Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: juhised

Info täiendatud: 04.05.2022

Hetkel oluline

14. aprillist tunnistati kehtetuks kogu riigisiseseid piiranguid reguleerinud valitsuse korraldus number 305. COVIDisse haigestunutele kehtib edasi karantiininõue ja vaktsineerimata lähikontaktsetele seitsmepäevase eneseisolatsiooni kohustus.

7. aprillist on muudetud alaealiste vaktsineerimistõendid tähtajatuks. Loe täpsemalt

3. aprillist ei kehti enam avalikes kohtades maskikandmise kohustus. Loe täpsemalt

15. märtsist ei nõuta Eesti siseselt enam COVIDi tõendit ja kaotati kella 23 sulgemispiirang.
Loe täpsemalt

7. veebruarist ei pea haigustunnusteta lähikontaktsed õpilased karantiini jääma. Leevendus kehtib kuni 18-aastastele (k.a) ja 2021/2022. õa kestel 19-aastaseks saavatele lastele ja noortele, kelle lähikontakt leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis või noorsootööasutuses. Loe täpsemalt
Joonis
 

Kontaktid

  • Küsimuste korral palume pöörduda e-posti aadressil info@hm.ee või telefonidel 5690 0353 ja 5690 0340
  • Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele ja noortele nõu, samuti saab tuge noorte vaimse tervisega seotud teemadel: aadressil rajaleidja@harno.ee
  • Riskianalüüsiga seotud küsimuste korral saab pöörduda Tööinspektsiooni poole:
    -
    Tööelu portaal

    - Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond
    - Infotelefon 640 6000 (E-R kell 9.00-16.30); jurist@ti.ee

Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee. Küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.

Valitsuse korralduse terviktekst: COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud

Haridusasutustel ja kohalikel omavalitsustel palume piirkondlike erisuste jm küsimuste korral pöörduda Terviseameti regionaalosakondade poole:


 

 

    Lisalugemist

     

    Juhised haridus- ja noorsootööasutustele 2021/2022. õa 

     

    Versioon 2, kehtib alates 01.11.2021; muudatused 07.02.2022

    Üldised põhimõtted

    1. Viiruse tõkestamine

    1.1. Vaktsineerimine

    1.2. Maskikandmine

    1.3. Hajutamine, tegutsemine mullides

    1.4. Töötajate ja õpilaste testimine

    1.5. Ventilatsioon

    1.6. Kätepesu ja desinfitseerimine

    2. Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?

    2.1. Haigustunnused

    2.2. Käitumine haigestumise korral

    2.3. Lähikontaktsed lapsed ja noored 

    2.4. Üldised karantiinireeglid

    3. Millised on täiendavad ettevaatusabinõud?

    3.1. Sündmuste korraldamine

    3.2. Toitlustamine

    3.3. Külalised

    3.4. Reisimine

    4. Kuidas korraldada õppetööd?

    4.1. Õppetöö korraldamine üld- ja kutsehariduses

    4.2. Õppetöö ja tegevuse korraldamine huvikoolides ja huviringides, sh eelkoolis

    4.3. Õppija toetamine üldhariduses

    5. Kuidas hoida vaimset tervist?

    5.1. Märkamine ja toe pakkumine

    5.2. Kuidas märgata ja toetada kolleegi?

    5.3. Nõustamisvõimalused

    5.4. Koolitused

    5.5. Haridusasutuse pidajale

    6. Mõisteid

     

    Üldised põhimõtted

    Avatud haridus. 2021/2022. õppeaastal on esmatähtis hoida haridus- ja noorsootööasutused avatuna kõigil haridustasemetel ja -liikides, arvestades seejuures kõigi ohutusega. Püüame märgata ja toetada kõiki õppijaid, et täita möödunud õppeaastast jäänud võimalikke hariduslünki. Käesoleval õppeaastal lähtume viiruse leviku tõkestamisel järgmistest põhimõtetest:

    Piirkondlik lähenemine. Haridust ja noorsootööd puudutavate otsuste puhul on oluline lähtuda piirkondlikust olukorrast. Kui olukord seda nõuab, saab Terviseamet teha nakkusohu piiramiseks otsuseid lähtudes muuhulgas regionaalsete kriisistaapide ettepanekutest.


    Vaktsineerimine. Vaktsineerimine on parim viis viiruse tõkestamiseks ning iseenda ja oma kaaslaste kaitsmiseks.

     

    Testimine. Haridus- ja noorsootööasutuste vaktsineerimata töötajatel tuleb end testida, kui asutuses koostatud riskianalüüs näeb sellise meetme ette.

     

    Karantiin. Täielikult vaktsineeritud või viimase 6 kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud töötajad ja õppijad ei pea COVID-19 haigega lähikontaktis olnuna karantiini jääma. 

    Lihtsustatud karantiin (kehtis kuni 07.02.22). 

     


    Haigena koju. Mistahes haigustunnuste esinemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel jääda koju ning võtta vajadusel ühendust oma perearstiga.

     

    Hajutatus. Tegevustes tuleb lähtuda hajutamise ja nn mullides tegutsemise põhimõttest: tegevused toimuvad kindlates rühmades, mille liikmed on püsivalt samad. Soovitame viia võimalikult palju tegevusi õue. Hoonetes toimuvatel aktustel ja teistel suurematel kogunemistel tuleb jälgida, et ruumi täituvus oleks kuni 50%.

    Ventilatsioon. Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Sõltuvalt hoone ventilatsioonist tuleb ruume pidevalt tuulutada või veenduda ventilatsioonisüsteemi õiges seadistuses. See aitab takistada viiruse levikut.

    Hügieen. Viiruse tõkestamisel on tähtsal kohal kätepesu, võimalikult ohutu aevastamine ja nuuskamine, pindade ja ühiskasutatavate esemete asjatu katsumise vältimine ning nende puhastamine.

     

    Mask. Rahvarohketes siseruumides on maski kandmine viiruse kõrge leviku korral soovituslik. 

     

     

    1. Viiruse tõkestamine

    Viiruse leviku tõkestamisel on oluline osa selle ennetamisel: vaktsineerida end esimesel võimalusel, kanda nakkusohtlikes olukordades maski, hoida distantsi, nakkuse tuvastamiseks testida, kindlustada siseruumides puhas õhk, järgida hügieeninõudeid ja puhastada pindu.

     

    Vaktsineerimine


     

     

    • Vaktsineerimine on parim viis viiruse leviku tõkestamiseks. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on raskelt haigestumise tõenäosus ja haiglaravi vajadus. Vaktsineerimine ei pruugi tagada täielikku kaitset, kuid vähendab oluliselt nii nakatumise kui ka raskelt haigestumise tõenäosust.
    • Täielikult vaktsineeritud inimesed ei pea jääma lähikontaktsena karantiini. See tagab vaktsineeritutele paremad võimalused nii õppetöös osalemiseks kui ka vaba aja veetmiseks.
    • Eestis saavad ennast vaktsineerida kõik alates 5. eluaastast.
    • Kutsume üles kõiki, kel võimalik, laskma end esimesel võimalusel vaktsineerida, samuti teha vajadusel tõhustusdoos.  
      Vaktsineeriminfo: veebilehelt vaktsineeri.ee.
    • Palume jälgida, et koolis ei väljendataks negatiivset suhtumist selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
    • Hea teada! Õpilaste ja haridusasutuste töötajate vaktsineerituse andmed asutuste kaupa (üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide õpilased; haridusasutuste töötajad)

     

    • Üldharidus- ja kutsekoolides korraldavad vaktsineerimist kooliõed, kes saavad õiguse lisaks õpilastele vaktsineerida personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.
      • Kooliõel on võimalik korraldada vaktsineerimine ise koolis kohapeal, kaasata tervishoiuteenuse osutaja või korraldada vaktsineeritavate jõudmine piirkondlikku vaktsineerimiskeskusse.
      • Täpsemad juhised edastas koolitervishoiuteenuse osutajatele Haigekassa: juhised vaktsineerimise korraldamiseks koolis.
      • Kooliõdesid toetavad Haigekassa maakondlikud vaktsineerimiskoordinaatorid: maakondlike koordinaatorite kontaktid.
      • Nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul. Kui lapsevanem on vaktsineerimiseks nõusoleku andnud, tuleb teda teavitada ka enne lapse 2. doosiga vaktsineerimist vähemalt nädal varem.
    • Kui vanem või eestkostja ei anna alaealisele vaktsineerimiseks nõusolekut, aga laps vaktsineerimist siiski soovib, võib kooliõde soovitada lapsele perearstiga konsulteerimist.
    • Ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides korraldavad vaktsineerimist õppeasutused koostöös tervishoiuteenuse osutajaga. Täpsem info on kättesaadav õppeasutustes.
    • Kõigis õppeasutustes tagatakse teiste inimestega kokku puutuvate töötajate ja õppurite nakkusohutus eelkõige:
      • läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise,
      • SARS-CoV-2 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või
      • töötajate testimise SARS-CoV-2 testiga 
    • Täpsemad konkreetses õppeasutuses kehtivad nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000 a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” alusel.
     



    Maskikandmine



     

     

    • Maskide kasutamine siseruumides vähendab viiruse levikut ja nakatumisohtu. Maskikandmine on eriti vajalik neile, kes ei ole veel täielikult vaktsineeritud või kes ei saa end tervislikel põhjustel vaktsineerida. Maski on soovitav kanda koroonaviiruse laialdase leviku korral.
    • Õpetajatel, juhendajatel ja noorsootöötajatel on maski kandmine soovituslik kui ühiskonnas on koroonaviiruse levik laialdane.
    • Maski soovitame kanda ka õpilastel viiruse suure leviku korral olukordades, kus puutuvad kokku eri klasside õppurid.
    • Soovitame kanda maski siseruumides toimuvatel üritustel, kus ei ole võimalik distantsi hoida, samuti koolibussis, kus puutuvad kokku eri klasside ja rühmade õpilased.
    • Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka isetehtud maski.
    • Mask on tõhus kaitsevahend vaid selle korrektsel kandmisel. Soovitame õpetada õiget maskikandmist nii töötajatele kui ka õppijatele. Terviseameti info maskide kohta.
    • Maski kasutamine:
      • Mask peab olema näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Maski ei tohi kanda ainult nina all.
      • Kui maskil on traat, peab see jääma maski ülemisse serva ja hoidma korralikult üle ninajuure.
      • Maski ei tohi kandmise ajal puutuda, sest see suurendab maski saastumist ja seeläbi ka haigestumise ohtu.
      • Määrdunud või märjaks muutunud mask tuleb eemaldada.
      • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti.
     

    Hajutamine, tegutsemine mullides

     

     

     

    • Laialdase viiruse leviku korral soovitame alushariduses, üldhariduse nooremates kooliastmetes ning noorsootöös ja huvitegevuses, sh eelkoolides soovitame tegevused võimalusel korraldada nn mullides ehk kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu.
    • Võimalusel soovitame õppijate paiknemist ruumis ja hoones hajutada ka teistes vanuserühmades.
      • Korraldada tegevused võimalikult suurtes ruumides.
      • Hoida inimeste vahel vähemalt 1–2 meetrit distantsi.
    • Soovitame korraldada võimalikult palju tegevusi õues.
    • Tõhusamaks hajutamiseks tuleb võimalusel eri gruppide õppetöö algus- ja lõpuajad ning vahetunnid kavandada eri aegadele ja kombineerida õuevahetunde söögivahetundidega.
    • Distantsõpet õpilaste hajutamise eesmärgil üldjuhul ei rakendata. Üksikuid e-õppepäevi võib õpilaste hajutamiseks kasutada eelkõige gümnaasiumiastmes ja kutseõppes, arvestades seejuures õpilaste võimalusi õppes osaleda.
    • Distantsõpet reeglina ei rakendata põhikooli I ja II kooliastmele ja täiendavat tuge vajavatele õpilastele.
    • Kõrgkoolid otsustavad õppe korraldamise viisi ise.
    • Võimalusel tuleb vältida või vähendada nii palju kui võimalik eri rühmade kokkupuuteid ja ristuvaid trajektoore garderoobis, sööklas, aulas, koridorides jm ühiskasutatavates ruumides.
    • Lasteaias ja -hoius soovitame vältida rühmade liitmist.
    • Kus võimalik, peaksid ruumide vahel liikuma õpetajad, mitte õppijad.
     

     

    Töötajate ja õpilaste testimine

     

     

     

    • Lasteaedade, üldharidus- ja kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, huvikoolide, sh eelkoolide jt noorsootööasutuste pidajad (või volituse alusel asutuse juhid) peavad töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevalt koostama riskianalüüsi, milles võib ühe meetmena ette näha testimise.
    • Soovitame üle vaadata koostatud riskianalüüs ning kui on ilmnenud vajadus seda uuendada (nt töökeskkond muutunud; ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgsega võrreldes muutunud), siis seda ka teha (sh täiendada või muuta ohtu ennetavaid meetmeid).
    • Tõhusaks meetmeks töökeskkonna ohutuse ja töötajate tervise kaitse tagamisel saab vaktsineerimisvõimaluste kõrval olla töötajate testimine. Testimine aitab nakatumist tuvastada, et vajadusel rakendada eneseisolatsiooni ja ennetada kollete tekkimist. 
    • Kui koolis toimub riskianalüüsi alusel kiirtestimine, võib töötaja testimise asemel esitada tööandjale tõendi viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või mitte vanema kui 72 tundi tagasi saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeeni kiirtesti tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures.
    • Kui kiirtest on positiivne, peab töötaja teavitama sellest tööandjat, jääma koju ja võtma vajadusel ühendust oma perearstiga.
    • Kui töötaja töötab samal ajal mitmes haridusasutuses, tuleb testimise korraldus ja testitulemuse tõendamine iga tööandjaga eraldi kokku leppida.
    • Koolides toimub alates novembrist 2021 õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimine.
      Täpsem info on leitav siit.

     

     

     

     

     

    Ventilatsioon

     

     

     

    • Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Nakatumisrisk on suurem halva ventilatsiooniga ruumides, kus inimesed viibivad kaua aega koos. Lisalugemist: juhised ja soovitused haridusasutuste ventilatsiooni kohta.
    • Kuna võimaliku nakkuskandja vahetus läheduses on suur viirusosakeste kontsentratsioon, on korralikust ventilatsioonist kõige enam kasu koos distantsi hoidmisega.
    • Soovitame kasutada õhuvahetuse mõõtmiseks ja jälgimiseks süsihappegaasi mõõtjaid. 
    • Ventilatsioonisüsteemi / õhutamise tõhususes veendumiseks tuleb teha CO₂-mõõtjatega pistelisi kontrolle. CO₂ anduri näit peab jääma vahemikku 350–1000 ppm-i (soovitavalt 800). Kui näit on üle selle, aitab kiire abinõuna tuulutamine.
    • Ventilatsioonisüsteem peab olema töökorras ja korrapäraselt hooldatud, sh filtrid õigel ajal vahetatud.

     

     

    Kätepesu ja desinfitseerimine

     

     

     

    • Oluline on nii personali kui ka õppijate kätepesu:
      • enne ühiskasutatavasse ruumi sisenemist ja pärast sealt väljumist;
      • pärast ühiskasutatavate esemete puudutamist (trepikäsipuu, uksekäepide, mööbel, spordivahendid jm);
      • pärast nuuskamist, köhimist või aevastamist;
      • enne ja pärast söömist;
      • pärast tualetis käimist.
    • Käsi tuleb pesta vähemalt 20 sekundi vältel.
    • Vajadusel tuleb õppijaid juhendada, eriti lasteaias-hoius, eelkoolis ja algklassis. Lisaks suusõnalisele juhendamisele paigutage võimalusel kraanikausside juurde ka näitlikud plakatid, leiate need Terviseameti kodulehelt: eesti, vene ja inglise keeles (PDF). Õige kätepesu videojuhend.
    • Kui kätepesuvõimalus puudub, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendit.
    • Vältida tuleb silmade, nina ja suu, aga ka teiste inimeste ja esemete katsumist, et viirus ei leviks.
    • Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta küünarvarre või salvrätikuga ning visata salvrätik kohe prügikasti.  
    • Koroonaviirus püsib saastunud pindadel soodsatel tingimustel kuni kolm päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.
    • Haridus- ja noorsootööasutuste ruumide ja pindade puhastamisel ja desinfitseerimisel tuleb lähtuda Terviseameti juhistest eesti, vene ja inglise keeles (PDF).
     

    2. Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?

    Selleks, et tegutsemine oleks tõhus, soovitame leppida asutuses kokku, kes koordineerib lähikontaktsete kaardistamist ja suhtlust Terviseametiga.

    Haigustunnused

     

     

     

     

    • COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt võivad sümptomid avalduda või kui paljudel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.
    • Mistahes haigustunnuste korral peavad jääma koju nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed.
    • Kerge nohu või köhaga võib haridus- ja noorsootööasutuses viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.
    • Kõige sagedasemad COVID-19 haiguse tunnused on:
      • peavalu,
      • haistmis- või maitsmismeele kadu,
      • ninakinnisus,
      • köha,
      • väsimus ja nõrkustunne,
      • lihasvalu,
      • nohu,
      • kurguvalu,
      • palavik.
     

    Käitumine haigestumise korral

     

     

    • Kui haigustunnused ilmnevad haridus- või noorsootööasutuses viibides, tuleb sellest teavitada asutuse juhtkonda ja/või inimesi, kes edasist tegevust korraldavad. Õppijad ja töötajad peavad teadma, kuhu haigestumise korral pöörduda, näiteks asutuse tervishoiutöötaja või õpetaja/juhendaja poole. Sellekohane teave võiks võimalusel olla üleval ka plakatina vm infokandjal.
    • Haigustunnustega inimesele tuleb anda mask ja ta teistest isoleerida.
    • Sõltuvalt vanusest saadetakse haigestunu koju või oodatakse juhendaja/õpetaja/ kooliõe järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.
    • Mistahes haigustunnuste korral tuleb jääda koju ja võtta edasiste suuniste saamiseks ühendust oma perearstiga. Kiirete küsimustega saab pöörduda perearsti nõuandeliinile 1220.
     


    Lähikontaktsed lapsed ja noored

     

     

     

    • Kui lapsel või noorel tekib lähikontakt koroonahaigega lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis,  noorsootööasutuses või huvitegevuses ei pea haigustunnusteta laps või noor jääma karantiini. Tuleb jälgida tervist ja võib tegevustes osalemist jätkata.
    • Leevendus kehtib kõigile kuni 18-aastastele (k.a) ja 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavatele lastele ja noortele.
    • Koolist või lasteaiast koju tuleb jääda haigustunnuste või positiivse kiirtesti korral. 
    • Positiivse kiirtesti saanud laps ei pea minema PCR testile, vaid tal tuleb jääda 10 päevaks karantiini ning vajadusel ühendust võtta perearstiga või helistada infoliinile 1220.

    • Kui täielikult vaktsineerimata või haiguse läbipõdemata laps saab lähikontaktseks väljaspool lasteaeda, üldharidus- , kutse- või huvikooli või noortekeskuse tegevuses osalemist (nt kodus, sõbra juures, avalikus kohas viibides), peab ta vanusest sõltumata jääma karantiini tavapärases korras 7 päevaks.

    • NB! Vaktsineerimata/põdemata õpetajatel tuleb lähikontakti korral 7 päevaks karantiini jääda.

     

     

     

     

    Üldised karantiinireeglid

     
     
     
     
    • Lähikontaktsena peavad karantiini jääma:
      • COVID-19 haigega kokkupuutunud vaktsineerimata või koroonahaigust põdemata isikud;
      • haigustunnustega inimesed;
      • inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus.
    • Lähikontaktsena ei pea karantiini jääma haigustunnusteta:
      • kuni 18aastased (k.a) ja selle õppeaasta kestel 19aastaseks saavad õpilased, kelle lähikontakt leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis, noorsootööasutuses või huvitegevuses.
      • inimesed, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud, st et neil on kehtiv COVID-tõend;
      • inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul koroonahaiguse läbi põdenud ning kelle arst on terveks tunnistanud ja kellel on vastav tõend;
      • inimesed, kes on haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini ning saavutanud maksimaalse kaitse;
      • inimesed, kes on pärast esimest vaktsiinidoosi haigestunud koroonahaigusesse ning kelle arst on terveks tunnistanud;
     

    3. Millised on täiendavad ettevaatusabinõud?

    Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb kõigis tegevustes silmas pidada, et tekiks võimalikult vähe lisakontakte.

     

    Sündmuste korraldamine

     

    • Ajal kui viiruse levik on laialdane, soovitame õppekäike, väljasõite ja ekskursioone korraldada kindla grupi või nn mulli põhiselt. Järgida tuleb kõiki külastatavas paigas kehtivaid reegleid.
    • Kool saab kasutada erinevaid (vt näitlik loetelu) ohutusmeetmeid aktuste ja ürituste korraldamiseks laialdase viiruse leviku korral:

      • soovitada osalejatel tulla aktusele eelkõige vaktsineeritult või testituna, et vähendada viiruse leviku tõenäosust;
      • piirata näiteks üritusel osalejate arvu;
      • korraldada sündmuse õues;
      • tagada hajutatus;
      • tagada ruumis hea ventilatsioon (loomuliku ventilatsiooni korral nt intensiivselt tuulutades ja aknaid tuulutusasendis hoides);
      • korraldada üritus videosilla teel;
      • tuletada osalejatele meelde, et haigustunnustega inimesed peavad jääma koju.
    • Kool ei saa lapsevanemalt sündmustel osalemiseks nõuda COVID-tõendit või negatiivset testitulemust.
    • Suuremate ürituste, asutustevaheliste võistluste, olümpiaadide, õpilasvõistluste, kontsertide jms puhul soovitame kaaluda ürituse korraldamise riske ja otstarbekust, kui viiruse levik on riigis laialdane.
    • Soovitame laialase viiruse leviku korral korraldada õpilaste transport kindlate rühmade põhiselt. Kui transpordivahendis on koos grupid, kes omavahel iga päev kokku ei puutu, soovitame kanda maski. 
     

    Soovitame

    • hajutada söögiaegu nii, et ruumis viibiks korraga vähem inimesi;
    • korraldada toitlustus selliselt, et eri grupid omavahel kokku ei puutuks, näiteks panna maha märgid, mis aitavad järjekorras distantsi hoida;
    • paigutada toitlustust korraldades lauad nii, et eri grupid saaksid omavahel distantsi hoida ja võimalusel kasutada püsiistekohti.
     

     

    Külalised

     

     

    • Haridus- ja noorsootööasutuse hoonetesse ei lubata üldjuhul ilma eelneva kokkuleppeta kolmandaid isikuid, kes ei viibi hoones õppe- või huvitegevuse eesmärgil.
    • Kui võimalik, korraldage lasteaias ja -hoius laste üleandmine õues. Läbi tuleb mõelda ka esmakordselt lasteaeda tulevate laste toetamine ja algklassiõpilaste abistamise korraldamine.
    • Kohtumiste ja koosolekute korraldamisel asutuseväliste inimeste osavõtul võiks eelistada suure nakkuse leviku korral virtuaalseid kanaleid või nakkusohutuse kontrollimist.
     
    • Välisreiside puhul tuleb järgida sihtriigis kehtivaid reegleid.
    • Ajakohase info riikide nakkuskordajate, liikumispiirangute ja eestisse sisenemise kohta kriis.ee veebilehelt.
     

    4. Kuidas korraldada õppetööd?

    Järgnev kehtib eelkõige üld- ja kutsehariduse ning huvihariduse ja huvitegevuse, sh eelkoolide puhul.

     

    Õppetöö korraldamine üld- ja kutsehariduses

     

     

    • Distantsõppe läbiviimist tuleb üldjuhul vältida ja võimalusel tagada turvaline kontaktõpe.
      • Erandjuhul, kui oluline osa haridusasutuse õpilastest või ka töötajatest on haigestunud ega saa oma ülesandeid koolis või ka vahendatult täita, võib koolijuht koostöös koolipidajaga ning ministeeriumi teavitades (info@hm.ee) rakendada lühimaks vajalikuks ajaks (alla 7 kalendripäeva) distantsõpet. Sel puhul Terviseameti kooskõlastust ei ole vaja, kuid amet on valmis otsuse tegemisel nõustama.
      • Viiruse koolisisese leviku tõkestamise eesmärgil distantsõppe rakendamine üle 7 järjestikuse päeva toimub Terviseameti regionaalosakonnaga kooskõlastatult. Kooskõlastuse küsimisel esitada ka info, kui suur osa klassi õpilastest COVID-19 haigestumise tõttu puudub.
      • Viiruse koolisisest levikut tõkestavaks ajaperioodiks on 7 järjestikust kalendripäeva ehk viiruse peiteperioodi pikkune aeg.
      • Viiruse koolisiset levikut on mõistlik tõkestada 7-päevase distantsõppega. Eesti andmetele tuginedes tekivad 95% haigestunutel sümptomid 7 päeva jooksul. Seega 7-päevase distantsõppe jooksul peaks kõigil nakatunutel sümptomid avalduma, kuid samal ajal haigus õpilaste hulgas edasi ei kandu.
      • Distantsõppele mineku otsused tuleb vormistada kooli direktori käskkirjaga, mis peab avama distantsõppele mineku põhjused.
      • Distantsõpet tuleks võimalusel vältida põhikooli I ja II kooliastmes ning täiendavat tuge vajavate õpilaste osas sõltumata nende õppekohast või -korraldusest.
      • Distantsõpe peab olema juhendatud õpe: õpetaja ja õppija ei viibi füüsiliselt samas ruumis, kuid juhendamine toimub virtuaalsete vahendite toel ja valdavalt vahetus suhtluses.
    • Enne distantsõppelt kooli naasmist võiks teha antigeeni kiirtesti, mis on soovitavalt tehtud kooli mineku päeval kodus, et vähendada võimalikku nakatumisriski nii teel kooli kui ka koolis.
    • Haridus- ja Noorteameti kodulehelt leiab asjakohast materjali distantsõppe korralduse õnnestumiseks. Tehnilised vahendid distantsõppes osalemiseks peab tagama haridusasutuse juht või pidaja. 
    • Kui erandkorras viiakse läbi distantsõpet, tuleb ohutusmeetmeid kasutades tagada võimalus osaleda praktikal, individuaalsetel konsultatsioonidel ja viia läbi eksameid. Samuti peab jätkuma tugiteenuste osutamine.
    • Kui osa klassist läheb väljaspool haridusasutust toimunud lähikontakti tõttu karantiini, siis soovitame tagada kodus olevatele lastele võimalus osaleda õppetöös. Kui kogu klass on karantiinis, siis toimub distantsõpe.
    • Karantiinis olevatele tervetele õpilastele pakkuda võimalust osaleda õppetöös näiteks koolis toimuva õppe ülekandmise teel või iseseisvaid õpiülesandeid andes.
    • Üldhariduskoolis võib üksikute õpilaste puhul erandjuhul rakendada distantsõpet hoolikalt kaalutletult ja põhjendatud vajadusel ka lapsevanema soovil, ent selleks tuleb saavutada kolmepoolne kokkulepe õppekorralduse osas kooli, lapsevanema ja õpilase vahel.
    • Lapsevanema soovil võib kaaluda ka koduõppe võimalust, selgitades eelnevalt põhjalikult koduõppe põhimõtteid, kohustusi ja vastutust.
    • Kooli pidaja ja hoolekogu nõusolekul on võimalik koolidel vajadusel kehtestada haridus- ja teadusministri määrusest erinevad koolivaheajad. Arvestada tuleb, et õppeaasta jooksul on vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab olema vähemalt 8 nädalat. Lisainfo

    Terviseameti kontaktid

     

    Õppetöö ja tegevuse korraldamine huvikoolides ja huviringides, sh eelkoolis

     

    • Õppetöö ja tegevus toimuvad huvihariduses ja -tegevuses ja noorsootöös kontaktõppe vormis.
    • Koolis, huvikoolis ja noortekeskuses või eraõigusliku juriidilise isiku poolt pakutavas huviringis võib üksikute õpilaste puhul erandjuhul rakendada distantsõpet ja -tegevust hoolikalt kaalutletult ja põhjendatud vajadusel ka lapsevanema soovil, ent selleks tuleb saavutada kolmepoolne kokkulepe kooli, huvikooli ja noortekeskuse või ühingu ning lapsevanema ja õpilase vahel.
    • Koolide ruumide kasutamist ei piirata. Huvitegevuse pakkujatele, noorteühingutele ja teistele noorsootöö (sh huvitegevuse) korraldajatele võimaldatakse üldhariduskoolide ja kutsekoolide ruumide kasutamist viiruse leviku tõkestamiseks seatud põhimõtteid arvestavalt, et noorte ligipääs huvitegevusele ja muule noorsootööle oleks tagatud.

     

    • Kontaktõppe piiramist viiruse leviku tõkestamise abinõuna tuleb üldjuhul vältida.
      • Erandjuhul, kus enamik huvikooli õpetajatest jt töötajatest või huviringi juhendaja(d) on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita, võib huvikooli, huviringi ja noortekeskuse juhataja või eraõiguslik juriidiline isik, kes huvitegevust pakub koostöös kooli, huvikooli ja noortekeskuse pidaja, koolipidaja ja Terviseameti regionaalosakonnaga ning ministeeriumi teavitades (aadressil info@hm.ee) rakendada distantsõpet.
      • Kontaktõppe ja -tegevuse korraldamiseks õpilastele soovitame leida asendusõpetajaid või -juhendajaid, kui huvikooli õpetajad ja huviringi juhendajad on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita.
      • Distantsõpe ja -tegevus peab olema juhendatud: õpetaja või juhendaja ning õppija ei viibi füüsiliselt samas ruumis, kuid juhendamine toimub virtuaalsete vahendite toel ja valdavalt vahetus suhtluses.
      • Haridus- ja Noorteameti kodulehelt leiab infot, näiteid ja inspiratsiooni hübriidlahendusteks ja distantstegevusteks noorsootöös, sh huvihariduses ja huvitegevuses.
      • Tehnilised vahendid distantsõppes ja -tegevuses osalemiseks tagab huvikooli ja noortekeskuse juhataja või pidaja või eraõiguslik juriidiline isik, kes huvitegevust pakub.
      • Kui erandkorras viiakse läbi distantsõpet ja -tegevust, soovitame ohutusmeetmeid kasutades tagada võimalus individuaalseteks konsultatsioonideks ning eksamite ja arvestuste tegemiseks.
     

    Õppija toetamine üldhariduses

     

     

    • Juba kahte õppeaastat mõjutanud koroonakriisi tõttu on oluline põhjalikumalt jälgida õpilaste taset ja märgata sekkumisvajadusi. 
    • Oleme õpetajale abivahendiks loonud uued testid õpilaste lähtetaseme hindamiseks kahes õppeaines: matemaatikas ja eesti keeles teise keelena.
    • Matemaatikas saab hinnata õpilaste teadmisi 5., 8., 9. ja 10. klassis.
    • Eesti keeles teise keelena saab uute testide kasutamist proovida 5. ja 8. klassis.
    • Lisandumas on kaks testi 8. klassis algavate füüsika ja keemia õpingutega seotud eelteadmiste hindamiseks. Kõik uued e-testid on kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.
    • Soovitame õpetajatel kasutada ka e-ülesandeid ja diagnostilisi teste.
      • E-ülesanded on erineva pikkuse, raskusastme, tüübi ja suunitlusega ülesanded, mida õpetaja saab vajaduse ja oma parima äranägemise järgi kombineerida ning õpilastele kasutamiseks suunata. Kõik e-ülesanded vastavad põhikooli riikliku õppekava õpitulemustele või osaoskustele ja teemadele ning on tasuta kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.
      • Diagnostilise testi abil saab õpetaja selgitada välja õpilase varasemate teadmiste ja oskuste ulatuse ning õppimise käigus tekkinud lüngad konkreetse teema, keeletaseme või osaoskuse kohta. D-testid on arvutihinnatavad ning annavad sõnalises tagasisides ülevaate kogu klassi ja iga õpilase teemapõhistest või osaoskuste põhistest teadmistest ja oskustest. Sellest lähtuvalt saab õpetaja aidata kas nõrgemaid õpilasi järele, toetada tugevamate arengut või seada ühtne algpunkt teema õpetamise alustamiseks. Testid on ainevaldkondade kaupa leitavad digiõppevara e-kogudes.
    • Õpilaste vajadustest lähtuva individuaalsema õppe korraldamiseks soovitame kasutada lisaõppeks eraldatud riigi rahalist toetust, mis eraldati munitsipaal- ja eraõiguslike üldhariduskoolide pidajatele 
    • Soovitame moodustada erinevaid tasemerühmi, viia läbi järeleaitamistunde, leida võimalusi korrata üle keerulisemaid teemasid, mis on suvega ununenud või distantsilt õppides selgeks ei saanud.
    • Kui õpetaja on haigestunud ega saa tunde anda või vajab tuge õppe korraldamiseks ning tuge ei saa pakkuda tavapärases asendamise korras, on üldhariduskoolil võimalik pöörduda abi saamiseks asendusõpetajate programmi poole või rakendada vabatahtlikke üliõpilasi. Lasteaed saab samuti appi kutsuda vabatahtlikud üliõpilased.    
    • Asendus- ja abiõpetajate palkamist rahastab riik.
    • Soovitame koolidel kavandada täiendavaid tugimeetmeid, mis soodustavad õpilaste püsimist haridussüsteemis. Palume kohandada koolist väljaarvamise tingimusi lähtuvalt keerulistest distantsõppe oludest ning kaaluda eriti hoolikalt õpilaste väljaarvamist võlgnevuste tõttu. Oluline on mõista õpilaste võlgnevuste tekkimise põhjusi ning pakkuda igakülgset tuge nende likvideerimisel. 
    • Jätkub Distantsilt targemaks veebiseminaride sari, mille raames pakutakse ka veebiseminare õpilünkadega toimetulekuks ja vaimse tervise teemal. Salvestusi on võimalik kasutada ka pikemate koolitusprogrammide osadena ning õppeasutustel oma sisekoolituste läbiviimisel või vaadata järele endale sobival ajal.
     

    5. Kuidas hoida vaimset tervist?

    Koroonaviiruse levik on mõjutanud kõigi igapäevaseid tegevusi ja elurütmi. On tähtis hoida fookuses vaimse tervise teemasid ning märgata abivajajaid, sh ka iseenda vajadusi.

     

    Märkamine ja toe pakkumine

     

     

    • Õpetajatel ja juhendajatel on oluline suhelda regulaarselt laste, noorte ja peredega, toetada laste ja noorte arengut, sh koolieelikute koolivalmidust, arvestades seejuures  vaimse tervise aspekte, et abivajajat märgata ja talle tuge pakkuda.
    • Palume jälgida, et koolis ei väljendataks negatiivset suhtumist lastesse selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
    • Kõige olulisem on panna tähele muutusi lapse käitumises. Just muutused võivad olla  esimene märk sellest, et laps või noor vajab abi, on segaduses ja omadega puntras.
    • Iga laps reageerib keerulistele situatsioonidele erinevalt, ent palume kindlasti pöörata erilist tähelepanu ja pakkuda abi olukordades, kus:
      • laps tõmbub eemale nii sõpradest kui ka täiskasvanutest, on muutunud väga kinniseks;
      • lapse käitumine muutub oluliselt ja on seda pikema aja vältel, näiteks on käitumine muutunud väljakutsuvaks ja agressiivseks, ta provotseerib tülisid, on äkki hakanud tarbima keelatud aineid vmt;
      • laps on muutunud ülitundlikuks ümbritseva suhtes, on kõrgenenud valvsusega või muretseb liialt;
      • laps ei huvitu varasemalt rõõmu pakkunud tegevustest;
      • lapsel on tõsised keskendumisraskused, õppeedukus langeb märgatavalt, osaleb õppetöös katkendlikult või ei osale üldse;
      • laps käitub nii, nagu ei kardaks ta enam kedagi ega midagi, näiteks ohu olukorras käitub ebakohaselt, räägib, et miski siin ilmas ei hirmuta teda enam vmt;
      • laps kaldub sattuma õnnetustesse, võttes riske, millest varem hoidus, paneb end eluohtlikesse olukordadesse, räägib iseenda vigastamisest või enesetapust;
      • laps loob tulevikust pessimistliku pildi, tal on kadumas võime ületada muid igapäevaelu raskusi, kadumas on lootus ja vajadus hästi hakkama saada.
     

     

    Kuidas märgata ja toetada kolleegi?

     

    • Haridusasutuste juhtidel on oluline pöörata regulaarselt tähelepanu personali vaimsele tervisele ning toetada töötajate toimetulekut.
    • Märgates võimalikke vaimse tervise probleeme (nt meeleolu langust, motivatsiooni puudust, pingetaluvuse langust, ärevust) palume leida võimalusi töötajale abi pakkumiseks.
    • Töötajate toetamiseks saab teha koostööd haridusasutuste tugispetsialistide, KOV esmatasandikeskuse või Rajaleidja keskusega. Vt ka MTÜ Peaasjad juhist vaimse tervise hea tava kohta töökohal.
     

     

    Nõustamisvõimalused

     

     

    • Abivajaduse märkamisel ja esmase toe pakkumisel on abiks haridusasutuste tugispetsialistid, juhendmaterjalid õpetajale, noorsootöötajale.
    • Vajaduse korral tuleb abivajavast lapsest, noorest ja tema perest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat.
    • Koolipsühholoogide nõuandeliinile tel 1226 (eesti keeles) ja 1227 (vene keeles) saavad helistada kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ja lapsed ise. Tugiliini eestikeelne number 1226 vastab  esmaspäevast reedeni  kl 16–20 ning venekeelne number 1227  teisipäeviti kl 16–20.
    • Noorte vaimse tervise säilitamiseks ja häirete ennetamiseks on jätkuvalt väga tähtis märgata koolikiusamist ja sellele kohe reageerida. Murede lahendamisel pakuvad abi Kiusamisvaba haridustee koalitsiooni organisatsioonid ja programmid.
    • Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate nõustajad pakuvad lastele, noortele ja nende vanematele nii video- kui telefoninõustamist, samuti saab õppenõustajaga vestelda chati vahendusel Rajaleidja veebilehel.
    • MTÜ Peaasi pakub oma kodulehel 16–26aastastele noortele vaimse tervise nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena.
    • Lasteabi telefonile 116111 võivad helistada igas vanuses lapsed, noored ja lapsevanemad ning see töötab ööpäev läbi. Lasteabi pakub võimalust suhelda ka veebikeskkonnas.
    • Ülevaate vaimse tervise keskuse ja kabinettidest leiab veebilehelt enesetunne.ee.
    • Infot noorte vaimse tervise toetamise kohta leiab ka Harno veebist ja portaalist Tarkvanem.
     

     

    Koolitused ja infomaterjalid

     

     

    • Õpetajate ja teiste koolimeeskonna liikmete vaimse tervise toetamiseks soovitame kovisiooni koolitusi.
    • Kovisioon on sobilik meetod, et suurendada kooli ühtekuuluvustunnet ja kujundada kaasavat ning toetavat organisatsioonikultuuri. Lisainfot leiab Harno kodulehelt.
    • Haridus- ja Noorteamet jätkab Distantsilt Targemaks sarjaga, kus pakutakse järelvaadatavaid veebiseminare vaimse tervise teemal. Tähelepanu pööratakse nii laste/õpilaste vaimse tervise toetamisele kui ka koolipere enda vaimse tervise hoidmisele. Salvestusi on võimalik kasutada ka pikemate koolitusprogrammide osadena ning õppeasutustel oma sisekoolituste läbiviimisel või vaadata järele endale sobival ajal.
    • Lisaks pakutakse õpetajatele ja noorsootöötajatele võimalust osaleda vaimse tervise toetamise koolitustel, mida pakuvad nii ülikoolid kui ka  täienduskoolitusasutused.
    • Koolijuhtidele pakutakse coachingu võimalust. Koolitustele saab registreeruda täienduskoolituste infosüsteemis Juhan.
    • Haridusasutuste tugispetsialistid saavad osaleda piirkondlikes kovisiooni ja supervisiooni gruppides (osalemiseks kontakteeruda piirkondliku Rajaleidja keskuse juhiga).
     

     

    Haridusasutuse pidajale

     

     

    • Palume kohalikel omavalitsustel erilise tähelepanuga jälgida haridusasutuste, laste, noorte ja perede toimetulekut, et märgata ja pakkuda abi võimalike murede korral.
    • Palume pidajatel toetada ka haridus- ja noorsootööasutuste juhte. Soovitame kõigil juhtidel osaleda oma kohaliku omavalitsuse korraldatud seminaridel ja aruteludel, et jagada nii oma muret kui anda tagasisidet ja pakkuda lahendusi kolleegide muredele.
    • Noorte seas tehtud vaimse tervise uuringud näitavad, et kestvalt ebakindlas olukorras on noorte vaimne tervis varasemast märksa hapram. Seetõttu on väga oluline, et erinevate tugiteenuste kättesaadavus oleks tagatud.
     

    6. Mõisteid

    • Mullid – rühmakooslused, mille liikmed on püsivalt samad. Selleks, et mullis oleks võimalik turvaliselt toimetada, tuleks vältida selle väliseid kontakte.
    • Lähikontaktne - inimene, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit (kokku viimase 24 h jooksul) ja lähemal kui kaks meetrit. COVID-19 haige on nakkusohtlik ca 2 päeva enne ja kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.
    • Täielikult vaktsineeritud – inimene, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud ja kellel on kehtiv vaktsineerimistõend. Aeg, mil vaktsineerimiskuur lõpetatuks loetakse, on eri vaktsiinide puhul erinev:
      • Comirnatry – 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
      • Moderna – 14 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
      • Astra Zeneca – 15 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
      • Janssen – 14 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi.
    • SARS-CoV-2-test
      • PCR-test - viiruse RNA-d tuvastav test, mille negatiivne tulemus kinnitab, et inimene on koroonaviirusest vaba. PCR-testi saab teha nii ninaneelust kui kurguloputusvedelikust saadud proovimaterjalist. Mõlemal juhul on tegemist kontrollitud proovivõtuga ehk see peab toimuma meditsiinitöötaja järelvalvel.
      • Antigeeni kiirtest – annab vastuse 30 minuti jooksul ning tuvastab suure tõenäosusega nakkusohtliku inimese. Koroonaviiruse olemasolu organismis selle testiga välistada ei saa, positiivse tulemuse korral tuleb teha PCR-test.

     

     

    Piirangud ja korduma kippuvad küsimused

     

    LASTEAIAD ja -HOIUD

    Millised piirangud kehtivad lasteaedades ja -hoidudes?

    Lasteaiad saavad vajadusel ohutusmeetmeid kasutades jätkata tavapärast tööd. 

    Kui palju lapsi võib ühes rühmas koos olla?

    Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. 
    Kas laste üleandmine tuleb korraldada õues?

    Koroonaviiruse leviku tingimustes soovitame võimalusel kolmandaid isikuid ilma mõjuva põhjuseta hoonesse mitte lubada ning korraldada laste üleandmine võimalusel õues. Läbi tuleb mõelda ka esmakordselt lasteaeda tulevate laste toetamine. Lähtuda tuleb konkreetsest lasteasutusest ning selle võimalustest.
     
    Kas lasteaialapsed ja õpetajad peavad kandma maski?

    Lasteaialapsed maski kandma ei pea.
    Kas lasteaias tohivad toimuda üritused?

    Lähtuda konkreetse lasteasutuse võimalustest ja kohapealsetest oludest.  
    Kui suur osa tegevustes peaks toimuma õues?

    Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. 
    Kas tohib korraldada õppetegevusi, sh huviringe, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed?

    Huviringide tegevus ei ole keelatud.

    Kas vanem peab maksma kohatasu, kui otsustab lapse kontaktide vähendamiseks koju jätta?

    Juhul kui lapsevanem loobub koroonaviiruse leviku ennetamiseks lasteaia või -hoiu teenuse kasutamisest, soovitame võimalusel lasteaia pidajal loobuda kohatasu rakendamisest või kohaldada selle perioodi eest väiksemat kohatasu. 

    Lasteaia kohatasu suuruse kehtestab lasteaia pidaja. Kui lasteaiakohta või halduslepingu alusel lapsehoiuteenust ei ole lapsevanemal võimalik kasutada või lasteaed on suletud, siis puudub lasteaia pidajal õigus selle perioodi eest kohatasu võtta. Kui lasteaed või selle rühm suletakse, peab sellele eelnema kohaliku omavalitsuse üksuse vastav otsus ja ka teavitus lapsevanematele.

    Kas Terviseamet edastab õppeasutusele nakatunud õpilase andmed?

    Alates 15. novembrist saavad koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused Terviseametilt teavituse positiivse PCR testi tulemuse saanud lapse kohta (nimi, testi tegemise aeg, nakkusohtliku perioodi andmed). Terviseamet edastab info õpilase või lasteaialapse kohta, kes on andnud positiivse PCR testi tulemuse haridusasutuse juhile või tema määratud inimesele ning ka koolitervishoiuteenuse osutajale. Haridusasutuse juhi määratud isiku töö- või ametiülesannetes peab olema sätestatud õigus töödelda saadud andmeid ja direktor peab temaga sõlmima konfidentsiaalsuskokkulepe.

    Millest tuleb lähtuda avalikke ja asutusesiseseid üritusi korraldades?

    Tuleb jälgida hetkel avalikus siseruumis toimuvatele üritustele ja tegevustele kehtivaid nõuded. 

    15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue. 

    ÜLDHARIDUS

    Kas karantiini jäänud õpilastele tuleb pakkuda distantsõpet, kui ülejäänud õpilased on koolis?

    Kui koolil ja õpetajal on soov ning võimalused olemas, siis soovitame seda teha, eriti alla 12-aastastele lastele. Oluline on meeles pidada, et distantsõpe tähendab juhendatud õpet. 

    Kui klassis on avastatud nakkusjuhtum, kas lähikontaktsed õpilased peavad minema karantiini?

    Alates 7. veebruarist ei pea haigustunnusteta lähikontaktsed õpilased enam karantiini jääma. Leevendus kehtib kuni 18aastastele (k.a) ja selle õppeaasta kestel 19aastaseks saavatele lastele ja noortele, kelle lähikontakt leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis, noorsootööasutuses või huvitegevuses.

    Kas vaktsineerimata haigustunnusteta lähikontaktne võib koolis edasi käia kui lähikontakt toimus kodus, peol vm väljaspool kooli, huvitegevust või noorsootööd?

    Ei, sel juhul tuleb jääda 7 päevaks karantiini.

    Kas vaktsineeritud haigustunnusteta lähikontaktne, kelle lähikontakt toimus näiteks peol, tohib kooli minna või peab jääma 7 päevaks karantiini?

    Vaktsineeritud või hiljuti läbi põdenud võivad koolis edasi käia, aga kindlasti tuleb jälgida tervist ja väiksemategi haigustunnuste korral koju jääda. Kindlasti teha koolis ka kiirteste 2 korda nädalas.

    Kas vaktsineerimata haigustunnusteta lähikontaktne õpetaja võib ka koolis edasi käia?

    Ei või, tal tuleb jääda 7 päevaks karantiini.

    Mis teha kui lapse kiirtest on positiivne?

    Laps läheb koju ja jääb 10 päevaks isolatsiooni ning vajadusel konsulteerib perearstiga. PCR-testile pole vaja minna kui perearst seda vajalikuks ei pea. 

    Kui õpetaja on vaktsineerimata ning puutub kokku koroonapositiivsega ehk peaks minema karantiini. Kuidas korraldada tema töö?


    Mittevaktsineeritud või läbipõdemata õpetajad jäävad lähikontakti puhul karantiini tavapärases korras. Õpetaja saab võtta haiguslehe, kui tööandjaga pole kokkulepet töö korraldamise kohta distantsilt.

    Kas vaktsineeritud õpilased ja õpetajad peavad ka tegema koolis kiirtesti? 

    Tegemist on usaldusmeetmega viiruse leviku takistamiseks. Soovitame testida kogu kooliperet siis kui viiruse levik on riigis laialdane. Tarvidust ei ole testida neid, kes on viimase 2 kuu jooksul koroona läbi põdenud. 

    Kust ma leian infot kiirtestimise kohta üldhariduskoolides?

    Kogu info on koondanud siia

    Kas aktuste/lapsevanemate koosolekute korraldamisele on seatud piirarv või eritingimused?

    Tuleb jälgida hetkel riigis kehtivaid nõudeid. 

    Kas puhkuselt naasev töötaja peab kohe tõendama oma COVID-19 nakkusohutust, ehk siis esitama ühe kolmest tõendist? Või tekib tõendamise kohustus alates kooliaasta saabumisega?

    Tõendamise kohustus ei käi kaasas õppeaasta algusega, vaid sellega, kas riskianalüüs on üldse eelnevalt koostatud ning testimise/vaktsineerimise vajalikkus on töökeskkonna nakkusohutuse tagamise meetmena välja toodud. Kui seda ei ole toodud, siis ei ole alust töötajat ka testida või nõuda vaktsineerimise tõendit. Isikuandmete (seda enam, et eriliigiliste isikuandmete – terviseandmed) töötlemine lihtsalt niisama huvi pärast ja ilma eesmärgita ei ole lubatud.

    Kas kool võib keelata koolimaja/ühiselamu külastamise?

    Ka tavaolukorras ei peaks võõrad üldjuhul kooli või ühiselamu hoonetes käima, välja arvatud põhjendatud juhtudel, nt kooli vastuvõtutingimuste täitmisel vm määratletud juhul. Kui haridusasutuse hoonet kasutatakse muudeks tegevusteks peale õppetöö läbiviimise, nt laat, avalik kontsert vms, rakenduvad avalikele ruumidele kehtivad reeglid ehk külalised peavad kandma maski ja tõendama oma nakkusohutust. 

    Kas alla 18 aastase õpilase Covid vastaseks vaktsineerimiseks on vajalik mõlema vanema nõusolek või piisab ühe vanema nõusolekust. Kas on vajalik ka õpilase nõusolek või võib arvestada õpilase vaktsineerima tulekut tema nõusolekuna?


    Piisab ühe vanema nõusolekust, nii ka igasuguste muude tahteavalduste esitamisega (eeldatakse, et üks vanem tegutseb mõlema huvides), nt õpilase kooli vastuvõtmine, väljaarvamine, koduõppele jäämine jne. Alles siis, kui on tekkinud kahtlus (koolile on teada mingid konkreetsed asjaolud), et see nii ei ole, tuleb välja selgitada, milline on lapsevanema(te) huvi. Õpilase nõusolek vaktsineerimiseks peab mõistagi olema. Ühtegi inimest ei saa sundida isiku enda tahte vastaselt vaktsineerima. Kui vanem on nõus, aga õpilane ise ei ole, siis õpilast ei vaktsineerita.

    Kas maskikandmine on koolimajas kohustuslik?


    Maskikandmine õppetegevuste ajal ei ole kohustuslik, aga see on soovituslik, eriti ühiskondlikel aladel.

    Kas koolibussis peavad õpilased kandma maski?


    Koolibuss ei ole küll ühistransport, kuid seal on erinevate klasside õpilased lähestikku koos ning seal on soovitav kanda maski kui viiruse leviku olukord seda nõuab.


    Mida tuleb teha positiivse kiirtesti korral?

    Kui õpilase kiirtest on positiivne, tuleb lapsevanemal või õpilasel helistada perearstile, kes annab edasised juhised. 


    Kas Terviseamet edastab õppeasutusele nakatunud õpilase andmed?


    Alates 15. novembrist saavad koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused Terviseametilt teavituse positiivse PCR testi tulemuse saanud lapse kohta (nimi, testi tegemise aeg, nakkusohtliku perioodi andmed). Terviseamet edastab info õpilase või lasteaialapse kohta, kes on andnud positiivse PCR testi tulemuse haridusasutuse juhile või tema määratud inimesele ning ka koolitervishoiuteenuse osutajale. Haridusasutuse juhi määratud isiku töö- või ametiülesannetes peab olema sätestatud õigus töödelda saadud andmeid ja direktor peab temaga sõlmima konfidentsiaalsuskokkulepe.

     


    Millest tuleb lähtuda avalikke ja asutusesiseseid üritusi korraldades?

    Tuleb jälgida hetke lriigis kehtivaid avalikus siseruumis toimuvatele üritustele ja tegevustele kehtivaid nõudeid.

    15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.

    HUVIHARIDUS JA -TEGEVUS

    Kas õpilased peavad kontrollitud tegevustes osalemiseks esitama COVID-tõendi?

    15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.

    Kas õpilased saavad ilma COVID-tõendit esitamata osaleda huvihariduses ja -tegevuses?

    Jah. 
    15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.


    Kui huvikoolis on avastatud nakkusjuhtum, kas lähikontaktsed õpilased peavad minema karantiini?

    Alates 7. veebruarist ei pea haigustunnusteta lähikontaktsed õpilased enam karantiini jääma. Leevendus kehtib kuni 18aastastele (k.a) ja selle õppeaasta kestel 19aastaseks saavatele lastele ja noortele, kelle lähikontakt leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis, noorsootööasutuses või huvitegevuses.


    Kui klass soovib minna teatrisse/kinno ning selle tarbeks on vajalik negatiivse testitulemuse tõendit vaktsineerimata/koroonat põdemata vanemal kui 12a vanusel õpilasel, siis kas selle tõendi saab anda ka kooliõde?

    15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.

    TÄISKASVANUHARIDUS JA TÄIENDUSKOOLITUSED

    Kuidas korraldada täiskasvanud õppijatega huviringide tegevust huvikoolides? Kuidas korraldada beebide- ja väikelaste huviringide tegevust huvikoolides, kus huviringi tegevuses osaleb laps koos lapsevanema/saatjaga? Kuidas saab vaktsineerimata lapsevanem saata oma eelkooliealise lapse trenni või huviringi?

    15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.

    Kas üle 19aastased isikud saavad osaleda ilma COVID-tõendita täienduskoolitustel?

    Jah, 15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.

    KÕRGHARIDUS

    Kas ülikoolides toimuvad kontaktõppetunnid? Kas need, kes tahavad veebiõpet, tohivad interneti teel kodust tundides osaleda?

    Kontaktõpe toimub, kuid milline on konkreetse kooli või eriala täpsem töökorraldus, selle kohta annab informatsiooni kool. Veebiõppe võimaluste osas tuleb samuti läbi rääkida ülikooliga.

    Millest tuleb lähtuda avalikke ja asutusesiseseid üritusi korraldades?

    Tuleb jälgida hetke lriigis kehtivaid avalikus siseruumis toimuvatele üritustele ja tegevustele kehtivaid nõudeid.

    15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.

    KOROONATÕEND JA RISKIANALÜÜS

    Kas vastutus vaktsineerimata töötaja iganädalase antigeeni kiirtesti tegemise osas on töötajal endal? Millise õigusakti alusel on tööandjal õigus isiklikku tervist puudutavat küsimust küsida ning kuidas peab saadud vastuseid säilitama?

    Tööandja on kohustatud looma ja tagama töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt tervisele ohutu töökeskkonna ning tal on õigus vajadusel kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemad nõuded. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 järgi on ohutu töökeskkonna nimel tööandja ja töötaja kohustatud tegema koostööd, mistõttu oleks mõistlik ennekõike töötaja ja tööandja vahel kokku leppida, kuidas antud töökohas tagada ohutus ja millisel juhul peaks töötaja jääma kaugtööle, ennast testima või isikukaitsevahendit kasutama.

    Võttes arvesse töötervishoiu ja tööohutusseadust, kuid ka bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, on tööandjal võimalus riskianalüüsi alusel ennetusabinõuna näha ette, et töötajad peavad ennast teatud tingimuste esinemisel testima. Selle kehtestamine aga eeldab riskianalüüsi läbiviimist ja meetme vajaduse tuvastamist.
    Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on vaja nii tööandjate kui töötajate mõistvat suhtumist ning arusaamist, milleks piirangud ja kohustused vajalikud on. Ühest küljest peab tööandja järgima, et esmajärjekorras seataks abinõud, mis koormavad töötajaid kõige vähem. Teisest küljest peab ka töötaja hindama oma tervist ning riski, mida ta tõbisena tööle minnes võtab.
    Ilma riskianalüüsi läbiviimata ning seal vastava abinõu ettenägemiseta ei ole tööandjal õigust töötajalt nõuda koroonatesti tegemist. Samas on alati võimalik saavutada vastav kokkulepe tööandja ning töötaja vahel ja selle järgi talitada. 

    Isikuandmete säilitamisel lähtutakse andmetöötluse reeglitest – isikuandmeid säilitatakse üldjuhul niikaua kuni see on vajalik andmetöötluse eesmärgi täitmiseks. Isikuandmete töötlemise eesmärk on tuvastada, kas töötaja on viirusega nakatunud või mitte. Selline tuvastamine teostatakse 1 kord nädalas. Seega kui eelmisel esmaspäeval tehti testimine ning tuvastati, et töötaja testitulemus on negatiivne, siis ei saa need isikuandmed (testitulemus X töötaja kohta) olla sellel nädalal enam vajalikud (kuna selle nädala esmaspäeval tehakse uus test, milles sõltub, kas töötaja saab sel nädalal tööülesandeid töökohas täita). Seega tuleks varasem testitulemus hävitada, kustutada. Tegelikult võiks selle ka koheselt hävitada (ning ei peaks üldse mingist säilitamisest rääkima), kui just ei pea tööandja omakorda kellelegi tõendama (Terviseamet, Tööinspektsioon vm), et ta on vaktsineerimata töötajat testinud, kuna reedeni sellega ootamine on ebavajalik.

    Kas ja millised õigused on nõuda kooli toitlustaja töötajatelt koroonatõendi olemasolu?


    Töökeskkond on oma töötajatega sama ning on üsna mõistetav, et rakenduvad samad reeglid, mis oma töötajatele (samas töökeskkonnas). Kui riskianalüüs selles töökohas on koostatud ning see näeb ette vajaduse kanda maski ja end igapäevaselt või iganädalaselt testida, siis tuleb neid reegleid ka järgida. Kui riskianalüüsi ei ole koostatud, siis on võimalik neid asju teha soovituslikus korras või kokkuleppel. Kui töötaja ikkagi keeldub ja toitlustaja midagi ette ei võta, siis tuleb leping lõpetada ja uus toitlustaja võtta. Mõistlik on siiski juba ennetavalt toitlustajaga dialoogi asuda, et too oma töötajaid vastavalt instrueeriks. Muidu ei ole uue hanke korraldamiseks ja uue toitlustaja leidmiseks piisavalt aega.

    Uudised, soovitused ja teavitused

     

    Kuupäev Sisu Täiendav materjal

    Uudised, soovitused ja teavitused 

    14.04.2022 14. aprillist tunnistati kehtetuks kogu riigisiseseid piiranguid reguleerinud valitsuse korraldus number 305. COVIDisse haigestunutele kehtib edasi karantiininõue ja vaktsineerimata lähikontaktsetele seitsmepäevase eneseisolatsiooni kohustus  
    02.04.2022   Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 muutmine ja seletuskiri (tunnistatakse kehtetuks kohustus kanda kaitsemaski ja tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ning ürituste läbiviimisel isikute hajutatus).
    14.03.2022   Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 muutmine ja seletuskiri (kaotatakse COVIDi tõendi kontrollimise nõue ja kl 23 piirang)
    10.02.2022   Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 muutmine ja seletuskiri (kaotatakse COVIDi tõendi nõue välistingimustes toimuvatele tegevustele)
    04.02.2022 Infokiri: soovitused õppeasutustele Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 muutmine ja seletuskiri
    27.01.2022   Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 muutmine ja seletuskiri (Covid-tõendi pikendamine)
    21.01.2022 Infokiri: soovitused haridusasutustele Vabariigi Valitsuse korralduste nr 305 ja 212 muutmine: korraldus ja seletuskiri
    07.01.2022 Infokiri: soovitused haridusasutustele uuel aastal Vabariigi Valitsuse korralduste nr 305 ja 212 muutmine: korraldus ja seletuskiri (karantiiniperioodi lühendamine)
    08.12.2021   Vabariigi Valituse korralduse 212 muutmine ja seletuskiri (karantiini nõuete pikendamine)
    30.11.2021   Vabariigi Valituse korralduse 305 muutmine ja seletuskiri (riigipiiri ületamisega seonduv)
    12.11.2021 Infokiri: lähikontaktsete tuvastamine haridusasutustes, muudatused COVID tõendi küsimises, kiirtestimine koolides Vabariigi Valituse korralduse 212 muutmine ja seletuskiri;
    korralduse 305 muutmine ja seletuskiri
    02.11.2021   Vabariigi Valituse korralduse 305 muutmine ja seletuskiri
    28.10.2021 Infokiri: uuendatud juhis ja muudatused alates 1. novembrist

    Infokiri üldhariduskoolidele: kiirtestimine

    Vabariigi Valitsuse korralduse 305 muutmine ja seletuskiri
    22.10.2021   Vabariigi Valituse korralduse 212 muutmine ja seletuskiri;
    korralduse 305 muutmine ja seletuskiri
    19.10.2021 Infokiri: lihtsustatud karantiin, lähikontaktsete kaardistamine  
    13.10.2021 Infokiri: tõhustusdoosid haridustöötajatele  
    27.09.2021 Infokiri: lihtsustatud karantiin huvitegevuses, nõusolekuvormid  
    24.09.2021 VV korraldus nr 332: korralduste 305 ja 212 muutmine Vabariigi Valitsuse korraldus ja seletuskiri
    14.09.2021 Infokiri: PCR-testimine haridusasutustes  
    30.08.2021 Infokiri: testimine haridus- ja noorsootööasutustes  
    24.08.2021 Infokirimuudatused maskikandmises ja nakkusohutuse tõendamises, veebiseminarid, nõuandeliin, täiendavad materjalid Vabariigi Valitsuse korraldus 23.08 ja seletuskiri
    13.08.2021 Juhised haridus- ja noorsootööasutustele 2021/2022. õppeaasta sügisel

    Vabariigi Valitsuse korraldus 13.08 ja seletuskiri

    VV määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine ja seletuskiri
    02.08.2021 Infokiri: tegevustes osalejate piirarvud, maskikohustus ühistranspordis, vaktsineerimine Vabariigi Valitsuse korraldus 30.07 ja seletuskiri
    20.07.2021 Praktilised juhised laagrite ja malevate korraldamiseks COVID-19 nakkuse leviku perioodil  
    18.06.2021

    Üldhariduskoolide koostöövestluste kokkuvõte

    Soovitused koolidele, mille hoonetes ei ole sundventilatsiooni

    Infokiri üldhariduskoolidele

     
    04.06.2021

    Uuendatud juhis lasteaedade ja -hoidude töö korraldamiseks

     
    01.06.2021

    Infokiri: maski kandmise kohustus asendub 2. juunil soovitusega

    Uuendatud juhis üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide töö korraldamiseks

    Vabariigi Valitsuse korraldus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud (terviktekst 02.06.2021 seisuga) ja seletuskiri 01.06

    Uudis: Homsest asendub koolides maskikandmise kohustus soovitusega kanda maske

    28.05.2021

    Infokiri: piirangute leevenemine alates 31. maist, toetused, kiirtestid ja koostöövestlused

    Tagasiside koostöövestlustest

    Vabariigi Valitsuse korraldus 28.05 ja seletuskiri
    21.05.2021 Infokiri: 24. maist võib huvihariduses korraldada siseruumides eksameid ja konsultatsioone Vabariigi Valitsuse korraldus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud (terviktekst 24.05.2021 seisuga) ja seletuskiri 21.05
    14.05.2021

    Infokiri: Piirangud alates 17. maist ja alates 31. maist

    Uuendatud juhis lasteaedade ja -hoidude töö korraldamiseks

    Uuendatud juhis üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide töö korraldamiseks 

     
    04.05.2021 Infokiri: lasteaiad, üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused saavad tasuta antigeeni kiirteste Kiirtesti eestikeelne kasutusjuhend
    28.04.2021

    Infokiri: 3. maist saavad kooli 1. – 4., 9. ja 12. klass ning käesoleval õppeaastal riigieksameid tegevad kutsekoolide õpilased (uuendatud kutsekoole puudutava info osas 29.04)

    Uuendatud juhis lasteaedade ja -hoidude töö korraldamiseks

    Uuendatud juhis üldhariduskoolide töö korraldamiseks

    Vabariigi Valitsuse korraldus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud (terviktekst 03.05.2021 seisuga)  ja seletuskiri 29.04

     

    23.04.2021

    Infokiri: piirangud pärast 26. aprilli ja 3. maid, reisipiirangud, kriisitoetus

    Vabariigi valitsuse korraldus: COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud 03.05 seisuga
    15.04.2021 Infokiri: Gümnaasiumi ja põhikooli lõpetamise ning hindamise erisused 2020/2021 õppeaastal  
    16.03.2021 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti juhend noortevaldkonnale  
    15.03.2021

    Infokiri: HEV-õpilaste õppe korraldamise hea tava, juhised koolilõuna pakkumiseks distantsõppel, gümnaasiumi e-sisseastumistestid

    Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise hea tava üldhariduskoolis 

    Juhised koolilõuna pakkumise korraldamiseks distantsõppe perioodil 

     
    10.03.2021

    Infokiri: 11. märtsist kehtima hakkavad piirangud, erisused HEV õpilastele, koolieelsete lasteasutuste töökorraldus, toetusmeetmed õppijatele ja õpetajatele

    Juhised distantsõppe korraldamiseks üldhariduskoolidele

    Juhised kohalikele omavalitsustele lasteaedade ja -hoidude töö tagamiseks

     
    26.02.2021

    Infokiri: kontaktõppele jääb 1.–4. klass, täiendavad piirangud huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle, täienduskoolitustele

    Juhised: Haridus- ja noorteasutuste töö korraldamisest koroonaviiruse leviku tingimustes

    Vabariigi valitsuse korraldus: COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud 01.03 seisuga
    19.02.2021 Infokiri: uued piirangud üldharidusele, huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle ja täiendõppele Vabariigi valitsuse korraldus: COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud 22.02 seisuga
    18.02.2021 Infokiri haridusasutuste töötajate vaktsineerimisest: lasteaiad ja -hoiud  
    16.02.2021 Infokiri: üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimine, venekeelne vaktsineerimise infotund

    Uudis: Neljapäeval toimub venekeelne vaktsineerimise infotund

    Vene keeles: Инфочас для работников сферы образования на тему вакцинации от COVID-19

    09.02.2021 Infokiri: algas koolitöötajate vaktsineerimine, põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid toimuvad

    Uudis: Põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid toimuvad

    Terviseameti korraldus: Sisetingimustes sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse ja täiendõppe jaotus sõltuvalt kontaktitüübist ja riskiastmest

    08.02.2021

    Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haigekassa infokiri koolitöötajate vaktsineerimisest: põhikoolid ja gümnaasiumid

     
    29.01.2021 Infokiri: Kogu riigis ühtlustuvad piirangud huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle ning täienduskoolitusele 

    Terviseameti korraldus: Sisetingimustes sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse ja täiendõppe jaotus sõltuvalt kontaktitüübist ja riskiastmest

    28.01.2021  

    Uudis: Kogu riigis ühtlustuvad piirangud huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle ning täienduskoolitusele

    Vene keeles: По всей стране унифицированы ограничения для образования и деятельности по интересам, молодежной работы, курсов повышения квалификации и дополнительного обучения

    22.01.2021

    Infokiri: haridusvaldkonna piirangud alates 25. jaanuarist

    Vabariigi Valitsuse korraldus: COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud

     
    15.01.2021

    Infokiri: Harjumaal ja Ida-Virumaal taastub kontaktõpe, leevenevad piirangud huvitegevusele

    Vabariigi valitsuse 15.01.2021 korraldus nr 16; seletuskiri

     
    14.01.2021  

    Uudis: Harjumaal ja Ida-Virumaal taastub kontaktõpe, leevenevad piirangud huvitegevusele

    Vene keeles: В Харьюмаа и Ида-Вирумаа возобновляется контактное обучение, смягчаются ограничения для деятельности по интересам

    08.01.2021

    Infokiri: hariduselu piirangud alates 11. jaanuarist

    Soovitused haridusasutustele töö korraldamiseks koroonaviiruse leviku tingimustes

    Vabariigi Valitsuse 8.01.2021 korraldus nr 6seletuskiri
     

     

    Uudis: 13 maakonnas taastub esmaspäeval kontaktõpe, Ida-Virumaal ja Harjumaal osaliselt

    Vene keeles: В 13 уездах с понедельника возобновится контактное обучение, в Ида-Вирумаа и Харьюмаа - частично

    Inglise keeles: Government eases restrictions on education: 13 counties resume learning in school, except Ida-Viru and Harju counties

    30.12.2020

    Infokiri: hariduselu piirangud pärast 10. jaanuari, vene keeles

    Haridussüsteemi stsenaariumid

    Vabariigi Valitsuse korraldus nr 463; seletuskiri

    Tagasivaade 2020. aastale

    Uudis: Pärast koolivaheaega saab enamik õpilastest kooli minna

    Vene keeles: После каникул большая часть учащихся сможет вернуться в школу

    23.12.2020

    Vabariigi Valitsuse korraldus nr 462; seletuskiri

    Uudis: Haridusvaldkonna piirangud pikenevad koolivaheaja lõpuni
    18.12.2020

    Uudis: Valitsus toetas 4 miljoni euro eraldamist COVID-19 seireuuringute jätkamiseks

    Uudis: Valitsus eraldas haridus- ja noortevaldkonna toetuseks üle 1,5 miljoni euro

     
    10.12.2020

    Infokiri: jõulueelsed piirangud haridusasutustele, noorsootööle, huvitegevusele, täienduskoolitustele; vene keeles

    Distantsõppe korraldamise juhis (uuendatud)

    Vabariigi Valitsuse korraldus nr 440

    Uudis: Valitsus kehtestas uued piirangud haridusvaldkonnale

    Vene keeles: Правительство ввело новые ограничения в сфере образования

    07.12.2020 Uudis: Haridus- ja Teadusministeerium aitab koolidele distantsõppe jaoks lisaarvuteid soetada  
    04.12.2020 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 429: täiendavad piirangud huvitegevusele, huviharidusele, sportimisele ja treenimisele Ida-Virumaal) Uudis: Ida-Virumaal on huvitegevus ja sport siseruumides lubatud ainult individuaalselt
    Vene keeles: В Ида-Вирумаа спорт и деятельность по интересам разрешены только в индивидуальном порядке
    30.11.2020 Terviseameti korraldus Harjumaa ja Ida-Virumaa üldhariduskoolide gümnaasiumiastmete distantsõppele viimiseks (täiendatud) Pressiteade: Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnaasiumites võib korraldada distantsõppe ajal hajutatult konsultatsioone
    26.11.2020 Terviseameti korraldus Tartu linnas huvihariduse ja -tegevuse ning sportimise suhtes piirangute kehtestamiseks  
    23.11.2020 Terviseameti korraldus Harjumaa ja Ida-Virumaa üldhariduskoolide gümnaasiumiastmete distantsõppele viimiseks 

    Haridus- ja Teadusministeeriumi infokiri haridusasutustele

    19.11.2020 Terviseameti kiri ja juhised huvitegevuse korraldamiseks  
    15.11.2020 Terviseameti juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga  
    05.11.2020 Distantsõppe korraldamisest (juhendmaterjal)  
    23.10.2020 Soovitame reisilt tulles jääda eneseisolatsiooni  
    14.10.2020 Infokiri: Haridus- ja Teadusministeerium soovib kõigile head koolivaheaega!  
    24.09.2020   Tagasiside koostöövestlustest koolidega    
    22.09.2020 Vaatamata viirusohule on koolid õppeaasta algusega hästi hakkama saanud  
    22.09.2020 Infokiri: Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes  
    19.08.2020 Minister Mailis Reps: kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt, digipöörasus on saanud koolielu osaks

    Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitused algavaks kooliaastaks (pdf)

     

    Uudised, juhised ja teavitused 2019/2020. õppeaastal

    29.05.2020 Infokiri: haridusvaldkonda puudutavad piirangud alates 1. juunist  
    15.05.2020 Ministeerium edastas juhised lasteaedade ja -hoidude tegevuse korraldamiseks  
    15.05.2020 Infokiri: osalise kontaktõppe taastamine, noortelaagrid ja -malevad, õppefilmid viirustest Noortelaagrite ja noortemalevate korraldamine
    12. juunist COVID-19 perioodil
    (pdf)
    14.05.2020 Juhised kutseeksamite ja erialaste lõpueksamite korraldamisel COVID-19 perioodil Juhised kutseeksamite ja erialaste lõpueksamite korraldamisel COVID-19 perioodil (pdf): juhised kutseõppeasutustele, puutumuse korral ka rakenduskõrgkoolidele
    08.05.2020 Infokiri: Soovitused õppetöö korraldamiseks siseruumides alates 15. maist ja info isikukaitse- ja desinfitseerimisvahenditest

    Õppetöö korraldamine siseruumides alates 15. maist COVID-19 perioodil (pdf):
    üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, huvikoolid, huviringid, avatud noortekeskused ja
    teised huvitegevust korraldavad asutused

    Õppetöö korraldamine täienduskoolitusasutustes alates 15. maist COVID-19 perioodil (pdf)

    Isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite tagamise korraldusest eksamite ja osalise kontaktõppe läbiviimiseks (pdf): üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused.

    06.05.2020 Tänasest saavad haridusvaldkonna eraettevõtjad taotleda kriisi leevenduseks toetust Taotlusvorm, täiendavad juhised
    05.05.2020 Haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist  

    04.05.2020

    Haridus- ja teadusminister: riigieksamid on sellel õppeaastal vabatahtlikud

    Riigieksamitest SA Innove veebis

    24.04.2020 Haridus- ja teadusministri pöördumine koolivaheaja lõpul  
    18.04.2020 Esmaspäeval algab oodatud ja vajalik vaheaeg  
    15.04.2020 ERRi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös jõuavad Lasteekraani lehele kodus õppimist toetavad materjalid  
    15.04.2020 Infokiri: koolikorraldus pärast 15. maid; koostöövestluste tagasiside; kevadvaheaja sisustamine Infokiri pdf-failina
    15.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: kontaktõpe pärast 15. maid on pigem erandlik, kõik õpilased ei pea kooli minema  
    15.04.2020 Tagasiside koostöövestlustest õppeasutuste pidajate ja koolijuhtidega Täname kõiki õppeasutuste pidajaid, koolijuhte, õpetajaid ja lapsevanemaid,
    tänu kellele on koolides tagatud õppetöö  toimimine ka eriolukorras.
    Küsimuste ja probleemide puhul palume võtta julgelt ühendust meie välishindamisosakonna piirkonna ekspertidega, kelle kontaktid leiate siit
    14.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: õpilased vajavad puhkust ka distantsõppe perioodil  
    09.04.2020 COVID-19 epideemia taandumisel hakkab 15. maist õppetöö järk-järgult taastuma  
    06.04.2020 Minister Mailis Reps: tegin ettepaneku anda valitsusele tähtajaline õigus kooli lõpetamise tingimuste üle otsustamiseks  
    02.04.2020 Seadusemuudatus annab võimaluse korraldada riigieksameid paindlikult  
    02.04.2020 Lisaeelarve toob haridusvaldkonna eraettevõtjatele 15 miljoni suuruse toetuse  
    02.04.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi juhendmaterjal haridusasutuste töö- ja palgakorraldusest eriolukorras pdf-fail
    01.04.2020 Harvardi ülikooli teadlaste ülevaade ja soovitused hariduse korraldamisest COVID-19 pandeemia ajal pdf-fail inglise keeles
    eestikeelne kokkuvõte
    30.03.2020 Soovitused õpetajatele koduste koolitööde andmiseks ja õppimist toetavaks hindamiseks pdf-fail
    30.03.2020 02.04 algavad iganädalased live-koolitunnid õppimisest ja õpetamisest  
    27.03.2020 Soovitused hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö korraldamiseks pdf-fail
    25.03.2020 10 soovitust, kuidas rääkida noortega koroonaviiruse ohtlikkusest  
    24.03.2020 Eksamiperiood lükkub edasi, uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest  
    24.03.2020 Kutseharidusest eriolukorras pdf-fail
    23.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised noortevaldkonna töö kohta pdf-fail
    18.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised koolilõuna korraldamiseks distantsõppe perioodil pdf-fail
    18.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium soovitab vähemalt esimesel kahel nädalal hoiduda õpilaste numbrilisest hindamisest pdf-fail
    17.03.2020 Riik saatis lasteaedadele juhised tegevuse ümberkorraldamiseks pdf-fail
    13.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: distantsõppe korral töötavad ka õpetajad eelkõige kodus

     

    13.03.2020 Valitsuskabinet otsustas viia nakkusohu tõttu haridusasutused distantsõppele  
    12.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: üleriigilised olümpiaadid ja võistlused tuleb edasi lükata  
    11.03.2020 Soovitused haridusasutustele seoses COVID-19 levikuga  
    08.03.2020 Juhend koolidele seoses COVID-19 levikuga  
    06.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: olge valmis vajadusel õppetööd ümber korraldama  
    01.03.2020 Koolivaheajal riskipiirkonnas käinud õpilastel on soovitatav jääda paariks nädalaks koju  
    27.02.2020 Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: lähtuge Terviseameti infost ja soovitustest  

     

     

      Viimati uuendatud: 18. mai 2022