Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: soovitused ja korduma kippuvad küsimused

Kontaktõpe on kogu riigis lubatud

• Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele on 25. jaanuarist kontaktõpe lubatud üld-, kutse- ja kõrghariduses kõikjal Eestis, kaasa arvatud Ida-Virumaal ja Harjumaal. 
• Järgida tuleb ettevaatusabinõusid.
• Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada täiendavaid regionaalseid piiranguid.

Huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle, täienduskoolitusele ja -õppele kehtivad jätkuvalt piirangud nii Ida-Virumaal ja Harjumaal kui üle Eesti.

Eelkoolide tegevus peab lähtuma huviharidusele ja -tegevusele kehtestatud piirangutest.

Harjumaa ja Ida-Virumaa

Alates 18. jaanuarist kuni jaanuari lõpuni on Harjumaal ja Ida-Virumaal sisetingimustes toimuvad tegevused lubatud individuaalselt koos juhendajaga. Siseruumides tuleb kanda maski. Ruumi täituvus võib olla kuni 25%. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste harrastajatega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Välitingimustes on tegevused lubatud kuni 10- liikmelistele rühmadele ja juhendajale.

Teised maakonnad

Sisetingimustes võib tegevustes osaleda kuni 10 inimest, lisaks treener või juhendaja. Siseruumides tuleb kanda maski. Ruumi täituvus võib olla kuni 50%. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Välitingimustes tohib tegevustes osaleda kuni 24 inimest, kellele lisandub treener või juhendaja. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Eraüldhariduskoolidele, erahuvihariduse ja -huvitegevuse pakkujatele eraldatakse toetustena 4 259 750 eurot.

Rohkem infot veebilehel: hm.ee/kriisitoetus. Samast leiab info ka varasemate toetuste kohta.

Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

Taotlejad, kes taotlevad perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest toetust Haridus- ja Teadusministeeriumilt, ei saa täiendavat toetust Töötukassast.

Alates 11. jaanuarist võivad kõikide haridusastmete õppijad jätkata kontaktõppel. 

25. jaanuarist võivad kõik haridusastmed jätkata kontaktõpet ka Harjumaal ja Ida-Virumaa.

Kontaktõpet läbi viies tuleb järgida ettevaatusabinõusid.

Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada täiendavaid regionaalseid piiranguid.

• Uuendatud juhised distantsõppe korraldamiseks

Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest. Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele ja tugispetsialistidele kui ka lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada ka telefonil 7350 750 (tööpäeviti kell 12-16).

Kes otsustab distantsõppele minemise?

Õppekorralduslike otsuste tegemise pädevus on jätkuvalt koolil. Olukorras, kus kontaktõpe on valitsuse otsusega taastatud, peab distantsõppele minek olema põhjendatud ning seda ei saa teha kergekäeliselt. Et saata näiteks kogu õppeasutus või suur osa õpilastest distantsõppele tervise ja turvalisuse kaitseks, peab olema vastav alus toodud kooli kodukorras. Kohalikul omavalitsusel ei ole pädevust distantsõppele minemise otsustamiseks.

Ei Haridus- ja Teadusministeerium ega haridusasutused ei ole tervisekaitse eksperdid, mistõttu juhime tähelepanu, et tervise kaitseks distantsõppele minek peab põhinema Terviseameti antud kirjalikul hinnangul viiruse levikule.

Sealjuures tuleb meeles pidada, et võimalikult kaua tuleks pakkuda kontaktõpet noorematele kooliastmetele, lõpuklasside (9. ja 12.) õpilastele ning tuge vajavatele õppijatele.

Kui regionaalsete või riiklike piirangute tõttu toimub üldine distantsõpe, jäävad avatuks:

• lasteaiad ja -hoiud;
• koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel;
• õpilaskodud.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohivad distantsõppe perioodil viibida ja liikuda üksnes need õppijad, kes

• vajavad hariduslikke tugiteenuseid;
• vajavad õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks;
• sooritavad praktilist õpet, eksameid, teste või osalevad olümpiaadil.

Õpilaskodud

Õpilaskodudes on soovitatav hajutada inimeste koosviibimist ja liikumist. Nt liiguvad ja viibivad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kogunemisi soovitame mitte teha.

Kas õpilase saab jätta vanema soovil distantsõppele? 

Vanema soovil distantsõppele jäämine saab toimuda vaid kõigi osapoolte omavahelisel kokkuleppel. Kui koolil on võimalus seda korraldada ja lubab seda, on see võimalik.

Kas tavaklassis õppiv HEV õpilane saab distantsõppe perioodil jätkata kontaktõppel?

Kui õpetaja hindab, et laps suudab ka distantsõppega õpitulemused saavutada ja vanem on sellega nõus, ei pea õpe ilmtingimata täielikult koolimajas toimuma. Kui lapse erivajadus tingib vajaduse ka pidevaks järelevalveks ja ta iseseisvalt distantsõppel ilma vanema olulise abita hakkama ei saa, peab õppe korraldama koolis.

Kas õpetajad võivad käia koolimajas, kui asutus on suunatud distantsile?

Jah. 

Kas distantsõppe perioodil tohib koolimajas õpet korraldada?

Piirangute perioodil tohib koolimajas pakkuda hariduslikke tugiteenuseid; konsultatsioone õppijatele, kes seda õpetaja hinnangul vajavad; sooritada praktilist õpet, eksameid või teste; korraldada olümpiaade.  

Milliseid reegleid tuleb järgida üldisel distantsõppe perioodil näiteks konsultatsiooni või eksamit läbi viies?

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib sel juhul koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kas distantsõppe perioodil nt tugiteenuseid või eksameid korraldades võib klassis olla rohkem õpilasi kui üks?

Individuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Isikute arvu suhtes õppehoones asuva ruumi kohta pole sätestatud piirnormi. See tähendab, et ruumi täitmisel peab arvestama, et kaks isikut peavad hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Arvestades ruumide füüsilisi mõõtmeid ei ole võimalik näiteks 4 ruutmeetrisse ruumi paigutada 10 õpilast.

Küll aga tuletame meelde, et kõigi Vabariigi Valitsuse korralduses 282 toodud piirangute eesmärk on inimestevaheliste kontaktide vähendamine, et katkestada nakkusahelad. Oluline on leida lahendus, mis tagab esmajoones meie kõigi elu ja tervise kaitse.

Mida tähendavad õppetööks kasutatavad ruumid? Kas liikumispiirang ei kehti sel juhul näiteks koridoris või sööklas?

Kooli koridorid, aatriumid, söökla või muud koolihoones asuvad tehnilised ruumid on olemuselt seotud õppetegevuseks kasutatavate klasside, auditooriumite või teiste ruumidega. See tähendab, et neid hoone ruumi osasid ei ole võimalik üksteisest lahutada ja piirang kehtib kogu koolihoone kohta. Vabariigi Valitsuse korralduse järgi ei kohaldu õpilase liikumisvabaduse piirang üksnes kooliga samas hoones olevatele õpilaskodudele. Õppetegevuseks kasutatavates ruumides võib viibida, üksnes juhul, kui õpilane vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad nad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid?

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning gümnaasiumi riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Ministeeriumis on välja töötatud stsenaariumid selleks, et pakkuda mõistlikke lahendusi kooli lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks. Teemad vajavad arutelu nii Riigikogus kui valitsuses. Kooli lõpetamise tingimusi puudutavate otsuste tegemise pädevus on Riigikogul.

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö?

2020/2021. õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.

13 maakonnas

Alates 11. jaanuarist tohib siseruumides huvihariduses- ja tegevuses ning noorsootöös osaleda kuni 10 inimest ja neile lisanduv treener või juhendaja.

• Ruumi täituvus ei tohi olla rohkem kui 50 protsenti. 
• Siseruumides läbiviidavate tegevuse puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes tohib grupis osaleda kuni 24 inimest, kellele lisandub treener või juhendaja. 

• Peab olema tagatud, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad ülejäänud Eestist rangemad reeglid

Alates 18.01 kuni jaanuari lõpuni tohib Harjumaal ja Ida-Virumaal siseruumides läbi viia individuaaltegevusi koos juhendajaga.

• Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%.
• Siseruumides läbiviidavate tegevuse puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes on endiselt lubatud tegevus kuni 10-liikmelistele rühmadele ja juhendajale.

• Peab olema tagatud, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Piiranguid ei rakendata õppekavajärgsele tegevusele.

Formaalhariduses arvestatakse grupipiirangul seda, et ei ole põhjendatud mitte lubada tegevusi gruppides, kes õppetööd läbi viies igapäevaselt kokku puutuvad. See tähendab näiteks, et kui pärast tunde on huvitegevusena ette nähtud kooli ruumides toimuv huviring, kus osalevad ühe klassi või grupi õppijad, võib ringi tegevus toimuda. Oluline on jätkuvalt vältida eri klasside, gruppide ja rühmade kokkupuuteid.

Alates 11. jaanuarist on 13 maakonnas:

Sisetingimustes toimuv täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui tegevustes osaleb kuni 10 inimest ja neile lisanduv juhendaja.

• Ruumi täituvus ei tohi olla üle 50%.
• Sisetingimustes toimuvate tegevuste puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes hakkab kehtima osavõtjate arvu piirang 24 inimest, kellele lisandub juhendaja.

• Tegevusi läbi viies tuleb arvestada hajutamise nõude, kätehügieeni desinfitseerimisvahendite kasutamise ning maskikandmise kohustusega.

Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad täienduskoolitusele ja täiendõppele rangemad reeglid.

Alates 18. jaanuarist kuni jaanuari lõpuni tohib Harjumaal ja Ida-Virumaal siseruumides läbi viia individuaaltegevusi koos juhendajaga.

• Ruumi täituvus ei tohi olla üle 25%.
• Sisetingimustes toimuvate tegevuste puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes on lubatud tegevus kuni 10-liikmelistele rühmadele ja juhendajale.

Piiranguid ei kohaldata puuetega inimeste tegevusele, kuna on vajalik, et puuetega inimestele on huvitegevuses, huvihariduses ning täiendõppel ja täienduskoolitusel tagatud järjepidevus, piisav abi ja tugi.

Kas autokoolis võib õpe jätkuda?

Siseruumides toimuvaid koolitusi korraldades tuleb järgida samasuguseid reegleid nagu mis tahes muu koolituse korral.

Õppesõidu ajal tohivad autos viibida kuni kaks inimest (juhendatav ja juhendaja) ning tuleb kanda maske. 

Õppesõiduautos peab olema käte desinfitseerimise vahend. Pärast iga sõidutundi peab sõiduõppe korraldaja puhastama need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Kas õppijad ja koolitajad peavad õppetöö ajal kandma maske? Kes tagab isikukaitsevahendid?

Jah. Siseruumides tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada vajadusel ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe. 

Kas kehtivad piirangud puudutavad ka lasteaedu ja -hoide?

Lasteaedade- ja hoidude tegevusele ei ole valitsuse korraldustega täiendavaid piiranguid seatud. Küll aga tuleb järgida kõiki ohutusmeetmeid nagu kontaktide vähendamine, hügieenireeglid, hajutamine ja tuulutamine. Samuti tuleb silmas pidada ka personali omavaheliste kontaktide vähendamist.

Terviseamet on koostanud lasteasutustele juhendi, mida tuleb järgida laste ja lasteaia töötajate tervise kaitse eesmärgil. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

• Terviseameti juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga (15.11.2020)

Kas eelkooli tegevus võib toimuda?

Järgida tuleb huviharidusele ja -tegevusele kehtestatud piiranguid.

Piiranguid kehtestades ei ole valitsus eelkooli tegevust eraldi reguleerinud. Kuna tegemist ei ole alushariduse ega põhikooli kohustusliku õppekava osaga, on tegemist koolide vabatahtliku tegevusega, mis liigitub huvihariduse ja -tegevuse alla.

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö?

 

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse. Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Kõiki tegevusi läbi viies tuleb vältida rühmade vahelisi kokkupuuteid. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik.

Kas kõik lapsed tohivad lasteaeda minna?

Lasteaiateenus peab olema tagatud kõigile soovijatele. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega isik ära saata. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigussümptomite tuvastamisel olla tähelepanelik.

Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool ruume?

Sellist kohustust ei ole. Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.

Kui palju lapsi võib ühes rühmas koos olla?

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Vältida tuleks rühmade vahelisi kokkupuuteid. Tuleb aga silmas pidada, et kui peaks taas toimuma järsk haigestumuse juurdekasv, võivad reeglid muutuda. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla.

Kas lasteaialapsed ja õpetajad peavad kandma maski?

Lasteaialapsed ja õpetajad maski või visiiri kandma ei pea. Alla 12-aastased lapsed ei pea kandma maski ka siis, kui viibivad ruumis, kus on üldine maskikohustus.
 

Kas lasteaias tohivad toimuda üritused?

Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust. Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust. Haridus- või noorteasutuse ruumide rentimine üritusteks, huviringidele vms on lubatud. Ruume tuleb pärast kasutamist puhastada ja vajadusel tuulutada.

Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleks vältida.

Kas tohib korraldada õppetegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed?

Soovitame vähendada lähikontaktide hulka. Õppe- ja muid tegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed (nt ühised laulu või tantsutunnid) tuleks vältida. Tegevusi tuleb korraldada rühmade kaupa.

Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?

Laste arengu hindamine toimub lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast kogu õppeaasta vältel. Koolivalmiduskaardid saavad õpetajad vormistada, tuginedes kogutud lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele. Vajadusel on võimalik korraldada individuaalseid arenguvestlusi lastevanemate ja lastega.

Koolivalmiduskaartide väljastamiseks kasutatavad paljud lasteaiad elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).

Kas ekskursioonid, teatrietendused ja muud üritused võivad toimuda?

Ekskursioone ja muid väljaspool haridusasutust toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid need õppijad, kes nagunii õppetöö toimumise ajal igapäevaselt kokku puutuvad. Soovitame üritusi korraldada virtuaalselt või hajutatult ja väiksemates rühmades nt klassi või rühma kaupa. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring. 

Kas üleriigilisi või koolidevahelisi üritusi võib korraldada?

Kontaktide vähendamiseks soovitame asutuse ülesed, asutustevahelised, piirkondlikud ja üleriigilised üritused korraldada eelkõige virtuaalselt.

Kas välisreisilt tulnud õppija peab jääma koju?

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. See tähendab, et osaleda ei tohi ka näiteks huvitegevuses. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine eemal viibimise perioodil.

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

10-päevase isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb teha esimene test riiki saabudes ning teine test mitte varem kui seitse päeva pärast esimese testi tulemuste kättesaamist. Kui teise testi tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase isolatsioonis olemisega ja õppija saab minna tagasi kooli.

Inimesed, kes ei soovi olla 10 päeva pärast Eestisse saabumist isolatsioonis, võivad teha koroonaviiruse PCR testi juba välisriigis kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Eestis olles on siis võimalik mitte enne kui kuuendal päeval pärast välismaal tehtud esimest testi teha teine test. Inimene vabaneb 10-päevasest liikumisvabaduse piirangust ennetähtaegselt, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.

Testitulemust oodates tuleb püsida eneseisolatsioonis. 

Kas õppijad saavad reisilt tulles piiril koroonatesti teha ja  lühendada isolatsioonis viibimise aega?
 
Jah. COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad saavad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes Tallinna lennujaamas ja sadamas testida. Piiril koroonatesti tegemine ja 7 päeva hiljem toimuv kordustestimine isolatsioonikohustuse lühendamiseks on mõeldud eelkõige tööle naasmise kiirendamiseks, aga õppijad võivad samuti teha piiril koroonatesti, ent esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusastutusse naasta. Kui vähemalt 7 päeva pärast esimest testi tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase eneseisolatsiooniga.

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Soomest, Lätist ja Leedust tulijatele kehtivad leebemad reeglid. Kõige värskema info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt. 

Testimisega saavad isolatsiooniaega lühendada järgmised inimesed: 
* Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
* Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

Testimisega seotud vabastust ei ole võimalik saada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestele. Nende riikide kodanikud peavad endiselt vähemalt 10 päeva oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid. 

Kas isik, kelle lähikondne tuli reisilt, võib minna kooli?

Jah. Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada nii nakkusohu, võimalike füüsiliste liikumispiirangutega kui eneseisolatsioonviajadusega.

Täpsem info Välisministeeriumi kodulehel.

Kas viiruseperioodil võib korraldada evakuatsiooniõppusi?

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Päästeameti ühine seisukoht on, et õppused on vajalikud. Õnnetusteks tuleb valmis olla COVID-19-st sõltumatult ning ennetav planeerimine ja evakuatsiooni harjutamine on ohuolukordadeks valmistumisel väga oluline. Küll aga tuleb õppeasutustel, vajadusel koostöös õppuse korraldajaga, õppus planeerida ja läbi viia COVID-19-ga seonduvaid reegleid arvestavalt. Näiteks tuleb läbi mõelda evakuatsiooniteede ja -väljapääsude kasutamine, hooneväliste kogunemiskohtade asukohad ja kogunemiskohas paiknemine ja käitumine, et vältida suurte gruppide teket ning rühmade (klassid, õpperühmad, lasteaiarühmad jm) segunemist. Lähtuvalt õppuse eesmärgist ja spetsiifikast võib evakuatsiooniõppusi korraldada ka mitmes osas – näiteks nii, et samal ajal evakueeruvad vaid hoone ühe osa / korpuse / tiiva õpilased vms, et tagada piisav hajutatus.

Kas distantsõppe perioodil tuleb pakkuda koolilõunat?

Distantsõppe perioodil tuleb koolil koostöös koolipidajaga pakkuda koolilõunat õpilastele, kes seda vajavad. Eelistada tuleks sooja lõunasöögi pakkumist, kui see pole erinevatel põhjustel võimalik, siis saab jagada toidupakke.

Kes reguleerib seda, mis peab toiupakkides olema?

Toidupakkide sisu ei ole riiklikult reguleeritud, ent nagu sooja koolitoidu pakkumise puhul, tuleb siingi lähtuda lasteaia- ja koolitoidule riiklikult kehtestatud nõuetest, mis reguleerivad nii toitlustamise korraldust kui ka lastele pakutava toidu energia- ja toitainetesisaldust. Haridusasutuste toitlustamist reguleerib hetkel sotsiaalministri määrus  nr 8 "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis".

Kas koolides tuleb kanda maske?

Haridusasutustes (üld-, kutse- ja kõrgharidus) riiklikku maskikandmise kohustust praegu õppijatele ja õpetajatele ei ole, küll aga soovitab ministeerium võimalusel seda siiski teha. 

Kas huvitegevuses või täienduskoolituses osalejad peavad kandma maske?

Üle Eesti on maskide kandmine kohustuslik siseruumides toimuvates huvihariduse, - tegevuse, noorsootöö, täienduskoolituste ja –õppe läbi viimisel. 

Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel see ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Näiteks ei pea maski kandma õpilased, kelle erivajadus seda ei luba.

Kes saab kehtestada maskikandmise kohustuse?

Üldise maskikandmiskohustuse saab kehtestada Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega. 

Üldhariduskool saab õppijatele maskikandmist soovitada. Võimalusel saab kool ka ise kooli pidaja abil õpilasi maskidega varustada, et nende kandmist koolides suurendada.

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koju?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik,  üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kas nohuga peab koju jääma?

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata.
Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Kes on lähikontaktne?

Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:
• elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

Kuidas peab käituma SARS-CoV-2- positiivse inimese lähikontaktne?

• Eneseisolatsioon 10 päeva, mille järel tuleb teha test.
• Kui haigussümptomeid ei teki, võib eneseisolatsiooni lõppedes naasta tavapärase elukorralduse juurde.
• Kui haigussümptomid tekivad, tuleb ühendust võtta perearstikeskusega või helistada perearsti nõuandetelefonil 1220.
• Kui tekivad sümptomid ja SARS-CoV-2 test osutub positiivseks, algab eneseisolatsiooni päevade arvestus otsast peale.

Kas haigestunu lähikontaktsega kokku puutunud isikud peavad koju jääma?
Ei. COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestega omakorda lähikontaktis olnud inimestel suurenenud riski haigusesse nakatuda ei ole ning kontakti kontaktid isolatsiooni jääma ei pea.

Kui kauaks peab haigestumise järel koju jääma?

Juhul, kui COVID-19 diagnoos leiab kinnitust, jäävad eneseisolatsiooni nii haigestunu kui tema lähikontaktsed. Lähikontaktsed peavad jääma koju vähemalt 10 päevaks ja seda loetakse alates lähikontakti esimesest päevast. Lähikontaktsete väljaselgitamise korraldab Terviseamet, kaasates selleks kooli. 

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test positiivne:
• Isolatsioon kestab tavaliselt 10 päeva.
• Isolatsiooni peavad jääma ka kõik haigestunuga koos elavad inimesed ja lähikontaktsed.
• Isolatsiooni lõpetamiseks peab viimasest palavikust olema möödunud vähemalt 72 tundi ja muud ägedad haigussümptomid peavad olema taandunud. Isolatsiooni lõpetab arst, hinnates patsiendi tervislikku seisundit. NB! Kordustesti paranemise kinnitamiseks ei tehta.

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test negatiivne, kuid esinevad haigussümptomid:
• Negatiivse SARS-CoV-2-testi tulemustega inimesed käituvad nii, nagu tavapärase haigestumise korral.
• Kui enesetunne on piisavalt hea, et osaleda töö/kooli/lasteaia tegevustes, võib täiskasvanu minna tööle ja laps lasteaeda või kooli.
• Pärast viirushaiguse põdemist võib esineda mõningal määral jääkköha või -nohu, mille taandumist ei ole vaja tööle, kooli või lasteaeda naasmiseks oodata. Oluline on lähtuda enesetundest ja vajadusel perearstikeskusest saadud soovitustest.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti.
Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet.
Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed vähemalt 10 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.