Sa oled siin

Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: soovitused ja korduma kippuvad küsimused

Kogu Eestis on nii üld-, kutse- kui kõrghariduses lubatud kontaktõpe. Valitsus otsustas alates 25. jaanuarist taastada kontaktõppe ka Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada täiendavaid regionaalseid piiranguid.

Huviharidusele ja -tegevusele, täienduskoolitusele ja -õppele, noorsootööle ja spordile on kehtestatud piirangud.

Viimased dokumendid:

Kontaktid:

Küsimuste korral palume pöörduda ministeeriumi infotelefonidel 5690 0353 ja 5690 0340 (tööpäeviti kell 9 -17) ja e-posti aadressil info@hm.ee.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele ja noortele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras õppetööd toetada, samuti saab tuge noorte vaimse tervisega seotud teemadel:

Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee

Kõigi koroonaviiruse leviku ja selle ennetamise meetmetega seotud küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.

Info täiendatud: 22.01.2020

HOIA mobiilirakendusest saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ning seeläbi kaitsta enda ja teiste tervist. 

Lae rakendus alla: hoia.me

Julgustame kõiki kohalikke omavalitsusi mistahes piirkondlike erisuste ja muude küsimuste korral pöörduma Terviseameti regionaalosakondade poole:


 

Korduma kippuvad küsimused

ÜLEVAADE PIIRANGUTEST 

Kontaktõpe on kogu riigis lubatud

  • Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele on 25. jaanuarist kontaktõpe lubatud üld-, kutse- ja kõrghariduses kõikjal Eestis, kaasa arvatud Ida-Virumaal ja Harjumaal. 
  • Järgida tuleb ettevaatusabinõusid.
  • Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada täiendavaid regionaalseid piiranguid.

Huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle, täienduskoolitusele ja -õppele kehtivad jätkuvalt piirangud nii Ida-Virumaal ja Harjumaal kui üle Eesti.

Eelkoolide tegevus peab lähtuma huviharidusele ja -tegevusele kehtestatud piirangutest.

Harjumaa ja Ida-Virumaa

Alates 18. jaanuarist kuni jaanuari lõpuni on Harjumaal ja Ida-Virumaal sisetingimustes toimuvad tegevused lubatud individuaalselt koos juhendajaga. Siseruumides tuleb kanda maski. Ruumi täituvus võib olla kuni 25%. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste harrastajatega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Välitingimustes on tegevused lubatud kuni 10- liikmelistele rühmadele ja juhendajale.

Teised maakonnad

Sisetingimustes võib tegevustes osaleda kuni 10 inimest, lisaks treener või juhendaja. Siseruumides tuleb kanda maski. Ruumi täituvus võib olla kuni 50%. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Välitingimustes tohib tegevustes osaleda kuni 24 inimest, kellele lisandub treener või juhendaja. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

KRIISITOETUS

Eraüldhariduskoolidele, erahuvihariduse ja -huvitegevuse pakkujatele eraldatakse toetustena 4 259 750 eurot.

Rohkem infot veebilehel: hm.ee/kriisitoetus. Samast leiab info ka varasemate toetuste kohta.

Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

Taotlejad, kes taotlevad perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest toetust Haridus- ja Teadusministeeriumilt, ei saa täiendavat toetust Töötukassast.

DISTANTSÕPE

Alates 11. jaanuarist võivad kõikide haridusastmete õppijad jätkata kontaktõppel. 

25. jaanuarist võivad kõik haridusastmed jätkata kontaktõpet ka Harjumaal ja Ida-Virumaa.

Kontaktõpet läbi viies tuleb järgida ettevaatusabinõusid.

Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada täiendavaid regionaalseid piiranguid.

Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest. Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele ja tugispetsialistidele kui ka lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada ka telefonil 7350 750 (tööpäeviti kell 12-16).


Kes otsustab distantsõppele minemise?

Õppekorralduslike otsuste tegemise pädevus on jätkuvalt koolil. Olukorras, kus kontaktõpe on valitsuse otsusega taastatud, peab distantsõppele minek olema põhjendatud ning seda ei saa teha kergekäeliselt. Et saata näiteks kogu õppeasutus või suur osa õpilastest distantsõppele tervise ja turvalisuse kaitseks, peab olema vastav alus toodud kooli kodukorras. Kohalikul omavalitsusel ei ole pädevust distantsõppele minemise otsustamiseks.

Ei Haridus- ja Teadusministeerium ega haridusasutused ei ole tervisekaitse eksperdid, mistõttu juhime tähelepanu, et tervise kaitseks distantsõppele minek peab põhinema Terviseameti antud kirjalikul hinnangul viiruse levikule.

Sealjuures tuleb meeles pidada, et võimalikult kaua tuleks pakkuda kontaktõpet noorematele kooliastmetele, lõpuklasside (9. ja 12.) õpilastele ning tuge vajavatele õppijatele.

Kui regionaalsete või riiklike piirangute tõttu toimub üldine distantsõpe, jäävad avatuks:

  • lasteaiad ja -hoiud;
  • koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel;
  • õpilaskodud.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohivad distantsõppe perioodil viibida ja liikuda üksnes need õppijad, kes

  • vajavad hariduslikke tugiteenuseid;
  • vajavad õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks;
  • sooritavad praktilist õpet, eksameid, teste või osalevad olümpiaadil.


Õpilaskodud

Õpilaskodudes on soovitatav hajutada inimeste koosviibimist ja liikumist. Nt liiguvad ja viibivad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kogunemisi soovitame mitte teha.

Kas õpilase saab jätta vanema soovil distantsõppele? 

Vanema soovil distantsõppele jäämine saab toimuda vaid kõigi osapoolte omavahelisel kokkuleppel. Kui koolil on võimalus seda korraldada ja lubab seda, on see võimalik.

Kas tavaklassis õppiv HEV õpilane saab distantsõppe perioodil jätkata kontaktõppel?

Kui õpetaja hindab, et laps suudab ka distantsõppega õpitulemused saavutada ja vanem on sellega nõus, ei pea õpe ilmtingimata täielikult koolimajas toimuma. Kui lapse erivajadus tingib vajaduse ka pidevaks järelevalveks ja ta iseseisvalt distantsõppel ilma vanema olulise abita hakkama ei saa, peab õppe korraldama koolis.

Kas õpetajad võivad käia koolimajas, kui asutus on suunatud distantsile?

Jah. 

Kas distantsõppe perioodil tohib koolimajas õpet korraldada?

Piirangute perioodil tohib koolimajas pakkuda hariduslikke tugiteenuseid; konsultatsioone õppijatele, kes seda õpetaja hinnangul vajavad; sooritada praktilist õpet, eksameid või teste; korraldada olümpiaade.  

Milliseid reegleid tuleb järgida üldisel distantsõppe perioodil näiteks konsultatsiooni või eksamit läbi viies?

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib sel juhul koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kas distantsõppe perioodil nt tugiteenuseid või eksameid korraldades võib klassis olla rohkem õpilasi kui üks?

Individuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Isikute arvu suhtes õppehoones asuva ruumi kohta pole sätestatud piirnormi. See tähendab, et ruumi täitmisel peab arvestama, et kaks isikut peavad hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Arvestades ruumide füüsilisi mõõtmeid ei ole võimalik näiteks 4 ruutmeetrisse ruumi paigutada 10 õpilast.

Küll aga tuletame meelde, et kõigi Vabariigi Valitsuse korralduses 282 toodud piirangute eesmärk on inimestevaheliste kontaktide vähendamine, et katkestada nakkusahelad. Oluline on leida lahendus, mis tagab esmajoones meie kõigi elu ja tervise kaitse.

Mida tähendavad õppetööks kasutatavad ruumid? Kas liikumispiirang ei kehti sel juhul näiteks koridoris või sööklas?

Kooli koridorid, aatriumid, söökla või muud koolihoones asuvad tehnilised ruumid on olemuselt seotud õppetegevuseks kasutatavate klasside, auditooriumite või teiste ruumidega. See tähendab, et neid hoone ruumi osasid ei ole võimalik üksteisest lahutada ja piirang kehtib kogu koolihoone kohta. Vabariigi Valitsuse korralduse järgi ei kohaldu õpilase liikumisvabaduse piirang üksnes kooliga samas hoones olevatele õpilaskodudele. Õppetegevuseks kasutatavates ruumides võib viibida, üksnes juhul, kui õpilane vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad nad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

KOOLI LÕPETAMINE

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid?

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning gümnaasiumi riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Ministeeriumis on välja töötatud stsenaariumid selleks, et pakkuda mõistlikke lahendusi kooli lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks. Teemad vajavad arutelu nii Riigikogus kui valitsuses. Kooli lõpetamise tingimusi puudutavate otsuste tegemise pädevus on Riigikogul.

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö?

2020/2021. õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.

NOORSOOTÖÖ JA HUVITEGEVUS

13 maakonnas

Alates 11. jaanuarist tohib siseruumides huvihariduses- ja tegevuses ning noorsootöös osaleda kuni 10 inimest ja neile lisanduv treener või juhendaja.

  • Ruumi täituvus ei tohi olla rohkem kui 50 protsenti. 
  • Siseruumides läbiviidavate tegevuse puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes tohib grupis osaleda kuni 24 inimest, kellele lisandub treener või juhendaja. 

  • Peab olema tagatud, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.


Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad ülejäänud Eestist rangemad reeglid

Alates 18.01 kuni jaanuari lõpuni tohib Harjumaal ja Ida-Virumaal siseruumides läbi viia individuaaltegevusi koos juhendajaga.

  • Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%.
  • Siseruumides läbiviidavate tegevuse puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes on endiselt lubatud tegevus kuni 10-liikmelistele rühmadele ja juhendajale.

  • Peab olema tagatud, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Piiranguid ei rakendata õppekavajärgsele tegevusele.

Formaalhariduses arvestatakse grupipiirangul seda, et ei ole põhjendatud mitte lubada tegevusi gruppides, kes õppetööd läbi viies igapäevaselt kokku puutuvad. See tähendab näiteks, et kui pärast tunde on huvitegevusena ette nähtud kooli ruumides toimuv huviring, kus osalevad ühe klassi või grupi õppijad, võib ringi tegevus toimuda. Oluline on jätkuvalt vältida eri klasside, gruppide ja rühmade kokkupuuteid.

TÄISKASVANUHARIDUS JA TÄIENDUSKOOLITUSED

Alates 11. jaanuarist on 13 maakonnas:

Sisetingimustes toimuv täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui tegevustes osaleb kuni 10 inimest ja neile lisanduv juhendaja.

  • Ruumi täituvus ei tohi olla üle 50%.
  • Sisetingimustes toimuvate tegevuste puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes hakkab kehtima osavõtjate arvu piirang 24 inimest, kellele lisandub juhendaja.

  • Tegevusi läbi viies tuleb arvestada hajutamise nõude, kätehügieeni desinfitseerimisvahendite kasutamise ning maskikandmise kohustusega.

Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad täienduskoolitusele ja täiendõppele rangemad reeglid.

Alates 18. jaanuarist kuni jaanuari lõpuni tohib Harjumaal ja Ida-Virumaal siseruumides läbi viia individuaaltegevusi koos juhendajaga.

  • Ruumi täituvus ei tohi olla üle 25%.
  • Sisetingimustes toimuvate tegevuste puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes on lubatud tegevus kuni 10-liikmelistele rühmadele ja juhendajale.

Piiranguid ei kohaldata puuetega inimeste tegevusele, kuna on vajalik, et puuetega inimestele on huvitegevuses, huvihariduses ning täiendõppel ja täienduskoolitusel tagatud järjepidevus, piisav abi ja tugi.

Kas autokoolis võib õpe jätkuda?

Siseruumides toimuvaid koolitusi korraldades tuleb järgida samasuguseid reegleid nagu mis tahes muu koolituse korral.

Õppesõidu ajal tohivad autos viibida kuni kaks inimest (juhendatav ja juhendaja) ning tuleb kanda maske. 

Õppesõiduautos peab olema käte desinfitseerimise vahend. Pärast iga sõidutundi peab sõiduõppe korraldaja puhastama need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Kas õppijad ja koolitajad peavad õppetöö ajal kandma maske? Kes tagab isikukaitsevahendid?

Jah. Siseruumides tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada vajadusel ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe. 

LASTEAIAD ja -HOIUD

Kas kehtivad piirangud puudutavad ka lasteaedu ja -hoide?

Lasteaedade- ja hoidude tegevusele ei ole valitsuse korraldustega täiendavaid piiranguid seatud. Küll aga tuleb järgida kõiki ohutusmeetmeid nagu kontaktide vähendamine, hügieenireeglid, hajutamine ja tuulutamine. Samuti tuleb silmas pidada ka personali omavaheliste kontaktide vähendamist.

Terviseamet on koostanud lasteasutustele juhendi, mida tuleb järgida laste ja lasteaia töötajate tervise kaitse eesmärgil. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

• Terviseameti juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga (15.11.2020)

Kas eelkooli tegevus võib toimuda?

Järgida tuleb huviharidusele ja -tegevusele kehtestatud piiranguid.

Piiranguid kehtestades ei ole valitsus eelkooli tegevust eraldi reguleerinud. Kuna tegemist ei ole alushariduse ega põhikooli kohustusliku õppekava osaga, on tegemist koolide vabatahtliku tegevusega, mis liigitub huvihariduse ja -tegevuse alla.

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö?

 

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse. Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Kõiki tegevusi läbi viies tuleb vältida rühmade vahelisi kokkupuuteid. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik.

Kas kõik lapsed tohivad lasteaeda minna?

Lasteaiateenus peab olema tagatud kõigile soovijatele. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega isik ära saata. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigussümptomite tuvastamisel olla tähelepanelik.


Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool ruume?

Sellist kohustust ei ole. Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.
Kui palju lapsi võib ühes rühmas koos olla?

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Vältida tuleks rühmade vahelisi kokkupuuteid. Tuleb aga silmas pidada, et kui peaks taas toimuma järsk haigestumuse juurdekasv, võivad reeglid muutuda. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla.
Kas lasteaialapsed ja õpetajad peavad kandma maski?

Lasteaialapsed ja õpetajad maski või visiiri kandma ei pea. Alla 12-aastased lapsed ei pea kandma maski ka siis, kui viibivad ruumis, kus on üldine maskikohustus.
 
Kas lasteaias tohivad toimuda üritused?

Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust. Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust. Haridus- või noorteasutuse ruumide rentimine üritusteks, huviringidele vms on lubatud. Ruume tuleb pärast kasutamist puhastada ja vajadusel tuulutada.
Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleks vältida.
Kas tohib korraldada õppetegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed?

Soovitame vähendada lähikontaktide hulka. Õppe- ja muid tegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed (nt ühised laulu või tantsutunnid) tuleks vältida. Tegevusi tuleb korraldada rühmade kaupa.

Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?

Laste arengu hindamine toimub lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast kogu õppeaasta vältel. Koolivalmiduskaardid saavad õpetajad vormistada, tuginedes kogutud lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele. Vajadusel on võimalik korraldada individuaalseid arenguvestlusi lastevanemate ja lastega.

Koolivalmiduskaartide väljastamiseks kasutatavad paljud lasteaiad elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).

ÜRITUSED, REISIMINE, ÕPPUSED

Kas ekskursioonid, teatrietendused ja muud üritused võivad toimuda?

Ekskursioone ja muid väljaspool haridusasutust toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid need õppijad, kes nagunii õppetöö toimumise ajal igapäevaselt kokku puutuvad. Soovitame üritusi korraldada virtuaalselt või hajutatult ja väiksemates rühmades nt klassi või rühma kaupa. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring. 

Kas üleriigilisi või koolidevahelisi üritusi võib korraldada?

Kontaktide vähendamiseks soovitame asutuse ülesed, asutustevahelised, piirkondlikud ja üleriigilised üritused korraldada eelkõige virtuaalselt.

Kas välisreisilt tulnud õppija peab jääma koju?

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. See tähendab, et osaleda ei tohi ka näiteks huvitegevuses. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine eemal viibimise perioodil.

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

10-päevase isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb teha esimene test riiki saabudes ning teine test mitte varem kui seitse päeva pärast esimese testi tulemuste kättesaamist. Kui teise testi tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase isolatsioonis olemisega ja õppija saab minna tagasi kooli.

Inimesed, kes ei soovi olla 10 päeva pärast Eestisse saabumist isolatsioonis, võivad teha koroonaviiruse PCR testi juba välisriigis kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Eestis olles on siis võimalik mitte enne kui kuuendal päeval pärast välismaal tehtud esimest testi teha teine test. Inimene vabaneb 10-päevasest liikumisvabaduse piirangust ennetähtaegselt, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.

Testitulemust oodates tuleb püsida eneseisolatsioonis. 

Kas õppijad saavad reisilt tulles piiril koroonatesti teha ja  lühendada isolatsioonis viibimise aega?
 
Jah. COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad saavad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes Tallinna lennujaamas ja sadamas testida. Piiril koroonatesti tegemine ja 7 päeva hiljem toimuv kordustestimine isolatsioonikohustuse lühendamiseks on mõeldud eelkõige tööle naasmise kiirendamiseks, aga õppijad võivad samuti teha piiril koroonatesti, ent esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusastutusse naasta. Kui vähemalt 7 päeva pärast esimest testi tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase eneseisolatsiooniga.

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Soomest, Lätist ja Leedust tulijatele kehtivad leebemad reeglid. Kõige värskema info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt. 

Testimisega saavad isolatsiooniaega lühendada järgmised inimesed: 
* Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
* Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

Testimisega seotud vabastust ei ole võimalik saada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestele. Nende riikide kodanikud peavad endiselt vähemalt 10 päeva oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid. 
Kas isik, kelle lähikondne tuli reisilt, võib minna kooli?

Jah. Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.
Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada nii nakkusohu, võimalike füüsiliste liikumispiirangutega kui eneseisolatsioonviajadusega.

Täpsem info Välisministeeriumi kodulehel.
Kas viiruseperioodil võib korraldada evakuatsiooniõppusi?

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Päästeameti ühine seisukoht on, et õppused on vajalikud. Õnnetusteks tuleb valmis olla COVID-19-st sõltumatult ning ennetav planeerimine ja evakuatsiooni harjutamine on ohuolukordadeks valmistumisel väga oluline. Küll aga tuleb õppeasutustel, vajadusel koostöös õppuse korraldajaga, õppus planeerida ja läbi viia COVID-19-ga seonduvaid reegleid arvestavalt. Näiteks tuleb läbi mõelda evakuatsiooniteede ja -väljapääsude kasutamine, hooneväliste kogunemiskohtade asukohad ja kogunemiskohas paiknemine ja käitumine, et vältida suurte gruppide teket ning rühmade (klassid, õpperühmad, lasteaiarühmad jm) segunemist. Lähtuvalt õppuse eesmärgist ja spetsiifikast võib evakuatsiooniõppusi korraldada ka mitmes osas – näiteks nii, et samal ajal evakueeruvad vaid hoone ühe osa / korpuse / tiiva õpilased vms, et tagada piisav hajutatus.

KOOLITOIT

Kas distantsõppe perioodil tuleb pakkuda koolilõunat?

Distantsõppe perioodil tuleb koolil koostöös koolipidajaga pakkuda koolilõunat õpilastele, kes seda vajavad. Eelistada tuleks sooja lõunasöögi pakkumist, kui see pole erinevatel põhjustel võimalik, siis saab jagada toidupakke.

Kes reguleerib seda, mis peab toiupakkides olema?

Toidupakkide sisu ei ole riiklikult reguleeritud, ent nagu sooja koolitoidu pakkumise puhul, tuleb siingi lähtuda lasteaia- ja koolitoidule riiklikult kehtestatud nõuetest, mis reguleerivad nii toitlustamise korraldust kui ka lastele pakutava toidu energia- ja toitainetesisaldust. Haridusasutuste toitlustamist reguleerib hetkel sotsiaalministri määrus  nr 8 "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis".

MASKID

Kas koolides tuleb kanda maske?

Haridusasutustes (üld-, kutse- ja kõrgharidus) riiklikku maskikandmise kohustust praegu õppijatele ja õpetajatele ei ole, küll aga soovitab ministeerium võimalusel seda siiski teha. 

Kas huvitegevuses või täienduskoolituses osalejad peavad kandma maske?

Üle Eesti on maskide kandmine kohustuslik siseruumides toimuvates huvihariduse, - tegevuse, noorsootöö, täienduskoolituste ja –õppe läbi viimisel. 

Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel see ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Näiteks ei pea maski kandma õpilased, kelle erivajadus seda ei luba.

Kes saab kehtestada maskikandmise kohustuse?

Üldise maskikandmiskohustuse saab kehtestada Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega. 

Üldhariduskool saab õppijatele maskikandmist soovitada. Võimalusel saab kool ka ise kooli pidaja abil õpilasi maskidega varustada, et nende kandmist koolides suurendada.

TERVISEKÜSIMUSED

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koju?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik,  üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kas nohuga peab koju jääma?

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata.
Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Kes on lähikontaktne?

Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:
• elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

Kuidas peab käituma SARS-CoV-2- positiivse inimese lähikontaktne?

• Eneseisolatsioon 10 päeva, mille järel tuleb teha test.
• Kui haigussümptomeid ei teki, võib eneseisolatsiooni lõppedes naasta tavapärase elukorralduse juurde.
• Kui haigussümptomid tekivad, tuleb ühendust võtta perearstikeskusega või helistada perearsti nõuandetelefonil 1220.
• Kui tekivad sümptomid ja SARS-CoV-2 test osutub positiivseks, algab eneseisolatsiooni päevade arvestus otsast peale.

Kas haigestunu lähikontaktsega kokku puutunud isikud peavad koju jääma?
Ei. COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestega omakorda lähikontaktis olnud inimestel suurenenud riski haigusesse nakatuda ei ole ning kontakti kontaktid isolatsiooni jääma ei pea.

Kui kauaks peab haigestumise järel koju jääma?

Juhul, kui COVID-19 diagnoos leiab kinnitust, jäävad eneseisolatsiooni nii haigestunu kui tema lähikontaktsed. Lähikontaktsed peavad jääma koju vähemalt 10 päevaks ja seda loetakse alates lähikontakti esimesest päevast. Lähikontaktsete väljaselgitamise korraldab Terviseamet, kaasates selleks kooli. 

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test positiivne:
• Isolatsioon kestab tavaliselt 10 päeva.
• Isolatsiooni peavad jääma ka kõik haigestunuga koos elavad inimesed ja lähikontaktsed.
• Isolatsiooni lõpetamiseks peab viimasest palavikust olema möödunud vähemalt 72 tundi ja muud ägedad haigussümptomid peavad olema taandunud. Isolatsiooni lõpetab arst, hinnates patsiendi tervislikku seisundit. NB! Kordustesti paranemise kinnitamiseks ei tehta.

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test negatiivne, kuid esinevad haigussümptomid:
Negatiivse SARS-CoV-2-testi tulemustega inimesed käituvad nii, nagu tavapärase haigestumise korral.
• Kui enesetunne on piisavalt hea, et osaleda töö/kooli/lasteaia tegevustes, võib täiskasvanu minna tööle ja laps lasteaeda või kooli.
• Pärast viirushaiguse põdemist võib esineda mõningal määral jääkköha või -nohu, mille taandumist ei ole vaja tööle, kooli või lasteaeda naasmiseks oodata. Oluline on lähtuda enesetundest ja vajadusel perearstikeskusest saadud soovitustest.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti.
Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet.
Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed vähemalt 10 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

VAKTSINEERIMINE

Riik käsitleb COVID-19 vaktsineerimise plaanides haridustöötajaid kui eesliinitöötajaid.


Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeteenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele. Kui kriitiline osa eelnevatest sihtrühmadest on vaktsineerimisvõimaluse saanud, siis võimaldatakse vaktsineerimist ka ühiskonna toimimiseks kõige olulisemate valdkondade esindajatele, kelle hulka kuuluvad haridustöötajad. 


Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaani leiab sotsiaalministeeriumi veebist.

Riskirühma kuuluvad haridustöötajad

Need haridustöötajad, kes kuuluvad COVID-19 riskirühma oma kõrge ea või vanuse tõttu, mistõttu neil on suurem risk põdeda COVID-19 haigust väga raskelt või vajada haiglaravi, kutsutakse vaktsineerima vastavalt riskirühmade vaktsineerimise plaanile oma perearsti juurde. Riskirühma inimeste vaktsineerimine perearsti juures on kavas alates veebruarist. 

Riskirühma inimesed on omakorda jagatud vastavalt riski tõsidusele väiksematesse gruppidesse. Kõige esimesena kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastaseid Eesti elanikke. Nendele järgnevad vanemad kui 70-aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu on neil risk haigust väga raskelt põdeda ning vajada haiglaravi. Ülejäänud riskirühma moodustavad peamiselt teatud kaasuvaid haiguseid põdevad inimesed ja kõik üle 70-aastased inimesed, olenemata kaasuvate haiguste olemasolust.

Loe lisaks sotsiaalministeeriumi veebist.

 

Uudised, soovitused ja teavitused

 
Kuupäev Sisu Täiendav materjal

Uudised, soovitused ja teavitused 2020/2021. õppeaastal

22.01.2021

Infokiri: haridusvaldkonna piirangud alates 25. jaanuarist

Vabariigi Valitsuse korraldus: COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud

 
15.01.2021

Infokiri: Harjumaal ja Ida-Virumaal taastub kontaktõpe, leevenevad piirangud huvitegevusele

Vabariigi valitsuse 15.01.2021 korraldus nr 16; seletuskiri

 
14.01.2021  

Uudis: Harjumaal ja Ida-Virumaal taastub kontaktõpe, leevenevad piirangud huvitegevusele

Vene keeles: В Харьюмаа и Ида-Вирумаа возобновляется контактное обучение, смягчаются ограничения для деятельности по интересам

08.01.2021

Infokiri: hariduselu piirangud alates 11. jaanuarist

Soovitused haridusasutustele töö korraldamiseks koroonaviiruse leviku tingimustes

Vabariigi Valitsuse 8.01.2021 korraldus nr 6seletuskiri
 

 

Uudis: 13 maakonnas taastub esmaspäeval kontaktõpe, Ida-Virumaal ja Harjumaal osaliselt

Vene keeles: В 13 уездах с понедельника возобновится контактное обучение, в Ида-Вирумаа и Харьюмаа - частично

Inglise keeles: Government eases restrictions on education: 13 counties resume learning in school, except Ida-Viru and Harju counties

30.12.2020

Infokiri: hariduselu piirangud pärast 10. jaanuari, vene keeles

Haridussüsteemi stsenaariumid

Vabariigi Valitsuse korraldus nr 463; seletuskiri

Tagasivaade 2020. aastale

Uudis: Pärast koolivaheaega saab enamik õpilastest kooli minna

Vene keeles: После каникул большая часть учащихся сможет вернуться в школу

23.12.2020

Vabariigi Valitsuse korraldus nr 462; seletuskiri

Uudis: Haridusvaldkonna piirangud pikenevad koolivaheaja lõpuni
18.12.2020

Uudis: Valitsus toetas 4 miljoni euro eraldamist COVID-19 seireuuringute jätkamiseks

Uudis: Valitsus eraldas haridus- ja noortevaldkonna toetuseks üle 1,5 miljoni euro

 
10.12.2020

Infokiri: jõulueelsed piirangud haridusasutustele, noorsootööle, huvitegevusele, täienduskoolitustele; vene keeles

Distantsõppe korraldamise juhis (uuendatud)

Vabariigi Valitsuse korraldus nr 440

Uudis: Valitsus kehtestas uued piirangud haridusvaldkonnale

Vene keeles: Правительство ввело новые ограничения в сфере образования

07.12.2020 Uudis: Haridus- ja Teadusministeerium aitab koolidele distantsõppe jaoks lisaarvuteid soetada  
04.12.2020 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 429: täiendavad piirangud huvitegevusele, huviharidusele, sportimisele ja treenimisele Ida-Virumaal) Uudis: Ida-Virumaal on huvitegevus ja sport siseruumides lubatud ainult individuaalselt
Vene keeles: В Ида-Вирумаа спорт и деятельность по интересам разрешены только в индивидуальном порядке
30.11.2020 Terviseameti korraldus Harjumaa ja Ida-Virumaa üldhariduskoolide gümnaasiumiastmete distantsõppele viimiseks (täiendatud) Pressiteade: Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnaasiumites võib korraldada distantsõppe ajal hajutatult konsultatsioone
26.11.2020 Terviseameti korraldus Tartu linnas huvihariduse ja -tegevuse ning sportimise suhtes piirangute kehtestamiseks  
23.11.2020 Terviseameti korraldus Harjumaa ja Ida-Virumaa üldhariduskoolide gümnaasiumiastmete distantsõppele viimiseks 

Haridus- ja Teadusministeeriumi infokiri haridusasutustele

19.11.2020 Terviseameti kiri ja juhised huvitegevuse korraldamiseks  
15.11.2020 Terviseameti juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga  
05.11.2020 Distantsõppe korraldamisest (juhendmaterjal)  
23.10.2020 Soovitame reisilt tulles jääda eneseisolatsiooni  
14.10.2020 Infokiri: Haridus- ja Teadusministeerium soovib kõigile head koolivaheaega!  
24.09.2020   Tagasiside koostöövestlustest koolidega    
22.09.2020 Vaatamata viirusohule on koolid õppeaasta algusega hästi hakkama saanud  
22.09.2020 Infokiri: Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Terviseameti soovitused õppetöö korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes  
19.08.2020 Minister Mailis Reps: kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt, digipöörasus on saanud koolielu osaks

Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitused algavaks kooliaastaks (pdf)

 

Uudised, juhised ja teavitused 2019/2020. õppeaastal

29.05.2020 Infokiri: haridusvaldkonda puudutavad piirangud alates 1. juunist  
15.05.2020 Ministeerium edastas juhised lasteaedade ja -hoidude tegevuse korraldamiseks  
15.05.2020 Infokiri: osalise kontaktõppe taastamine, noortelaagrid ja -malevad, õppefilmid viirustest Noortelaagrite ja noortemalevate korraldamine
12. juunist COVID-19 perioodil
(pdf)
14.05.2020 Juhised kutseeksamite ja erialaste lõpueksamite korraldamisel COVID-19 perioodil Juhised kutseeksamite ja erialaste lõpueksamite korraldamisel COVID-19 perioodil (pdf): juhised kutseõppeasutustele, puutumuse korral ka rakenduskõrgkoolidele
08.05.2020 Infokiri: Soovitused õppetöö korraldamiseks siseruumides alates 15. maist ja info isikukaitse- ja desinfitseerimisvahenditest

Õppetöö korraldamine siseruumides alates 15. maist COVID-19 perioodil (pdf):
üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, huvikoolid, huviringid, avatud noortekeskused ja
teised huvitegevust korraldavad asutused

Õppetöö korraldamine täienduskoolitusasutustes alates 15. maist COVID-19 perioodil (pdf)

Isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite tagamise korraldusest eksamite ja osalise kontaktõppe läbiviimiseks (pdf): üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused.

06.05.2020 Tänasest saavad haridusvaldkonna eraettevõtjad taotleda kriisi leevenduseks toetust Taotlusvorm, täiendavad juhised
05.05.2020 Haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist  

04.05.2020

Haridus- ja teadusminister: riigieksamid on sellel õppeaastal vabatahtlikud

Riigieksamitest SA Innove veebis

24.04.2020 Haridus- ja teadusministri pöördumine koolivaheaja lõpul  
18.04.2020 Esmaspäeval algab oodatud ja vajalik vaheaeg  
15.04.2020 ERRi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös jõuavad Lasteekraani lehele kodus õppimist toetavad materjalid  
15.04.2020 Infokiri: koolikorraldus pärast 15. maid; koostöövestluste tagasiside; kevadvaheaja sisustamine Infokiri pdf-failina
15.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: kontaktõpe pärast 15. maid on pigem erandlik, kõik õpilased ei pea kooli minema  
15.04.2020 Tagasiside koostöövestlustest õppeasutuste pidajate ja koolijuhtidega Täname kõiki õppeasutuste pidajaid, koolijuhte, õpetajaid ja lapsevanemaid,
tänu kellele on koolides tagatud õppetöö  toimimine ka eriolukorras.
Küsimuste ja probleemide puhul palume võtta julgelt ühendust meie välishindamisosakonna piirkonna ekspertidega, kelle kontaktid leiate siit
14.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: õpilased vajavad puhkust ka distantsõppe perioodil  
09.04.2020 COVID-19 epideemia taandumisel hakkab 15. maist õppetöö järk-järgult taastuma  
06.04.2020 Minister Mailis Reps: tegin ettepaneku anda valitsusele tähtajaline õigus kooli lõpetamise tingimuste üle otsustamiseks  
02.04.2020 Seadusemuudatus annab võimaluse korraldada riigieksameid paindlikult  
02.04.2020 Lisaeelarve toob haridusvaldkonna eraettevõtjatele 15 miljoni suuruse toetuse  
02.04.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi juhendmaterjal haridusasutuste töö- ja palgakorraldusest eriolukorras pdf-fail
01.04.2020 Harvardi ülikooli teadlaste ülevaade ja soovitused hariduse korraldamisest COVID-19 pandeemia ajal pdf-fail inglise keeles
eestikeelne kokkuvõte
30.03.2020 Soovitused õpetajatele koduste koolitööde andmiseks ja õppimist toetavaks hindamiseks pdf-fail
30.03.2020 02.04 algavad iganädalased live-koolitunnid õppimisest ja õpetamisest  
27.03.2020 Soovitused hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö korraldamiseks pdf-fail
25.03.2020 10 soovitust, kuidas rääkida noortega koroonaviiruse ohtlikkusest  
24.03.2020 Eksamiperiood lükkub edasi, uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest  
24.03.2020 Kutseharidusest eriolukorras pdf-fail
23.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised noortevaldkonna töö kohta pdf-fail
18.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised koolilõuna korraldamiseks distantsõppe perioodil pdf-fail
18.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium soovitab vähemalt esimesel kahel nädalal hoiduda õpilaste numbrilisest hindamisest pdf-fail
17.03.2020 Riik saatis lasteaedadele juhised tegevuse ümberkorraldamiseks pdf-fail
13.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: distantsõppe korral töötavad ka õpetajad eelkõige kodus

 

13.03.2020 Valitsuskabinet otsustas viia nakkusohu tõttu haridusasutused distantsõppele  
12.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: üleriigilised olümpiaadid ja võistlused tuleb edasi lükata  
11.03.2020 Soovitused haridusasutustele seoses COVID-19 levikuga  
08.03.2020 Juhend koolidele seoses COVID-19 levikuga  
06.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: olge valmis vajadusel õppetööd ümber korraldama  
01.03.2020 Koolivaheajal riskipiirkonnas käinud õpilastel on soovitatav jääda paariks nädalaks koju  
27.02.2020 Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: lähtuge Terviseameti infost ja soovitustest  

 

 

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 26. jaanuar 2021