Eriolukorra lõpp ja haridusvaldkond: soovitused ja korduma kippuvad küsimused

Vabariigi Valitsuse korraldusega leevenevad oluliselt seni kehtinud piirangud haridusasutuste tegevusele. Leevendused kehtivad põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamisel.

Alates 1. juunist:

•  Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
•  Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist

• 2+2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
• Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta, jäävad kehtima.

Alates 1. juulist:

• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Noortelaagrid- ja malevad võivad toimuda 12. juunist.

• Ühes rühmas võib maksimaalselt olla 20 noort ning maksimaalne osalejate arv ühes vahetuses on 300 noort.

Kuidas tagada töötajate ja õppijate ohutus?

Õppijaid, õpetajaid ja teisi töötajaid võib haridusasutustesse, huvikoolidesse, huviringide toimumispaikadesse ja avatud noortekeskustesse lubada üksnes siis, kui on tagatud kõikide ohutusnõuete täitmine:

• desinfitseerimisvahendid hoonesse sisenemise ja väljumise kohas;
• tualettruumid varustada piisavas koguses kätepuhastusvahenditega ja paigaldada võimalusel jalaga avatavad prügikastid;
• käte kuivatamiseks ühekordsed paberrätikud;
• 3-4h tagant viia läbi kasutuses olevate ruumide ja pindade märgkoristus;
• tagada ruumides kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Kaitsemaskide kasutamine on koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õppijatele ja õpetajatele soovituslik. Kool koostöös koolipidajaga tagab maskide olemasolu.

Kuidas toimub põhikooli lõpetamine?

Sel õppeaastal 9. klassi lõpueksameid ei toimu. Põhikool lõpetatakse aastahinnete alusel. Lõpetajad saavad juuni keskpaigaks lõputunnistused paberil või digitaalselt. 

Sellel ja järgmisel õppeaastal ei ole loovtöö põhikooli lõpetamise tingimuseks ning põhikool on lubatud lõpetada ilma loovtööd sooritamata. Loovtööd ei pea tegema, kui õppenõukogu on olukorda hinnanud ja otsustanud, et see on eriolukorrast tulenevalt võimatu või oluliselt raskendatud. Kui õpilane siiski sooritab loovtöö, kantakse loovtöö teema põhikooli lõputunnistuse hinnetelehele.

Ka selle aasta lõpetajad said teha eesti keele teise keelena eksamit, mis on aluseks eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks. Eksami korraldas SA Innove koostöös üldhariduskoolidega. Eksam toimus 8.-10. juunil.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

Kas põhikooli lõputunnistusel võib numbrilise hinde asemel märkida arvestatud / mittearvestatud?

Eriolukorra algusest kuni selle õppeaasta lõpuni võib õpilasi hinnata kirjeldavate sõnaliste hinnangutega, mida ei pea teisendama numbrilisteks hinneteks. Lõputunnistusele pannakse üldjuhul siiski viiepallisüsteemis hinded. Kui aga koolis on eriolukorra ajal jooksvalt kasutatud sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole õppenõukogu otsusel võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib sel õppeaastal ka lõputunnistusel kasutada „arvestatud/mittearvestatud“.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

Kas eriolukord mõjutab suvevaheaega?

Kuna õppetöö toimus, siis praeguses olukorras ei mõjuta õppevormi muutus vaheaegade toimumist. Koolil on õigus kehtestada ministri määrusest erinevad vaheajad vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.  

Kas õpilased saavad sel aastal lõputunnistuse?

Õpilased saavad lõputunnistuse, kus tulemused võivad kooli otsusel olla nii numbrilised kui arvestatud/mittearvestatud. See, kuidas õpilase edasijõudmist täpselt hinnatakse, on kooli otsustada ja määratakse kooli õppekavas.

Kui õpilastel on eelnevatel trimestritel mitterahuldavad hinded, kas võib teha ka täiendavat õppetööd pärast 10. juunit?

Põhikooli riikliku õppekava § 22 lõike 9 alusel peaks täiendav õppetöö toimuma pärast viimase õppeveerandi lõppu. Õppenõukogu otsustab täiendavale õppetööle jätmise. Õpilase õpiedutusele peab koolis reageerima kohe ja korraldama tema toetamise õpitulemuste saavutamiseks probleemide ilmnemisel, seega ei tohiks kevadel õppeperioodi järel olla palju neid õpilasi, kes vajavad täiendavat õppetööd õppeperioodi järel. Õppeaastaks kavandatud õppe-eesmärgid peavad olema saavutatud õppeperioodi lõpuks. Kui seda õppeperioodi jooksul ei suudeta teha, saab kasutada täiendava õppetöö võimalust.

Millal selguvad gümnaasiumi riigieksamite tulemused?

Riigieksamitulemused selguvad hiljemalt 30. juunil.

Käesoleva õppeaasta kevadest on põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatel võimalus saada lõpudokumenditest ka digitaalne väljavõte portaalis www.edu.ee.

Sel õppeaastal toimusid  riigieksamid eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja matemaatikas ning võimalik on sooritada ka üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest:
1. Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);
2. Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel);
3. тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel);
4. Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).

Riigieksamid leidsid aset mai lõpus ja juuni alguses, järgides sel ajal riigis kehtivaid reegleid:

• Eesti keel (kirjalik) – 29. mai 2020
• Eesti keel teise keelena (kirjalik) – 1. juuni 2020
• Eesti keel teise keelena (suuline) – 1.-3. juuni 2020
• Matemaatika (kirjalik) – 5. juuni 2020

Kes mais-juunis mõjuval põhjusel riigieksamil osaleda ei saanud või soovib oma suviseid tulemusi parandada, saab osaleda järgmise õppeaasta esimeses pooles toimuval lisaeksamil.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.'

Millal toimuvad rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamid?

• Saksa keel – Goethe Zertifikat B1- ja B2-tase (kirjalik ja suuline eksam): 8.–11. juuni 2020. a
• Cambridge Assessment English C1 Advanced (suuline eksam): 12. juuni –22. juuni 2020. a
• Cambridge Assessment English C1 Advanced (kirjalik ja suuline eksam): 20. juuni 2020. a
• Prantsuse keel – DELF B1- ja B2-tase (kirjalik ja suuline eksam): 3. august 2020. a
• Prantsuse keel – DELF B1- ja B2-tase (suuline eksam): 3.–7. august 2020. a
• Vene keel – ТРКИ B1- ja B2-tase (kirjalik ja suuline eksam): 10. –14. august 2020. a
• Vene keel – ТРКИ B1- ja B2-tase (suuline eksam): 11. - 14. august 2020. a

Millal toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamid?

Ministeeriumitele, koolijuhtide ja õpetajate ühendustele kooskõlastamiseks saadetud ministri määruse eelnõu alusel toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamid 2020/2021. õppeaasta esimesel poolaastal järgmiselt:
1)   eesti keel (kirjalik) – 10. oktoober 2020. a;
2)   B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 11. oktoober 2020. a;
3)   B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 11. –13. oktoober 2020. a;
4)   inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 26. september 2020. a;
5)   inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 26. september –2. oktoober 2020. a;
6)   matemaatika (kirjalik) – 17. oktoober 2020. a.

Gümnaasiumi- või kutseõppeasutuse õpilased saavad lisaeksamile registreeruda Eksamite Infosüsteemi kaudu. (www.eis.ee)
Lisaeksamile saab registreeruda 6. juunist kuni 17. juulini 2020. a.

Lisaeksamitele saavad registreeruda kõik 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel  gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.
1. septembril 2020. aastal gümnaasiumis 11. ja 12. klassis õppivad õpilased teevad korralised riigieksamid 2020/2021. õppeaasta kevadel.

Lisainfo: innove@innove.ee

Kas ma võin gümnaasiumis teha ka ainult ühe eksami?

Jah, abiturient otsustab, kas soovib teha mitu või vaid ühe eksami.

Kuidas tagatakse riigieksamitel osalejate turvalisus?

Riigieksamite ja kutseeksamite läbiviimiseks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitsemaskid õppijatele ja läbiviivatele töötajatele, kummikindad seda vajavatele töötajatele, käte desinfitseerimisvahendid eksamiruumis) tagab eksami korraldaja SA Innove.

Eksamiruumide ja selle läbiviimiseks vajalike teiste ruumide turvalisuse ja ohutuse tagab kool.

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö?

Sellel ja järgmisel õppeaastal ei ole õpilasuurimus või praktiline töö gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ning gümnaasium on lubatud lõpetada ilma õpilasuurimust või praktilist tööd sooritamata. Õpilasuurimust või praktilist tööd ei pea tegema, kui õppenõukogu on olukorda hinnanud ja otsustanud, et see on eriolukorrast tulenevalt võimatu või oluliselt raskendatud. Kui õpilane õpilasuurimuse või praktilise töö siiski teeb, kantakse see ka gümnaasiumi lõputunnistusele.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

Kas koolieksam saab olla kohustuslik, kui kool nii otsustab? Mis saab, kui õpilane seda ei tee?

Lõpetamise tingimused määrab seadusemuudatusest tulenevalt sel õppeaastal Vabariigi Valitsus ning koolieksam ei ole tänavu kooli lõpetamise tingimus. Seda kool muuta ei saa.
Küll aga on koolieksam üks osa õppekavast ja kui kool on otsustanud, et eriolukord koolieksami sooritamist ei takista, tuleb see siiski teha. Kui õpilane jätab koolieksami sooritamata, kuigi see oli võimalik, ei jää tal kool lõpetamata, kuid hinnetelehele tuleb selle kohta märge „Jättis sooritamata“. See on sisendiks ka järgmisele õppeasutusele, kus lõpetaja õppima asub.

Kas gümnaasiumi lõputunnistusel võib numbrilise hinde asemel märkida arvestatud/mittearvestatud?

Eriolukorra algusest kuni 2019/2020 õppeaasta lõpuni võib kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemi. Kursusehinded pannakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Juhul, kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole õppenõukogu otsusel võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindeks panna „arvestatud/mittearvestatud“. Sama kehtib lõputunnistusele kantavate kooliastmehinnete puhul.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

Millal jõuavad koolidesse gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plangid?

Gümnaasiumide lõpudokumentide plangid ja medalid saadi kätte koos eesti keele riigieksami või eesti keel teise keelena riigieksami materjalidega SA Innove määratud kohast.

Lisaküsimused: Maarja-Liisa Kütt, 735 0525, e-post: maarja-liisa.kytt@innove.ee

Kuidas märgitakse õpilasraamatus ja EHISes loovtöö / uurimusliku / praktilise töö sooritamata jätmine?

Kui õpilane jättis töö sooritamata, ehkki see oleks olnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge “Jättis sooritamata“ (lühend  õpilasraamatus „JS“). Kui õpilane ei sooritanud tööd, sest see polnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend õpilasraamatus „EO“). Töö pealkirja nende valikute korral ei märgita.

Kuidas märgitakse õpilasraamatus ja EHISes gümnaasiumi lõpueksami sooritamata jätmine?

Gümnaasiumi lõpueksami hindamisel on võimalik kasutada märget “Jättis sooritamata“ (õpilasraamatusse märgitakse lühend „JS“) või „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend „EO“).
 

Kas aastahindeks saab panna "Arvestatud" ja "Mittearvestatud"?

Põhikoolis ja gümnaasiumis on aastahindena võimalik ka kohustuslike õppeainete puhul märkida „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“ (lühendid õpilasraamatus „A“ ja „MA“)
 

Kuidas märgitakse gümnaasiumi koolieksam?

Gümnaasiumi koolieksamite puhul on samuti hinde märkimiseks valikus „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“.

Kuidas kantakse sel aastal lõpueksamid põhikooli lõputunnistuse hinnetelehele?

Kuna sel aastal põhikooli lõpetamiseks eksameid läbi ei viida, siis mingit infot lõputunnistusele eksamite kohta ei kanta. Lõputunnistuse hinnetelehe vormistamisel EHISes ei kanta mallile lõpueksameid. Kui kasutatakse varasema aasta malli, siis info eksamite kohta kustutatakse. Õpilasraamatusse tehakse kanne: põhikooli lõpueksameid 2019/2020 õppeaastal ei sooritatud eriolukorra tõttu. Alus Vabariigi Valitsuse 06.01.2010.a. määruse nr5 § 251 lõige 2 ja 4.

Kuidas kontrollitakse läbitud teemasid HEV-õpilaste puhul? Kuidas käib hindamine? Kuidas arvestatakse puudumisi? Kuidas kindlustada, et õpilased ei jääks õppekavast maha?

HEV õpilaste õppetöö korraldus ei erine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatust, mille kohaselt õppetegevus viiakse läbi distantsilt. Õppetöö üksikasjalikud tingimused (sh hindamise) korraldab kool. Puudumisi tavapärasel viisil ei märgita. Õppetöös edenemine on samuti kooli ja õpetajate poolt korraldatav ning hästi korraldatud distantsõppe puhul ei teki mahajäämist õppekavas sätestatust.

Rajaleidja keskused on valmis toetama kõiki koole ja õpetajaid erivajadustega lastele koduõppe, kaugõppe korraldamisel.

Erivajadustega laste vanemate ja lastega tegelevate haridustöötajate toetamiseks on loodud Facebooki grupp „Kodune kaugõpe HEV lastele“. Grupis jagatakse häid soovitusi edukaks distantsõppeks.

Erivajadusega lapse vanema erakorraline toetus

Erivajadusega lapse vanema toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti veebist. 

Kuidas korraldada lasteaia lõpupidusid ja koolide lõpuaktusi?

Lõpuürituste korraldamisel tuleb arvestada üldiselt kehtivate piirangutega ning vajadusega viiruse levikut takistada. Lõpetamisi saab korraldada paindlikult, hajutatult (näiteks klasside või rühmade kaupa) soovitatavalt vabas õhus ja kitsas pereringis, samuti saab kasutada erinevaid nutikaid lahendusi. 

Alates 1. juunist kehtivad piirangud:

• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist 

• 2+2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.

• Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta, jäävad kehtima.

Alates 1. juulist kehtivad piirangud:

• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.. 

Kas ja millal toimuvad gümnaasiumide sisseastumiskatsed?

Põhikooli lõpetajatele väljastatakse lõputunnistused juuni keskpaigaks. Gümnaasiumidesse sisseastumiskatseid võib korraldada alates 15. maist distantsilt või väikestes gruppides nii, et õpilased on hajutatud koolimaja erinevatesse ruumidesse. Kas, kuidas ja millal täpselt toimuvad gümnaasiumide sisseastumiskatsed, on neid korraldava(te) kooli(de) otsustada. Täpsema infot jagavad koolid.

Millal ja kuidas toimub sisseastumine kutsekoolidesse?

Kõige täpsemat infot kooli vastuvõtmise kohta saab küsida konkreetsest koolist.

Millal ja kuidas toimuvad sisseastumiskatsed kõrgkoolidesse?

Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse lõputunnistused esimesel võimalusel pärast riigieksamitulemuste teatavaks saamist. Vastuvõtu täpse korralduse otsustab iga kõrgkool ise.

Millal ja kuidas toimub sisseastumine huvikoolidesse, spordikoolidesse või huviringidesse?

Sisseastumiste ja vastuvõttude korraldamine on huvikoolide ja ringide enda otsustada. Kõige täpsemat infot vastuvõtmise kohta saab küsida konkreetsest koolist või ringi korraldajalt.

Kas kutseeksami sooritamine on kas sel aastal kutseõppeasutuse lõpetamise eeldus?

Kriisiolukorras ei pea ministeerium otstarbekaks muuta nii põhimõttelist otsust, nagu kutseõppe lõpetamine kutseeksamiga. Kutseandjad on paindlikud ja koostöövalmis, et leida võimalusi kutseeksamite korraldamiseks käesoleval aastal ja edaspidi, arvestades parajasti kehtivate piirangutega.

Kuna kutseeksamid lükati eriolukorra ajal edasi, siis mis saab kutsekooli lõpetamisest?

Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud, lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestus, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei olnud võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit. Seega on võimalik, et lükkub edasi ka kutseõppe lõpetamine.

Miks ei saa lõpetada kutsekooli ilma praktikata sarnaselt põhikooli eksamite ära jätmisele?

Kutseõppe lõpetajatelt oodatakse eelkõige praktilisi oskusi. Praktika ja praktiliste tööde ära jätmine kutsekooli lõpetamisel ei ole põhjendatud, kuna tööturul on vaja praktiliste oskustega töötajaid.

Kas kutsekeskhariduse õppe lõpetaja peab sooritama eesti keel teise keelena eksami?

Käesoleval õppeaastal ei kohaldata eriolukorrast tingituna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud gümnaasiumi lõpetamise tingimusi (sh riigieksameid) ning kutsekeskhariduse õppe lõpetaja ei pea sooritama eesti keel teise keelena eksamit.

Kutseõppeasutuse seadus võimaldab ka tavaolukorras eesti keel teise keelena riigieksami asemel sooritada kutseeksami või erialase lõpueksami eesti keeles.

Kuidas korraldada toitlustamine õpilaskodus viibivatele õpilastele?

Selleks, et vähendada õpilaste vajadust minna õpilaskodust välja (poes käimine, avalikud söögikohad vm), tuleb õpilaskodus elavale õpilasele tagada vähemalt soe koolilõuna (kutseõppurid). Kui õpilane on alaealine, peavad olema korraldatud kõik söögikorrad.

Kuidas on korraldatud praegustes oludes kutseõppeasutuste töö?

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist

• 2+2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
• Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta, jäävad kehtima.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

 

Kutseõppe korraldus on väga paindlik, nii õpilaste vastuvõtmine kui ka kooli lõpetamine toimub aastaringselt. Seetõttu lähtuvad koolid õppetöö korraldamisel alates 15. maist (mil lubati osaline distantsõpe) iga konkreetse õpperühma õppekava läbimise seisust ja õppetöö, praktika ning kutseeksami korraldamise võimalustest.  Soovitame kasutatada maksimaalselt distantsõppe võimalusi.

Koolihoonetes õppe korraldamisel välditakse tegevuste ja liikumisteede ristumisi, järgides ohutusnõudeid. Õppetegevus hajutatakse nii ruumide kui ka tundide aegade osas, vältides suurte gruppide kontakte.

Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

Praktika välismaal sõltub COVID-19 aegsetest piirangutest nii Eestis kui sihtriikides. Välisriikides praktika jätkumine sõltub muuhulgas sihtriigi otsusest piiriülene liiklus taastada ning ka vastu võtvate organisatsioonide ja asutuste valmidusest praktikaga alustada või jätkata.

Mida peavad tegema õpilased, kes elavad õpilaskodus / ühiselamus?

Kontaktõppe osalisel taastumisel on ühiselamutes majutumine võimalik sellel hetkel kehtivate piirangute järgmisel. Täpsem info juhises Õppetöö korraldamine siseruumides alates 15. maist COVID- 19 perioodil.

Eriolukorra ajal ei toimunud paljudel õppekavadel teoreetilist õppetööd ja praktikat ning koolid soovivad korraldada suvel õppetööd ja praktikat, et tagasi võita kaotatud aeg. Kas ja kuidas tohib suvel õppetööd läbi viia?

Õppetöö jätkamine suvisel ajal annab õppijatele võimaluse võimalikult kiiresti õpingud lõpetada ja tööturule siirduda. Samuti lihtsustab paindlik õppekorraldus praktikakohtade leidmist ettevõtetes ega tekita koolidele täiendavat koormust sügiseseks õppeperioodiks.

Igal kutsekoolil on õigus otsustada, millal toimub õppetöö ja millal on koolivaheaeg pidades silmas kutseõppeasutuse seaduse §27 sätestatut (õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil ning et õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega).

Seega reguleeritakse õppekorraldust kooli tasandil ja kutseõppeasutusel on õigus oma regulatsioonides muudatusi teha ja õppetööd ka suvel korraldada.

Kui õpilane ei ole nõus kooli poolt kehtestatud õppeperioodi ajal õppetöös osalema, on tal võimalus jääda akadeemilisele puhkusele.

Kujunenud olukorras soovitame kutseõppeasutustel:

• Kutsekeskhariduse õppekavadel ja alla 20-aastaste õpilaste puhul (nt haridusliku erivajadusega õpilased) korraldada õppetööd 2020.a suvel vaid eelneval kokkuleppel õpetajate, õpilaste ja lastevanematega.
• Täiskasvanud õppijate puhul korraldada võimalusel õppetööd ja praktikat suvel.

Kas kutseõppe nominaalaega on võimalik pikendada?

Jah, nominaalaja pikendamise võimalus Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on loodud pidades silmas eeskätt kutseõppe lõpetajaid, kelle õppeaeg eriolukorrast tulenevalt ei saa lõppeda nominaalaja sees.

Kas on ära määratud, millal on viimane aeg teha õppetöö pikendus EHISes?

Ei, aga kindlasti enne nominaalaja lõppemise tähtaega. Nominaalaega ei saa pikendada, kui see on juba lõppenud.

Kui õpilane on läbinud kogu õppekava ja sooritab kutseeksami augusti lõpus, kas siis õppetöö pikendust tegema ei pea, sest õppeaasta lõppeb 31.08.2020 ja ravikindlustus kehtib õpilasele peale lõpetamist kolm kuud?

Õppe pikendamine ei ole seotud õppeaasta kestusega, vaid iga  konkreetse õppija õppeajaga, mida saab vaadata EHISest ja mis sõltub õppekava nominaalkestusest. Nominaalajal lõpetanute puhul kehtib kindlustuskaitse kolm kuud. Kui aga nominaalaeg ületatakse, siis üks kuu peale õppe lõpetamist. Kui nominaalaega on pikendatud, kehtib kindlustuskaitse kolm kuud pärast lõpetamist.

Juhul, kui mõnel õppekaval õppivad õpilased sooritavad eksami oktoobris, tuleb määrata õppetöö pikendus. Kui õpilane lõpetab oktoobris, kas ravikindlustus lõpeb lõpetamisele järgneval kuul?

Kuna kutseeksam on kooli lõpetamise eeltingimus, siis jah, nende puhul, kelle õppe nominaalaeg lõpeb augustiga,  on vajalik enne nominaalaja lõppu õpet pikendada. Kui nominaalaeg on EHISes pikendatud, kehtib kindlustuskaitse samuti kolm kuud pärast lõpetamist.

Kui õpilasele on määratud eksamiaeg, nt augustis ja ta sel ajal eksamit ei soorita, kas pärast sooritamata jäänud eksamit saab veel õppeaega pikendada?

Õppeaja pikendamine ei ole seotud eksami sooritamise/mittesooritamisega, vaid õppekava nominaalkestuse lõppemise kuupäevaga. Et praeguse regulatsiooni kohaselt on õpilasel võimalik sooritada järeleksamina ka erialane lõpueksam koolis, siis see võib mahtuda õppe nominaalaja sisse ja mingit pikendust täiendavalt vaja ei olegi. Kui nominaalaeg saab läbi enne eksami sooritamist, tuleb õpinguid pikendada.

Kas õpilane on kohustatud maksma eriolukorra ajal või distantsõppeperioodil õpilaskodu/ühiselamu üüri?

See sõltub (üli)õpilase ja õppeasutuse või teenusepakkuja vahel sõlmitud lepingu tingimustest. Kui teenusepakkuja võimaldab ühiselamus elamist, siis ei ole alust keelduda üüri maksmisest. Koolid on eriolukorra ajal ka õpilaskodude tasusid alandanud. Õppijal on majanduslike raskuste korral võimalus samuti pöörduda kooli poole õpilaskodu lepingutingimuste muutmiseks ja/või toetuse saamiseks.

Kuidas on kõrgkoolides ja ülikoolides korraldatud eksamite, kursusetöödega, hindamise, praktika ja lõpetamisega seotud küsimused?

Kõrgkoolid ja ülikoolid peavad eksamite, praktikate ja lõpetamise korraldamisel lähtuma kehtestatud piirangutest. Teisi hindamisega seotud küsimusi reguleerib õppeasutuse hindamisjuhend. Kõige täpsemat infot õppekorralduse kohta oskavad anda kõrg- ja ülikoolid.

Kuidas on korraldatud ülikoolide töö?

Soovitame õppeaasta lõpuni kasutatada maksimaalselt distantsõppe võimalusi. 

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist:

• 2+2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
• Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta, jäävad kehtima.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.
 

Piirangud ei puuduta ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamist.

Ülikoolid on õppe korraldamisel autonoomsed. Soovitame Teil konkreetsete küsimuste ja probleemidega pöörduda otse õppejõu, vajadusel programmijuhi ja/või õppeosakonna poole.

Kas õpilane on kohustatud maksma eriolukorra ajal või distantsõppeperioodil õpilaskodu/ühiselamu üüri?

See sõltub (üli)õpilase ja õppeasutuse või teenusepakkuja vahel sõlmitud lepingu tingimustest. Kui teenusepakkuja võimaldab ühiselamus elamist, siis ei ole alust keelduda üüri maksmisest.

Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus sel õppeaastal?

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, siis vajadusel väljastame kõigile soovijatele konkreetsele ülikoolile suunatud infokirja, kus selgitame, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha. Sellekohase soovi palume saata pille.koiv@hm.ee. 

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikool pandi kinni. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule ning eriolukorras sõltub tasumine ülikoolipoolsetest otsustest või eraldi kokkulepetest. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses eriolukorraga peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud Teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.

Kas Eesti riik saab mind kuidagi toetada õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.

Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda VÕTA raames.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide projekte puudutavates küsimustes palume jälgida informatsiooni sihtasutus Archimedese veebilehel või pöörduda oma lepingujärse kontaktisiku poole sihtasutuses. 

Kas H2020 projektid lähevad edasi?

Projektid jätkuvad, kui pole teada antud teisiti.

• Info edasi lükkuvate või tühistatud ürituste ja taotlusvoorude kohta ETAgi H2020 lehel
• ETAGi COVID-19 uudiskiri

Kas force majeure kohaldub?

Force majeure klausli kasutamine on sätestatud H2020 mudellepingu artiklis 51. Kulud kaetakse, kui need vastavad H2020 mudellepingu artiklis 6 sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Näiteks kui kohtumine/üritus jääb erakorraliste ja ettenägematute asjaolude (force majeure) tõttu ära, saab reisi- ja majutuskulud siiski katta H2020 meetmest, kui toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, seda isegi juhul kui toetusesaaja ei reisinud ega osalenud kohtumisel/üritusel. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb tegevuse läbiviimiseks kanda täiendavaid kulusid, on need kulud toetuskõlblikud, kui need on tegevuse läbiviimiseks vajalikud (nt tühistatud konverents korraldatakse hiljem).

Projekti toetussummat siiski suurendada ei saa.

Erakorralise või ettenägematu olukorra tekkimisel peavad toetusesaajad viivitamata võtma ühendust rahastamisasutusega, kes uurib juhtumispõhiselt force majeure eeskirjade võimalikku rakendamist. Lisaks peavad toetusesaajad tegema kõik võimaliku, et piirata ettenägematutest asjaoludest tekkivat kahju (nt püüdma tühistada lennupiletid, taotlema tühistatud lennu eest hüvitist kindlustuselt jne).

Kas huvikoolides saavad toimuma eksamid või toimub huvikooli lõpetamine jooksvate hinnete alusel?

Eksamite ja arvestuste sooritus huvikoolides on huvikoolide enda otsustada.

Kas huviringide korraldamine, huvihariduse andmine ja huvitegevus on lubatud ja mis tingimustel?

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist:
• 2+2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
• Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta, jäävad kehtima.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Iga huvikooli ja huviringi otsustada on, kas jätkatakse distantsõppega või minnakse üle kontaktõppele.

Millised nõuded on kontaktõppe taastumisel õppevahendite kasutamisele?

Õpilased kasutavad võimalusel isiklikke õppevahendeid. Kui kool jagab ise õppevahendid, peab olema kooli poolt tagatud nende eelnev puhastus/desinfitseerimine vastavalt ohutusnõuetele.

Mida teha, kui huvikool ei soovi õpilast vastu võtta?

Koolil on õigus ja kohustus haigusnähtudega õpilasi kooli mitte vastu võtta.

Kas ja kuidas tohib korraldada sporditegevusi ja -treeninguid?

Kõige täpsema info, sh juhised sporditegevuste korraldamiseks leiate Kultuuriministeeriumi veebist.

Minu lapse huvikoolis jätkub õppetöö, kuid eriolukorrast tingituna (palga vähenemine, töö kaotus, muud asjaolud) ei ole mul võimalik selle eest enam maksta. Mida teha?

Soovitame pöörduda lahenduse leidmiseks kohaliku omavalitsuse poole. Kohalikele omavalitsustele mõeldud riigipoolne täiendav huvihariduse ja huvitegevuse toetus võimaldab kompenseerida ka noorte osalustasusid.

Millal võivad alustada noortelaagrid ja noortemalevad?

Alates 12. juunist

Kui palju võib ühes rühmas või vahetuses noori osaleda?

Ühes rühmas võib maksimaalselt olla 20 noort ning maksimaalne osalejate arv ühes vahetuses on 300 noort.

Kuidas tagada see, et laagrisse või malevasse ei satuks haigestunud inimene?

Noored või töötajad, kellel esinevad haigusnähud, laagrisse või malevasse minna ei tohi. Kui noor või töötaja on viimase 14 päeva jooksul kokku puutunud kellegagi, kellel on Covid-19 (või sellele sarnased) sümptomid, ei tohi ta laagrisse või malevasse minna.

Kas laagrite ja malevate töötajad ning osalejad peavad kandma maski?

Maski kandmine ei ole kohustuslik.

Mida tuleb arvestada laagrite ja malevate korraldamisel?

Laagrites ja malevates ei tohi osaleda ega nende toimumiskohtades viibida haigussümptomitega inimesed. Igapäevaselt tuleb pesta ja desinfitseerida ruumid, tööpinnad ja esemed ning tuulutada ruumid. Osalejaid ja töötajaid tuleb informeerida ja juhendada üldhügieeni nõuete täitmisest ning seda kontrollida. Samuti tuleb tagada võimalused kätepesuks ja desinfitseerimiseks.

Kuidas korraldada majutus ja toitlustamine?

Võimalusel tuleb paigutada erinevate rühmade noored eraldi hoonetesse või majutusruumidesse. 

Toitlustamisel tuleb järgida tavapäraseid toidukäitlemise nõudeid. 

Kuidas tagada laagris või malevas üldist hügieeni?

Käte pesemine peab olema korraldatud nii enne kui peale programmilisi tegevusi, malevas nii enne kui peale tööd.

Kui tihti tuleb laagri või maleva ruumides desinfitseerimist läbi viia?

Iga laagri või maleva korraldaja töötab ise Terviseameti soovitustest lähtuvalt välja korra, mille alusel desinfitseerimist läbi viia. Soovitused leiate siit.

Kas malevas või laagris osalevad noored võivad omavahel asju vahetada või üksteisele laenata?

Ei tohi. Igaühel peavad olema kaasas oma isiklikud asjad, et vältida võimalikku viiruse kandumist asjade vahetamise või laenamise teel. Palume korraldajatel panna vanematele südamele, et nad annaksid noortele kõik vajalikud asjad kaasa, mida laagris või malevas vaja võib minna. Igal noorel peaks olema kindlasti oma joogipudel, mida ta kellelegi teisele ei laena või ei vaheta.

Kas laagri või maleva korraldaja võib kontrollida osalejate tervist?

Laagri või maleva korraldaja võib nii osalejate kehatemperatuuri kui ka teisi haigussümptomeid kontrollida nii laagrisse/malevasse vastu võtmisel kui ka seal viibimise ajal. Juhul, kui osalejatel või töötajatel ilmnevad haigussümptomid, tuleb isik isoleerida ning vajadusel korraldada töö ringi. Korraldaja on kohustatud läbi mõtlema ja koostama tegevuskava juhuks, kui ilmnevad haigussümptomid.

Kas võivad toimuda malevate kokkutulekud?

Noortemalevate kokkutulekud võivad toimuda täismahus alates 1.09 juhul, kui olukord seda lubab. Erinevate malevarühmade kohtumised (kuni 200 noort) on lubatud alates 1.07.

Kui palju inimesi võib noortekeskuses korraga olla?

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Soovitame noori teavitada sellest, et noortekeskuses korraga viibivate inimeste arv on piiratud.

Kuidas vältida olukorda, kus noored tulevad ette teatamata noortekeskusesse?

Noortekeskuse noorsootöötajad peavad noori ja vanemaid teavitama tingimustest, mida noortekeskus on seadnud selleks, et kontrollida noortekeskuses viibivate noorte arvu ja ohutusnõuetele vastamist. Soovitame kasutada noortele aegade broneerimist viisina, kuidas ohutusnõudeid täita.

Mis saab siis, kui noortekeskuses pole võimalik ohutusnõudeid täita?

Kui noortekeskusel pole võimalik vajalikke ohutusnõudeid täita, ei saa noortekeskus kontaktnoorsootööd pakkuda ja peab jätkama mobiilse/digitaalse noorsootööga. Kui nõudeid on võimalik täita välitingimustes, võib noortekeskus ka vaid oma väliterritooriumil tegevusi noortele pakkuda.

Mida teha, kui noorsootöötaja või noor kuulub riskigruppi?

Noortekeskus peab minimeerima riskirühmadesse kuuluvate isikute kokkupuutumist noorte ja teiste töötajatega. Kui pole äärmiselt vajalik, soovitame riskigruppi kuuluvatel noorsootöötajatel ja noortel mitte kontaktnoorsootöös osaleda. Tööl viibides on riskigrupis noorsootöötajale soovituslik tagada kaitsemaskide kasutamine. Noortekeskuse isikukaitsevahenditega varustatuse tagab kohalik omavalitsus.

Mida teha, kui hiljuti keskuses viibinud isikul kinnitatakse COVID-19 viirus?

COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema noortekeskuse, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud noor või noorsootöötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne). Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimise soovitused leiate siit. Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi. Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb hoone sulgeda 72 tunniks. Avatud noortekeskuste ruumid on suletud, aga noorsootöö jätkub –  tegevused toimuvad erinevaid virtuaalseid võimalusi kasutades.

Kuidas teada, et noore pere ei ole kokku puutunud haigestunuga?

Noorsootöötajatel tuleb noore ja tema vanematega suheldes saada vastav kinnitus. Kui on alust arvata, et noor on olnud kontaktne haigestunuga, on noorsootöötajal õigus paluda noorel noortekeskuse kontaktegevuses mitte osaleda.

Kuidas on pärast eriolukorra lõppu korraldatud lasteaedade töö?

Lasteaia ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab jätkuvalt pidaja. Kohalik omavalitsus peab vanemate soovil tagama kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia lasteaias. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

Lasteasutustes peab vältima ürituste ja külastuste korraldamist. Lasteasutuse lõpupeod saavad toimuda piiratud tingimusel võimalikult väikese osalejate arvuga (nt rühma kaupa, piiratud lähedaste arvuga vm), kui on tagatud kõikide eelpool nimetatud tervisekaitsenõuete täitmine, soovitavalt vabas õhus.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab lasteasutus koostöös lasteasutuse pidajaga.

Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb järgida laste ja lasteaia töötajate tervise kaitse eesmärgil. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

• Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga 

• Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil  

Kas nüüd võivad kõik lapsed lasteaeda minna?

Lasteaiateenus peab olema tagatud kõigile soovijatele, kuid soovitame kõigil lastevanematel, kellel see on võimalik, jätta endiselt lapsed koju. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega isik ära saata. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigussümptomite tuvastamisel olla tähelepanelik.

Kui palju lapsi võib ühes rühmas koos olla?

Terviseameti hinnangul võib vajadusel taastada tavapärase lasteaia rühmade koosseisu. Tuleb aga silmas pidada, et kui peaks taas toimuma järsk haigestumuse juurdekasv, võivad reeglid muutuda. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla.

Kui lasteaias on liitrühmad (nt nooremate ja vanemate laste liitrühmad), siis peavad liidetud olema kogu aeg ühe ja sama rühma lapsed, et laste lähikontaktsete ring oleks võimalikult muutumatu.

Kas lasteaias peab järgima 2+2 või hajutamise reeglit?

Alates 19. juunist kehtib 2+2 reegli asemel inimeste hajutamise nõue, ent see ei kehti lasteaedades, sest tegevuse iseloomu tõttu poleks see võimalik. 

Kas lasteaialapsed ja õpetajad peavad kandma maski?

Terviseamet on seisukohal, et maski kandmine lasteaias ei ole vajalik. Sellegipoolest, kui maski kandmine pakub töötajale turvatunnet, siis on tal õigus töökeskkonnas maski kanda.
 

Kas lasteaias tohivad toimuda üritused?

Lasteasutustes peab vältima ürituste ja külastuste korraldamist. Lasteasutuse lõpupeod saavad toimuda piiratud tingimusel võimalikult väikese osalejate arvuga (nt rühma kaupa, piiratud lähedaste arvuga vm), kui on tagatud kõikide eelpool nimetatud tervisekaitsenõuete täitmine, soovitavalt vabas õhus.

Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleb vältida.

Kas tohib korraldada õppetegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed?

Õppe- ja muid tegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed (nt ühised laulu või tantsutunnid) tuleb vältida. Tegevusi tuleb korraldada rühmade kaupa.

Kas tohib korraldada lasteaia töö üksnes valverühmades?

Juhul, kui lasteaiateenuse vajadus piirkonnas on kinnitatult väike, kõigile lasteaiateenuse soovijatele on teenus tagatud ning lasteaia pidaja koos hoolekoguga nii otsustab, võib töö korraldada ka valverühmades. Oluline on, et rühmade koosseis püsiks võimalikult muutumatuna.

Kas perioodi eest, mil lasteaed teenust ei pakkunud või teenust ei kasutatud, tuleb tasuda kohatasu?

Munitsipaallasteaia puhul teeb otsuse kohalik omavalitsus. Erahoiu puhul sõltub kohatasu rakendamine erahoiu, lapsevanema ja vastava kohaliku omavalitsuse, kus piirkonnas lastehoid tegutseb, kokkuleppest.

Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?

Laste arengu hindamine toimub lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast kogu õppeaasta vältel. Koolivalmiduskaardid saavad õpetajad vormistada, tuginedes kogutud lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele. Vajadusel on võimalik korraldada individuaalseid arenguvestlusi lastevanemate ja lastega.

Koolivalmiduskaartide väljastamiseks kasutatavad paljud lasteaiad elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).

Millised reeglid kehtivad täienduskoolituste ja täiskasvanuhariduse pakkumisele?

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist:
• 2+2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
• Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta, jäävad kehtima.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Kontaktset õppetööd korraldades tuleb vältida gruppide samaaegselt kohtumist ristkasutatavates ruumides (näiteks koridorides, kohvinurgas jne). Kindlasti tuleb lähtuda Terviseameti poolt kehtestatud nõuetest.  

Kindlasti ei tohiks osaleda need, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga. Soovitame mitte alustada kontaktõpet ka riskirühma kuuluvate isikutega.

Juhtige osalejate ja töötajate tähelepanu viiruse levikut ennetavatele meetmetele. Mõelge nii osalejate kui juhendajate tervisele ja heaolule. Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitused õppe korraldamiseks täienduskoolitusasutustes leiab siit. 

Kas autokoolis võib õpe jätkuda?

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse otsusest on alates 7. maist lubatud autokoolidel korraldada mootorsõidukijuhi, autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi sõiduõpet, kui selle läbiviimisel järgitakse eritingimusi.*

19. juunist alates võib autos viibida rohkem inimesi kui üksnes õpetaja ja õpilane.

Masinas peab olema käte desinfitseerimise vahend. Pärast igat sõidutundi peab sõiduõppe korraldaja puhastama need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Soovi korral saavad õpilane ja õpetaja kanda sõiduõppe ajal isikukaitsevahendit, näiteks kaitsemaski või visiiri.

*Välja arvatud, kui mootorsõidukijuhi, autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust ning alarmsõidukijuhi koolitust antakse kaitseväelasele või kui alarmsõidukijuhi koolitust antakse politseiametnikule, päästeteenistujale, abipolitseinikule ja vabatahtlikule päästjale.

Kas õppijad ja koolitajad peavad õppetöö ajal kandma maske? Kes tagab isikukaitsevahendid?

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Lähtuda tuleb eriolukorra tingimustest ja Terviseameti nõuetest. Koostöös õppijatega tuleb tagada kehtestatud tervisekaitsereeglite täitmine ning kui see ei ole võimalik, siis korraldada õpe e-õppena. Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh tagada desovahendid, tuulutada ruume, desinfitseerida pindasid ja hoida soovituslikku distantsi. Minimeerida tuleb riskirühmadesse kuuluvate inimeste kokkupuutumist teiste õppijatega.

Õpin täiskasvanute täiendkoolitusasutuse kursusel, seoses kriisiga jäid õpingud pooleli. Millised on minu õigused makstud õppetasu tagasi saamisel?

Kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei ole pakkunud distantsõpet, tuleks esmalt ühendust võtta koolitusasutusega. Oluline on vaadata üle sõlmitud koolitusleping, mida mõlemad osapooled peavad järgima. Lisaks tuleks tutvuda ka õppekorralduse alustega, mis reguleerivad muuhulgas õppetasu maksmise ning tagastamise korda. Juhul, kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei täida sõlmitud koolituslepingut ega vii õpet läbi, on õppijal õigus leping koolituslepingus sätestatud tingimustel üles öelda.