Keeleoskuse tasemed
Euroopa Nõukogu loodud Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatakse eri keeleoskustasemed. Neid tasemeid kasutatakse Eestis nii eesti keele tasemeeksamite korraldamisel kui ka keeleoskusnõuete kehtestamisel. Töö- või ametikohal nõutud eesti keele oskust mõõdetakse riiklikke tasemeeksamitega, mida korraldatakse Eestis neljal tasemel: A2, B1, B2 ja C1.
Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks peab kodakondsuse taotleja sooritama eesti keele tasemeeksami vähemalt B1 tasemel.
Eesti keele oskuse tasemed (Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala)
Eesti keele oskust hinnatakse eksamil. Tasemeeksamid toimuvad kord kvartalis neljal (A2, B1, B2, C1) tasemel, registreerimine on võimalik aastaringselt. Registreerimise tähtaeg on eksamikuule eelneva kuu esimene kuupäev.
Eksam on sooritatud, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Eksami sooritanud isikule antakse vastav tunnistus.
Kui eksaminand puudub eksamilt mõjuva põhjuseta või kui tema eksamitulemus jääb alla 45 punkti, saab eksami uuesti sooritada mitte varem kui kuue kuu möödumisel eksami toimumisest.
Piirangut ei kohaldata, kui eksaminand tühistab vähemalt seitse päeva enne eksami toimumist eksamile registreerimise. Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama inimesed, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse (haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles) või kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ning töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal.
Eksaminandil, kui ta ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on õigus 30 päeva jooksul pärast tulemuse teatavaks tegemist esitada vaie Haridus- ja Noorteametile.
Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb ühe järgmistest otsustest:
- jätab eksami tulemuse muutmata;
- parandab eksami tulemust;
- halvendab eksami tulemust.
Täpsem info vaide esitamise kohta on leitav Haridus- ja Noorteameti kodulehel.
Inimesele, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami ja saanud vastava tunnistuse, hüvitatakse keeleõppekulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmääras.
Eesti keele iseseisva õppe e-kursused
Riik on loonud täiskasvanud eesti keele õppijatele iseseisvaks õppeks tasuta elektroonilised keelekursused „Keeleklikk“, „Keeletee“ ja "Keelelend" (https://www.keeleklikk.ee/). Kursus „Keeleklikk“ võimaldab alustaval õppijal liikuda tasemele A2, kursus „Keeletee“ tasemele B1 ja kursus "Keelelend" tasemele B2. Kursused on mõeldud eelkõige täiskasvanud õppijatele ja need sobivad metoodika poolest individuaalõppijale, kuid neid saab kasutada ka keelekursuse osana. Kursustel käsitletavad teemad on seotud Eesti ühiskonna, riigi, looduse ning eesti keele ja kultuuriga. Kursused on eesti keele õppijate seas laialdast kasutust leidnud – kasutajaid on kümneid tuhandeid. Õppesisu loojad on Leelo Kingisepp ja Marju Ilves.
Täiskasvanute eesti keele õppe võimalused
Riigikeele nõukoda
Riigikeele nõukoda on täiskasvanute eesti keele õppe korraldust koordineeriv kogu, mis kohtub Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel 2016. aastast alates. Nõukoda koondab eri ministeeriume ning nende allasutusi, kes pakuvad täiskasvanutele eesti keele õpet või eesti keele õpet toetavaid teenuseid.
Nõukoja eesmärk on vahetada infot ja teha kokkuleppeid edasise koostöö osas, mis puudutab pakutavat täiskasvanute eesti keele õpet ja õpet toetavaid teenuseid. Nõukoda koondab keeleõppe vajaduse ja pakkumise tervikpilti ning tegeleb keeleõppe eesmärkide ja tulemuslikkusega, et riigi poolt pakutav tugi täiskasvanute eesti keele õppele vastaks ühiskonna ja õppijate vajadustele. Nõukoda kohtub regulaarselt, et arutada eesti keele õppega seonduvaid küsimusi, ning kaasab oma tegevusse keelevaldkonna eksperte.
Ülevaade riigikeele nõukoja 2021. aasta tegevustest
Ülevaade riigikeele nõukoja 2022. aasta tegevustest
Ülevaade riigikeele nõukoja 2023. aasta tegevustest
Riigikeele nõukojas on esindatud järgmised asutused:
- Haridus- ja Teadusministeerium
- Haridus- ja Noorteamet
- Keeleamet
- Kultuuriministeerium
- Integratsiooni Sihtasutus
- Riigikantselei
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Töötukassa
- Justiits- ja Digiministeerium
- Siseministeerium
Seotud viited
Viimati uuendatud 05.10.2026
