Riigi roll
Kehtiva seadusandluse järgi on õppematerjalide valdkonnas riigi peamisteks ülesanneteks:
- Tagada õppekirjanduse kättesaadavus koolides, täpsustades et põhikooli ulatuses on kooli õppekava läbimiseks vaja tagada vajalikud õpikud ja ülesannete kogud ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikud õpikud.
- Kehtestada riiklikule õppekavale vastavuse tagamiseks nõuded õppekirjandusele ja läbi õppekirjanduse registri pakkuda avalikku teavet.
- Suunata ja korraldada erivajadustega õpilaste õppevahendite koostamist.
Õppekirjandus
Õppekirjanduse moodustab see osa õppematerjalidest, mis vastavad õppekirjanduse määruses esitatud sisulistele ja tehnilistele nõuetele ning on määruse kohaselt retsenseeritud ja välja antud.
Õppekirjanduse väljaandmise eest vastutavad eraturul tegutsevad kirjastused, sest vaba konkurents tagab koolide jaoks valikuvõimaluse ning parema kvaliteedi.
Õppekirjanduse register
Alates 2015. aastast täidab õppekirjanduse registri rolli E-koolikott, kus väljaandja teeb oma riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse kättesaadavaks.
E-koolikott on veebikeskkond, kust saab sobivaid õppematerjale otsida, kasutada ja süstematiseeritult kättesaadavaks teha. Eelkõige leiab portaalist alus-, üld- ja kutsehariduse õppevara. E-koolikoti peamine eesmärk on võimaldada ligipääs digitaalsele õppevarale ühest kohast – kasutaja ei pea otsima materjale erinevatest portaalidest.
Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine
Alates 2008. aastast on süsteemselt tegeletud HEV õpilaste õppevara arendamisega. HEV-koduleht koondab hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara, mida saab tasuta alla laadida. Haridus- ja Noorteameti e-poest on võimalik põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastavaid õppematerjale tellida paberkandjal. Samuti leiab HEV-kodulehelt teavet PLRÕK õppekava rakendamist toetava õppekirjanduse kohta üldisemalt.
2020. aasta sügisel valmisid uudse lahendusena digiõpikud õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppes või vajavad muul põhjusel kergemat õppevara. Õpikud asuvad OPIQ platvormil ja on tasuta kasutatavad.
Õppematerjalid on valminud Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.
Digitaalse õppevara väljatöötamise toetamine üld- ja kutsehariduses
Hangete, eksperttööde tellimustega, avatud taotlusvoorude ja konkurssidega toetatakse ka uuenduslike või vajalike õppevaralahenduste hankimist ja loomist ning tulemuslikku kasutuselevõttu.
- Digiõppevaramu. Alates 2018. aastast on E-koolikoti kaudu kättesaadavad Tallinna Ülikooli ja Eesti õpetajate koostöös valminud digitaalsed õppematerjalid. Tasuta ja lihtsasti kättesaadav interaktiivne õppevara katab gümnaasiumi kursusi matemaatikas, loodusvaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas ja kunstide valdkonnas; lisaks on nendes valdkondades ka kutsehariduse ülesannete kogumikud.
- Ujumise algõpetuse e-õppematerjal. 2019. aastal valminud juhendite ja õppematerjalide komplekt annab eeldused ujumistundide läbiviimiseks ning ujumisoskuse omandamiseks. Õppematerjalid on koondatud veebilehele ujumiskursus.ee.
- GINF. Gümnaasiumi informaatika valikkursused vastavad uuendatud gümnaasiumi informaatika ainekavale ja neid võib läbida eraldiseisvate kursustena või kogu kontseptsiooni järgides. Tutvu materjalidega siin.
- Matemaatika digitunnid. Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja MTÜ Videoõpsi koostöös on valminud interaktiivsete videote ja harjutustega varustatud digitunnid 9. ja 12. klassile. Digitundide projekti raames väljatöötatud lähenemine matemaatika digiõppevara koostamisele ja näidis-digitunnid on heaks täienduseks õpetajatele ja eeskujuks õppevara autoritele ja väljaandjatele.
- Nutikas õpe. Digitaalse õppevara arendamiseks ja kõigile Eesti haridusasutustele kättesaadavaks tegemiseks või olemasoleva lahenduse kõigile Eesti haridusasutustele tasuta kättesaadavaks tegemiseks on meede Nutikas Õppimine:
- Klass+. Õppevara ühiskasutuskorralduse toetamiseks (sh seadmete soetamiseks, õpetajate koolitamiseks ning õppematerjalide väljatöötamiseks) on meede Klass+:
Õppevara projekte on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ning kasutuselevõtt“.
Digitaalse õppevara koostamine ja jagamine
E-koolikott on keskkond õppematerjalide leidmiseks, õppematerjalide koostamiseks ja avaldamiseks. E-koolikott sisaldab õppematerjale lasteaedadele, üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele. Samuti on õppematerjale huvihariduse ja noorsootöö mitmekesistamiseks. E-koolikott on tasuta kasutamiseks kõikidele huvilistele.
Digitaalsete interaktiivsete õppematerjalide sisu loomiseks on Sisuloome keskkond. Õpetajatel on seal võimalik kasutada H5P malle, et õppevara luua, jagada ja taaskasutada.
Peamised terminid
Õppevara ja õppevahendid on kasutusel laiema katusmõistena, hõlmates enda alla ka õppeotstarbelised abivahendid (nt pallid, uisud, joonistustarbed), riistvara (nt arvutid, tahvelarvutid, nutiekraanid) ja tarkvara (erinevad programmid koos andmefailidega).
Õppematerjalide termini all mõistame paberkandjal ja digitaalselt leiduvaid õppeotstarbelisi materjale, mis sisaldavad endas teksti, ülesandeid jne (digitaalsete materjalide puhul ka teisi multimeedia elemente).
Peamised õigusaktid
- Õppekirjanduse määrus: õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti.
- Ka Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, haridusseadus sisaldavad sätteid, mis on seotud õppekirjanduse ja riigi rolliga õppematerjalide valdkonnas.
Viimati uuendatud 08.09.2023
