõpetuse olümpiaad
- Vene keel võõrkeelena olümpiaad
- Väitluse meistrivõistlused
- Õpioskuste talgud
- Ühiskonnaõpetuse olümpiaad
Ministeeriumi lepingulised partnerid olümpiaadide korraldamisel:
Rahvusvahelised olümpiaadid
Paljudel siseriiklikel olümpiaadidel on väljund rahvusvahelistele olümpiaadidele. Eesti võistkonnad osalevad õppeaasta jooksul ligemale 20 rahvusvahelisel olümpiaadil (arv võib aastati varieeruda). Rahvusvahelise olümpiaadi kogemuse saavad aastas ligemale 100 noort.
Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab rahvusvahelistel võistlusel edu saavutanud õpilasi ja nende juhendajaid pidulikul vastuvõtul.
Ainevõistlused
Lisaks riiklikele olümpiaadidele toimub Eestis igal aastal õpilastele mitmeid üleriigilisi ainevõistlusi, mille eesmärgiks on populariseerida õppeaineid või ainevaldkonda ja innustada noori omandama uusi teadmisi. Üleriigilistel ainevõistlustel osaleb igal aastal kümneid tuhandeid õpilasi.
Süvakursused
Aitamaks õpilastel omandada teadmisi kooliprogrammi väliselt ja/või toetamaks neid võistlusteks valmistumisel ja/või kõrgkooli astumisel, pakuvad ülikoolid põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele kümneid süvakursusi ja programme.
Ülevaade õpilastele suunatud süvakursustest:
- Tartu Ülikool – Teaduskooli kursused ja õpikojad
- Tallinna Ülikool – Õpilasakadeemia kursused ning Balti Filmi, Meedia ja Kunstide Instituudi kursus
- Tallinna Tehnikaülikool – Olümpiaadikooli kursused
- Eesti Maaülikool – Loodusteaduste Kooli kursused
- Eesti Kunstiakadeemia kursus
- Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühiskursus
Rahastamine
Toetus õpilaste andeid toetavate tegevuste elluviimiseks
Riigieelarvest toetatakse maakondlikke omavalitsusliite või maakonnas kokkulepitud partnerit ning Tallinna ja Tartu linna. Riigieelarvelise toetuse eraldamise eesmärk on toetada õpilaste andeid, tekitades täiendavat õpimotivatsiooni uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning motiveerida õpetajaid märkama õpilaste andeid ja toetama nende annete arengut.
Mis on Talendipunkt? Loe artiklit Õpetajate Lehes.
Viimati uuendatud 22.10.2026
