Hariduse ja tööturu tihedamaks sidumiseks ning noorte õpivalikute suunamiseks on Eesti riik käivitanud Euroopa Liidu tõukefondide toel inseneriakadeemia. Inseneriakadeemia eesmärk on suurendada õppe vastavust tööturu vajadusele tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. Inseneriakadeemia sarnaneb praegusele IT-akadeemiale ning selle tegevustega püütakse kasvatada noorte huvi asuda õppima inseneeria valdkonda, vähendada õpingute katkestamist, suurendada nii õppurite kui tööandjate rahulolu õpitu sisuga.
Aastatel 2023-2029 suunab Eesti riik ca 61,5 miljonit eurot tõukefondide vahendeid inseneriakadeemiasse ja IT akadeemiasse kokku, sh inseneriakadeemiasse 39,4 miljonit eurot ja IT akadeemiasse 22,1 miljonit eurot. Sarnaste sihtide ja sihtrühmade tõttu luuakse inseneriakadeemiale ja IT akadeemiale ühised toetusmeetmed, mis lähtuvad haridustasemest. Mõlema akadeemia puhul on eriline tähelepanu tüdrukute ja naisüliõpilaste sihtrühmal.
Haridus- ja teadusministri 9.11.2023 käskkirjaga on kinnitatud toetuse andmise tingimused inseneriakadeemia ja IT akadeemia kõrgharidusvaldkonna tegevuste elluviimiseks. Kahe akadeemia ühise toetusmeetme maht on kokku 34 miljonit eurot, millest ligi 21,5 miljonit eurot on mõeldud kõrghariduses inseneriakadeemia tegevusteks ja ligi 12,6 miljonit eurot IT akadeemia tegevusteks.
Lisainfo:
Põhjalikum info Harno kodulehel.
Hiljemalt 2024. aasta alguses laieneb inseneriakadeemia kutse-, üld- ja huviharidusse. Valmimas on toetuse andmise tingimused inseneriakadeemia ja IT akadeemia tegevusteks kutse-, üld- ja huvihariduses.
Kavandamisel on ka avatud taotlusvoor inseneeria ja IKT populariseerimiseks, et rahastada rohujuuretasandilt pärinevaid jätkusuutlikke algatusi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna tutvustamisel võimalikult laiale sihtrühmale. Noorte teadlikkuse tõstmine
inseneeriast on kriitilise tähtsusega.
Inseneriakadeemia kõrghariduses
Inseneriakadeemias osalevad viis partnerkõrgkooli: Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Lennuakadeemia. Tegevuste elluviimist koordineerib Haridus- ja Noorteamet.
Iga partnerkõrgkool koostab oma tegevuskava. Tegevustel on laias laastus kaks fookust: esiteks suurendada valdkonna populaarsust ja kasvatada motiveeritud üliõpilaskandidaatide arvu; teiseks kaasajastada tasemeõpet, et see vastaks paremini tööturu ootustele.
Toetatakse kõrgkoolide koostööd üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ettevõtjate ja erialaliitudega. Kõrgkoolid töötavad koostöös nendega välja ettevalmistuskursuseid, valikaineid jms gümnaasiumi- ja kutseõppuritele. Tegevustes pööratakse eraldi tähelepanu naissoost üliõpilaskandidaatide sihtrühma kaasamisele. Lisaks toimuvad teavitustegevused, sh valmistatakse ette erinevaid materjale, korraldatakse populariseerimiseks üritusi, võistlusi jms.
Tasemeõppe sisuliseks kaasajastamiseks töötatakse välja uusi õppekavasid, õppesuundi ja/või mooduleid. Lisaks õppekavaarendusele rahastatakse õppematerjalide väljatöötamist sh digitaalse õppevara ja simulatsioonide väljatöötamist koostöös ettevõtjate ja erialaliitudega. Toetatakse õppe mitmekesistamist praktilisema õppe pakkumisega, sh laialdasemalt projekti- ja probleemõpet ning väljatöötatud lahenduste/parimate praktikate katsetamist ja levitamist. Rahastatakse ülikoolivälise, sh rahvusvahelise, kompetentsi/ekspertide ning praktikute kaasamist ettevõtetest. Akadeemilise järelkasvu kindlustamiseks toetatakse õppejõudude professionaalset arengut, erilist tähelepanu pööratakse alustavatele õppejõudude.
Katkestamise vähendamiseks rahastatakse õppurite edasijõudmist toetavaid tugisüsteeme: mentorlust, individuaalset nõustamist, tasanduskursusi reaalainetes jm. Õppurite motiveerimiseks ja erialakindluse toetamiseks korraldatakse toetavaid tegevusi, mida partnerid viivad ellu koostöös kutseõppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitudega.
Andmed
- Inseneeria valdkonna edendamise vajadusele viitab selgelt 2022. aasta OSKA üldprognoos, mis toob välja, et enamikul tööstuse kutsealadel jääb vastavate erialade lõpetajatest tööjõuvajaduse katmiseks puudu. Tehnika, tootmise, tehnoloogia ja ehituse valdkonnas on õppurite arvud endiselt langustrendis, vaatamata seni ellu viidud tegevustele, näiteks kõrghariduses eelmisel tõukefondide perioodil pakutud erialastipendiumitele.
- Võrreldes 2013. aastaga on avalik-õiguslikes ülikoolides ning riigi rakenduskõrgkoolides tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi ning ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma vastuvõetute osakaal vähenenud 25%.
- Kui 2013. aastal moodustasid tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagruppi ning ehituse õppekavarühma vastuvõetud 17% kõigist vastuvõetutest, siis 2020. aastal oli see 14%.
- Inseneeria valdkonda kuuluvates õppesuundades õppivate õppijate osakaal kõigist üliõpilastest oli 2022. aastal 12%, eesmärgiks on vähemalt 14% 2029. aastal.
- Inseneeria valdkonnas oli 2022. aastal kõrghariduse esimeses astmes esimesel aastal õppetöö katkestajate osakaal 31,1%, siis 2029. aastaks on eesmärk vähendada see 25 protsendini.
Viimati uuendatud 29.02.2024
