Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: juhised

Sellelt leheküljelt leiad haridusvaldkonnas kehtivad juhiseid, materjale ja nõuandeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.

Kontaktid

  • Küsimuste korral palume pöörduda e-posti aadressil [email protected]  
  • Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele ja noortele nõu, samuti saab tuge noorte vaimse tervisega seotud teemadel: aadressil [email protected]
  • Riskianalüüsiga seotud küsimuste korral saab pöörduda Tööinspektsiooni poole: www.ti.ee

Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee. Küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.

Haridusasutustel ja kohalikel omavalitsustel palume piirkondlike erisuste jm küsimuste korral pöörduda Terviseameti regionaalosakondade poole:

Juhised haridus- ja noorsootööasutustele 

Versioon 2, kehtib alates 01.11.2021; muudatused 07.02.2022; 11.08.2022; 30.08.2022

Üldised põhimõtted

Avatud haridus. Tähtis on hoida haridus- ja noorsootööasutused avatuna kõigil haridustasemetel ja -liikides, arvestades seejuures kõigi ohutusega. Üleriigilist distantsõpet soovime vältida ka sel õppeaastal. Eelmine õppeaasta näitas, et väga hästi töötas põhimõte, kus lühiajalisele distantsõppele mineku otsused tehti konkreetsetest juhtumitest ja piirkondadest lähtuvalt.

Viiruse leviku tõkestamisel on soovitav lähtuda järgmistest põhimõtetest:

Piirkondlik lähenemine. Haridust ja noorsootööd puudutavate otsuste puhul on oluline lähtuda piirkondlikust olukorrast ning õppetöö korraldamisega seonduvad otsused teha konkreetse klassi või kooliastme osas. Vajadusel peetakse nõu Terviseameti piirkondliku esindajaga.

Vaktsineerimine. Vaktsineerimine on parim viis viiruse tõkestamiseks ning iseenda ja oma kaaslaste kaitsmiseks. eelkõige raske haigestumise ning haiglasse sattumise eest. Soovitatav on vanemaealistel ja riskirühmadesse kuuluvatel inimestel teha teine tõhustusdoos kui eelmisest doosist või haigestumisest on möödas 6 kuud. Vaktsineerimise osas soovitame täiendavat nõu küsida oma perearstilt.

Kiirtestimine. Haridusasutustes toimub usaldusmeetmena kiirtestimine, mille sagedus ja soovitused olenevad viiruse leviku olukorrast. Testid tagab koolidele riik.

Lähikontaktne. Lähikontaktsel on soovitav jälgida hoolega oma tervist, sümptomite ilmnemisel kiirtestida ning haigustunnuste korral jääda koheselt koju ning vajadusel võtta ühendust perearstiga. 

Haigena koju. Mistahes haigustunnuste esinemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel, jääda koju ning võtta vajadusel ühendust oma perearstiga.

Hajutatus. Viiruse laialdase leviku korral on soovitatav tegevustes lähtuda hajutamise ja mullides tegutsemise põhimõttest: tegevused toimuvad rühmades, mille liikmed on püsivalt samad. Soovitame võimalusel viia tegevusi õue. Hoonetes toimuvatel aktustel ja teistel suurematel kogunemistel on soovitav inimesi hajutada.

Ventilatsioon. Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Sõltuvalt hoone ventilatsioonist tuleb ruume pidevalt tuulutada või veenduda ventilatsioonisüsteemi õiges seadistuses. See aitab takistada viiruse levikut.

Hügieen. Viiruse tõkestamisel on tähtsal kohal  kätehügieen ja köhaetikett ning pindade ja ühiskasutatavate esemete regulaarne puhastamine.

Mask. Rahvarohketes siseruumides on maski kandmine viiruse kõrge leviku korral soovituslik. 

1. Viiruse tõkestamine

Viiruse leviku tõkestamisel on oluline osa selle ennetamisel: vaktsineerida end esimesel võimalusel, kanda viiruse laialdase leviku korral nakkusohtlikes olukordades maski, hoida distantsi, nakkuse tuvastamiseks testida, kindlustada siseruumides puhas õhk, järgida hügieeninõudeid ja puhastada pindu.


Vaktsineerimine

  • Vaktsineerimine on parim viis viiruse leviku tõkestamiseks. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on raskelt haigestumise tõenäosus ja haiglaravi vajadus. Vaktsineerimine ei pruugi tagada täielikku kaitset, kuid vähendab oluliselt nii nakatumise kui ka raskelt haigestumise tõenäosust.
  • Eestis saavad ennast vaktsineerida kõik alates 5. eluaastast.
  • Kutsume üles kõiki, kel võimalik, laskma end esimesel võimalusel vaktsineerida, samuti teha vajadusel tõhustusdoos.  
  • Vaktsineeriminfo: veebilehelt vaktsineeri.ee.
  • Palume jälgida, et koolis ei väljendataks negatiivset suhtumist selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
  • Hea teada! Õpilaste ja haridusasutuste töötajate vaktsineerituse andmed asutuste kaupa (üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide õpilased; haridusasutuste töötajad)
  • Üldharidus- ja kutsekoolides on võimalik vaktsineerimist vajadusel korraldada ka kooliõel.
    • Kooliõel on võimalik korraldada vaktsineerimine ise koolis kohapeal, kaasata tervishoiuteenuse osutaja või korraldada vaktsineeritavate jõudmine piirkondlikku vaktsineerimiskeskusse.
    • Täpsemad juhised edastas koolitervishoiuteenuse osutajatele Haigekassa: juhised vaktsineerimise korraldamiseks koolis.
    • Kooliõdesid toetavad Haigekassa maakondlikud vaktsineerimiskoordinaatorid: maakondlike koordinaatorite kontaktid.
    • Nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul. 
  • Kui vanem või eestkostja ei anna alaealisele vaktsineerimiseks nõusolekut, aga laps vaktsineerimist siiski soovib, võib kooliõde soovitada lapsele perearstiga konsulteerimist.
  • Täpsemad konkreetses õppeasutuses kehtivad nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000 a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” alusel.


Maskikandmine

  • Maski on soovitav kanda koroonaviiruse laialdase leviku korral aladel, kus puutub kokku palju inimesi.
  • Õpetajatel, juhendajatel ja noorsootöötajatel on maski kandmine soovituslik kui ühiskonnas on koroonaviiruse levik laialdane.
  • Soovitame kanda maski viiruse laialdase leviku korral siseruumides toimuvatel suurüritustel, kus ei ole võimalik distantsi hoida.
  • Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka isetehtud maski.
  • Mask on tõhus kaitsevahend vaid selle korrektsel kandmisel. Soovitame õpetada õiget maskikandmist nii töötajatele kui ka õppijatele. Terviseameti info maskide kohta.

Maski kasutamine:

  • Mask peab olema näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Maski ei tohi kanda ainult nina all.
  • Kui maskil on traat, peab see jääma maski ülemisse serva ja hoidma korralikult üle ninajuure.
  • Maski ei tohi kandmise ajal puutuda, sest see suurendab maski saastumist ja seeläbi ka haigestumise ohtu.
  • Määrdunud või märjaks muutunud mask tuleb eemaldada.
  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti.


Hajutamine, tegutsemine mullides

  • Laialdase viiruse leviku korral soovitame alushariduses, üldhariduse nooremates kooliastmetes ning noorsootöös ja huvitegevuses, sh eelkoolides, tegevused võimalusel korraldada nn mullides ehk kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu.
  • Võimalusel soovitame õppijate paiknemist ruumis ja hoones hajutada ka teistes vanuserühmades.
    • Korraldada tegevused võimalikult suurtes ruumides.
    • Hoida inimeste vahel vähemalt 1–2 meetrit distantsi.
  • Soovitame korraldada võimalikult palju tegevusi õues.
  • Tõhusamaks hajutamiseks tuleb võimalusel eri gruppide õppetöö algus- ja lõpuajad ning vahetunnid kavandada eri aegadele ja kombineerida õuevahetunde söögivahetundidega.
  • Distantsõpet õpilaste hajutamise eesmärgil üldjuhul ei rakendata. Üksikuid e-õppepäevi võib õpilaste hajutamiseks kasutada eelkõige gümnaasiumiastmes ja kutseõppes, arvestades seejuures õpilaste võimalusi õppes osaleda.
  • Distantsõpet reeglina ei rakendata põhikooli I ja II kooliastmele ja täiendavat tuge vajavatele õpilastele.
  • Kõrgkoolid otsustavad õppe korraldamise viisi ise.
  • Võimalusel tuleb vältida või vähendada nii palju kui võimalik eri rühmade kokkupuuteid ja ristuvaid trajektoore garderoobis, sööklas, aulas, koridorides jm ühiskasutatavates ruumides.
  • Lasteaias ja -hoius soovitame vältida rühmade liitmist.
  • Kus võimalik, peaksid ruumide vahel liikuma õpetajad, mitte õppijad.


Töötajate ja õpilaste testimine

  • Lasteaedade, üldharidus- ja kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, huvikoolide, sh eelkoolide jt noorsootööasutuste pidajad (või volituse alusel asutuse juhid) peavad töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevalt koostama riskianalüüsi, milles võib ühe meetmena ette näha testimise.
  • Soovitame üle vaadata koostatud riskianalüüs ning kui on ilmnenud vajadus seda uuendada (nt töökeskkond muutunud; ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgsega võrreldes muutunud), siis seda ka teha (sh täiendada või muuta ohtu ennetavaid meetmeid).
  • Tõhusaks meetmeks töökeskkonna ohutuse ja töötajate tervise kaitse tagamisel saab vaktsineerimisvõimaluste kõrval on töötajate testimine.  
  • Kui koolis toimub riskianalüüsi alusel kiirtestimine, võib töötaja testimise asemel esitada tööandjale tõendi viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või mitte vanema kui 72 tundi tagasi saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeeni kiirtesti tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures.
  • Kui kiirtest on positiivne, peab töötaja teavitama sellest tööandjat, jääma koju ja võtma vajadusel ühendust oma perearstiga.
  • Kui töötaja töötab samal ajal mitmes haridusasutuses, tuleb testimise korraldus ja testitulemuse tõendamine iga tööandjaga eraldi kokku leppida.
  • Haridusasutustes toimub usaldusmeetmena kiirtestimine, mille sagedus oleneb viiruse leviku olukorrast. Kooskõlastatult Terviseametiga antakse operatiivselt soovitused testimise kohta. Testid tagab koolidele riik.


Ventilatsioon

  • Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Nakatumisrisk on suurem halva ventilatsiooniga ruumides, kus inimesed viibivad kaua aega koos. Lisalugemist: juhised ja soovitused haridusasutuste ventilatsiooni kohta.
  • Kuna võimaliku nakkuskandja vahetus läheduses on suur viirusosakeste kontsentratsioon, on korralikust ventilatsioonist kõige enam kasu koos distantsi hoidmisega.
  • Soovitame kasutada õhuvahetuse mõõtmiseks ja jälgimiseks süsihappegaasi mõõtjaid. 
  • Ventilatsioonisüsteemi / õhutamise tõhususes veendumiseks tuleb teha CO₂-mõõtjatega pistelisi kontrolle. CO₂ anduri näit peab jääma vahemikku 350–1000 ppm-i (soovitavalt 800). Kui näit on üle selle, aitab kiire abinõuna tuulutamine.
  • Ventilatsioonisüsteem peab olema töökorras ja korrapäraselt hooldatud, sh filtrid õigel ajal vahetatud.


Kätepesu ja desinfitseerimine

  • Oluline on nii personali kui ka õppijate kätepesu:
    • enne ühiskasutatavasse ruumi sisenemist ja pärast sealt väljumist;
    • pärast ühiskasutatavate esemete puudutamist (trepikäsipuu, uksekäepide, mööbel, spordivahendid jm);
    • pärast nuuskamist, köhimist või aevastamist;
    • enne ja pärast söömist;
    • pärast tualetis käimist.
  • Käsi tuleb pesta vähemalt 20 sekundi vältel.
  • Vajadusel tuleb õppijaid juhendada, eriti lasteaias-hoius, eelkoolis ja algklassis. Lisaks suusõnalisele juhendamisele paigutage võimalusel kraanikausside juurde ka näitlikud plakatid, leiate need Terviseameti kodulehelt: eestivene ja inglise keeles (PDF). Õige kätepesu videojuhend.
  • Kui kätepesuvõimalus puudub, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendit.
  • Vältida tuleb silmade, nina ja suu, aga ka teiste inimeste ja esemete katsumist, et viirus ei leviks.
  • Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta küünarvarre või salvrätikuga ning visata salvrätik kohe prügikasti.  
  • Koroonaviirus püsib saastunud pindadel soodsatel tingimustel kuni kolm päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.
  • Haridus- ja noorsootööasutuste ruumide ja pindade puhastamisel ja desinfitseerimisel tuleb lähtuda Terviseameti juhistest eestivene ja inglise keeles (PDF).

2. Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?

Selleks, et tegutsemine oleks tõhus, soovitame leppida asutuses kokku, kes koordineerib lähikontaktsete kaardistamist ja suhtlust Terviseametiga.


Haigustunnused

  • Mistahes haigustunnuste korral peavad jääma koju nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed.
  • Kerge nohu või köhaga võib haridus- ja noorsootööasutuses viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.
  • Kõige sagedasemad COVID-19 haiguse tunnused on peavalu, haistmis- või maitsmismeele kadu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, kurguvalu, palavik.


Käitumine haigestumise korral

  • Kui haigustunnused ilmnevad haridus- või noorsootööasutuses viibides, tuleb sellest teavitada asutuse juhtkonda ja/või inimesi, kes edasist tegevust korraldavad. Õppijad ja töötajad peavad teadma, kuhu haigestumise korral pöörduda, näiteks asutuse tervishoiutöötaja või õpetaja/juhendaja poole. 
  • Haigustunnustega inimesele tuleb anda mask ja ta teistest isoleerida.
  • Sõltuvalt vanusest saadetakse haigestunu koju või oodatakse juhendaja/õpetaja/ kooliõe järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.
  • Mistahes haigustunnuste korral tuleb jääda koju ja võtta edasiste suuniste saamiseks ühendust oma perearstiga. Kiirete küsimustega saab pöörduda ka perearsti nõuandeliinile 1220.


Haigestunud või lähikontaktsed lapsed, noored, täiskasvanud

  • Koolist või lasteaiast koju tuleb jääda haigustunnuste korral. 
  • Haigussümptomitega positiivse kiirtesti saanul jääda koju kuni tervenemiseni, kuid mitte vähem kui 5 päevaks (eeldusel, et vähemalt 24 h ei ole olnud palavikku).

  • Kui antigeeni kiirtest on positiivne, kuid haigussümptomid puuduvad, siis on soovitav koju jääda ja teha järgmisel päeval kordustest. Kui ka see on positiivne, siis pöörduda perearsti poole, kes annab nõu konkreetsest juhtumist lähtudes.

  • COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsel tuleb hoolega jälgida oma tervist, sümptomite ilmnemisel kiirtestida ning haigustunnuste korral jääda koheselt koju ning vajadusel võtta ühendust perearstiga. 

3. Millised on täiendavad ettevaatusabinõud?

Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb kõigis tegevustes silmas pidada, et tekiks võimalikult vähe lisakontakte.


Sündmuste korraldamine

  • Ajal kui viiruse levik on laialdane, soovitame õppekäike, väljasõite ja ekskursioone korraldada kindla grupi või nn mulli põhiselt. Järgida tuleb kõiki külastatavas paigas kehtivaid reegleid.
  • Kool saab kasutada erinevaid (vt näitlik loetelu) ohutusmeetmeid aktuste ja ürituste korraldamiseks laialdase viiruse leviku korral:

    • soovitada osalejatel tulla aktusele eelkõige vaktsineeritult või testituna, et vähendada viiruse leviku tõenäosust;
    • piirata näiteks üritusel osalejate arvu;
    • korraldada sündmuse õues;
    • tagada hajutatus;
    • tagada ruumis hea ventilatsioon (loomuliku ventilatsiooni korral nt intensiivselt tuulutades ja aknaid tuulutusasendis hoides);
    • korraldada üritus videosilla teel;
    • tuletada osalejatele meelde, et haigustunnustega inimesed peavad jääma koju.
  • Kool ei saa lapsevanemalt sündmustel osalemiseks nõuda COVID-tõendit või negatiivset testitulemust.
  • Suuremate ürituste, asutustevaheliste võistluste, olümpiaadide, õpilasvõistluste, kontsertide jms puhul soovitame kaaluda ürituse korraldamise riske ja otstarbekust, kui viiruse levik on riigis laialdane.
  • Soovitame laialase viiruse leviku korral korraldada õpilaste transport kindlate rühmade põhiselt. Kui transpordivahendis on koos grupid, kes omavahel iga päev kokku ei puutu, soovitame kanda maski. 


Toitlustamine

Soovitame laialdase viiruse leviku olukorras:

  • hajutada söögiaegu nii, et ruumis viibiks korraga vähem inimesi;
  • korraldada toitlustus selliselt, et eri grupid omavahel kokku ei puutuks, näiteks panna maha märgid, mis aitavad järjekorras distantsi hoida;
  • paigutada toitlustust korraldades lauad nii, et eri grupid saaksid omavahel distantsi hoida ja võimalusel kasutada püsiistekohti.


Külalised

  • Haridus- ja noorsootööasutuse hoonetesse ei lubata üldjuhul ilma eelneva kokkuleppeta kolmandaid isikuid, kes ei viibi hoones õppe- või huvitegevuse eesmärgil.
  • Kui võimalik, korraldage laialdase viiruse leviku olukorras lasteaias ja -hoius laste üleandmine õues. Läbi tuleb mõelda ka esmakordselt lasteaeda tulevate laste toetamine ja algklassiõpilaste abistamise korraldamine.
  • Kohtumiste ja koosolekute korraldamisel asutuseväliste inimeste osavõtul võiks eelistada suure nakkuse leviku korral virtuaalseid kanaleid.


Reisimine

  • Välisreiside puhul tuleb järgida sihtriigis kehtivaid reegleid.
  • Ajakohase info riikide nakkuskordajate, liikumispiirangute ja Eestisse sisenemise kohta kriis.ee veebilehelt.

4. Kuidas korraldada õppetööd?

Järgnev kehtib eelkõige üld- ja kutsehariduse ning huvihariduse ja huvitegevuse, sh eelkoolide puhul.


Õppetöö korraldamine üld- ja kutsehariduses

  • Distantsõppe läbiviimist tuleb üldjuhul vältida ja võimalusel tagada turvaline kontaktõpe.
    • Erandjuhul, kui oluline osa haridusasutuse õpilastest või ka töötajatest on haigestunud ega saa oma ülesandeid koolis või ka vahendatult täita, võib koolijuht koostöös koolipidajaga ning ministeeriumi teavitades ([email protected]) rakendada lühimaks vajalikuks ajaks (alla 7 kalendripäeva) distantsõpet. 
    • Viiruse koolisisese leviku tõkestamise eesmärgil distantsõppe rakendamine üle 7 järjestikuse päeva toimub soovitavalt Terviseameti regionaalosakonnaga nõu pidades. TAle esitada ka info, kui suur osa klassi õpilastest COVID-19 haigestumise tõttu puudub.
    • Viiruse koolisisest levikut tõkestavaks ajaperioodiks on 7 järjestikust kalendripäeva ehk viiruse peiteperioodi pikkune aeg.
    • Viiruse koolisiset levikut on mõistlik tõkestada 7-päevase distantsõppega. Eesti andmetele tuginedes tekivad 95% haigestunutel sümptomid 7 päeva jooksul. Seega 7-päevase distantsõppe jooksul peaks kõigil nakatunutel sümptomid avalduma, kuid samal ajal haigus õpilaste hulgas edasi ei kandu.
    • Distantsõppele mineku otsused tuleb vormistada kooli direktori käskkirjaga, mis peab avama distantsõppele mineku põhjused.
    • Distantsõpet tuleks võimalusel vältida põhikooli I ja II kooliastmes ning täiendavat tuge vajavate õpilaste osas sõltumata nende õppekohast või -korraldusest.
    • Distantsõpe peab olema juhendatud õpe: õpetaja ja õppija ei viibi füüsiliselt samas ruumis, kuid juhendamine toimub virtuaalsete vahendite toel ja valdavalt vahetus suhtluses.
  • Enne distantsõppelt kooli naasmist võiks teha antigeeni kiirtesti, mis on soovitavalt tehtud kooli mineku päeval kodus, et vähendada võimalikku nakatumisriski nii teel kooli kui ka koolis.
  • Haridus- ja Noorteameti kodulehelt leiab asjakohast materjali distantsõppe korralduse õnnestumiseks. Tehnilised vahendid distantsõppes osalemiseks peab tagama haridusasutuse juht või pidaja. 
  • Kui erandkorras viiakse läbi distantsõpet, tuleb ohutusmeetmeid kasutades tagada võimalus osaleda praktikal, individuaalsetel konsultatsioonidel ja viia läbi eksameid. Samuti peab jätkuma tugiteenuste osutamine.
  • Kui osa klassist läheb karantiini, siis soovitame tagada kodus olevatele lastele võimalus osaleda õppetöös. Kui kogu klass on karantiinis, siis toimub distantsõpe.
  • Karantiinis olevatele tervetele õpilastele pakkuda võimalust osaleda õppetöös näiteks koolis toimuva õppe ülekandmise teel või iseseisvaid õpiülesandeid andes.
  • Üldhariduskoolis võib üksikute õpilaste puhul erandjuhul rakendada distantsõpet hoolikalt kaalutletult ja põhjendatud vajadusel ka lapsevanema soovil, ent selleks tuleb saavutada kolmepoolne kokkulepe õppekorralduse osas kooli, lapsevanema ja õpilase vahel.
  • Lapsevanema soovil võib kaaluda ka koduõppe võimalust, selgitades eelnevalt põhjalikult koduõppe põhimõtteid, kohustusi ja vastutust.
  • Kooli pidaja ja hoolekogu nõusolekul on võimalik koolidel vajadusel kehtestada haridus- ja teadusministri määrusest erinevad koolivaheajad. Arvestada tuleb, et õppeaasta jooksul on vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab olema vähemalt 8 nädalat. 

Terviseameti kontaktid


Õppetöö ja tegevuse korraldamine huvikoolides ja huviringides, sh eelkoolis

  • Õppetöö ja tegevus toimuvad huvihariduses ja -tegevuses ja noorsootöös kontaktõppe vormis.
  • Koolis, huvikoolis ja noortekeskuses või eraõigusliku juriidilise isiku poolt pakutavas huviringis võib üksikute õpilaste puhul erandjuhul rakendada distantsõpet ja -tegevust hoolikalt kaalutletult ja põhjendatud vajadusel ka lapsevanema soovil, ent selleks tuleb saavutada kolmepoolne kokkulepe kooli, huvikooli ja noortekeskuse või ühingu ning lapsevanema ja õpilase vahel.
  • Koolide ruumide kasutamist ei piirata. Huvitegevuse pakkujatele, noorteühingutele ja teistele noorsootöö (sh huvitegevuse) korraldajatele võimaldatakse üldhariduskoolide ja kutsekoolide ruumide kasutamist viiruse leviku tõkestamiseks seatud põhimõtteid arvestavalt, et noorte ligipääs huvitegevusele ja muule noorsootööle oleks tagatud.
  • Kontaktõppe piiramist viiruse leviku tõkestamise abinõuna tuleb üldjuhul vältida.
  • Erandjuhul, kus enamik huvikooli õpetajatest jt töötajatest või huviringi juhendaja(d) on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita, võib huvikooli, huviringi ja noortekeskuse juhataja või eraõiguslik juriidiline isik, kes huvitegevust pakub koostöös kooli, huvikooli ja noortekeskuse pidaja, koolipidaja ja Terviseameti regionaalosakonnaga ning ministeeriumi teavitades (aadressil [email protected]) rakendada distantsõpet.
  • Kontaktõppe ja -tegevuse korraldamiseks õpilastele soovitame leida asendusõpetajaid või -juhendajaid, kui huvikooli õpetajad ja huviringi juhendajad on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita.
  • Distantsõpe ja -tegevus peab olema juhendatud: õpetaja või juhendaja ning õppija ei viibi füüsiliselt samas ruumis, kuid juhendamine toimub virtuaalsete vahendite toel ja valdavalt vahetus suhtluses.
  • Haridus- ja Noorteameti kodulehelt leiab infot, näiteid ja inspiratsiooni hübriidlahendusteks ja distantstegevusteks noorsootöös, sh huvihariduses ja huvitegevuses.
  • Tehnilised vahendid distantsõppes ja -tegevuses osalemiseks tagab huvikooli ja noortekeskuse juhataja või pidaja või eraõiguslik juriidiline isik, kes huvitegevust pakub.
  • Kui erandkorras viiakse läbi distantsõpet ja -tegevust, soovitame ohutusmeetmeid kasutades tagada võimalus individuaalseteks konsultatsioonideks ning eksamite ja arvestuste tegemiseks.


Õppija toetamine üldhariduses

  • Juba kahte õppeaastat mõjutanud koroonakriisi tõttu on oluline põhjalikumalt jälgida õpilaste taset ja märgata sekkumisvajadusi. 
  • Oleme õpetajale abivahendiks loonud uued testid õpilaste lähtetaseme hindamiseks kahes õppeaines: matemaatikas ja eesti keeles teise keelena.
  • Matemaatikas saab hinnata õpilaste teadmisi 5., 8., 9. ja 10. klassis.
  • Eesti keeles teise keelena saab uute testide kasutamist proovida 5. ja 8. klassis.
  • Lisandumas on kaks testi 8. klassis algavate füüsika ja keemia õpingutega seotud eelteadmiste hindamiseks. Kõik uued e-testid on kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.
  • Soovitame õpetajatel kasutada ka e-ülesandeid ja diagnostilisi teste.
    • E-ülesanded on erineva pikkuse, raskusastme, tüübi ja suunitlusega ülesanded, mida õpetaja saab vajaduse ja oma parima äranägemise järgi kombineerida ning õpilastele kasutamiseks suunata. Kõik e-ülesanded vastavad põhikooli riikliku õppekava õpitulemustele või osaoskustele ja teemadele ning on tasuta kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.
    • Diagnostilise testi abil saab õpetaja selgitada välja õpilase varasemate teadmiste ja oskuste ulatuse ning õppimise käigus tekkinud lüngad konkreetse teema, keeletaseme või osaoskuse kohta. D-testid on arvutihinnatavad ning annavad sõnalises tagasisides ülevaate kogu klassi ja iga õpilase teemapõhistest või osaoskuste põhistest teadmistest ja oskustest. Sellest lähtuvalt saab õpetaja aidata kas nõrgemaid õpilasi järele, toetada tugevamate arengut või seada ühtne algpunkt teema õpetamise alustamiseks. Testid on ainevaldkondade kaupa leitavad digiõppevara e-kogudes.
  • Õpilaste vajadustest lähtuva individuaalsema õppe korraldamiseks soovitame kasutada lisaõppeks eraldatud riigi rahalist toetust, mis eraldati munitsipaal- ja eraõiguslike üldhariduskoolide pidajatele 
  • Soovitame moodustada erinevaid tasemerühmi, viia läbi järeleaitamistunde, leida võimalusi korrata üle keerulisemaid teemasid, mis on suvega ununenud või distantsilt õppides selgeks ei saanud.
  • Kui õpetaja on haigestunud ega saa tunde anda või vajab tuge õppe korraldamiseks ning tuge ei saa pakkuda tavapärases asendamise korras, on üldhariduskoolil võimalik pöörduda abi saamiseks asendusõpetajate programmi poole või rakendada vabatahtlikke üliõpilasi. Lasteaed saab samuti appi kutsuda vabatahtlikud üliõpilased.    
  • Asendus- ja abiõpetajate palkamist rahastab riik.
  • Soovitame koolidel kavandada täiendavaid tugimeetmeid, mis soodustavad õpilaste püsimist haridussüsteemis. Palume kohandada koolist väljaarvamise tingimusi lähtuvalt keerulistest distantsõppe oludest ning kaaluda eriti hoolikalt õpilaste väljaarvamist võlgnevuste tõttu. Oluline on mõista õpilaste võlgnevuste tekkimise põhjusi ning pakkuda igakülgset tuge nende likvideerimisel. 
  • Jätkub Distantsilt targemaks veebiseminaride sari, mille raames pakutakse ka veebiseminare õpilünkadega toimetulekuks ja vaimse tervise teemal. Salvestusi on võimalik kasutada ka pikemate koolitusprogrammide osadena ning õppeasutustel oma sisekoolituste läbiviimisel või vaadata järele endale sobival ajal.

5. Kuidas hoida vaimset tervist?

Koroonaviiruse levik on mõjutanud kõigi igapäevaseid tegevusi ja elurütmi. On tähtis hoida fookuses vaimse tervise teemasid ning märgata abivajajaid, sh ka iseenda vajadusi.


Märkamine ja toe pakkumine

  • Õpetajatel ja juhendajatel on oluline suhelda regulaarselt laste, noorte ja peredega, toetada laste ja noorte arengut, sh koolieelikute koolivalmidust, arvestades seejuures  vaimse tervise aspekte, et abivajajat märgata ja talle tuge pakkuda.
  • Palume jälgida, et koolis ei väljendataks negatiivset suhtumist lastesse selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
  • Kõige olulisem on panna tähele muutusi lapse käitumises. Just muutused võivad olla  esimene märk sellest, et laps või noor vajab abi, on segaduses ja omadega puntras.
  • Iga laps reageerib keerulistele situatsioonidele erinevalt, ent palume kindlasti pöörata erilist tähelepanu ja pakkuda abi olukordades, kus:
    • laps tõmbub eemale nii sõpradest kui ka täiskasvanutest, on muutunud väga kinniseks;
    • lapse käitumine muutub oluliselt ja on seda pikema aja vältel, näiteks on käitumine muutunud väljakutsuvaks ja agressiivseks, ta provotseerib tülisid, on äkki hakanud tarbima keelatud aineid vmt;
    • laps on muutunud ülitundlikuks ümbritseva suhtes, on kõrgenenud valvsusega või muretseb liialt;
    • laps ei huvitu varasemalt rõõmu pakkunud tegevustest;
    • lapsel on tõsised keskendumisraskused, õppeedukus langeb märgatavalt, osaleb õppetöös katkendlikult või ei osale üldse;
    • laps käitub nii, nagu ei kardaks ta enam kedagi ega midagi, näiteks ohu olukorras käitub ebakohaselt, räägib, et miski siin ilmas ei hirmuta teda enam vmt;
    • laps kaldub sattuma õnnetustesse, võttes riske, millest varem hoidus, paneb end eluohtlikesse olukordadesse, räägib iseenda vigastamisest või enesetapust;
    • laps loob tulevikust pessimistliku pildi, tal on kadumas võime ületada muid igapäevaelu raskusi, kadumas on lootus ja vajadus hästi hakkama saada.


Kuidas märgata ja toetada kolleegi?

  • Haridusasutuste juhtidel on oluline pöörata regulaarselt tähelepanu personali vaimsele tervisele ning toetada töötajate toimetulekut.
  • Märgates võimalikke vaimse tervise probleeme (nt meeleolu langust, motivatsiooni puudust, pingetaluvuse langust, ärevust) palume leida võimalusi töötajale abi pakkumiseks.
  • Töötajate toetamiseks saab teha koostööd haridusasutuste tugispetsialistide, KOV esmatasandikeskuse või Rajaleidja keskusega. Vt ka MTÜ Peaasjad juhist vaimse tervise hea tava kohta töökohal.


Nõustamisvõimalused

  • Abivajaduse märkamisel ja esmase toe pakkumisel on abiks haridusasutuste tugispetsialistid, juhendmaterjalid õpetajalenoorsootöötajale.
  • Vajaduse korral tuleb abivajavast lapsest, noorest ja tema perest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat.
  • Koolipsühholoogide nõuandeliinile tel 1226 (eesti keeles) ja 1227 (vene keeles; ukraina keeles) saavad helistada kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ja lapsed ise. Tugiliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20 ja ukraina keeles saab abi kolmapäeviti kl 16-20.
  • Noorte vaimse tervise säilitamiseks ja häirete ennetamiseks on jätkuvalt väga tähtis märgata koolikiusamist ja sellele kohe reageerida. Murede lahendamisel pakuvad abi Kiusamisvaba haridustee koalitsiooni organisatsioonid ja programmid.
  • Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja nõustajad pakuvad lastele, noortele ja nende vanematele nii video- kui telefoninõustamist, samuti saab õppenõustajaga vestelda chati vahendusel Rajaleidja veebilehel.
  • MTÜ Peaasi pakub oma kodulehel 16–26aastastele noortele vaimse tervise nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena.
  • Lasteabi telefonile 116111 võivad helistada igas vanuses lapsed, noored ja lapsevanemad ning see töötab ööpäev läbi. Lasteabi pakub võimalust suhelda ka veebikeskkonnas.
  • Ülevaate vaimse tervise keskuse ja kabinettidest leiab veebilehelt enesetunne.ee.
  • Infot noorte vaimse tervise toetamise kohta leiab ka Harno veebist ja portaalist Tarkvanem.


Koolitused ja infomaterjalid

  • Õpetajate ja teiste koolimeeskonna liikmete vaimse tervise toetamiseks soovitame kovisiooni koolitusi.
  • Kovisioon on sobilik meetod, et suurendada kooli ühtekuuluvustunnet ja kujundada kaasavat ning toetavat organisatsioonikultuuri. Lisainfot leiab Harno kodulehelt.
  • Haridus- ja Noorteamet jätkab Distantsilt Targemaks sarjaga, kus pakutakse järelvaadatavaid veebiseminare vaimse tervise teemal. Tähelepanu pööratakse nii laste/õpilaste vaimse tervise toetamisele kui ka koolipere enda vaimse tervise hoidmisele. Salvestusi on võimalik kasutada ka pikemate koolitusprogrammide osadena ning õppeasutustel oma sisekoolituste läbiviimisel või vaadata järele endale sobival ajal.
  • Lisaks pakutakse õpetajatele ja noorsootöötajatele võimalust osaleda vaimse tervise toetamise koolitustel, mida pakuvad nii ülikoolid kui ka  täienduskoolitusasutused.
  • Koolijuhtidele pakutakse coachingu võimalust. Koolitustele saab registreeruda täienduskoolituste infosüsteemis Juhan.
  • Haridusasutuste tugispetsialistid saavad osaleda piirkondlikes kovisiooni ja supervisiooni gruppides (osalemiseks kontakteeruda piirkondliku Rajaleidja keskuse juhiga).


Haridusasutuse pidajale

  • Palume kohalikel omavalitsustel erilise tähelepanuga jälgida haridusasutuste, laste, noorte ja perede toimetulekut, et märgata ja pakkuda abi võimalike murede korral.
  • Palume pidajatel toetada ka haridus- ja noorsootööasutuste juhte. Soovitame kõigil juhtidel osaleda oma kohaliku omavalitsuse korraldatud seminaridel ja aruteludel, et jagada nii oma muret kui anda tagasisidet ja pakkuda lahendusi kolleegide muredele.
  • Noorte seas tehtud vaimse tervise uuringud näitavad, et kestvalt ebakindlas olukorras on noorte vaimne tervis varasemast märksa hapram. Seetõttu on väga oluline, et erinevate tugiteenuste kättesaadavus oleks tagatud.

6. Mõisteid

  • Mullid – rühmakooslused, mille liikmed on püsivalt samad. Selleks, et mullis oleks võimalik turvaliselt toimetada, tuleks vältida selle väliseid kontakte.
  • Lähikontaktne - inimene, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit (kokku viimase 24 h jooksul) ja lähemal kui kaks meetrit. 
  • Täielikult vaktsineeritud – inimene, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud ja kellel on kehtiv vaktsineerimistõend. Aeg, mil vaktsineerimiskuur lõpetatuks loetakse, on eri vaktsiinide puhul erinev:
    • Comirnaty – 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
    • Moderna – 14 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
    • Astra Zeneca – 15 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
    • Janssen – 14 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi.

SARS-CoV-2-test

  • PCR-test - viiruse RNA-d tuvastav test, mille negatiivne tulemus kinnitab, et inimene on koroonaviirusest vaba. PCR-testi saab teha nii ninaneelust kui kurguloputusvedelikust saadud proovimaterjalist. Mõlemal juhul on tegemist kontrollitud proovivõtuga ehk see peab toimuma meditsiinitöötaja järelevalvel.
  • Antigeeni kiirtest – annab vastuse 30 minuti jooksul ning tuvastab suure tõenäosusega nakkusohtliku inimese. Koroonaviiruse olemasolu organismis selle testiga välistada ei saa, positiivse tulemuse korral tuleb teha PCR-test.

Viimati uuendatud 18.01.2023