Info täiendatud: 11.08.2022
Hetkel oluline
1. juulist 2022 lühenes COVIDisse haigestunute karantiininõue 5 päevale. Alates sümptomite ilmnemisest tuleb vähemalt viis päeva (eeldusel, et sümptomite kadumisest on möödas 24 tundi) püsida karantiinis.
14. aprillist 2022 tunnistati kehtetuks kogu riigisiseseid piiranguid reguleerinud valitsuse korraldus number 305.
- JUHISED haridus- ja noorsootööasutuste töö ohutuks korraldamiseks (11.08.2022)
-
JUHISED lasteadadele ja -hoidudele (11.08.2022)
-
Õpilaste ja haridusasutuste töötajate vaktsineerituse andmed asutuste kaupa (üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide õpilased; haridusasutuste töötajad)
Kontaktid
- Küsimuste korral palume pöörduda e-posti aadressil info@hm.ee või telefonidel 5690 0353 ja 5690 0340.
- Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele ja noortele nõu, samuti saab tuge noorte vaimse tervisega seotud teemadel: aadressil rajaleidja@harno.ee
- Riskianalüüsiga seotud küsimuste korral saab pöörduda Tööinspektsiooni poole: www.ti.ee
Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee. Küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.
Haridusasutustel ja kohalikel omavalitsustel palume piirkondlike erisuste jm küsimuste korral pöörduda Terviseameti regionaalosakondade poole:
- Põhja regionaalosakond – 5557 5808, PROvastutav@terviseamet.ee
- Lõuna regionaalosakond – Tiia Luht, 5596 8964, tiia.luht@terviseamet.ee, lounavastutav@terviseamet.ee
- Ida regionaalosakond – Marje Muusikus, 5253 622, marje.muusikus@terviseamet.ee; idaro@terviseamet.ee
- Lääne regionaalosakond – Kadri Juhkam, 5842 9096, kadri.juhkam@terviseamet.ee
Lisalugemist
- Korduma kippuvad küsimused
- Koroonateemalised uudised, soovitused ja teavitused
- Praktilised soovitused ja materjalid Haridus- ja Noorteameti veebis
- Koroonakriisi aegsed õigusaktid kriis.ee lehel
- Üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tulemused
Juhised haridus- ja noorsootööasutustele
Versioon 2, kehtib alates 01.11.2021; muudatused 07.02.2022; 11.08.2022
Üldised põhimõtted
1. Viiruse tõkestamine
1.1. Vaktsineerimine
1.2. Maskikandmine
1.3. Hajutamine, tegutsemine mullides
1.4. Töötajate ja õpilaste testimine
1.5. Ventilatsioon
1.6. Kätepesu ja desinfitseerimine
2. Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?
2.1. Haigustunnused
2.2. Käitumine haigestumise korral
2.3. Lähikontaktsed ja haigestunud lapsed, noored, täiskasvanud
3. Millised on täiendavad ettevaatusabinõud?
3.1. Sündmuste korraldamine
3.2. Toitlustamine
3.3. Külalised
3.4. Reisimine
4. Kuidas korraldada õppetööd?
4.1. Õppetöö korraldamine üld- ja kutsehariduses
4.2. Õppetöö ja tegevuse korraldamine huvikoolides ja huviringides, sh eelkoolis
4.3. Õppija toetamine üldhariduses
5. Kuidas hoida vaimset tervist?
5.1. Märkamine ja toe pakkumine
5.2. Kuidas märgata ja toetada kolleegi?
5.3. Nõustamisvõimalused
5.4. Koolitused
5.5. Haridusasutuse pidajale
6. Mõisteid
Üldised põhimõtted
Avatud haridus. Tähtis on hoida haridus- ja noorsootööasutused avatuna kõigil haridustasemetel ja -liikides, arvestades seejuures kõigi ohutusega. Üleriigilist distantsõpet soovime vältida ka sel õppeaastal. Eelmine õppeaasta näitas, et väga hästi töötas põhimõte, kus lühiajalisele distantsõppele mineku otsused tehti konkreetsetest juhtumitest ja piirkondadest lähtuvalt.
Viiruse leviku tõkestamisel on soovitav lähtuda järgmistest põhimõtetest:
Piirkondlik lähenemine. Haridust ja noorsootööd puudutavate otsuste puhul on oluline lähtuda piirkondlikust olukorrast ning õppetöö korraldamisega seonduvad otsused teha konkreetse klassi või kooliastme osas. Vajadusel peetakse nõu Terviseameti piirkondliku esindajaga.
Vaktsineerimine. Vaktsineerimine on parim viis viiruse tõkestamiseks ning iseenda ja oma kaaslaste kaitsmiseks. eelkõige raske haigestumise ning haiglasse sattumise eest. Soovitatav on vanemaealistel ja riskirühmadesse kuuluvatel inimestel teha teine tõhustusdoos kui eelmisest doosist või haigestumisest on möödas 6 kuud. Vaktsineerimise osas soovitame täiendavat nõu küsida oma perearstilt.
Kiirtestimine. Haridusasutustes toimub usaldusmeetmena regulaarne koolipere kiirtestimine, mille sagedus oleneb viiruse leviku olukorrast. Testid tagab koolidele riik.
Lähikontaktne. Lähikontaktsel on soovitav jälgida hoolega oma tervist, sümptomite ilmnemisel kiirtestida ning haigustunnuste korral jääda koheselt koju ning vajadusel võtta ühendust perearstiga. Võimalusel soovitab Terviseamet ka lähikontaktsetel viieks päevaks koju jääda.
Haigena koju. Mistahes haigustunnuste esinemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel, jääda koju ning võtta vajadusel ühendust oma perearstiga.
Hajutatus. Viiruse laialdase leviku korral on soovitatav tegevustes lähtuda hajutamise ja mullides tegutsemise põhimõttest: tegevused toimuvad rühmades, mille liikmed on püsivalt samad. Soovitame võimalusel viia tegevusi õue. Hoonetes toimuvatel aktustel ja teistel suurematel kogunemistel on soovitav inimesi hajutada.
Ventilatsioon. Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Sõltuvalt hoone ventilatsioonist tuleb ruume pidevalt tuulutada või veenduda ventilatsioonisüsteemi õiges seadistuses. See aitab takistada viiruse levikut.
Hügieen. Viiruse tõkestamisel on tähtsal kohal kätehügieen ja köhaetikett ning pindade ja ühiskasutatavate esemete regulaarne puhastamine.
Mask. Rahvarohketes siseruumides on maski kandmine viiruse kõrge leviku korral soovituslik.
1. Viiruse tõkestamine
Viiruse leviku tõkestamisel on oluline osa selle ennetamisel: vaktsineerida end esimesel võimalusel, kanda viiruse laialdase leviku korral nakkusohtlikes olukordades maski, hoida distantsi, nakkuse tuvastamiseks testida, kindlustada siseruumides puhas õhk, järgida hügieeninõudeid ja puhastada pindu.
Vaktsineerimine
- Vaktsineerimine on parim viis viiruse leviku tõkestamiseks. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on raskelt haigestumise tõenäosus ja haiglaravi vajadus. Vaktsineerimine ei pruugi tagada täielikku kaitset, kuid vähendab oluliselt nii nakatumise kui ka raskelt haigestumise tõenäosust.
- Eestis saavad ennast vaktsineerida kõik alates 5. eluaastast.
- Kutsume üles kõiki, kel võimalik, laskma end esimesel võimalusel vaktsineerida, samuti teha vajadusel tõhustusdoos.
Vaktsineeriminfo: veebilehelt vaktsineeri.ee. - Palume jälgida, et koolis ei väljendataks negatiivset suhtumist selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
- Hea teada! Õpilaste ja haridusasutuste töötajate vaktsineerituse andmed asutuste kaupa (üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide õpilased; haridusasutuste töötajad)
- Üldharidus- ja kutsekoolides on võimalik vaktsineerimist vajadusel korraldada ka kooliõel.
- Kooliõel on võimalik korraldada vaktsineerimine ise koolis kohapeal, kaasata tervishoiuteenuse osutaja või korraldada vaktsineeritavate jõudmine piirkondlikku vaktsineerimiskeskusse.
- Täpsemad juhised edastas koolitervishoiuteenuse osutajatele Haigekassa: juhised vaktsineerimise korraldamiseks koolis.
- Kooliõdesid toetavad Haigekassa maakondlikud vaktsineerimiskoordinaatorid: maakondlike koordinaatorite kontaktid.
- Nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul.
- Kui vanem või eestkostja ei anna alaealisele vaktsineerimiseks nõusolekut, aga laps vaktsineerimist siiski soovib, võib kooliõde soovitada lapsele perearstiga konsulteerimist.
- Täpsemad konkreetses õppeasutuses kehtivad nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000 a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” alusel.
Maskikandmine
- Maski on soovitav kanda koroonaviiruse laialdase leviku korral aladel, kus puutub kokku palju inimesi.
- Õpetajatel, juhendajatel ja noorsootöötajatel on maski kandmine soovituslik kui ühiskonnas on koroonaviiruse levik laialdane.
- Soovitame kanda maski viiruse laialdase leviku korral siseruumides toimuvatel suurüritustel, kus ei ole võimalik distantsi hoida.
- Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka isetehtud maski.
- Mask on tõhus kaitsevahend vaid selle korrektsel kandmisel. Soovitame õpetada õiget maskikandmist nii töötajatele kui ka õppijatele. Terviseameti info maskide kohta.
- Maski kasutamine:
- Mask peab olema näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Maski ei tohi kanda ainult nina all.
- Kui maskil on traat, peab see jääma maski ülemisse serva ja hoidma korralikult üle ninajuure.
- Maski ei tohi kandmise ajal puutuda, sest see suurendab maski saastumist ja seeläbi ka haigestumise ohtu.
- Määrdunud või märjaks muutunud mask tuleb eemaldada.
- Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti.
Hajutamine, tegutsemine mullides
- Laialdase viiruse leviku korral soovitame alushariduses, üldhariduse nooremates kooliastmetes ning noorsootöös ja huvitegevuses, sh eelkoolides, tegevused võimalusel korraldada nn mullides ehk kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu.
- Võimalusel soovitame õppijate paiknemist ruumis ja hoones hajutada ka teistes vanuserühmades.
- Korraldada tegevused võimalikult suurtes ruumides.
- Hoida inimeste vahel vähemalt 1–2 meetrit distantsi.
- Soovitame korraldada võimalikult palju tegevusi õues.
- Tõhusamaks hajutamiseks tuleb võimalusel eri gruppide õppetöö algus- ja lõpuajad ning vahetunnid kavandada eri aegadele ja kombineerida õuevahetunde söögivahetundidega.
- Distantsõpet õpilaste hajutamise eesmärgil üldjuhul ei rakendata. Üksikuid e-õppepäevi võib õpilaste hajutamiseks kasutada eelkõige gümnaasiumiastmes ja kutseõppes, arvestades seejuures õpilaste võimalusi õppes osaleda.
- Distantsõpet reeglina ei rakendata põhikooli I ja II kooliastmele ja täiendavat tuge vajavatele õpilastele.
- Kõrgkoolid otsustavad õppe korraldamise viisi ise.
- Võimalusel tuleb vältida või vähendada nii palju kui võimalik eri rühmade kokkupuuteid ja ristuvaid trajektoore garderoobis, sööklas, aulas, koridorides jm ühiskasutatavates ruumides.
- Lasteaias ja -hoius soovitame vältida rühmade liitmist.
- Kus võimalik, peaksid ruumide vahel liikuma õpetajad, mitte õppijad.
Töötajate ja õpilaste testimine
- Lasteaedade, üldharidus- ja kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, huvikoolide, sh eelkoolide jt noorsootööasutuste pidajad (või volituse alusel asutuse juhid) peavad töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevalt koostama riskianalüüsi, milles võib ühe meetmena ette näha testimise.
- Soovitame üle vaadata koostatud riskianalüüs ning kui on ilmnenud vajadus seda uuendada (nt töökeskkond muutunud; ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgsega võrreldes muutunud), siis seda ka teha (sh täiendada või muuta ohtu ennetavaid meetmeid).
- Tõhusaks meetmeks töökeskkonna ohutuse ja töötajate tervise kaitse tagamisel saab vaktsineerimisvõimaluste kõrval on töötajate testimine.
- Kui koolis toimub riskianalüüsi alusel kiirtestimine, võib töötaja testimise asemel esitada tööandjale tõendi viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või mitte vanema kui 72 tundi tagasi saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeeni kiirtesti tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures.
- Kui kiirtest on positiivne, peab töötaja teavitama sellest tööandjat, jääma koju ja võtma vajadusel ühendust oma perearstiga.
- Kui töötaja töötab samal ajal mitmes haridusasutuses, tuleb testimise korraldus ja testitulemuse tõendamine iga tööandjaga eraldi kokku leppida.
- Haridusasutustes jätkub usaldusmeetmena regulaarne koolipere kiirtestimine, mille sagedus oleneb viiruse leviku olukorrast. Kooskõlastatult Terviseametiga antakse operatiivselt soovitused testimissageduse kohta. Üldjuhul toimub testimine 1-2 korda nädalas. Testid tagab koolidele riik.
Täpsem info testimise kohta on leitav siit.
Ventilatsioon
- Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Nakatumisrisk on suurem halva ventilatsiooniga ruumides, kus inimesed viibivad kaua aega koos. Lisalugemist: juhised ja soovitused haridusasutuste ventilatsiooni kohta.
- Kuna võimaliku nakkuskandja vahetus läheduses on suur viirusosakeste kontsentratsioon, on korralikust ventilatsioonist kõige enam kasu koos distantsi hoidmisega.
- Soovitame kasutada õhuvahetuse mõõtmiseks ja jälgimiseks süsihappegaasi mõõtjaid.
- Ventilatsioonisüsteemi / õhutamise tõhususes veendumiseks tuleb teha CO₂-mõõtjatega pistelisi kontrolle. CO₂ anduri näit peab jääma vahemikku 350–1000 ppm-i (soovitavalt 800). Kui näit on üle selle, aitab kiire abinõuna tuulutamine.
- Ventilatsioonisüsteem peab olema töökorras ja korrapäraselt hooldatud, sh filtrid õigel ajal vahetatud.
Kätepesu ja desinfitseerimine
- Oluline on nii personali kui ka õppijate kätepesu:
- enne ühiskasutatavasse ruumi sisenemist ja pärast sealt väljumist;
- pärast ühiskasutatavate esemete puudutamist (trepikäsipuu, uksekäepide, mööbel, spordivahendid jm);
- pärast nuuskamist, köhimist või aevastamist;
- enne ja pärast söömist;
- pärast tualetis käimist.
- Käsi tuleb pesta vähemalt 20 sekundi vältel.
- Vajadusel tuleb õppijaid juhendada, eriti lasteaias-hoius, eelkoolis ja algklassis. Lisaks suusõnalisele juhendamisele paigutage võimalusel kraanikausside juurde ka näitlikud plakatid, leiate need Terviseameti kodulehelt: eesti, vene ja inglise keeles (PDF). Õige kätepesu videojuhend.
- Kui kätepesuvõimalus puudub, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendit.
- Vältida tuleb silmade, nina ja suu, aga ka teiste inimeste ja esemete katsumist, et viirus ei leviks.
- Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta küünarvarre või salvrätikuga ning visata salvrätik kohe prügikasti.
2. Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?
Selleks, et tegutsemine oleks tõhus, soovitame leppida asutuses kokku, kes koordineerib lähikontaktsete kaardistamist ja suhtlust Terviseametiga.
Haigustunnused
- Mistahes haigustunnuste korral peavad jääma koju nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed.
- Kerge nohu või köhaga võib haridus- ja noorsootööasutuses viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.
- Kõige sagedasemad COVID-19 haiguse tunnused on:
- peavalu,
- haistmis- või maitsmismeele kadu,
- ninakinnisus,
- köha,
- väsimus ja nõrkustunne,
- lihasvalu,
- nohu,
- kurguvalu,
- palavik.
Käitumine haigestumise korral
- Kui haigustunnused ilmnevad haridus- või noorsootööasutuses viibides, tuleb sellest teavitada asutuse juhtkonda ja/või inimesi, kes edasist tegevust korraldavad. Õppijad ja töötajad peavad teadma, kuhu haigestumise korral pöörduda, näiteks asutuse tervishoiutöötaja või õpetaja/juhendaja poole.
- Haigustunnustega inimesele tuleb anda mask ja ta teistest isoleerida.
- Sõltuvalt vanusest saadetakse haigestunu koju või oodatakse juhendaja/õpetaja/ kooliõe järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.
- Mistahes haigustunnuste korral tuleb jääda koju ja võtta edasiste suuniste saamiseks ühendust oma perearstiga. Kiirete küsimustega saab pöörduda ka perearsti nõuandeliinile 1220.
Haigestunud või lähikontaktsed lapsed, noored, täiskasvanud
- Koolist või lasteaiast koju tuleb jääda haigustunnuste või positiivse kiirtesti korral.
-
Positiivse kiirtesti saanul tuleb koju jääda kuni tervenemiseni, kuid mitte vähem kui 5 päevaks. Vajadusel võtt ühendust perearstiga või helistada infoliinile 1220.
- COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsel tuleb hoolega jälgida oma tervist, sümptomite ilmnemisel kiirtestida ning haigustunnuste korral jääda koheselt koju ning vajadusel võtta ühendust perearstiga. Võimalusel soovitab Terviseamet ka lähikontaktsetel viieks päevaks koju jääda.
3. Millised on täiendavad ettevaatusabinõud?
Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb kõigis tegevustes silmas pidada, et tekiks võimalikult vähe lisakontakte.
Sündmuste korraldamine
- Ajal kui viiruse levik on laialdane, soovitame õppekäike, väljasõite ja ekskursioone korraldada kindla grupi või nn mulli põhiselt. Järgida tuleb kõiki külastatavas paigas kehtivaid reegleid.
-
Kool saab kasutada erinevaid (vt näitlik loetelu) ohutusmeetmeid aktuste ja ürituste korraldamiseks laialdase viiruse leviku korral:
- soovitada osalejatel tulla aktusele eelkõige vaktsineeritult või testituna, et vähendada viiruse leviku tõenäosust;
- piirata näiteks üritusel osalejate arvu;
- korraldada sündmuse õues;
- tagada hajutatus;
- tagada ruumis hea ventilatsioon (loomuliku ventilatsiooni korral nt intensiivselt tuulutades ja aknaid tuulutusasendis hoides);
- korraldada üritus videosilla teel;
- tuletada osalejatele meelde, et haigustunnustega inimesed peavad jääma koju.
- Kool ei saa lapsevanemalt sündmustel osalemiseks nõuda COVID-tõendit või negatiivset testitulemust.
- Suuremate ürituste, asutustevaheliste võistluste, olümpiaadide, õpilasvõistluste, kontsertide jms puhul soovitame kaaluda ürituse korraldamise riske ja otstarbekust, kui viiruse levik on riigis laialdane.
- Soovitame laialase viiruse leviku korral korraldada õpilaste transport kindlate rühmade põhiselt. Kui transpordivahendis on koos grupid, kes omavahel iga päev kokku ei puutu, soovitame kanda maski.
Soovitame laialdase viiruse leviku olukorras:
- hajutada söögiaegu nii, et ruumis viibiks korraga vähem inimesi;
- korraldada toitlustus selliselt, et eri grupid omavahel kokku ei puutuks, näiteks panna maha märgid, mis aitavad järjekorras distantsi hoida;
- paigutada toitlustust korraldades lauad nii, et eri grupid saaksid omavahel distantsi hoida ja võimalusel kasutada püsiistekohti.
Külalised
- Haridus- ja noorsootööasutuse hoonetesse ei lubata üldjuhul ilma eelneva kokkuleppeta kolmandaid isikuid, kes ei viibi hoones õppe- või huvitegevuse eesmärgil.
- Kui võimalik, korraldage laialdase viiruse leviku olukorras lasteaias ja -hoius laste üleandmine õues. Läbi tuleb mõelda ka esmakordselt lasteaeda tulevate laste toetamine ja algklassiõpilaste abistamise korraldamine.
- Kohtumiste ja koosolekute korraldamisel asutuseväliste inimeste osavõtul võiks eelistada suure nakkuse leviku korral virtuaalseid kanaleid.
- Välisreiside puhul tuleb järgida sihtriigis kehtivaid reegleid.
- Ajakohase info riikide nakkuskordajate, liikumispiirangute ja eestisse sisenemise kohta kriis.ee veebilehelt.
4. Kuidas korraldada õppetööd?
Järgnev kehtib eelkõige üld- ja kutsehariduse ning huvihariduse ja huvitegevuse, sh eelkoolide puhul.
Õppetöö korraldamine üld- ja kutsehariduses
- Distantsõppe läbiviimist tuleb üldjuhul vältida ja võimalusel tagada turvaline kontaktõpe.
- Erandjuhul, kui oluline osa haridusasutuse õpilastest või ka töötajatest on haigestunud ega saa oma ülesandeid koolis või ka vahendatult täita, võib koolijuht koostöös koolipidajaga ning ministeeriumi teavitades (info@hm.ee) rakendada lühimaks vajalikuks ajaks (alla 7 kalendripäeva) distantsõpet. Sel puhul Terviseameti kooskõlastust ei ole vaja, kuid amet on valmis otsuse tegemisel nõustama.
- Viiruse koolisisese leviku tõkestamise eesmärgil distantsõppe rakendamine üle 7 järjestikuse päeva toimub Terviseameti regionaalosakonnaga kooskõlastatult. Kooskõlastuse küsimisel esitada ka info, kui suur osa klassi õpilastest COVID-19 haigestumise tõttu puudub.
- Viiruse koolisisest levikut tõkestavaks ajaperioodiks on 7 järjestikust kalendripäeva ehk viiruse peiteperioodi pikkune aeg.
- Viiruse koolisiset levikut on mõistlik tõkestada 7-päevase distantsõppega. Eesti andmetele tuginedes tekivad 95% haigestunutel sümptomid 7 päeva jooksul. Seega 7-päevase distantsõppe jooksul peaks kõigil nakatunutel sümptomid avalduma, kuid samal ajal haigus õpilaste hulgas edasi ei kandu.
- Distantsõppele mineku otsused tuleb vormistada kooli direktori käskkirjaga, mis peab avama distantsõppele mineku põhjused.
- Distantsõpet tuleks võimalusel vältida põhikooli I ja II kooliastmes ning täiendavat tuge vajavate õpilaste osas sõltumata nende õppekohast või -korraldusest.
- Distantsõpe peab olema juhendatud õpe: õpetaja ja õppija ei viibi füüsiliselt samas ruumis, kuid juhendamine toimub virtuaalsete vahendite toel ja valdavalt vahetus suhtluses.
- Enne distantsõppelt kooli naasmist võiks teha antigeeni kiirtesti, mis on soovitavalt tehtud kooli mineku päeval kodus, et vähendada võimalikku nakatumisriski nii teel kooli kui ka koolis.
- Haridus- ja Noorteameti kodulehelt leiab asjakohast materjali distantsõppe korralduse õnnestumiseks. Tehnilised vahendid distantsõppes osalemiseks peab tagama haridusasutuse juht või pidaja.
- Kui erandkorras viiakse läbi distantsõpet, tuleb ohutusmeetmeid kasutades tagada võimalus osaleda praktikal, individuaalsetel konsultatsioonidel ja viia läbi eksameid. Samuti peab jätkuma tugiteenuste osutamine.
- Kui osa klassist läheb karantiini, siis soovitame tagada kodus olevatele lastele võimalus osaleda õppetöös. Kui kogu klass on karantiinis, siis toimub distantsõpe.
- Karantiinis olevatele tervetele õpilastele pakkuda võimalust osaleda õppetöös näiteks koolis toimuva õppe ülekandmise teel või iseseisvaid õpiülesandeid andes.
- Üldhariduskoolis võib üksikute õpilaste puhul erandjuhul rakendada distantsõpet hoolikalt kaalutletult ja põhjendatud vajadusel ka lapsevanema soovil, ent selleks tuleb saavutada kolmepoolne kokkulepe õppekorralduse osas kooli, lapsevanema ja õpilase vahel.
- Lapsevanema soovil võib kaaluda ka koduõppe võimalust, selgitades eelnevalt põhjalikult koduõppe põhimõtteid, kohustusi ja vastutust.
- Kooli pidaja ja hoolekogu nõusolekul on võimalik koolidel vajadusel kehtestada haridus- ja teadusministri määrusest erinevad koolivaheajad. Arvestada tuleb, et õppeaasta jooksul on vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab olema vähemalt 8 nädalat. Lisainfo
Terviseameti kontaktid
- Põhja regionaalosakond – 5557 5808, PROvastutav@terviseamet.ee
- Lõuna regionaalosakond – Tiia Luht, 5596 8964, tiia.luht@terviseamet.ee, lounavastutav@terviseamet.ee
- Ida regionaalosakond – Marje Muusikus, 5253 622, marje.muusikus@terviseamet.ee; idaro@terviseamet.ee
- Lääne regionaalosakond – Kadri Juhkam, 5842 9096, kadri.juhkam@terviseamet.ee
Õppetöö ja tegevuse korraldamine huvikoolides ja huviringides, sh eelkoolis
- Õppetöö ja tegevus toimuvad huvihariduses ja -tegevuses ja noorsootöös kontaktõppe vormis.
- Koolis, huvikoolis ja noortekeskuses või eraõigusliku juriidilise isiku poolt pakutavas huviringis võib üksikute õpilaste puhul erandjuhul rakendada distantsõpet ja -tegevust hoolikalt kaalutletult ja põhjendatud vajadusel ka lapsevanema soovil, ent selleks tuleb saavutada kolmepoolne kokkulepe kooli, huvikooli ja noortekeskuse või ühingu ning lapsevanema ja õpilase vahel.
- Koolide ruumide kasutamist ei piirata. Huvitegevuse pakkujatele, noorteühingutele ja teistele noorsootöö (sh huvitegevuse) korraldajatele võimaldatakse üldhariduskoolide ja kutsekoolide ruumide kasutamist viiruse leviku tõkestamiseks seatud põhimõtteid arvestavalt, et noorte ligipääs huvitegevusele ja muule noorsootööle oleks tagatud.
- Kontaktõppe piiramist viiruse leviku tõkestamise abinõuna tuleb üldjuhul vältida.
- Erandjuhul, kus enamik huvikooli õpetajatest jt töötajatest või huviringi juhendaja(d) on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita, võib huvikooli, huviringi ja noortekeskuse juhataja või eraõiguslik juriidiline isik, kes huvitegevust pakub koostöös kooli, huvikooli ja noortekeskuse pidaja, koolipidaja ja Terviseameti regionaalosakonnaga ning ministeeriumi teavitades (aadressil info@hm.ee) rakendada distantsõpet.
- Kontaktõppe ja -tegevuse korraldamiseks õpilastele soovitame leida asendusõpetajaid või -juhendajaid, kui huvikooli õpetajad ja huviringi juhendajad on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita.
- Distantsõpe ja -tegevus peab olema juhendatud: õpetaja või juhendaja ning õppija ei viibi füüsiliselt samas ruumis, kuid juhendamine toimub virtuaalsete vahendite toel ja valdavalt vahetus suhtluses.
- Haridus- ja Noorteameti kodulehelt leiab infot, näiteid ja inspiratsiooni hübriidlahendusteks ja distantstegevusteks noorsootöös, sh huvihariduses ja huvitegevuses.
- Tehnilised vahendid distantsõppes ja -tegevuses osalemiseks tagab huvikooli ja noortekeskuse juhataja või pidaja või eraõiguslik juriidiline isik, kes huvitegevust pakub.
- Kui erandkorras viiakse läbi distantsõpet ja -tegevust, soovitame ohutusmeetmeid kasutades tagada võimalus individuaalseteks konsultatsioonideks ning eksamite ja arvestuste tegemiseks.
Õppija toetamine üldhariduses
- Juba kahte õppeaastat mõjutanud koroonakriisi tõttu on oluline põhjalikumalt jälgida õpilaste taset ja märgata sekkumisvajadusi.
- Oleme õpetajale abivahendiks loonud uued testid õpilaste lähtetaseme hindamiseks kahes õppeaines: matemaatikas ja eesti keeles teise keelena.
- Matemaatikas saab hinnata õpilaste teadmisi 5., 8., 9. ja 10. klassis.
- Eesti keeles teise keelena saab uute testide kasutamist proovida 5. ja 8. klassis.
- Lisandumas on kaks testi 8. klassis algavate füüsika ja keemia õpingutega seotud eelteadmiste hindamiseks. Kõik uued e-testid on kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.
- Soovitame õpetajatel kasutada ka e-ülesandeid ja diagnostilisi teste.
- E-ülesanded on erineva pikkuse, raskusastme, tüübi ja suunitlusega ülesanded, mida õpetaja saab vajaduse ja oma parima äranägemise järgi kombineerida ning õpilastele kasutamiseks suunata. Kõik e-ülesanded vastavad põhikooli riikliku õppekava õpitulemustele või osaoskustele ja teemadele ning on tasuta kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.
- Diagnostilise testi abil saab õpetaja selgitada välja õpilase varasemate teadmiste ja oskuste ulatuse ning õppimise käigus tekkinud lüngad konkreetse teema, keeletaseme või osaoskuse kohta. D-testid on arvutihinnatavad ning annavad sõnalises tagasisides ülevaate kogu klassi ja iga õpilase teemapõhistest või osaoskuste põhistest teadmistest ja oskustest. Sellest lähtuvalt saab õpetaja aidata kas nõrgemaid õpilasi järele, toetada tugevamate arengut või seada ühtne algpunkt teema õpetamise alustamiseks. Testid on ainevaldkondade kaupa leitavad digiõppevara e-kogudes.
- Õpilaste vajadustest lähtuva individuaalsema õppe korraldamiseks soovitame kasutada lisaõppeks eraldatud riigi rahalist toetust, mis eraldati munitsipaal- ja eraõiguslike üldhariduskoolide pidajatele
- Soovitame moodustada erinevaid tasemerühmi, viia läbi järeleaitamistunde, leida võimalusi korrata üle keerulisemaid teemasid, mis on suvega ununenud või distantsilt õppides selgeks ei saanud.
- Kui õpetaja on haigestunud ega saa tunde anda või vajab tuge õppe korraldamiseks ning tuge ei saa pakkuda tavapärases asendamise korras, on üldhariduskoolil võimalik pöörduda abi saamiseks asendusõpetajate programmi poole või rakendada vabatahtlikke üliõpilasi. Lasteaed saab samuti appi kutsuda vabatahtlikud üliõpilased.
- Asendus- ja abiõpetajate palkamist rahastab riik.
- Soovitame koolidel kavandada täiendavaid tugimeetmeid, mis soodustavad õpilaste püsimist haridussüsteemis. Palume kohandada koolist väljaarvamise tingimusi lähtuvalt keerulistest distantsõppe oludest ning kaaluda eriti hoolikalt õpilaste väljaarvamist võlgnevuste tõttu. Oluline on mõista õpilaste võlgnevuste tekkimise põhjusi ning pakkuda igakülgset tuge nende likvideerimisel.
- Jätkub Distantsilt targemaks veebiseminaride sari, mille raames pakutakse ka veebiseminare õpilünkadega toimetulekuks ja vaimse tervise teemal. Salvestusi on võimalik kasutada ka pikemate koolitusprogrammide osadena ning õppeasutustel oma sisekoolituste läbiviimisel või vaadata järele endale sobival ajal.
5. Kuidas hoida vaimset tervist?
Koroonaviiruse levik on mõjutanud kõigi igapäevaseid tegevusi ja elurütmi. On tähtis hoida fookuses vaimse tervise teemasid ning märgata abivajajaid, sh ka iseenda vajadusi.
Märkamine ja toe pakkumine
- Õpetajatel ja juhendajatel on oluline suhelda regulaarselt laste, noorte ja peredega, toetada laste ja noorte arengut, sh koolieelikute koolivalmidust, arvestades seejuures vaimse tervise aspekte, et abivajajat märgata ja talle tuge pakkuda.
- Palume jälgida, et koolis ei väljendataks negatiivset suhtumist lastesse selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
- Kõige olulisem on panna tähele muutusi lapse käitumises. Just muutused võivad olla esimene märk sellest, et laps või noor vajab abi, on segaduses ja omadega puntras.
- Iga laps reageerib keerulistele situatsioonidele erinevalt, ent palume kindlasti pöörata erilist tähelepanu ja pakkuda abi olukordades, kus:
- laps tõmbub eemale nii sõpradest kui ka täiskasvanutest, on muutunud väga kinniseks;
- lapse käitumine muutub oluliselt ja on seda pikema aja vältel, näiteks on käitumine muutunud väljakutsuvaks ja agressiivseks, ta provotseerib tülisid, on äkki hakanud tarbima keelatud aineid vmt;
- laps on muutunud ülitundlikuks ümbritseva suhtes, on kõrgenenud valvsusega või muretseb liialt;
- laps ei huvitu varasemalt rõõmu pakkunud tegevustest;
- lapsel on tõsised keskendumisraskused, õppeedukus langeb märgatavalt, osaleb õppetöös katkendlikult või ei osale üldse;
- laps käitub nii, nagu ei kardaks ta enam kedagi ega midagi, näiteks ohu olukorras käitub ebakohaselt, räägib, et miski siin ilmas ei hirmuta teda enam vmt;
- laps kaldub sattuma õnnetustesse, võttes riske, millest varem hoidus, paneb end eluohtlikesse olukordadesse, räägib iseenda vigastamisest või enesetapust;
- laps loob tulevikust pessimistliku pildi, tal on kadumas võime ületada muid igapäevaelu raskusi, kadumas on lootus ja vajadus hästi hakkama saada.
Kuidas märgata ja toetada kolleegi?
- Haridusasutuste juhtidel on oluline pöörata regulaarselt tähelepanu personali vaimsele tervisele ning toetada töötajate toimetulekut.
- Märgates võimalikke vaimse tervise probleeme (nt meeleolu langust, motivatsiooni puudust, pingetaluvuse langust, ärevust) palume leida võimalusi töötajale abi pakkumiseks.
- Töötajate toetamiseks saab teha koostööd haridusasutuste tugispetsialistide, KOV esmatasandikeskuse või Rajaleidja keskusega. Vt ka MTÜ Peaasjad juhist vaimse tervise hea tava kohta töökohal.
Nõustamisvõimalused
- Abivajaduse märkamisel ja esmase toe pakkumisel on abiks haridusasutuste tugispetsialistid, juhendmaterjalid õpetajale, noorsootöötajale.
- Vajaduse korral tuleb abivajavast lapsest, noorest ja tema perest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat.
- Koolipsühholoogide nõuandeliinile tel 1226 (eesti keeles) ja 1227 (vene keeles; ukraina keeles) saavad helistada kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ja lapsed ise. Tugiliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20 ja ukraina keeles saab abi kolmapäeviti kl 16-20.
- Noorte vaimse tervise säilitamiseks ja häirete ennetamiseks on jätkuvalt väga tähtis märgata koolikiusamist ja sellele kohe reageerida. Murede lahendamisel pakuvad abi Kiusamisvaba haridustee koalitsiooni organisatsioonid ja programmid.
- Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate nõustajad pakuvad lastele, noortele ja nende vanematele nii video- kui telefoninõustamist, samuti saab õppenõustajaga vestelda chati vahendusel Rajaleidja veebilehel.
- MTÜ Peaasi pakub oma kodulehel 16–26aastastele noortele vaimse tervise nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena.
- Lasteabi telefonile 116111 võivad helistada igas vanuses lapsed, noored ja lapsevanemad ning see töötab ööpäev läbi. Lasteabi pakub võimalust suhelda ka veebikeskkonnas.
- Ülevaate vaimse tervise keskuse ja kabinettidest leiab veebilehelt enesetunne.ee.
- Infot noorte vaimse tervise toetamise kohta leiab ka Harno veebist ja portaalist Tarkvanem.
Koolitused ja infomaterjalid
- Õpetajate ja teiste koolimeeskonna liikmete vaimse tervise toetamiseks soovitame kovisiooni koolitusi.
- Kovisioon on sobilik meetod, et suurendada kooli ühtekuuluvustunnet ja kujundada kaasavat ning toetavat organisatsioonikultuuri. Lisainfot leiab Harno kodulehelt.
- Haridus- ja Noorteamet jätkab Distantsilt Targemaks sarjaga, kus pakutakse järelvaadatavaid veebiseminare vaimse tervise teemal. Tähelepanu pööratakse nii laste/õpilaste vaimse tervise toetamisele kui ka koolipere enda vaimse tervise hoidmisele. Salvestusi on võimalik kasutada ka pikemate koolitusprogrammide osadena ning õppeasutustel oma sisekoolituste läbiviimisel või vaadata järele endale sobival ajal.
- Lisaks pakutakse õpetajatele ja noorsootöötajatele võimalust osaleda vaimse tervise toetamise koolitustel, mida pakuvad nii ülikoolid kui ka täienduskoolitusasutused.
- Koolijuhtidele pakutakse coachingu võimalust. Koolitustele saab registreeruda täienduskoolituste infosüsteemis Juhan.
- Haridusasutuste tugispetsialistid saavad osaleda piirkondlikes kovisiooni ja supervisiooni gruppides (osalemiseks kontakteeruda piirkondliku Rajaleidja keskuse juhiga).
19.08.2021 toimunud infotunni järelvaatamine, ettekanded:
- Üldised suunised algavaks õppeaastaks - Kristi Vinter-Nemvalts, HTM
- Karantiini ja testimise põhimõtted koolides - Hanna Sepp, Terviseamet
- Ventilatsioonisüsteemide käitamine COVID-19 olukorras - Riina Tamm, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Vaktsineerimine ja kooliõdede ülesanded - Silja Vanaisak, Tervisekassa
- Bioloogiliste ohutegurite hindamine haridusasutustes SARS-CoV-2 (Covid-19) näitel - Rein Reisberg, Tööinspektsioon
- Tööandja õigused ja kohustused COVID-19 riskide maandamisel töökeskkonna riskianalüüsist ning kehtivatest seadustest tulenevalt - Leonid Siniavski, Tööinspektsioon
- Tööinspektsiooni infolehed: COVID-19 vaktsiin ja töösuhted; bioloogiliste ohutegurite hindamine haridusasutustes
Haridusasutuse pidajale
- Palume kohalikel omavalitsustel erilise tähelepanuga jälgida haridusasutuste, laste, noorte ja perede toimetulekut, et märgata ja pakkuda abi võimalike murede korral.
- Palume pidajatel toetada ka haridus- ja noorsootööasutuste juhte. Soovitame kõigil juhtidel osaleda oma kohaliku omavalitsuse korraldatud seminaridel ja aruteludel, et jagada nii oma muret kui anda tagasisidet ja pakkuda lahendusi kolleegide muredele.
- Noorte seas tehtud vaimse tervise uuringud näitavad, et kestvalt ebakindlas olukorras on noorte vaimne tervis varasemast märksa hapram. Seetõttu on väga oluline, et erinevate tugiteenuste kättesaadavus oleks tagatud.
6. Mõisteid
- Mullid – rühmakooslused, mille liikmed on püsivalt samad. Selleks, et mullis oleks võimalik turvaliselt toimetada, tuleks vältida selle väliseid kontakte.
- Lähikontaktne - inimene, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit (kokku viimase 24 h jooksul) ja lähemal kui kaks meetrit.
- Täielikult vaktsineeritud – inimene, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud ja kellel on kehtiv vaktsineerimistõend. Aeg, mil vaktsineerimiskuur lõpetatuks loetakse, on eri vaktsiinide puhul erinev:
- Comirnatry – 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
- Moderna – 14 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
- Astra Zeneca – 15 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
- Janssen – 14 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi.
- SARS-CoV-2-test
- PCR-test - viiruse RNA-d tuvastav test, mille negatiivne tulemus kinnitab, et inimene on koroonaviirusest vaba. PCR-testi saab teha nii ninaneelust kui kurguloputusvedelikust saadud proovimaterjalist. Mõlemal juhul on tegemist kontrollitud proovivõtuga ehk see peab toimuma meditsiinitöötaja järelvalvel.
- Antigeeni kiirtest – annab vastuse 30 minuti jooksul ning tuvastab suure tõenäosusega nakkusohtliku inimese. Koroonaviiruse olemasolu organismis selle testiga välistada ei saa, positiivse tulemuse korral tuleb teha PCR-test.
Piirangud ja korduma kippuvad küsimused
LASTEAIAD ja -HOIUD
Millised piirangud kehtivad lasteaedades ja -hoidudes?
Lasteaiad saavad vajadusel ohutusmeetmeid kasutades jätkata tavapärast tööd.
Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus.
Koroonaviiruse laialdase leviku tingimustes soovitame võimalusel kolmandaid isikuid ilma mõjuva põhjuseta hoonesse mitte lubada ning korraldada laste üleandmine võimalusel õues. Läbi tuleb mõelda ka esmakordselt lasteaeda tulevate laste toetamine. Lähtuda tuleb konkreetsest lasteasutusest ning selle võimalustest.
Lasteaialapsed maski kandma ei pea.
Lähtuda konkreetse lasteasutuse võimalustest ja kohapealsetest oludest ning viiruse levikust riigis.
Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas.
Huviringide tegevus ei ole keelatud.
Kas vanem peab maksma kohatasu, kui otsustab lapse kontaktide vähendamiseks koju jätta?
Juhul kui lapsevanem loobub koroonaviiruse leviku ennetamiseks lasteaia või -hoiu teenuse kasutamisest, soovitame võimalusel lasteaia pidajal loobuda kohatasu rakendamisest või kohaldada selle perioodi eest väiksemat kohatasu.
Lasteaia kohatasu suuruse kehtestab lasteaia pidaja. Kui lasteaiakohta või halduslepingu alusel lapsehoiuteenust ei ole lapsevanemal võimalik kasutada või lasteaed on suletud, siis puudub lasteaia pidajal õigus selle perioodi eest kohatasu võtta. Kui lasteaed või selle rühm suletakse, peab sellele eelnema kohaliku omavalitsuse üksuse vastav otsus ja ka teavitus lapsevanematele.
Kas Terviseamet edastab õppeasutusele nakatunud õpilase andmed?
Alates 15. novembrist saavad koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused Terviseametilt teavituse positiivse PCR testi tulemuse saanud lapse kohta (nimi, testi tegemise aeg, nakkusohtliku perioodi andmed). Terviseamet edastab info õpilase või lasteaialapse kohta, kes on andnud positiivse PCR testi tulemuse haridusasutuse juhile või tema määratud inimesele ning ka koolitervishoiuteenuse osutajale. Haridusasutuse juhi määratud isiku töö- või ametiülesannetes peab olema sätestatud õigus töödelda saadud andmeid ja direktor peab temaga sõlmima konfidentsiaalsuskokkulepe.
Millest tuleb lähtuda avalikke ja asutusesiseseid üritusi korraldades?
Tuleb jälgida hetkel avalikus siseruumis toimuvatele üritustele ja tegevustele kehtivaid nõuded.
15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.
ÜLDHARIDUS
Kas karantiini jäänud õpilastele tuleb pakkuda distantsõpet, kui ülejäänud õpilased on koolis?
Kui koolil ja õpetajal on soov ning võimalused olemas, siis soovitame seda teha, eriti alla 12-aastastele lastele. Oluline on meeles pidada, et distantsõpe tähendab juhendatud õpet.
Kui klassis on avastatud nakkusjuhtum, kas lähikontaktsed õpilased peavad minema karantiini?
COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsel, kes ei ole vaktsineeritud või koroonat viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, on soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks eneseisolatsiooni ning jälgida oma tervist. Eriti oluline on vältida kontakti koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega (olenemata nende vaktsineerimisstaatusest).
Kas vaktsineerimata haigustunnusteta lähikontaktne võib koolis edasi käia kui lähikontakt toimus kodus, peol vm väljaspool kooli, huvitegevust või noorsootööd?
COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsel, kes ei ole vaktsineeritud või koroonat viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, on soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks eneseisolatsiooni ning jälgida oma tervist. Eriti oluline on vältida kontakti koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega (olenemata nende vaktsineerimisstaatusest).
Kas vaktsineeritud haigustunnusteta lähikontaktne, kelle lähikontakt toimus näiteks peol, tohib kooli minna või peab jääma 7 päevaks karantiini?
Vaktsineeritud või hiljuti läbi põdenud võivad koolis edasi käia, aga kindlasti tuleb jälgida tervist ja väiksemategi haigustunnuste korral koju jääda.
Kas vaktsineerimata haigustunnusteta lähikontaktne õpetaja võib ka koolis edasi käia?
COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsel, kes ei ole vaktsineeritud või koroonat viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, on soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks eneseisolatsiooni ning jälgida oma tervist. Eriti oluline on vältida kontakti koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega (olenemata nende vaktsineerimisstaatusest).
Mis teha kui lapse kiirtest on positiivne?
Laps läheb koju ja jääb 5 päevaks isolatsiooni ning vajadusel konsulteerib perearstiga. PCR-testile pole vaja minna kui perearst seda vajalikuks ei pea.
COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsel, kes ei ole vaktsineeritud või koroonat viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, on soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks eneseisolatsiooni ning jälgida oma tervist. Eriti oluline on vältida kontakti koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega (olenemata nende vaktsineerimisstaatusest).
Kas vaktsineeritud õpilased ja õpetajad peavad ka tegema koolis kiirtesti?
Tegemist on usaldusmeetmega viiruse leviku takistamiseks. Soovitame testida kogu kooliperet siis kui viiruse levik on riigis laialdane. Tarvidust ei ole testida neid, kes on viimase 2 kuu jooksul koroona läbi põdenud.
Kust ma leian infot kiirtestimise kohta üldhariduskoolides?
Kogu info on koondanud siia.
Kas aktuste/lapsevanemate koosolekute korraldamisele on seatud piirarv või eritingimused?
Tuleb jälgida hetkel riigis kehtivaid nõudeid.
Kas puhkuselt naasev töötaja peab kohe tõendama oma COVID-19 nakkusohutust, ehk siis esitama ühe kolmest tõendist? Või tekib tõendamise kohustus alates kooliaasta saabumisega?
Tõendamise kohustus ei käi kaasas õppeaasta algusega, vaid sellega, kas riskianalüüs on üldse eelnevalt koostatud ning testimise/vaktsineerimise vajalikkus on töökeskkonna nakkusohutuse tagamise meetmena välja toodud. Kui seda ei ole toodud, siis ei ole alust töötajat ka testida või nõuda vaktsineerimise tõendit. Isikuandmete (seda enam, et eriliigiliste isikuandmete – terviseandmed) töötlemine lihtsalt niisama huvi pärast ja ilma eesmärgita ei ole lubatud.
Kas kool võib keelata koolimaja/ühiselamu külastamise?
Ka tavaolukorras ei peaks võõrad üldjuhul kooli või ühiselamu hoonetes käima, välja arvatud põhjendatud juhtudel, nt kooli vastuvõtutingimuste täitmisel vm määratletud juhul. Kui haridusasutuse hoonet kasutatakse muudeks tegevusteks peale õppetöö läbiviimise, nt laat, avalik kontsert vms, rakenduvad avalikele ruumidele kehtivad reeglid.
Piisab ühe vanema nõusolekust, nii ka igasuguste muude tahteavalduste esitamisega (eeldatakse, et üks vanem tegutseb mõlema huvides), nt õpilase kooli vastuvõtmine, väljaarvamine, koduõppele jäämine jne. Alles siis, kui on tekkinud kahtlus (koolile on teada mingid konkreetsed asjaolud), et see nii ei ole, tuleb välja selgitada, milline on lapsevanema(te) huvi. Õpilase nõusolek vaktsineerimiseks peab mõistagi olema. Ühtegi inimest ei saa sundida isiku enda tahte vastaselt vaktsineerima. Kui vanem on nõus, aga õpilane ise ei ole, siis õpilast ei vaktsineerita.
Maskikandmine õppetegevuste ajal ei ole kohustuslik, aga see on soovituslik viiruse laialdase leviku korral, eriti ühiskondlikel aladel.
Koolibuss ei ole küll ühistransport, kuid seal on erinevate klasside õpilased lähestikku koos ning seal on soovitav kanda maski kui viiruse leviku olukord seda nõuab.
Mida tuleb teha positiivse kiirtesti korral?
Kui õpilase kiirtest on positiivne, tuleb lapsevanemal või õpilasel helistada perearstile, kes annab edasised juhised.
Kas Terviseamet edastab õppeasutusele nakatunud õpilase andmed?
Alates 15. novembrist saavad koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused Terviseametilt teavituse positiivse PCR testi tulemuse saanud lapse kohta (nimi, testi tegemise aeg, nakkusohtliku perioodi andmed). Terviseamet edastab info õpilase või lasteaialapse kohta, kes on andnud positiivse PCR testi tulemuse haridusasutuse juhile või tema määratud inimesele ning ka koolitervishoiuteenuse osutajale. Haridusasutuse juhi määratud isiku töö- või ametiülesannetes peab olema sätestatud õigus töödelda saadud andmeid ja direktor peab temaga sõlmima konfidentsiaalsuskokkulepe.
Millest tuleb lähtuda avalikke ja asutusesiseseid üritusi korraldades?
Tuleb jälgida hetke lriigis kehtivaid avalikus siseruumis toimuvatele üritustele ja tegevustele kehtivaid nõudeid.
15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.
HUVIHARIDUS JA -TEGEVUS
Kas õpilased peavad kontrollitud tegevustes osalemiseks esitama COVID-tõendi?
15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.
Kas õpilased saavad ilma COVID-tõendit esitamata osaleda huvihariduses ja -tegevuses?
Jah.
15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.
Kui huvikoolis on avastatud nakkusjuhtum, kas lähikontaktsed õpilased peavad minema karantiini?
COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsel, kes ei ole vaktsineeritud või koroonat viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, on soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks eneseisolatsiooni ning jälgida oma tervist. Eriti oluline on vältida kontakti koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega (olenemata nende vaktsineerimisstaatusest).
Kui klass soovib minna teatrisse/kinno ning selle tarbeks on vajalik negatiivse testitulemuse tõendit vaktsineerimata/koroonat põdemata vanemal kui 12a vanusel õpilasel, siis kas selle tõendi saab anda ka kooliõde?
15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.
TÄISKASVANUHARIDUS JA TÄIENDUSKOOLITUSED
15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.
Jah, 15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.
KÕRGHARIDUS
Kas ülikoolides toimuvad kontaktõppetunnid? Kas need, kes tahavad veebiõpet, tohivad interneti teel kodust tundides osaleda?
Kontaktõpe toimub, kuid milline on konkreetse kooli või eriala täpsem töökorraldus, selle kohta annab informatsiooni kool. Veebiõppe võimaluste osas tuleb samuti läbi rääkida ülikooliga.
Millest tuleb lähtuda avalikke ja asutusesiseseid üritusi korraldades?
Tuleb jälgida hetke lriigis kehtivaid avalikus siseruumis toimuvatele üritustele ja tegevustele kehtivaid nõudeid.
15. märtsist 2022 on Eestis kaotatud COVIDi tõendi esitamise ja kontrollimise nõue.
KOROONATÕEND JA RISKIANALÜÜS
Kas vastutus vaktsineerimata töötaja iganädalase antigeeni kiirtesti tegemise osas on töötajal endal? Millise õigusakti alusel on tööandjal õigus isiklikku tervist puudutavat küsimust küsida ning kuidas peab saadud vastuseid säilitama?
Tööandja on kohustatud looma ja tagama töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt tervisele ohutu töökeskkonna ning tal on õigus vajadusel kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemad nõuded. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 järgi on ohutu töökeskkonna nimel tööandja ja töötaja kohustatud tegema koostööd, mistõttu oleks mõistlik ennekõike töötaja ja tööandja vahel kokku leppida, kuidas antud töökohas tagada ohutus ja millisel juhul peaks töötaja jääma kaugtööle, ennast testima või isikukaitsevahendit kasutama.
Võttes arvesse töötervishoiu ja tööohutusseadust, kuid ka bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, on tööandjal võimalus riskianalüüsi alusel ennetusabinõuna näha ette, et töötajad peavad ennast teatud tingimuste esinemisel testima. Selle kehtestamine aga eeldab riskianalüüsi läbiviimist ja meetme vajaduse tuvastamist.
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on vaja nii tööandjate kui töötajate mõistvat suhtumist ning arusaamist, milleks piirangud ja kohustused vajalikud on. Ühest küljest peab tööandja järgima, et esmajärjekorras seataks abinõud, mis koormavad töötajaid kõige vähem. Teisest küljest peab ka töötaja hindama oma tervist ning riski, mida ta tõbisena tööle minnes võtab.
Ilma riskianalüüsi läbiviimata ning seal vastava abinõu ettenägemiseta ei ole tööandjal õigust töötajalt nõuda koroonatesti tegemist. Samas on alati võimalik saavutada vastav kokkulepe tööandja ning töötaja vahel ja selle järgi talitada.
Isikuandmete säilitamisel lähtutakse andmetöötluse reeglitest – isikuandmeid säilitatakse üldjuhul niikaua kuni see on vajalik andmetöötluse eesmärgi täitmiseks. Isikuandmete töötlemise eesmärk on tuvastada, kas töötaja on viirusega nakatunud või mitte. Selline tuvastamine teostatakse 1 kord nädalas. Seega kui eelmisel esmaspäeval tehti testimine ning tuvastati, et töötaja testitulemus on negatiivne, siis ei saa need isikuandmed (testitulemus X töötaja kohta) olla sellel nädalal enam vajalikud (kuna selle nädala esmaspäeval tehakse uus test, milles sõltub, kas töötaja saab sel nädalal tööülesandeid töökohas täita). Seega tuleks varasem testitulemus hävitada, kustutada. Tegelikult võiks selle ka koheselt hävitada (ning ei peaks üldse mingist säilitamisest rääkima), kui just ei pea tööandja omakorda kellelegi tõendama (Terviseamet, Tööinspektsioon vm), et ta on vaktsineerimata töötajat testinud, kuna reedeni sellega ootamine on ebavajalik.
Töökeskkond on oma töötajatega sama ning on üsna mõistetav, et rakenduvad samad reeglid, mis oma töötajatele (samas töökeskkonnas). Kui riskianalüüs selles töökohas on koostatud ning see näeb ette vajaduse kanda maski ja end igapäevaselt või iganädalaselt testida, siis tuleb neid reegleid ka järgida. Kui riskianalüüsi ei ole koostatud, siis on võimalik neid asju teha soovituslikus korras või kokkuleppel. Kui töötaja ikkagi keeldub ja toitlustaja midagi ette ei võta, siis tuleb leping lõpetada ja uus toitlustaja võtta. Mõistlik on siiski juba ennetavalt toitlustajaga dialoogi asuda, et too oma töötajaid vastavalt instrueeriks. Muidu ei ole uue hanke korraldamiseks ja uue toitlustaja leidmiseks piisavalt aega.
Uudised, soovitused ja teavitused