Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: soovitused ja korduma kippuvad küsimused

• Praktilised juhised laagrite ja malevate korraldamiseks COVID-19 nakkuse leviku perioodil (20.07)
• Juhendmaterjal noorte toevajaduse märkamiseks ja sekkumiseks laagri- ja malevakasvatajale

Kui palju võib ühes rühmas või vahetuses noori osaleda?

Vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele tohib huvihariduses ja -tegevuses ja noorsootöös tegevusi korraldada maksimaalselt 600 osalejaga siseruumides ja 1000 osalejaga välitingimustes. Tegevused tuleb korraldada rühmade kaupa, vähendades rühmadevahelisi kokkupuuteid nii palju, kui see on mõistlikult võimalik. 

Kõiki tegevusi läbi viies tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kuidas tagada, et laagrisse või malevasse ei satuks haigestunud inimene?

Lapsed, noored ja töötajad, kellel esinevad haigusnähud, laagrisse või malevasse minna ei tohi. Kui noor või töötaja on viimase 14 päeva jooksul kokku puutunud kellegagi, kellel on Covid-19 (või sellele sarnased) sümptomid, ei tohi ta laagrisse või malevasse minna.

Kas laagrite ja malevate töötajad ning osalejad peavad kandma maski?

Maski kandmine ei ole kohustuslik. Riskirühma kuuluvad töötajad ja osalejad võiksid maski kanda, kui viibitakse siseruumides ja ei ole võimalik eraldatust tagada.

Mida tuleb arvestada laagrite ja malevate korraldamisel?

Laagrites ja malevates ei tohi osaleda ega nende toimumiskohtades viibida haigussümptomitega inimesed. Igapäevaselt tuleb pesta ja puhastada ruumid, tööpinnad ja esemed ning tuulutada ruumid. Osalejaid ja töötajaid tuleb informeerida ja juhendada üldhügieeni nõuete täitmisest ning seda kontrollida. Samuti tuleb tagada võimalused kätepesuks ja desinfitseerimiseks.

Kuidas korraldada majutus ja toitlustamine?

Laagris ja malevas osalejate majutus on soovitatav korraldada nii, et erinevad rühmad omavahel kokku ei puutuks, et oleks võimalik nakatumise korral teha kindlaks potentsiaalne nakatumisring. Võimalusel tuleb paigutada erinevate rühmade noored eraldi hoonetesse või majutusruumidesse.

Toitlustamisel tuleb järgida tavapäraseid toidukäitlemise nõudeid ning tagada, et erinevad rühmad omavahel võimalusel kokku ei puutuks. Toitlustusruumis istutakse rühmade kaupa. Toitlustusruumi ja sealt ära liigutakse kogu rühmaga koos nii, et välditakse samaaegselt kokkupuudet teiste rühmadega. Rootsi lauda ja liinitoitlustamist ning sellega kaasnevaid järjekordi tuleks võimalusel vältida.

Kuidas tagada laagris või malevas üldist hügieeni?

Käte pesemine peab olema korraldatud nii enne kui peale programmilisi tegevusi ning malevas nii enne kui peale tööd. Vajadusel tehakse hügieenitoimingute jaoks eraldi graafikud, et samas majutushoones viibivad rühmad omavahel kokku ei puutuks.

Kui tihti tuleb laagri või maleva ruume desinfitseerida?

Iga laagri või maleva korraldaja töötab ise Terviseameti soovitustest lähtuvalt välja korra, mille alusel puhastamist läbi viia. Soovitused leiate siit.

Kas malevas või laagris osalevad noored võivad omavahel asju vahetada või üksteisele laenata?

Ei tohi. Igaühel peavad olema kaasas oma isiklikud asjad, et vältida võimalikku viiruse kandumist asjade vahetamise või laenamise teel. Palume korraldajatel panna vanematele südamele, et nad annaksid noortele kõik vajalikud asjad kaasa, mida laagris või malevas vaja võib minna. Igal noorel peaks olema kindlasti oma joogipudel, mida ta kellelegi teisele ei laena või ei vaheta.

Kas laagri või maleva korraldaja võib kontrollida osalejate tervist?

Laagri või maleva korraldaja võib nii osalejate kehatemperatuuri kui ka teisi haigussümptomeid kontrollida nii laagrisse/malevasse vastu võtmisel kui ka seal viibimise ajal. Juhul, kui osalejal või töötajal ilmnevad haigussümptomid, tuleb ta teistest isoleerida.

Mida teha, kui aset leiab nakatumine?

Kui laagris või malevas osalejal või töötajal tekivad haigussümptomid, tuleb ta kohe teistest isoleerida ning osaleja puhul kutsuda talle lapsevanem/eestkostja järele. Võimalusel teha COVID-19 test (alaealiste puhul on selleks vajalik lapsevanema nõusolek).
Kõik ruumid, vahendid jms, millega potentsiaalselt nakatunu noor kokku puutus, tuleb desinfitseerida/puhastada. Kui testitulemus on positiivne, tuleb sellest teavitada Terviseameti regionaalosakonda ning lähtuda edasistes tegevustes Terviseameti suunistest.

Üld-, kutse- ja kõrgharidus

17. maist lubatakse asjakohaseid ohutusmeetmeid rakendades kontaktõpet kõigis üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. 

• Uuendatud juhis üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide töö korraldamiseks (01.06)
• HEV-õpilaste õppe korraldamise hea tava (15.03.2021)

Kutseõppeasutuste ettevõtetes toimuva praktika läbiviimiseks peab õppija pidama nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane piirangute perioodil praktikal osaleda. 

Riigikogu otsustas, et 2020/21. õppeaastal ei ole riigieksamite sooritamine gümnaasiumi lõpetajale kohustuslik. Ka  gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine ei ole lõpetamise tingimus. 

Põhikooli lõpus on eksamid küll kohustuslikud, ent lõpetamine ei sõltu nende tulemustest. Kui õpilane ei saa riiklikult kehtestatud ajal eksamit sooritada, toimub lisaeksam tavapärasess korras ja selle korraldab kool.

Koroonakriisist tingitud muudatused puudutavad ka põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korraldust.

Infokirjast leiate täpsema ülevaate põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel kehtivatest erisustest sel õppeaastal, riigieksamite ajakava ja kutsekeskhariduse lõpetamisel kehtivatest erisustest.

Infokiri: Gümnaasiumi ja põhikooli lõpetamise ning hindamise erisused 2020/2021. õppeaastal

Ülevaade erisustest

• Käesoleval õppeaastal korraldatakse riigieksamitele veel üks täiendav lisaeksam nii, et igas aines on võimalik riigieksamil osaleda kolmel päeval. Riigieksamitele oodatakse kõiki, kes on 20. jaanuariks ennast eksamile registreerinud.
• Lisaajal eksami sooritamiseks tuleb abituriendil kindlasti esitada avaldus Haridus- ja Nooreametile kolme tööpäeva jooksul pärast põhieksami toimumist.
• Riigieksamitest loobumise korral eraldi avaldust esitama ei pea.
• Kutsekeskhariduse lõpetajate eesti keel teise keelena riigieksam on tänavu samuti vabatahtlik.
• Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane osalema kõigil ettenähtud eksamitel, kuid sellel aastal ei mõjuta lõpueksamite tulemused põhikooli lõpetamise otsust. Eksamite tulemused esitatakse lõputunnistusel protsendina maksimaalsest tulemusest. Kui õpilane ei saa põhieksamil osaleda (on nt haige või isolatsioonis), saab ta sooritada koolieksami.
• Sellel õppeaastal võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

Kas 2020/21 õppeaastal peab põhikoolilõpetaja tegema eksameid?

Põhikoolilõpetajad teevad lõpueksameid, ent koolilõpetamine ei sõltu eksamitulemusest. Tunnistusele kantakse protsent maksimaalsest tulemusest.

Kui õpilane ei osale riiklikul eksamil (nt on haige, isolatsioonis), siis tuleb tal sooritada koolieksam. Ka koolieksami tulemus esitatakse protsendina maksimaalselt võimalikust tulemusest. Kui õpilane eksamile ei ilmu, siis ei ole lõpetamise tingimused täidetud ja kooli lõpetada ta ei saa. Eksam tuleb ikkagi sooritada, aga lõpetamine ei sõltu eksamitulemusest.

Kas 2020/2021 õppeaastal peab gümnaasiumi lõpetamiseks tegema riigieksami?

Gümnaasiumi lõpetajatele ei ole sel õppeaastal riigieksamid kohustuslikud. Samuti ei ole kooli lõpetamise tingimuseks gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.

Kui eksaminand otsustab, et ta ei soovi riigieksamit sooritada, siis selleks midagi tegema ei pea.

Gümnaasiumi lõpetajatel on võimalus sooritada eesti keele või eesti keel teise keelena, matemaatika, inglise keele või üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam. Riigieksamite sooritamine ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega.

Esimene riigieksam on 19. aprillil toimuv eesti keele kirjalik eksam. Eksamid toimuvad hajutatult ja ettevaatusabinõusid kasutades.

Cambridge’i inglise keele eksami ning prantsuse keele DELF eksami toimumisajad lükati edasi. Esialgu 20. märtsil toimuma pidanud Cambridge C1 inglise keele eksami kirjalik osa toimub 24. aprillil. 24. märtsist kuni 1. aprillini planeeritud suuline osa toimub 24. aprillist 6. maini. Prantsuse keele DELF pidi toimuma 12.–16. aprillini, ent on planeeritud toimuma 17.–21. mail.

Igale riigieksamile toimub sel kevadel kaks lisaeksamit.

Riigieksamite lisaeksamite ajad on leitavad siit. 

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö või sooritama koolieksami?

Gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ei ole 2020/2021. õppeaastal riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.

Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata ja hinnetelehele kantakse märge „Sooritamine ei olnud võimalik“;

Kui õppenõukogu eelnimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge „Jättis sooritamata“. Kooli lõpetada saab ta sellegipoolest.

Kas kutsekeskhariduse lõpetaja peab tegema riigieksameid?

Kutsekeskhariduse lõpetajatele on eesti keele teise keelena riigieksam vabatahtlik. Käesolevaks õppeaastaks kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega erisus PGS §-s 31 sätestatud lõpueksamite sooritamise kohustuslikkuses ja see laieneb ka kutsekeskhariduse õppuritele ning lõpetamiseks eesti keele teise keelena riigieksamit sooritama ei pea.

Teiste riigieksamite sooritamine on tavapäselt vabatahtlik.

Kutseeksami sooritamise nõue kutseõppe lõpetamise tingimusena ei ole muutunud ning kutseeksamid toimuvad vastavalt kutseharidusstandardis sätestatule.

Kust saab lõpetaja tuge eksamiteks valmistumisel?

Nii põhikooli kui gümnaasiumi ja kutsekooli lõpetajatele on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooliga loonud võimaluse osaleda lisaks tavapärasele õppetööle ning konsultatsioonidele ka ülikoolide läbiviidavatel tasuta kursustel. Kursused on mõeldud tänavustele lõpetajatele, kes soovivad saada omandatud teadmistele kinnitust ja korrata üle varem õpitu, et saada lisakindlust haridustaseme lõpetamisel ning edasiõppimise kavandamisel.

Mis saab siis, kui õpilane on riigieksami ajal haige või eneseisolatsioonis või soovib muul põhjusel sooritada eksami lisaeksami ajal?

Õpilane, kes ei saa mõjuval põhjusel osaleda põhieksamil, saab ta sooritada eksami lisaeksami ajal. Sel aastal on erandkorras igal riigieksamil kaks lisaeksamit. Ehk siis õpilasel on kolm erinevat võimalust eksami sooritamiseks. 

Kui eksaminand soovib osaleda riigieksami lisaeksamil, tuleb selleks kindlasti esitada avaldus Haridus- ja Noorteametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist. Lisainfo: https://harno.ee/riigieksamid#lisaeksamid

Kui taotlus ei ole tähtaegselt esitatud, siis ei ole võimalik lisaeksami aegadel eksamil osaleda.

Taotlus tuleb esitada ka juhul, kui eksaminand soovis osaleda Cambridge C1 eksamil, kuid see ei osutunud mingil põhjusel võimalikuks ning eksaminand soovib teha inglise keele riigieksami. Selleks tuleb esitada taotlus samuti kolme tööpäeva jooksul peale Cambridge C1 eksamipäeva, millelt puuduti.

Taotlus tuleb esitada iga eksami kohta eraldi ning lisada tuleb ka põhjendus, miks põhieksamil ei osaletud (nt haigestumine, eneseisolatsioon, aga ka muud mõjuvad põhjused, nagu tervislikud põhjused, riskirühma kuuluvad pereliikmed, kõrge nakatumisnäitaja piirkonnas vms). Samas ei ole vaja taotlusele lisada mingeid täiendavaid tõendavaid dokumente (nt arstitõend).

Arvestada tuleb sellega, et lisaeksamit ei pruugi olla võimalik sooritada oma koolis või ka kooliga samas asulas. Lisaeksameid korraldab Haridus- ja Noorteamet. Kui ühes koolis on väga vähe neid, kes soovivad eksamit lisaeksami ajal teha, koondatakse mitme kooli õpilased lisaeksami ajal ühte eksamipunkti. Eksami toimumise koht teatakse igale eksaminandile.

Mida peab tegema õpilane, kes otsustab, et ei tee riigieksameid?

Riigieksamite sooritamine ei ole sel aastal keskhariduse omandamise tingimus. Riigieksamitest loobumise korral eraldi avaldust esitama ei pea.

Kui eksaminand soovib mingil põhjusel põhieksami asemel osaleda riigieksami lisaeksamil, tuleb selleks kindlasti esitada avaldus Haridus- ja Noorteametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist. Taotluse vorm ja juhised selle esitamiseks: https://harno.ee/riigieksamid#lisaeksamid

Millega tuleb riigieksamite korraldamisel arvestada?

Riigieksamid tuleb läbi viia koroonaviiruse leviku maandamise riske arvestavalt.

• Eksaminandid tuleb hajutada. Haridus- ja Noorteamet ei anna koolidele ette eksaminandide arvu ühes ruumis. Koolidele jääb otsustusvabadus, sest nemad tunnevad ja teavad oma ruumide olukorda kõige paremini.
• Eksamiruumides peab olema nõuetekohane ventilatsioon ja/või peab neid saama tuulutada enne eksamit ja eksami vaheajal ja vastavalt vajadusele eksami ajal.
• Eksaminandid, riigieksamikomisjoni liikmed ning välisvaatleja(d) kannavad maske eksami ajal. Kasutada võib oma maske. Maski ei pea kandma inimesed, kellel see ei ole tervislikel põhjustel võimalik.
• Eksami rahulikumaks sujumiseks peab kool läbi mõtlema  ja osalejaid teavitama koolimajas liikumise korrast enne eksamit, eksami ajal ja eksami vaheajal.

Kõik eksamite läbiviimise juhendid on kättesaadavad Haridus- ja Noorteameti veebilehelt. Neist leiab ka ohutusnõuded.

• Juhised välisvaatlejale
• Juhised eksamikomisjonile

Riigieksamite ja lisaeksamite ajad:

Eesti keel (kirjalik)
19. aprilli  - põhieksam
17. mai - lisaeksam
7. juuni - lisaeksam

B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik)
21. aprill - põhieksam
18. mai - lisaeksam
8. juuni - lisaeksam

B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline)
21.–23. aprill - põhieksam
18.-19. mai - lisaeksam
8.- 9 juuni - lisaeksam

Inglise keel B1/B2-tasemel (kirjalik)
7. mai - põhieksam
26. mai - lisaeksam
21. juuni - lisaeksam

Inglise keel B1/B2-tasemel (suuline)
10.–13. mai - põhieksam
26.- 27. mai - lisaeksam
21.-22. juuni - lisaeksam

Matemaatika (kirjalik)
21. mai - põhieksam
3. juuni - lisaeksam
18. juuni - lisaeksam

Lisaeksamitele registreerumine

Alates 23. juunist:

• Siseruumides tuleb tagada tuleb hajutatus. Osalejaid võib olla kuni 600. Soovitatav on kanda maske.
• Välitingimustes võib osalejaid olla kuni 1000.

Kõiki tegevusi läbi viies tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. 

Alates 23. juunist:

• Siseruumides tuleb tagada tuleb hajutatus. Osalejaid võib olla kuni 600. Soovitatav on kanda maske.
• Välitingimustes võib osalejaid olla kuni 1000.

Kõiki tegevusi läbi viies tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. 

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe. 

Millised piirangud kehtivad lasteaedades ja -hoidudes?

Lasteaiad saavad ohutusmeetmeid kasutades jätkata tavapärast tööd. Kui võimalik, soovitame endiselt hoida lapsi kodus - viirus ei ole kadunud.

Lasteaia direktor saab koostöös KOVga leida oma töö korraldamiseks kõige optimaalsema lahenduse sh vajadusel näiteks ööpäevaringsete valverühmade moodustamise. Lasteaia ja -hoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab  pidaja.

• Uuendatud juhis lasteaedade ja -hoidude töö korraldamiseks (14.05)

Kui palju lapsi võib ühes rühmas koos olla?

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Vältida tuleks rühmade vahelisi kokkupuuteid. Tuleb aga silmas pidada, et kui peaks taas toimuma järsk haigestumuse juurdekasv, võivad reeglid muutuda. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla.

Kas lasteaialapsed ja õpetajad peavad kandma maski?

Lasteaialapsed maski kandma ei pea, aga soovitame seda teha personalil.

Kas lasteaias tohivad toimuda üritused?

Üritusi sooviyame korraldada rühma kaupa. Ehk siis koos üritusel võiks osaleda samad lapsed, kes päeval nagunii koos on. 

Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleb vältida.

Kas tohib korraldada õppetegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed?

Soovitame tegevusi korraldada rühmade kaupa.

Kas vanem peab maksma kohatasu, kui otsustab lapse kontaktide vähendamiseks koju jätta?

Juhul kui lapsevanem loobub koroonaviiruse leviku ennetamiseks lasteaia või -hoiu teenuse kasutamisest, soovitame võimalusel lasteaia pidajal loobuda kohatasu rakendamisest või kohaldada selle perioodi eest väiksemat kohatasu. 

Lasteaia kohatasu suuruse kehtestab lasteaia pidaja. Kui lasteaiakohta või halduslepingu alusel lapsehoiuteenust ei ole lapsevanemal võimalik kasutada või lasteaed on suletud, siis puudub lasteaia pidajal õigus selle perioodi eest kohatasu võtta. Kui lasteaed või selle rühm suletakse, peab sellele eelnema kohaliku omavalitsuse üksuse vastav otsus ja ka teavitus lapsevanematele.

Milliseid reegleid tuleb järgida aktusi korraldades?

Sisetingimustes tuleb tagada ruumis hajutatus. Alates 23. juunist võib ruumis viibida kokku kuni 600 inimest. Välitingimustes võib olla osalejaid kuni 1000. Soovitame aktusi korraldades endiselt silmas pidada eri gruppide vaheliste kontaktide vähendamise olulisust ja korraldada suuremad üritused õues.

Kas ekskursioonid, teatrietendused ja muud üritused võivad toimuda?

Üritusi ja õppekäike soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Külastatavas paigas tuleb järgida seal kehtivaid reegleid.

Kas välisreisilt tulnud õppija peab jääma koju?

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. See tähendab, et osaleda ei tohi ka näiteks huvitegevuses. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine eemal viibimise perioodil.

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

Inimesed, kes ei soovi olla 10 päeva pärast Eestisse saabumist isolatsioonis, võivad teha koroonaviiruse PCR testi juba välisriigis kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Eestis olles on siis võimalik mitte enne kui kuuendal päeval pärast välismaal tehtud esimest testi teha teine test. Inimene vabaneb 10-päevasest liikumisvabaduse piirangust ennetähtaegselt, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.

Testitulemust oodates tuleb püsida eneseisolatsioonis ehk siis ei või minna ka lasteaeda, kooli või huviringi.

Viimase aasta jooksul koroonaviirusest põhjustatud haiguse läbipõdenud või kahe doosiga vaktsineeritud isikud ei pea jääma eneseisolatsiooni. 

 
Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Testimisega saavad isolatsiooniaega lühendada järgmised inimesed: 
* Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
* Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

Testimisega seotud vabastust ei ole võimalik saada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestele. Nende riikide kodanikud peavad endiselt 10 päeva oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid. 

Kas isik, kelle lähikondne tuli reisilt, võib minna kooli?

Jah. Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada nii nakkusohu, võimalike füüsiliste liikumispiirangutega kui eneseisolatsioonviajadusega.

Täpsem info Välisministeeriumi kodulehel.

Kas viiruseperioodil võib korraldada evakuatsiooniõppusi?

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Päästeameti ühine seisukoht on, et õppused on vajalikud. Õnnetusteks tuleb valmis olla COVID-19-st sõltumatult ning ennetav planeerimine ja evakuatsiooni harjutamine on ohuolukordadeks valmistumisel väga oluline. Küll aga tuleb õppeasutustel, vajadusel koostöös õppuse korraldajaga, õppus planeerida ja läbi viia COVID-19-ga seonduvaid reegleid arvestavalt. Näiteks tuleb läbi mõelda evakuatsiooniteede ja -väljapääsude kasutamine, hooneväliste kogunemiskohtade asukohad ja kogunemiskohas paiknemine ja käitumine, et vältida suurte gruppide teket ning rühmade (klassid, õpperühmad, lasteaiarühmad jm) segunemist. Lähtuvalt õppuse eesmärgist ja spetsiifikast võib evakuatsiooniõppusi korraldada ka mitmes osas – näiteks nii, et samal ajal evakueeruvad vaid hoone ühe osa / korpuse / tiiva õpilased vms, et tagada piisav hajutatus.

Kui koroonaviiruse leviku tõttu on vajalik suunata üldhariduskooli klass, grupp või terve õppeasutus distantsõppele, palume silmas pidada allolevaid juhiseid.

• Uuendatud juhised distantsõppe korraldamiseks

Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest. Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele ja tugispetsialistidele kui ka lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada ka telefonil 7350 750 (tööpäeviti kell 12-16).

Haridus- ja Teadusministeerium on koondanud üldised põhimõtted ja suunised HEV-õpilaste õppe korraldamiseks distantsõppe perioodil:

• Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise hea tava üldhariduskoolis

Mida teha, kui õppijal puudub distantsõppeks vajalik arvuti?

Kui perel puudub lapsele õppimiseks vajalik arvuti või muu seade, tuleb ühendust võtta kooliga. Kui koolil vastavat seadet jagada pole, saab kool ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kelle kohustus on aidata abivajavaid peresid. 

Samuti on koolil võimalus pöörduda Lastekaitse Liidu poole. Riigi toel soetab Lastekaitse Liit jätkuvalt koolidele arvuteid, mida saab õpilastele laenutada.

Koolijuht saab täpsema info saamiseks pöörduda Lastekaitse Liidu poole.

Kas tavaklassis õppiv HEV õpilane saab distantsõppe perioodil jätkata kontaktõppel?

HEV õppijate all, kes kindlasti peaksid saama jätkata kontakttegevustega, peetakse silmas tõhustatud ja eritoe otsusega lapsi. Üldtoe laste osas on reegel, et tuge pakutakse vähimas vajalikus mahus kontaktis ehk koolimajas, võimalusel aga tehakse seda distantsilt.
Kui lapse erivajadus tingib vajaduse ka pidevaks järelevalveks ja ta iseseisvalt distantsõppel ilma vanema olulise abita hakkama ei saa, peab õppe korraldama koolis.
Kindlasti tuleb lähtuda konkreetsest lapsest. Kool saab hinnata, kas laps tuleb distantsõppel toime ning lapsevanemaga kokku leppida, kas vanemal on võimalik kodus toeks olla.

Kas õpetajad võivad käia koolimajas, kui asutus on suunatud distantsile?

Jah. Sealjuures tuleb vältida kontakte. 

Kas distantsõppe perioodil nt tugiteenuseid või eksameid korraldades võib klassis olla rohkem õpilasi kui üks?

Individuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Küll aga tuletame meelde, et kõigi piirangute eesmärk on inimestevaheliste kontaktide vähendamine, et katkestada nakkusahelad. Oluline on leida lahendus, mis tagab esmajoones meie kõigi elu ja tervise kaitse.

Mis vahe on distantsõppe perioodil tunnis tehtaval ja kodustel ülesannetel?

Distantsõppe ajal tuleb kodutööde andmisel lähtuda põhimõttest, et õpilane ei pea iseseisvalt õppima uut sisu, vaid kinnistama õpitut. Kodutöö peab võimaldama õppimisega iseseisvat toimetulekut, mitte nõudma pidevat abi vajadust vanemalt. Nooremate klasside puhul võib kool otsustada distantsõppe ajal kodutöödest loobuda.

Kas õpetajal on õigus nõuda, et õpilane lülitaks veebitunni ajal kaamera sisse?

Õpilaselt selle nõudmine on põhjendatud, kui õpetajal on vaja olla kindel, et õpilane osaleb reeglite kohaselt tunnis.

Õpetajal on distantsõppe tunnis samad õigused nagu kontaktõppel. Nende hulka kuulub õigus kontrollida kogu tunnis osalemist. Kui aga lapsel on mõjuvad põhjused, miks nt ühenduse tõttu ei ole võimalik pilti jagada, siis ei saaks see olla põhjuseks mitte arvestada lapse tunnis osalemist. Sel juhul peaks kool ja lapsevanem omavahel suheldes leidma muu lahenduse.

Erinevate andmekaitseliste küsimsute kohta saab lähemalt lugeda Andmekaitseinspektsiooni kodulehelt. 

Kas on ette nähtud reeglid, kui palju võib teha või peab tegema distantsõppel videotunde?

Distantsõppe puhul on oluline jälgida, et arvutiekraani ees veedetud aeg ei kujuneks liiga pikaks. Veebikeskkonnas peetavate tundide eesmärgiks on õpetaja ja õpilaste vahelise kontakti hoidmine ning juhendatud õppe tagamine. Seejuures peaksid õpetajad püüdma leida tasakaalu vahetult veebitunnis toimuvate õppetegevuste ning ekraanivälise teadmiste ja oskuste omandamise vahel. Oluline on samuti õpetaja toetus ja huvi tundmine õpilaste toimetuleku ja elu vastu laiemalt, mitte ainult õppetööga seotult. Võimalusel võiks ka ainetundi põimida arutelud, kuidas tulla toime ärevuse ja muredega. Kui tarvis, kaasata koolipsühholoogi või suunata noort ennast koolipsühholoogiga ühendust võtma.

Distantsõppe puhul on oluline pöörata tähelepanu nii õpilaste kui ka õpetajate füüsilisele tervisele. Selleks tuleb õpetajatel planeerida tunde nii, et koolipäeva jooksul vahelduks vaimne õppetegevus liikumispausidega piisava sagedusega.

Kui pikk võib olla veebitund?

Veebitunni kestus peaks põhinema õpilaste eneseregulatsiooni oskustel ja võimete tasemel. Eelistatavalt ei tohiks veebitund olla pikem kui 20 minutit 1.–6. klassi õpilastele ning kuni 50 minutit 7.–12. klassi õpilastele. On soovitatav, et õpetaja kohtuks oma õpilastega lühidalt iga õppetunni alguses või kindlal ajal õppepäeva jooksul: see võimaldab sõnastada õppimise eesmärke, jälgida õpilaste osalemist tunnis ning vastata küsimustele.

Millistest reeglitest tuleb lähtuda distantsõpet korraldades?

Distantsõppe rakendamisel peab olema tagatud õpilase õigus õppida ja saada teavet koolis toimuva õppe korralduse kohta.  Samuti tuleb tagada, et kooli poolt juhendatud tegevusel oleks suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.

Juhendatud õpet võib korraldada e-õppena kooli määratud viisil. Lisaks sätestavad riiklikud õppekavad võimaluse korraldada õpet virtuaalses õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja.

Kooli päevakava ja koolikorralduse muutmise kavandamisel tuleb nii koolil kui ka kooli pidajal juhinduda sellest, et õppeaasta kestus on vähemalt 175 õppepäeva. Kooli pidajal on õigus kehtestada koolivaheajad, mille toimumise aeg erineb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud vaheaegadest.

Kooli pidaja peab olema veendunud, et  õpilastel on võimalik kasutada õppeks vajalikke vahendeid, sealhulgas arvuteid või teisi tehnoloogilisi vahendeid. Vajadusel tuleb õpilased sobivate vahenditega varustada.
Lisaks tähendab see, et elektroonilisi lahendusi kasutades ei tohi tekkida olukorda, kus õpilastele üksnes jagatakse õppeülesanded ning määratakse tähtaeg, millal need peavad olema üles laaditud nõutud keskkonda.

Distantsõppe olukorras tähendab juhendatud õpe, et kokku lepitud veebikeskkonnas toimub igapäevane õpilastega suhtlemine, uute õppeteemade vahetu selgitamine ning õpijuhiste ja tagasiside andmine.

Iseseisva õppimise korral annab õpetaja õpilasele selged õpijuhised selle kohta, kust, mida ja kuidas õppida; milliseid õpistrateegiaid kasutada; kust leida lisamaterjale ja õppimisele tuge. Samuti annab õpetaja tagasisidet selle kohta, mis õnnestus hästi, millised olid vead ja millest need võivad olla tingitud ning mida teha, et tehtud vigu parandada ja õpitavast paremini aru saada.
Õpilasele peab olema tagatud võimalus individuaalseks suhtluspõhiseks juhendamiseks ja tagasisideks.

Kas distantsõppe perioodil tuleb pakkuda koolilõunat?

Distantsõppe perioodil õpilastele tavapärast koolilõuna pakkumist üldjuhul ei toimu. Koolilõuna või toidupaki pakkumine on koolide ja koolipidajate otsustada. Koolidele ja -pidajatele: juhised koolilõuna pakkumise korraldamiseks distantsõppe perioodil. 

Kes reguleerib seda, mis peab toidupakkides olema?

Toidupakkide sisu ei ole riiklikult reguleeritud, ent nagu sooja koolitoidu pakkumise puhul, tuleb siingi lähtuda lasteaia- ja koolitoidule riiklikult kehtestatud nõuetest, mis reguleerivad nii toitlustamise korraldust kui ka lastele pakutava toidu energia- ja toitainetesisaldust. Haridusasutuste toitlustamist reguleerib hetkel sotsiaalministri määrus  nr 8 "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis".

2. veebruarist alates kehtib uus eneseisolatsiooni kord. 

• Vabariigi Valitsuse korraldus nr 47 "Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele"
• Korralduse seletuskiri

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koju?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik,  üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kas nohuga peab koju jääma?

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas haigestunud laps peab tagasi lasteaeda saamiseks testi tegema?

Kui laps haigestub ja annab positiivse testitulemuse, siis terveks saanud lapse karantiini lõpetab arst. Lasteaed või -hoid ei saa lapselt testitulemust nõuda.

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata.
Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Kes on lähikontaktne?

Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:
• elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

Kuidas peab käituma SARS-CoV-2- positiivse inimese lähikontaktne?

• Eneseisolatsioon 10 päeva.
• Kui haigussümptomeid ei teki, võib eneseisolatsiooni lõppedes naasta tavapärase elukorralduse juurde.
• Kui haigussümptomid tekivad, tuleb ühendust võtta perearstikeskusega või helistada perearsti nõuandetelefonil 1220.
• Kui tekivad sümptomid ja SARS-CoV-2 test osutub positiivseks, algab eneseisolatsiooni päevade arvestus otsast peale.

Kas haigestunu lähikontaktsega kokku puutunud isikud peavad koju jääma?
Ei. COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestega omakorda lähikontaktis olnud inimestel suurenenud riski haigusesse nakatuda ei ole ning kontakti kontaktid isolatsiooni jääma ei pea.

Kui kauaks peab haigestumise järel koju jääma?

Juhul, kui COVID-19 diagnoos leiab kinnitust, jäävad eneseisolatsiooni nii haigestunu kui tema lähikontaktsed. Lähikontaktsed peavad jääma koju  10 päevaks ja seda loetakse alates lähikontakti esimesest päevast. Lähikontaktsete väljaselgitamise korraldab Terviseamet, kaasates selleks kooli. 

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test positiivne:
• Isolatsioon kestab  10 päeva.
• Isolatsiooni peavad jääma ka kõik haigestunuga koos elavad inimesed ja lähikontaktsed.
• Isolatsiooni lõpetamiseks peab viimasest palavikust olema möödunud vähemalt 72 tundi ja muud ägedad haigussümptomid peavad olema taandunud. Isolatsiooni lõpetab arst, hinnates patsiendi tervislikku seisundit. NB! Kordustesti paranemise kinnitamiseks ei tehta.

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test negatiivne, kuid esinevad haigussümptomid:
• Negatiivse SARS-CoV-2-testi tulemustega inimesed käituvad nii, nagu tavapärase haigestumise korral.
• Kui enesetunne on piisavalt hea, et osaleda töö/kooli/lasteaia tegevustes, võib täiskasvanu minna tööle ja laps lasteaeda või kooli.
• Pärast viirushaiguse põdemist võib esineda mõningal määral jääkköha või -nohu, mille taandumist ei ole vaja tööle, kooli või lasteaeda naasmiseks oodata. Oluline on lähtuda enesetundest ja vajadusel perearstikeskusest saadud soovitustest.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti.
Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet.
Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed 10 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

Vaimse tervise staabi juhendmaterjal õpetajale õpilase toevajaduse märkamiseks ja sekkumiseks (17.05.2021)

Õpetajate vaimse tervise toetamine

 

Haridus- ja Teadusministeerium käivitas koostöös Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate ja Eesti Koolipsühholoogide Ühinguga haridustöötajatele suunatud tugiliini, kus kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

• Eestikeelne tugiliin on avatud tööpäeviti kell 12-20 telefoninumbril 7350750.
• Venekeelne tugiliin on avatud teisipäeviti kell 12-20 numbril 7350760.

Tugiliin on tasuta ja kõik helistajad saavad jääda anonüümseks.

Laste, noorte ja perede vaimse tervise toetamine

Mures last, noort ja lapsevanemat saavad aidata Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate nõustajad, kes pakuvad nii video- kui telefoninõustamist. Veebilehelt leiab ka vestlusakna, kus küsida nõu kirjalikult. Kirjalik e-nõustamine toimub esmaspäevast reedeni kell 10-14. Oma küsimusi ja mõtteid saab jätta ka teistele aegadel ning neile vastatakse esimesel võimalusel.

MTÜ Peaasi pakub oma kodulehel 16-26aastastele noortele vaimse tervise nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena.

Lasteabi telefonile 116111 võivad helistada igas vanuses lapsed ja noored ning see töötab ööpäevaringselt. Lasteabi pakub ka võimalust suhelda veebichati vahendusel.

Vaimset tervist ja kõne arengut toetavad nutirakendused

• Koostöös noortega on välja töötatud ennastjuhtiva õppuri tugisüsteem ja suhtlusrakendus Clanbeat, mida õpilased saavad kasutada eesti, vene ja inglise keeles.
• Koostöös logopeedidega on loodud kõne parandamiseks harjutuskeskkond Kõneravi.ee. 
• Jutupliiats toetab lapse keele- ja kõne arengut. 
• ALPA Kids rakendus aitab logopeede ja õpetajaid haridusliku erivajadusega laste ning muu kodukeelega laste õpetamisel.
• Alusharidusele mõeldud rakendus ELIIS aitab jälgida ja analüüsida HEV laste käekäiku.
• Laste psühholoogilise toetamise keskkond Helge Kool viib läbi erinevaid uuringuid, aitab tuvastada hädas lapsi, pakub neile tuge ning annab koolidele ülevaate erinevate klasside dünaamikast.
• Teaduspõhine õppemäng Triumfland Saga toetab laste vaimset heaolu.