Eriolukorra lõpp ja haridusvaldkond: soovitused ja korduma kippuvad küsimused

ERIOLUKORD LÕPPES 17. MAIL!

Sellelt lehelt leiate soovitused, juhised ja korduma kippuvad küsimused haridus- ja noortevaldkonnas. 

Valitsus vaatab regulaarselt üle piirangute vajadust, kuid mitmed tervise hoidmise ja viiruse leviku tõkestamise seisukohast olulised kitsendused jäävad kehtima.

Täiendavate küsimuste korral pöörduge palun info@hm.ee või telefonitsi numbritel 56 900 340 või 56 900 353.

Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt.

 

Korduma kippuvad küsimused

PIIRANGUTE LEEVENEMINE

Vabariigi Valitsuse korraldusega leevenevad oluliselt seni kehtinud piirangud haridusasutuste tegevusele. Leevendused kehtivad põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamisel.

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Endiselt tuleb järgida 2+2 nõuet, välja arvatud juhul, kui seda ei ole tegevuse iseloomu tõttu võimalik mõistlikult tagada.

Alates 15. maist lubati osaline kontaktõpe kõigis haridusasutustes, kus vahepeal tuli minna üle distantsõppele.  Haridus- ja Teadusministeerium pani kirja ka soovitused haridusasutustele õppetöö korraldamiseks alates 15. maist.

Kuidas tagada töötajate ja õppijate ohutus?

Õppijaid, õpetajaid ja teisi töötajaid võib haridusasutustesse, huvikoolidesse, huviringide toimumispaikadesse ja avatud noortekeskustesse lubada üksnes siis, kui on tagatud kõikide ohutusnõuete täitmine:

  • desinfitseerimisvahendid hoonesse sisenemise ja väljumise kohas;
  • tualettruumid varustada piisavas koguses kätepuhastusvahenditega ja paigaldada võimalusel jalaga avatavad prügikastid;
  • käte kuivatamiseks ühekordsed paberrätikud;
  • 3-4h tagant viia läbi kasutuses olevate ruumide ja pindade märgkoristus;
  • tagada ruumides kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Kaitsemaskide kasutamine on koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õppijatele ja õpetajatele soovituslik. Kool koostöös koolipidajaga tagab maskide olemasolu.

KOOLITOIT

Kas distantsõpet jätkavatele õpilastele tuleb tagada koolitoidu pakkumine õppeaasta lõpuni?

Jah. Kuna alates 15. maist on kontaktõppe toimumine siiski pigem erandlik ja mõeldud üksnes seda kõige enam vajavatele õpilastele, tuleks distantsõppes jätkavatele õpilastele koolitoidu pakkumine kooli ja koolipidaja koostöös korraldada kuni õppeaasta lõpuni sarnaselt koolitoidu pakkumisega eriolukorra ajal.
Juhise koolilõuna pakkumisest eriolukorra ajal leiab siit.
Kas osalises kontaktõppes osalevatele õpilastele tuleb pakkuda koolilõunat?

Kui õpilane viibib koolihoones järjest üle kolme tunni, tuleb talle tagada toitlustamine koolis. Võimalusel pakkuda tavapärast sooja koolilõunat. Kui see pole võimalik, tuleb tagada pakendatud valmistoidu pakkumine. Üldised juhised õppetöö, sh toitlustamise korraldamiseks alates 15. maist leiab siit
Kas sooja koolilõuna pakkumisele koolisööklas on eraldi reeglid?

Kõik sööklasse sisenejad peavad saama nõuetekohaselt käsi pesta või desinfitseerida. Söögisaalis tuleb söömine korraldada nii, et sööjate vahel saaks hoida vähemalt kahemeetrist distantsi. Söömine tuleb korraldada hajutatult ehk samal ajal viibib sööklas sama rühm õpilasi, kes olid koos ka klassis. Toidu ja sööjatega kokkupuutuvaid pindu tuleb puhastada ja desinfitseerida tavapärasest sagedamini.
Kuidas korraldada toitlustamine õpilaskodus viibivatele õpilastele?

Selleks, et vähendada õpilaste vajadust minna õpilaskodust välja (poes käimine, avalikud söögikohad vm), tuleb õpilaskodus elavale õpilasele tagada vähemalt soe koolilõuna (kutseõppurid). Kui õpilane on alaealine, peavad olema korraldatud kõik söögikorrad.

KOOLI LÕPETAMINE ja EKSAMID

PÕHIKOOL

Kas põhikooli lõpueksamid toimuvad?

Sel õppeaastal 9. klassi lõpueksameid ei toimu. Põhikool lõpetatakse aastahinnete alusel. Lõpetajad saavad juuni keskpaigaks lõputunnistused paberil või digitaalselt. Ka selle aasta lõpetajad saavad teha eesti keele teise keelena eksamit, mis on aluseks eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks. Eksami korraldab SA Innove koostöös üldhariduskoolidega. Eksam toimub 8.-10. juunil.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

Kas põhikooli lõpetamiseks peab tegema loovtöö?

Sellel ja järgmisel õppeaastal ei ole loovtöö põhikooli lõpetamise tingimuseks ning põhikool on lubatud lõpetada ilma loovtööd sooritamata. Loovtööd ei pea tegema, kui õppenõukogu on olukorda hinnanud ja otsustanud, et see on eriolukorrast tulenevalt võimatu või oluliselt raskendatud. Kui õpilane siiski sooritab loovtöö, kantakse loovtöö teema põhikooli lõputunnistuse hinnetelehele.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

Kas põhikooli lõputunnistusel võib numbrilise hinde asemel märkida arvestatud / mittearvestatud?

Eriolukorra algusest kuni selle õppeaasta lõpuni võib õpilasi hinnata kirjeldavate sõnaliste hinnangutega, mida ei pea teisendama numbrilisteks hinneteks. Lõputunnistusele pannakse üldjuhul siiski viiepallisüsteemis hinded. Kui aga koolis on eriolukorra ajal jooksvalt kasutatud sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole õppenõukogu otsusel võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib sel õppeaastal ka lõputunnistusel kasutada „arvestatud/mittearvestatud“.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

GÜMNAASIUM

Mis saab gümnaasiumi riigieksamitest?

Eksamid tuleb korraldada ja läbi viia vastavalt tol hetkel riigis kehtivatele tingimustele ja nõuetele. 

SA Innove edastab õpilasele eksami toimumise aja ja koha e-posti teel hiljemalt 7 päeva enne eksami toimumist. Teave saadetakse e-posti aadressil, mille õpilane on märkinud Eksamite Infosüsteemis.

Sel õppeaastal toimuvad riigieksamid eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja matemaatikas ning võimalik on sooritada ka üks järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest:
1. Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);
2. Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel);
3. тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel);
4. Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).

Riigieksamid leiavad aset mai lõpus ja juuni alguses, järgides sel ajal riigis kehtivaid reegleid. Eksamitele eelnevad konsultatsioonid ja ettevalmistus.

Riigieksamitulemused selguvad hiljemalt 30. juunil.

Kes mais-juunis mõjuval põhjusel riigieksamil osaleda ei saa või soovib oma suviseid tulemusi parandada, saab osaleda järgmise õppeaasta esimeses pooles toimuval lisaeksamil.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.'

Kas ma võin gümnaasiumis teha ka ainult ühe eksami?

Jah, abiturient otsustab, kas soovib teha mitu või vaid ühe eksami. Oma otsusest mõnda või kõiki riigieksameid mitte sooritada, tuleb SA Innovele e-kirja teel innove@innove.ee teada anda hiljemalt 11. maiks. Kirjas tuleb õpilasel märkida oma täisnimi, isikukood ja eksamiaine(d), millest ta soovib loobuda.

Mis kuupäevadel riigieksamid toimuvad?


Riigieksamite kuupäevad on järgmised:

  • Eesti keel (kirjalik) – 29. mai 2020
  • Eesti keel teise keelena (kirjalik) – 1. juuni 2020
  • Eesti keel teise keelena (suuline) – 1.-3. juuni 2020
  • Matemaatika (kirjalik) – 5. juuni 2020

Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleksamid toimuvad järgmiselt:
  • Saksa keel – Goethe Zertifikat B1- ja B2-tase (kirjalik ja suuline eksam): 8.–11. juuni 2020. a
  • Cambridge Assessment English C1 Advanced (suuline eksam): 12. juuni –22. juuni 2020. a
  • Cambridge Assessment English C1 Advanced (kirjalik ja suuline eksam): 20. juuni 2020. a
  • Prantsuse keel – DELF B1- ja B2-tase (kirjalik ja suuline eksam): 3. august 2020. a
  • Prantsuse keel – DELF B1- ja B2-tase (suuline eksam): 3.–7. august 2020. a
  • Vene keel – ТРКИ B1- ja B2-tase (kirjalik ja suuline eksam): 10. –14. august 2020. a
  • Vene keel – ТРКИ B1- ja B2-tase (suuline eksam): 11. - 14. august 2020. a
Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus sel õppeaastal?

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, siis vajadusel väljastame kõigile soovijatele konkreetsele ülikoolile suunatud infokirja, kus selgitame, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha. Sellekohase soovi palume saata pille.koiv@hm.ee

Kuidas tagatakse riigieksamitel osalejate turvalisus?

Riigieksamite ja kutseeksamite läbiviimiseks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitsemaskid õppijatele ja läbiviivatele töötajatele, kummikindad seda vajavatele töötajatele, käte desinfitseerimisvahendid eksamiruumis) tagab eksami korraldaja SA Innove.

Eksamiruumide ja selle läbiviimiseks vajalike teiste ruumide turvalisuse ja ohutuse tagab kool.

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö?

Sellel ja järgmisel õppeaastal ei ole õpilasuurimus või praktiline töö gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ning gümnaasium on lubatud lõpetada ilma õpilasuurimust või praktilist tööd sooritamata. Õpilasuurimust või praktilist tööd ei pea tegema, kui õppenõukogu on olukorda hinnanud ja otsustanud, et see on eriolukorrast tulenevalt võimatu või oluliselt raskendatud. Kui õpilane õpilasuurimuse või praktilise töö siiski teeb, kantakse see ka gümnaasiumi lõputunnistusele.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

Kas koolieksam saab olla kohustuslik, kui kool nii otsustab? Mis saab, kui õpilane seda ei tee?

Lõpetamise tingimused määrab seadusemuudatusest tulenevalt sel õppeaastal Vabariigi Valitsus ning koolieksam ei ole tänavu kooli lõpetamise tingimus. Seda kool muuta ei saa.
Küll aga on koolieksam üks osa õppekavast ja kui kool on otsustanud, et eriolukord koolieksami sooritamist ei takista, tuleb see siiski teha. Kui õpilane jätab koolieksami sooritamata, kuigi see oli võimalik, ei jää tal kool lõpetamata, kuid hinnetelehele tuleb selle kohta märge „Jättis sooritamata“. See on sisendiks ka järgmisele õppeasutusele, kus lõpetaja õppima asub.

Kas gümnaasiumi lõputunnistusel võib numbrilise hinde asemel märkida arvestatud/mittearvestatud?

Eriolukorra algusest kuni 2019/2020 õppeaasta lõpuni võib kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemi. Kursusehinded pannakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Juhul, kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole õppenõukogu otsusel võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindeks panna „arvestatud/mittearvestatud“. Sama kehtib lõputunnistusele kantavate kooliastmehinnete puhul.

20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.

Millal jõuavad koolidesse põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plangid?

Põhikoolide lõpudokumentide plangid saadab Innove käesoleval aastal kooli valitud Omniva pakiautomaati 18.-22. mai 2020.

Gümnaasiumide lõpudokumentide plangid ja medalid saab kätte koos eesti keele riigieksami või eesti keel teise keelena riigieksami materjalidega SA Innove määratud kohast.
Lisaküsimused: Maarja-Liisa Kütt, 735 0525, e-post: maarja-liisa.kytt@innove.ee

Käesoleva õppeaasta kevadest on põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatel võimalus saada lõpudokumendid ka digitaalselt.

KUTSEÕPPEASUTUS

Kas kutseeksami sooritamine on kas sel aastal kutseõppeasutuse lõpetamise eeldus?

Kriisiolukorras ei pea ministeerium otstarbekaks muuta nii põhimõttelist otsust, nagu kutseõppe lõpetamine kutseeksamiga. Kutseandjad on paindlikud ja koostöövalmis, et leida võimalusi kutseeksamite korraldamiseks käesoleval aastal ja edaspidi, arvestades parajasti kehtivate piirangutega.

Kuna kutseeksamid lükati eriolukorra ajal edasi, siis mis saab kutsekooli lõpetamisest?

Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud, lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestus, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei olnud võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit. Seega on võimalik, et lükkub edasi ka kutseõppe lõpetamine.

Miks ei saa lõpetada kutsekooli ilma praktikata sarnaselt põhikooli eksamite ära jätmisele?

Kutseõppe lõpetajatelt oodatakse eelkõige praktilisi oskusi. Praktika ja praktiliste tööde ära jätmine kutsekooli lõpetamisel ei ole põhjendatud, kuna tööturul on vaja praktiliste oskustega töötajaid.

Kas kutsekeskhariduse õppe lõpetaja peab sooritama eesti keel teise keelena eksami?

Käesoleval õppeaastal ei kohaldata eriolukorrast tingituna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud gümnaasiumi lõpetamise tingimusi (sh riigieksameid) ning kutsekeskhariduse õppe lõpetaja ei pea sooritama eesti keel teise keelena eksamit.

Kutseõppeasutuse seadus võimaldab ka tavaolukorras eesti keel teise keelena riigieksami asemel sooritada kutseeksami või erialase lõpueksami eesti keeles.

KÕRGKOOL JA ÜLIKOOL

Kuidas on kõrgkoolides ja ülikoolides korraldatud eksamite, kursusetöödega, hindamise, praktika ja lõpetamisega seotud küsimused?

Kõrgkoolid ja ülikoolid peavad eksamite, praktikate ja lõpetamise korraldamisel lähtuma kehtestatud piirangutest. Teisi hindamisega seotud küsimusi reguleerib õppeasutuse hindamisjuhend. Kõige täpsemat infot õppekorralduse kohta oskavad anda kõrg- ja ülikoolid.

HUVIKOOL

Kas huvikoolides saavad toimuma eksamid või toimub huvikooli lõpetamine jooksvate hinnete alusel?

Eksamite ja arvestuste sooritus huvikoolides on huvikoolide enda otsustada.

LÕPUPEOD JA AKTUSED

Kuidas korraldada lasteaia lõpupidusid ja koolide lõpuaktusi?

Lõpuürituste korraldamisel tuleb arvestada üldiselt kehtivate piirangutega ning vajadusega viiruse levikut takistada. Lõpetamisi saab korraldada paindlikult, hajutatult (näiteks klasside või rühmade kaupa) soovitatavalt vabas õhus ja kitsas pereringis, samuti saab kasutada erinevaid nutikaid lahendusi. Endiselt tuleb juhinduda ka 2+2 reeglist.


Alates 1. juunist kehtivad piirangud:

• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist kehtivad piirangud:

• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.. 

SISSEASTUMINE JA EDASIÕPPIMINE

Kas ja millal toimuvad gümnaasiumide sisseastumiskatsed?

Põhikooli lõpetajatele väljastatakse lõputunnistused juuni keskpaigaks. Gümnaasiumidesse sisseastumiskatseid võib korraldada alates 15. maist distantsilt või väikestes gruppides nii, et õpilased on hajutatud koolimaja erinevatesse ruumidesse. Kas, kuidas ja millal täpselt toimuvad gümnaasiumide sisseastumiskatsed, on neid korraldava(te) kooli(de) otsustada. Täpsema infot jagavad koolid.

Millal ja kuidas toimub sisseastumine kutsekoolidesse?

Kõige täpsemat infot kooli vastuvõtmise kohta saab küsida konkreetsest koolist.

Millal ja kuidas toimuvad sisseastumiskatsed kõrgkoolidesse?

Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse lõputunnistused esimesel võimalusel pärast riigieksamitulemuste teatavaks saamist. Vastuvõtu täpse korralduse otsustab iga kõrgkool ise.
Millal ja kuidas toimub sisseastumine huvikoolidesse, spordikoolidesse või huviringidesse?


Sisseastumiste ja vastuvõttude korraldamine on huvikoolide ja ringide enda otsustada. Kõige täpsemat infot vastuvõtmise kohta saab küsida konkreetsest koolist või ringi korraldajalt.

HUVIHARIDUS ja -TEGEVUS

Millal on lubatud taas huviringid, huvihariduse andmine ja huvitegevus? 

Alates 15. maist on lubatud individuaalne või kuni 10 õpilasega rühmades toimuv tegevus. Kontaktõpe on lubatud vaid siis, kui see on turvaline ja tervisele ohutu nii töötajatele kui õppijatele.

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Endiselt tuleb järgida 2+2 reeglit, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada. 

Iga huvikooli ja huviringi otsustada on, kas jätkatakse distantsõppega või minnakse üle kontaktõppele.

Kas õppetegevus võib jätkuda ka distantsilt kuni õppeaasta lõpuni?

Jah, iga huvikooli ja huviringi otsustada on, kas jätkata distantsõppega kuni õppeaasta lõpuni või alates 15. maist õpet läbi viia väikestes gruppides.

Millised nõuded on kontaktõppe taastumisel õppevahendite kasutamisele?

Õpilased kasutavad võimalusel isiklikke õppevahendeid. Kui kool jagab ise õppevahendid, peab olema kooli poolt tagatud nende eelnev puhastus/desinfitseerimine vastavalt ohutusnõuetele.

Mida teha, kui huvikool ei soovi õpilast vastu võtta?

Koolil on õigus ja kohustus haigusnähtudega õpilasi kooli mitte vastu võtta.

Kas ja kuidas tohib korraldada sporditegevusi ja -treeninguid?

Kõige täpsema info, sh juhised sporditegevuste korraldamiseks leiate Kultuuriministeeriumi veebist.

Osalustasud

Kas huvikoolil on õigus lapsevanemalt distantsõppe perioodil tasu küsida?

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda distantsõppe vormis, siis on teenuse eest õigus lapsevanemalt ka tasu küsida. Juhul, kui distantsõpet läbi viia ei ole võimalik ja teenuse osutamine peatatakse, siis ei saa otseselt nõuda vanemalt selle eest tasu. 

Vanematega suheldes võiks otsida mõistlikku kompromissi osalustasude maksmise jätkumiseks kasvõi mingis ulatuses, mis tagaks selle, et huvikooli tegevus saaks jätkuda ka pärast eriolukorra lõppemist. Nt ettemakstud teenuse eest tasaarveldamise võimaldamine, teatud soodustused pikema aja vältel vms.

Minu lapse huvikoolis jätkub õppetöö, kuid eriolukorrast tingituna (palga vähenemine, töö kaotus, muud asjaolud) ei ole mul võimalik selle eest enam maksta. Mida teha?

Soovitame pöörduda lahenduse leidmiseks kohaliku omavalitsuse poole. Kohalikele omavalitsustele mõeldud riigipoolne täiendav huvihariduse ja huvitegevuse toetus võimaldab kompenseerida ka noorte osalustasusid.

NOORTELAAGRID JA -MALEVAD

Millal võivad alustada noortelaagrid ja noortemalevad?

Alates 12. juunist
Kui palju võib ühes rühmas või vahetuses noori osaleda?

Ühes rühmas võib maksimaalselt olla 20 noort ning maksimaalne osalejate arv ühes vahetuses on 300 noort.
Kuidas tagada see, et laagrisse või malevasse ei satuks haigestunud inimene?

Noored või töötajad, kellel esinevad haigusnähud, laagrisse või malevasse minna ei tohi. Kui noor või töötaja on viimase 14 päeva jooksul kokku puutunud kellegagi, kellel on Covid-19 (või sellele sarnased) sümptomid, ei tohi ta laagrisse või malevasse minna.
Kas laagrite ja malevate töötajad ning osalejad peavad kandma maski?

Maski kandmine ei ole kohustuslik. Riskirühma kuuluvad töötajad ja osalejad võiksid maski kanda siis, kui ei ole võimalik hoida 2-meetrist distantsi ja viibitakse siseruumides.

Mida tuleb arvestada laagrite ja malevate korraldamisel?

Laagrites ja malevates ei tohi osaleda ega nende toimumiskohtades viibida haigussümptomitega inimesed. Igapäevaselt tuleb pesta ja desinfitseerida ruumid, tööpinnad ja esemed ning tuulutada ruumid. Osalejaid ja töötajaid tuleb informeerida ja juhendada üldhügieeni nõuete täitmisest ning seda kontrollida. Samuti tuleb tagada võimalused kätepesuks ja desinfitseerimiseks.

Tegevused tuleb korraldada selliselt, et 20-liikmelised rühmad omavahel kokku ei puutuks ning ühe rühma sees oleks tagatud võimalusel 2-meetrine distants.

Kuidas korraldada majutus ja toitlustamine?

Laagris ja malevas osalejate majutus tuleb korraldada nii, et erinevad kuni 20-liikmelised rühmad omavahel kokku ei puutuks. Võimalusel tuleb paigutada erinevate rühmade noored eraldi hoonetesse või majutusruumidesse. Ühes ruumis saavad majutuda vaid sama rühma noored.

Toitlustamisel tuleb järgida tavapäraseid toidukäitlemise nõudeid ning tagada, et erinevad kuni 20-liikmelised rühmad omavahel kokku ei puutuks. Toitlustusruumis istutakse rühmade kaupa, rühmade vahe peab olema 2 meetrit. Toitlustusruumi ja sealt ära liigutakse kogu rühmaga koos nii, et välditakse samaaegselt kokkupuudet teiste rühmadega.
Kuidas tagada laagris või malevas üldist hügieeni?

Käte pesemine peab olema korraldatud nii enne kui peale programmilisi tegevusi, malevas nii enne kui peale tööd. Vajadusel tehakse hügieenitoimingute jaoks eraldi graafikud, et samas majutushoones viibivad rühmad omavahel kokku ei puutuks.

Kui tihti tuleb laagri või maleva ruumides desinfitseerimist läbi viia?

Iga laagri või maleva korraldaja töötab ise Terviseameti soovitustest lähtuvalt välja korra, mille alusel desinfitseerimist läbi viia. Soovitused leiate siit.

Kas malevas või laagris osalevad noored võivad omavahel asju vahetada või üksteisele laenata?

Ei tohi. Igaühel peavad olema kaasas oma isiklikud asjad, et vältida võimalikku viiruse kandumist asjade vahetamise või laenamise teel. Palume korraldajatel panna vanematele südamele, et nad annaksid noortele kõik vajalikud asjad kaasa, mida laagris või malevas vaja võib minna. Igal noorel peaks olema kindlasti oma joogipudel, mida ta kellelegi teisele ei laena või ei vaheta.
Kas laagri või maleva korraldaja võib kontrollida osalejate tervist?

Laagri või maleva korraldaja võib nii osalejate kehatemperatuuri kui ka teisi haigussümptomeid kontrollida nii laagrisse/malevasse vastu võtmisel kui ka seal viibimise ajal. Juhul, kui osalejatel või töötajatel ilmnevad haigussümptomid, tuleb isik isoleerida ning vajadusel korraldada töö ringi. Korraldaja on kohustatud läbi mõtlema ja koostama tegevuskava juhuks, kui ilmnevad haigussümptomid.
Kas võivad toimuda malevate kokkutulekud?

Noortemalevate kokkutulekud võivad toimuda täismahus alates 1.09 juhul, kui olukord seda lubab. Erinevate malevarühmade kohtumised (kuni 200 noort) on lubatud alates 1.07.

AVATUD NOORTEKESKUSED

Kui palju inimesi võib noortekeskuses korraga olla?

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Endiselt tuleb järgida 2+2 reeglit, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada. Soovitame noori teavitada sellest, et noortekeskuses korraga viibivate inimeste arv on piiratud.
Kuidas vältida olukorda, kus noored tulevad ette teatamata noortekeskusesse?

Noortekeskuse noorsootöötajad peavad noori ja vanemaid teavitama tingimustest, mida noortekeskus on seadnud selleks, et kontrollida noortekeskuses viibivate noorte arvu ja ohutusnõuetele vastamist. Soovitame kasutada noortele aegade broneerimist viisina, kuidas ohutusnõudeid täita.
Mis saab siis, kui noortekeskuses pole võimalik ohutusnõudeid täita?

Kui noortekeskusel pole võimalik vajalikke ohutusnõudeid täita, ei saa noortekeskus kontaktnoorsootööd pakkuda ja peab jätkama mobiilse/digitaalse noorsootööga. Kui nõudeid on võimalik täita välitingimustes, võib noortekeskus ka vaid oma väliterritooriumil tegevusi noortele pakkuda.
Mida teha, kui noorsootöötaja või noor kuulub riskigruppi?

Noortekeskus peab minimeerima riskirühmadesse kuuluvate isikute kokkupuutumist noorte ja teiste töötajatega. Kui pole äärmiselt vajalik, soovitame riskigruppi kuuluvatel noorsootöötajatel ja noortel mitte kontaktnoorsootöös osaleda. Tööl viibides on riskigrupis noorsootöötajale soovituslik tagada kaitsemaskide kasutamine. Noortekeskuse isikukaitsevahenditega varustatuse tagab kohalik omavalitsus.
Mida teha, kui hiljuti keskuses viibinud isikul kinnitatakse COVID-19 viirus?

COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema noortekeskuse, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud noor või noorsootöötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne). Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimise soovitused leiate siit. Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi. Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb hoone sulgeda 72 tunniks. Avatud noortekeskuste ruumid on suletud, aga noorsootöö jätkub –  tegevused toimuvad erinevaid virtuaalseid võimalusi kasutades.
Kuidas teada, et noore pere ei ole kokku puutunud haigestunuga?

Noorsootöötajatel tuleb noore ja tema vanematega suheldes saada vastav kinnitus. Kui on alust arvata, et noor on olnud kontaktne haigestunuga, on noorsootöötajal õigus paluda noorel noortekeskuse kontaktegevuses mitte osaleda.

LASTEAIAD ja -HOIUD

Kuidas on pärast eriolukorra lõppu korraldatud lasteaedade töö?

Lasteaia ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab jätkuvalt pidaja. Kohalik omavalitsus peab vanemate soovil tagama kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia lasteaias. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

Lasteasutustes peab vältima ürituste ja külastuste korraldamist. Lasteasutuse lõpupeod saavad toimuda piiratud tingimusel võimalikult väikese osalejate arvuga (nt rühma kaupa, piiratud lähedaste arvuga vm), kui on tagatud kõikide eelpool nimetatud tervisekaitsenõuete täitmine, soovitavalt vabas õhus.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab lasteasutus koostöös lasteasutuse pidajaga.

Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb järgida laste ja lasteaia töötajate tervise kaitse eesmärgil. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga 

Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil  

Kas nüüd võivad kõik lapsed lasteaeda minna?

Lasteaiateenus peab olema tagatud kõigile soovijatele, kuid soovitame kõigil lastevanematel, kellel see on võimalik, jätta endiselt lapsed koju. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega isik ära saata. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigussümptomite tuvastamisel olla tähelepanelik.

Kui palju lapsi võib ühes rühmas koos olla?

Terviseameti hinnangul võib vajadusel taastada tavapärase lasteaia rühmade koosseisu. Tuleb aga silmas pidada, et kui peaks taas toimuma järsk haigestumuse juurdekasv, võivad reeglid muutuda. Soovitame kõigil lastevanematel, kellel see on võimalik, jätta siiski lapsed koju. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla.

Kui lasteaias on liitrühmad (nt nooremate ja vanemate laste liitrühmad), siis peavad liidetud olema kogu aeg ühe ja sama rühma lapsed, et laste lähikontaktsete ring peaks olema võimalikult muutumatu.
Kas lasteaias peab järgima 2+2 reeglit?

Ei. Valitsuse korraldus ütleb, et 2+2 tuleb järgida, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Lasteaia töös ei ole see mõistlikult tagatav.
Kas lasteaialapsed ja õpetajad peavad kandma maski?

Terviseamet on seisukohal, et maski kandmine lasteaias ei ole vajalik. Sellegipoolest, kui maski kandmine pakub töötajale turvatunnet, siis on tal õigus töökeskkonnas maski kanda.
 
Kas lasteaias tohivad toimuda üritused?

Lasteasutustes peab vältima ürituste ja külastuste korraldamist. Lasteasutuse lõpupeod saavad toimuda piiratud tingimusel võimalikult väikese osalejate arvuga (nt rühma kaupa, piiratud lähedaste arvuga vm), kui on tagatud kõikide eelpool nimetatud tervisekaitsenõuete täitmine, soovitavalt vabas õhus.
Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleb vältida.
Kas tohib korraldada õppetegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed?

Õppe- ja muid tegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed (nt ühised laulu või tantsutunnid) tuleb vältida. Tegevusi tuleb korraldada rühmade kaupa.
Kas tohib korraldada lasteaia töö üksnes valverühmades?

Juhul, kui lasteaiateenuse vajadus piirkonnas on kinnitatult väike, kõigile lasteaiateenuse soovijatele on teenus tagatud ning lasteaia pidaja koos hoolekoguga nii otsustab, võib töö korraldada ka valverühmades. Oluline on, et rühmade koosseis püsiks võimalikult muutumatuna.

Kas perioodi eest, mil lasteaed teenust ei pakkunud või teenust ei kasutatud, tuleb tasuda kohatasu?

Munitsipaallasteaia puhul teeb otsuse kohalik omavalitsus. Erahoiu puhul sõltub kohatasu rakendamine erahoiu, lapsevanema ja vastava kohaliku omavalitsuse, kus piirkonnas lastehoid tegutseb, kokkuleppest.

Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?

Laste arengu hindamine toimub lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast kogu õppeaasta vältel. Koolivalmiduskaardid saavad õpetajad vormistada, tuginedes kogutud lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele. Vajadusel on võimalik korraldada individuaalseid arenguvestlusi lastevanemate ja lastega.

Koolivalmiduskaartide väljastamiseks kasutatavad paljud lasteaiad elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).

ÜLDHARIDUS

LÕPUDOKUMENTIDE MUUDATUSED 

Kuidas märgitakse õpilasraamatus ja EHISes loovtöö / uurimusliku / praktilise töö sooritamata jätmine?

Kui õpilane jättis töö sooritamata, ehkki see oleks olnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge “Jättis sooritamata“ (lühend  õpilasraamatus „JS“). Kui õpilane ei sooritanud tööd, sest see polnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend õpilasraamatus „EO“). Töö pealkirja nende valikute korral ei märgita.
Kuidas märgitakse õpilasraamatus ja EHISes gümnaasiumi lõpueksami sooritamata jätmine?

Gümnaasiumi lõpueksami hindamisel on võimalik kasutada märget “Jättis sooritamata“ (õpilasraamatusse märgitakse lühend „JS“) või „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend „EO“).
 
Kas aastahindeks saab panna "Arvestatud" ja "Mittearvestatud"?

Põhikoolis ja gümnaasiumis on aastahindena võimalik ka kohustuslike õppeainete puhul märkida „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“ (lühendid õpilasraamatus „A“ ja „MA“)
 
Kuidas märgitakse gümnaasiumi koolieksam?

Gümnaasiumi koolieksamite puhul on samuti hinde märkimiseks valikus „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“.

ÕPPEKORRALDUS PÄRAST 15. MAID

Kuidas on korraldatud üldhariduskoolide töö alates 15. maist, mil võis taastada osaliselt kontaktõppe?

Selle käigus saab:

  • hinnata distantsõppe ajal õpilaste edenemist õppetöös;
  • vajadusel aidata järele õpilasi, kellele distantsõpe nii hästi ei sobinud;
  • korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamine);
  • viia läbi arenguvestlusi;
  • teha kokkuvõtteid õppeaastast;
  • teha ettevalmistusi eksamiteks.

Kuidas valitakse välja õpilased, keda alates 15. maist üldhariduskooli lubatakse?

Ka pärast 15. maid koolides toimuv kontaktõpe erandlik ning mõeldud eelkõige:

  • 12. klassi lõpetajatele;
  • 9. klassi lõpetajatele, kellel on vaja teha sisseastumiskatsed gümnaasiumisse;
  • Lisatuge vajavatele õpilastele, kelle jaoks distantsõpe ei ole andnud soovitud tulemusi.

Soovitame distantsõppe perioodi kokkuvõttena läbi viia arenguhindamise, vajadusel (virtuaalse) arenguvestluse õpilaste ja vanematega õpilaste järeleaitamise ning arenguvajaduste väljaselgitamiseks ja edasijõudmise toetamiseks. Selle tulemusena saab selekteerida ka õpilased, kes vajavad rohkem tuge, vajadusel ka kontaktõppena.

Kas 15. mail taastub üldhariduskoolides tunniplaanijärgne õppetöö?

Oluline on, et õpilane teaks, millised tegevused tema õppepäevas on. Optimaalse õppekorralduse määrab iga kool ise, arvestades nii õpilaste kui õpetajate vajadusi ning üldisi kehtivaid piiranguid ja reegleid. 

Ka pärast 15. maid jääb koolidele koostöös koolipidajaga õigus otsustada jätkata distantsõpet, kui seda peetakse vajalikuks, mõistlikuks ja võimalikuks. Arvestada tuleb nii kooli võimaluste kui õpilaste ja õpetajate vajadustega. Täiendav tugi tuleb tagada neile, kes seda vajavad: lõpuklassid, lisatuge vajavad õpilased. Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest.

E-õppe korraldamisel jagavad nõu haridustehnoloogid. Lisainfo: https://www.hitsa.ee/e-ope-korduma-kippuvad-kusimused.

Mida teha, kui kooli hinnangul vajaks laps kontaktõpet, aga vanemad last kooli ei luba?

Soovitame sellistel juhtudel leida kõigile osapooltele sobiv lahendus, näiteks jätkata õppetööd siiski distantsilt, kuid suurendada õpetajapoolset individuaalset toetust, kaasata vajadusel tugispetsialiste vm.

Kas tasemetööd toimuvad?

Tasemetöid sel õppeaastal ei toimu, küll aga pakub SA Innove e-teste 6. klassidele matemaatikas ,eesti keeles (ka teise keelena) ja vene keeles (emakeelena), mida õpetajatel on võimalik alates 20. maist kasutada. Testid on õpilase ja õpetaja jaoks enesehindamise vahend. Testid annavad ülevaate, milliste teemade või pädevustega on vaja koos õpilastega veel tööd teha ja millistes ollakse juba väga edukad. Testide eest ei panda õpilastele hindeid.

Kas õppekava peab olema 15. maiks läbitud?

Õppekava ei pea olema läbitud 15. maiks. Õppeaastaks kavandatud õppe-eesmärgid peavad olema saavutatud õppeperioodi lõpuks.

Kas praegune olukord mõjutab suvevaheaega?

Kuna õppetöö toimub, siis praeguses olukorras ei mõjuta õppevormi muutus vaheaegade toimumist. Koolil on õigus kehtestada ministri määrusest erinevad vaheajad vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.  

Kas õpilased saavad sel aastal lõputunnistuse?

Õpilased saavad lõputunnistuse, kus tulemused võivad kooli otsusel olla nii numbrilised kui arvestatud/mittearvestatud. See, kuidas õpilase edasijõudmist täpselt hinnatakse, on kooli otsustada ja määratakse kooli õppekavas.

Kui õpilastel on eelnevatel trimestritel mitterahuldavad hinded, kas võib teha ka täiendavat õppetööd pärast 10. juunit või peaks sellega alustama 15. mail?

Põhikooli riikliku õppekava § 22 lõike 9 alusel peaks täiendav õppetöö toimuma pärast viimase õppeveerandi lõppu. Õppenõukogu otsustab täiendavale õppetööle jätmise. Õpilase õpiedutusele peab koolis reageerima kohe ja korraldama tema toetamise õpitulemuste saavutamiseks probleemide ilmnemisel, seega ei tohiks kevadel õppeperioodi järel olla palju neid õpilasi, kes vajavad täiendavat õppetööd õppeperioodi järel. 15. maist on mõistlik tegelda suurema intensiivsusega just nende õpilastega, kes pole saavutanud nõutud õpitulemusi. Õppeaastaks kavandatud õppe-eesmärgid peavad olema saavutatud õppeperioodi lõpuks. Kui seda õppeperioodi jooksul ei suudeta teha, saab kasutada täiendava õppetöö võimalust.

Kas hindamiskriteeriumid jäävad nii kontrolltööde kui perioodi- ja aastahinnete arvestamisel samaks? 

Ka distantsõppes toimub hindamine vastavalt kooli hindamisjuhendile ja kui on kehtestatud mingid erisused, siis selle info peab kool keskselt ka edastama. Õpetaja peab selgitama õpilasele, milliseid ülesandeid on hinde saamiseks vaja täita ja kuidas õpetaja õpitule tagasisidet annab.

Kuidas tagatakse, et distantsõpe annab sama tulemuse, mis õpe koolis? Kas eksamitulemusi hinnatakse kergemalt või rangemalt?

Koole ja õpetajaid tuleb usaldada. Nad teevad kõik endast oleneva, et õpe toimuks ka distantsõppe korral võimalikult heal tasemel. Õpitulemuste saavutamine on ka õpilase ja lapsevanema vastutus. Hindamine toimub vastavalt õpetaja poolt antud juhistele. Õpilasele peab olema selgelt mõistetav, mida on hinde saamiseks vaja teha ja mil viisil õpetaja õpitule tagasisidet annab.

Eksam mõõdab õpitulemusi, mis on omandatud kogu põhikooli jooksul. Kevadeti on reeglina jõutud nii kaugele, et toimub kordamine. Kui on veel uusi teemasid läbida, tuleb seda teha distantsõppel. Vajadust ning võimalusi selleks oskavad kõige paremini hinnata kool ja õpetaja. Eksameid hinnatakse ikka tavapäraselt ja vastavalt eksami hindamisjuhendile.

Milliseid tugiteenuseid pakutakse, kui kool otsustab distantsõpet jätkata, aga üksikvanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda?

Tugiteenuste võimaluste kohta soovitame küsida kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast.

KUTSEHARIDUS

Kuidas on korraldatud kutseõppeasutuste töö alates 15. maist?

Kutseõppe korraldus on väga paindlik, nii õpilaste vastuvõtmine kui ka kooli lõpetamine toimub aastaringselt. Seetõttu lähtuvad koolid õppetöö korraldamisel alates 15. maist iga konkreetse õpperühma õppekava läbimise seisust ja õppetöö, praktika ning kutseeksami korraldamise võimalustest.  Soovitame kasutatada maksimaalselt distantsõppe võimalusi.

Koolihoonetes toimuva teooriaõppe ja praktika korral võib olla ruumis kuni 10 õpilast, arvestades sellel hetkel kehtivaid piiranguid. Koolihoonetes õppe korraldamisel välditakse tegevuste ja liikumisteede ristumisi, järgides ohutusnõudeid. Õppetegevus hajutatakse nii ruumide kui ka tundide aegade osas, vältides suurte gruppide kontakte.

Praktikat sooritavatele õppijatele on ka eriolukorra tingimustes olnud tagatud võimalus majutuda koolide ühiselamutes. Kontaktõppe taastumisel on ühiselamutes majutumine võimalik sellel hetkel kehtivate piirangute järgmisel.

Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

Praktika välismaal sõltub COVID-19 aegsetest piirangutest nii Eestis kui sihtriikides. Välisriikides praktika jätkumine sõltub muuhulgas sihtriigi otsusest piiriülene liiklus taastada ning ka vastu võtvate organisatsioonide ja asutuste valmidusest praktikaga alustada või jätkata.

Mida peavad tegema õpilased, kes elavad õpilaskodus / ühiselamus?

Kontaktõppe osalisel taastumisel on ühiselamutes majutumine võimalik sellel hetkel kehtivate piirangute järgmisel. Täpsem info juhises Õppetöö korraldamine siseruumides alates 15. maist COVID- 19 perioodil.

Eriolukorra ajal ei toimu paljudel õppekavadel teoreetilist õppetööd ja praktikat ning koolid soovivad korraldada suvel õppetööd ja praktikat, et tagasi võita kaotatud aeg. Kas ja kuidas tohib suvel õppetööd läbi viia?

Juhul, kui eriolukord suveks lõpeb, annab õppetöö jätkamine suvisel ajal õppijatele võimaluse võimalikult kiiresti õpingud lõpetada ja tööturule siirduda. Samuti lihtsustab paindlik õppekorraldus praktikakohtade leidmist ettevõtetes ega tekita koolidele täiendavat koormust sügiseseks õppeperioodiks.

Igal kutsekoolil on õigus otsustada, millal toimub õppetöö ja millal on koolivaheaeg pidades silmas kutseõppeasutuse seaduse §27 sätestatut (õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil ning et õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega).

Seega reguleeritakse õppekorraldust kooli tasandil ja kutseõppeasutusel on õigus oma regulatsioonides muudatusi teha ja õppetööd ka suvel korraldada.

Kui õpilane ei ole nõus kooli poolt kehtestatud õppeperioodi ajal õppetöös osalema, on tal võimalus jääda akadeemilisele puhkusele.

Kujunenud olukorras soovitame kutseõppeasutustel:

  • Kutsekeskhariduse õppekavadel ja alla 20-aastaste õpilaste puhul (nt haridusliku erivajadusega õpilased) korraldada õppetööd 2020.a suvel vaid eelneval kokkuleppel õpetajate, õpilaste ja lastevanematega.
  • Täiskasvanud õppijate puhul korraldada võimalusel õppetööd ja praktikat suvel.
Kas kutseõppe nominaalaega on võimalik pikendada?


Jah, nominaalaja pikendamise võimalus Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on loodud pidades silmas eeskätt kutseõppe lõpetajaid, kelle õppeaeg eriolukorrast tulenevalt ei saa lõppeda nominaalaja sees.

Kas on ära määratud, millal on viimane aeg teha õppetöö pikendus EHISes?

Ei, aga kindlasti enne nominaalaja lõppemise tähtaega. Nominaalaega ei saa pikendada, kui see on juba lõppenud.
Kui õpilane on läbinud kogu õppekava ja sooritab kutseeksami augusti lõpus, kas siis õppetöö pikendust tegema ei pea, sest õppeaasta lõppeb 31.08.2020 ja ravikindlustus kehtib õpilasele peale lõpetamist kolm kuud?

Õppe pikendamine ei ole seotud õppeaasta kestusega, vaid iga  konkreetse õppija õppeajaga, mida saab vaadata EHISest ja mis sõltub õppekava nominaalkestusest. Nominaalajal lõpetanute puhul kehtib kindlustuskaitse kolm kuud. Kui aga nominaalaeg ületatakse, siis üks kuu peale õppe lõpetamist. Kui nominaalaega on pikendatud, kehtib kindlustuskaitse kolm kuud pärast lõpetamist.
Juhul, kui mõnel õppekaval õppivad õpilased sooritavad eksami oktoobris, tuleb määrata õppetöö pikendus. Kui õpilane lõpetab oktoobris, kas ravikindlustus lõpeb lõpetamisele järgneval kuul?

Kuna kutseeksam on kooli lõpetamise eeltingimus, siis jah, nende puhul, kelle õppe nominaalaeg lõpeb augustiga,  on vajalik enne nominaalaja lõppu õpet pikendada. Kui nominaalaeg on EHISes pikendatud, kehtib kindlustuskaitse samuti kolm kuud pärast lõpetamist.
Kui õpilasele on määratud eksamiaeg, nt augustis ja ta sel ajal eksamit ei soorita, kas pärast sooritamata jäänud eksamit saab veel õppeaega pikendada?


Õppeaja pikendamine ei ole seotud eksami sooritamise/mittesooritamisega, vaid õppekava nominaalkestuse lõppemise kuupäevaga. Et praeguse regulatsiooni kohaselt on õpilasel võimalik sooritada järeleksamina ka erialane lõpueksam koolis, siis see võib mahtuda õppe nominaalaja sisse ja mingit pikendust täiendavalt vaja ei olegi. Kui nominaalaeg saab läbi enne eksami sooritamist, tuleb õpinguid pikendada.

Kas õpilane on kohustatud maksma eriolukorra ajal või distantsõppeperioodil õpilaskodu/ühiselamu üüri?

See sõltub (üli)õpilase ja õppeasutuse või teenusepakkuja vahel sõlmitud lepingu tingimustest. Kui teenusepakkuja võimaldab ühiselamus elamist, siis ei ole alust keelduda üüri maksmisest. Koolid on eriolukorra ajal ka õpilaskodude tasusid alandanud. Õppijal on majanduslike raskuste korral võimalus samuti pöörduda kooli poole õpilaskodu lepingutingimuste muutmiseks ja/või toetuse saamiseks.

KÕRGHARIDUS

Kuidas on korraldatud ülikoolide töö alates 15. maist?

Soovitame õppeaasta lõpuni kasutatada maksimaalselt distantsõppe võimalusi. Vajadusel saab alates 15. maist korraldada õpet, sh seminare ja praktikume, väiksemates, kuni kümneliikmelistes gruppides. Õppetöö korraldatakse võimalikult hajutatult, võimalusel järgides 2+2 reeglit.

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Piirangud ei puuduta ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamist.

Ülikoolid on õppe korraldamisel autonoomsed. Soovitame Teil konkreetsete küsimuste ja probleemidega pöörduda otse õppejõu, vajadusel programmijuhi ja/või õppeosakonna poole.

Kas õpilane on kohustatud maksma eriolukorra ajal või distantsõppeperioodil õpilaskodu/ühiselamu üüri?

See sõltub (üli)õpilase ja õppeasutuse või teenusepakkuja vahel sõlmitud lepingu tingimustest. Kui teenusepakkuja võimaldab ühiselamus elamist, siis ei ole alust keelduda üüri maksmisest.

HARIDUSLIKU ERIVAJADUSEGA ÕPILASED

Kuidas on korraldatud õpe HEV-koolides?

Asutustes, kus täielik üleminek distantsõppele pole võimalik, korraldatakse tegevus koostöös koolipidajatega juhtumipõhiselt st arvestades iga õpilase individuaalsust.

Kõigil lastevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta siiski lapsed koju. Haigeid ja haigustunnustega lapsi kooli mitte lubada.

Haridus- ja Teadusministeerium on HEV õppeasutustega pidevas kontaktis. Lapsevanemad saavad infot koolist.

Kuidas kontrollitakse läbitud teemasid HEV-õpilaste puhul? Kuidas käib hindamine? Kuidas arvestatakse puudumisi? Kuidas kindlustada, et õpilased ei jääks õppekavast maha?

HEV õpilaste õppetöö korraldus ei erine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatust, mille kohaselt õppetegevus viiakse läbi distantsilt. Õppetöö üksikasjalikud tingimused (sh hindamise) korraldab kool. Puudumisi tavapärasel viisil ei märgita. Õppetöös edenemine on samuti kooli ja õpetajate poolt korraldatav ning hästi korraldatud distantsõppe puhul ei teki mahajäämist õppekavas sätestatust.
Rajaleidja keskused on valmis toetama kõiki koole ja õpetajaid erivajadustega lastele koduõppe, kaugõppe korraldamisel

Erivajadustega laste vanemate ja lastega tegelevate haridustöötajate toetamiseks on loodud Facebooki grupp „Kodune kaugõpe HEV lastele“. Grupis jagatakse häid soovitusi edukaks distantsõppeks.

Erivajadusega lapse vanema erakorraline toetus

Erivajadusega lapse vanema toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti veebist

TÄISKASVANUHARIDUS JA TÄIENDUSKOOLITUSED

Kas ja millal võib täienduskoolituses õppetöö täielikult taastada? 

Alates 15. maist saab kontaktõpet järk-järgult taastada. 

Alates 1. juunist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:
• Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
• Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Jätkuvalt tuleb järgida 2+2 reeglit, välja arvatud juhul, kui see pole mõistlik.

Kontaktset õppetööd korraldades tuleb vältida gruppide samaaegselt kohtumist ristkasutatavates ruumides (näiteks koridorides, kohvinurgas jne). Kindlasti tuleb lähtuda Terviseameti poolt kehtestatud nõuetest.  

Kindlasti ei tohiks osaleda need, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga. Soovitame mitte alustada kontaktõpet ka riskirühma kuuluvate isikutega.

Juhtige osalejate ja töötajate tähelepanu viiruse levikut ennetavatele meetmetele. Mõelge nii osalejate kui juhendajate tervisele ja heaolule. Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitused õppe korraldamiseks täienduskoolitusasutustes leiab siit

Kas autokoolis võib õpe jätkuda?

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse otsusest on alates 7. maist lubatud autokoolidel korraldada mootorsõidukijuhi, autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi sõiduõpet, kui selle läbiviimisel järgitakse eritingimusi.*

Eritingimuste järgi tohivad õppesõidus osaleda üksnes COVID-19 haigusnähtudeta õpetaja ja õpilane. Rohkem isikuid sõidukis viibida ei või. Masinas peab olema käte desinfitseerimise vahend. Pärast igat sõidutundi peab sõiduõppe korraldaja puhastama need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Soovi korral saavad õpilane ja õpetaja kanda sõiduõppe ajal isikukaitsevahendit, näiteks kaitsemaski või visiiri.

*Välja arvatud, kui mootorsõidukijuhi, autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust ning alarmsõidukijuhi koolitust antakse kaitseväelasele või kui alarmsõidukijuhi koolitust antakse politseiametnikule, päästeteenistujale, abipolitseinikule ja vabatahtlikule päästjale.

Kas õppijad ja koolitajad peavad õppetöö ajal kandma maske? Kes tagab isikukaitsevahendid?

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Lähtuda tuleb eriolukorra tingimustest ja Terviseameti nõuetest. Koostöös õppijatega tuleb tagada kehtestatud tervisekaitsereeglite täitmine ning kui see ei ole võimalik, siis korraldada õpe e-õppena. Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh tagada desovahendid, tuulutada ruume, desinfitseerida pindasid ja hoida soovituslikku distantsi. Minimeerida tuleb riskirühmadesse kuuluvate inimeste kokkupuutumist teiste õppijatega.

Õpin täiskasvanute täiendkoolitusasutuse kursusel, seoses kriisiga jäid õpingud pooleli. Millised on minu õigused makstud õppetasu tagasi saamisel?

Kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei ole pakkunud distantsõpet, tuleks esmalt ühendust võtta koolitusasutusega. Oluline on vaadata üle sõlmitud koolitusleping, mida mõlemad osapooled peavad järgima. Lisaks tuleks tutvuda ka õppekorralduse alustega, mis reguleerivad muuhulgas õppetasu maksmise ning tagastamise korda. Juhul, kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei täida sõlmitud koolituslepingut ega vii õpet läbi, on õppijal õigus leping koolituslepingus sätestatud tingimustel üles öelda.

ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD, LASTEAIAÕPETAJAD, KOOLIPERSONAL

Kuidas reguleerida õpetajate töökoormust pärast 15. maid, kui üheaegselt on tarvis teha nii kontakt- kui distantsõpet?

Konkreetne õppekorraldus on kooli otsustada, kuid kindlasti tuleb seejuures teha koostööd omavalitsuse (kooli pidaja), õpilaste ja lapsevanematega. Väikestes gruppides kontaktõppe läbiviimine peaks lähtuma eelkõige õpilaste vajadustest, aga ka kooli võimalustest. Igal juhul peab tagatud olema õppeaasta eesmärkide saavutamine ning sealjuures vajadusel ka piisav tugi õpilastele, kelle jaoks distantsõpe on keerukam või kes vajavad tuge eksamiteks valmistumisel.

Kui õppeaasta eesmärgid õppeaines on saavutatud, soovitame õpilastele, kes ei vaja täiendavat abi ja järeleaitamist, pakkuda õppekava üldosa eesmärkide saavutamist toetavaid vabamaid iseseisvaid tegevusi. Näiteks projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamine), virtuaalseid muuseumi- ja kontserdikülastusi, distantsõppe ajal õpitu kordamist, kokkuvõtete tegemist jms. Ajal, mil ülejäänud õpilased tegelevad iseseisvate ülesannetega, saab õpetaja aidata individuaalselt neid, kes seda vajavad. Ka iseseisvate ülesannete andmisel on mõistlik luua päeva jooksul kindel aeg, mil õpilased saavad vajadusel õpetajaga kontakti.

Kuidas tagada kontaktõppe taastumisel riskigruppi kuuluvate õpetajate ja töötajate ohutus ja turvalisus?

Õppekorraldus on kooli otsustada, kuid riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate osalemist kontaktõppes tuleks vältida ning leida vajadusel teistsugused lahendused lisatuge vajavate õpilaste toetamiseks, näiteks jätkata õppetööd siiski distantsilt, kuid suurendada õpetajapoolset individuaalset toetust, kaasata vajadusel tugispetsialiste vm. Koolidesse on keskselt tarnitud isikukaitsevahendid nii eksamite läbiviimiseks kui ka riskigruppidele mõelduna kontaktõppeks. Täpsem info isikukaitsevahendite kohta siin.  

Kas kooli töötajad ja õpilased peavad kandma kaitsemaske?

Lähtuda tuleb valitsuse erikomisjoni ja Terviseameti soovitustest. Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh kindlustada piisavalt desinfitseerimisvahendeid koolis ning hoida soovituslikku distantsi.

VÄLISMAAL ÕPPIJALE

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikool pandi kinni. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule ning eriolukorras sõltub tasumine ülikoolipoolsetest otsustest või eraldi kokkulepetest. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses eriolukorraga peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud Teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.

Kas Eesti riik saab mind kuidagi toetada õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.

Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda VÕTA raames.

ERASMUS+, ESK, Horisont

ERASMUS+ ÕPIRÄNDES VÕI -PROJEKTIS JA EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE PROGRAMMIS OSALEJALE

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide projekte puudutavates küsimustes palume jälgida informatsiooni sihtasutus Archimedese veebilehel või pöörduda oma lepingujärse kontaktisiku poole sihtasutuses. 

HORISONT 2020 TEADUSPROGRAMMIS OSALEJALE

Kas H2020 projektid lähevad edasi?

Projektid jätkuvad, kui pole teada antud teisiti.

Kas force majeure kohaldub?

Force majeure klausli kasutamine on sätestatud H2020 mudellepingu artiklis 51. Kulud kaetakse, kui need vastavad H2020 mudellepingu artiklis 6 sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Näiteks kui kohtumine/üritus jääb erakorraliste ja ettenägematute asjaolude (force majeure) tõttu ära, saab reisi- ja majutuskulud siiski katta H2020 meetmest, kui toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, seda isegi juhul kui toetusesaaja ei reisinud ega osalenud kohtumisel/üritusel. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb tegevuse läbiviimiseks kanda täiendavaid kulusid, on need kulud toetuskõlblikud, kui need on tegevuse läbiviimiseks vajalikud (nt tühistatud konverents korraldatakse hiljem).

Projekti toetussummat siiski suurendada ei saa.

Erakorralise või ettenägematu olukorra tekkimisel peavad toetusesaajad viivitamata võtma ühendust rahastamisasutusega, kes uurib juhtumispõhiselt force majeure eeskirjade võimalikku rakendamist. Lisaks peavad toetusesaajad tegema kõik võimaliku, et piirata ettenägematutest asjaoludest tekkivat kahju (nt püüdma tühistada lennupiletid, taotlema tühistatud lennu eest hüvitist kindlustuselt jne).

 

 

Uudised, juhised ja teavitused
 

Kuupäev Sisu Täiendav materjal
29.05.2020 Infokiri: haridusvaldkonda puudutavad piirangud alates 1. juunist  
15.05.2020 Ministeerium edastas juhised lasteaedade ja -hoidude tegevuse korraldamiseks  
15.05.2020 Infokiri: osalise kontaktõppe taastamine, noortelaagrid ja -malevad, õppefilmid viirustest Noortelaagrite ja noortemalevate korraldamine
12. juunist COVID-19 perioodil
(pdf)
14.05.2020 Juhised kutseeksamite ja erialaste lõpueksamite korraldamisel COVID-19 perioodil Juhised kutseeksamite ja erialaste lõpueksamite korraldamisel COVID-19 perioodil (pdf): juhised kutseõppeasutustele, puutumuse korral ka rakenduskõrgkoolidele
08.05.2020 Infokiri: Soovitused õppetöö korraldamiseks siseruumides alates 15. maist ja info isikukaitse- ja desinfitseerimisvahenditest

Õppetöö korraldamine siseruumides alates 15. maist COVID-19 perioodil (pdf):
üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, huvikoolid, huviringid, avatud noortekeskused ja
teised huvitegevust korraldavad asutused

Õppetöö korraldamine täienduskoolitusasutustes alates 15. maist COVID-19 perioodil (pdf)

Isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite tagamise korraldusest eksamite ja osalise kontaktõppe läbiviimiseks (pdf): üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused.

06.05.2020 Tänasest saavad haridusvaldkonna eraettevõtjad taotleda kriisi leevenduseks toetust Taotlusvorm, täiendavad juhised
05.05.2020 Haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist  

04.05.2020

Haridus- ja teadusminister: riigieksamid on sellel õppeaastal vabatahtlikud

Riigieksamitest SA Innove veebis

24.04.2020 Haridus- ja teadusministri pöördumine koolivaheaja lõpul  
18.04.2020 Esmaspäeval algab oodatud ja vajalik vaheaeg  
15.04.2020 ERRi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös jõuavad Lasteekraani lehele kodus õppimist toetavad materjalid  
15.04.2020 Infokiri: koolikorraldus pärast 15. maid; koostöövestluste tagasiside; kevadvaheaja sisustamine Infokiri pdf-failina
15.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: kontaktõpe pärast 15. maid on pigem erandlik, kõik õpilased ei pea kooli minema  
15.04.2020 Tagasiside koostöövestlustest õppeasutuste pidajate ja koolijuhtidega Täname kõiki õppeasutuste pidajaid, koolijuhte, õpetajaid ja lapsevanemaid,
tänu kellele on koolides tagatud õppetöö  toimimine ka eriolukorras.
Küsimuste ja probleemide puhul palume võtta julgelt ühendust meie välishindamisosakonna piirkonna ekspertidega, kelle kontaktid leiate siit
14.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: õpilased vajavad puhkust ka distantsõppe perioodil  
09.04.2020 COVID-19 epideemia taandumisel hakkab 15. maist õppetöö järk-järgult taastuma  
06.04.2020 Minister Mailis Reps: tegin ettepaneku anda valitsusele tähtajaline õigus kooli lõpetamise tingimuste üle otsustamiseks  
02.04.2020 Seadusemuudatus annab võimaluse korraldada riigieksameid paindlikult  
02.04.2020 Lisaeelarve toob haridusvaldkonna eraettevõtjatele 15 miljoni suuruse toetuse  
02.04.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi juhendmaterjal haridusasutuste töö- ja palgakorraldusest eriolukorras pdf-fail
01.04.2020 Harvardi ülikooli teadlaste ülevaade ja soovitused hariduse korraldamisest COVID-19 pandeemia ajal pdf-fail inglise keeles
eestikeelne kokkuvõte
30.03.2020 Soovitused õpetajatele koduste koolitööde andmiseks ja õppimist toetavaks hindamiseks pdf-fail
30.03.2020 02.04 algavad iganädalased live-koolitunnid õppimisest ja õpetamisest  
27.03.2020 Soovitused hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö korraldamiseks pdf-fail
25.03.2020 10 soovitust, kuidas rääkida noortega koroonaviiruse ohtlikkusest  
24.03.2020 Eksamiperiood lükkub edasi, uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest  
24.03.2020 Kutseharidusest eriolukorras pdf-fail
23.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised noortevaldkonna töö kohta pdf-fail
18.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised koolilõuna korraldamiseks distantsõppe perioodil pdf-fail
18.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium soovitab vähemalt esimesel kahel nädalal hoiduda õpilaste numbrilisest hindamisest pdf-fail
17.03.2020 Riik saatis lasteaedadele juhised tegevuse ümberkorraldamiseks pdf-fail
13.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: distantsõppe korral töötavad ka õpetajad eelkõige kodus

 

13.03.2020 Valitsuskabinet otsustas viia nakkusohu tõttu haridusasutused distantsõppele  
12.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium: üleriigilised olümpiaadid ja võistlused tuleb edasi lükata  
11.03.2020 Soovitused haridusasutustele seoses COVID-19 levikuga  
08.03.2020 Juhend koolidele seoses COVID-19 levikuga  
06.03.2020 Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: olge valmis vajadusel õppetööd ümber korraldama  
01.03.2020 Koolivaheajal riskipiirkonnas käinud õpilastel on soovitatav jääda paariks nädalaks koju  
27.02.2020 Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: lähtuge Terviseameti infost ja soovitustest  

 

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 2. juuni 2020