Info täiendatud: 17.09.2021
-
Juhised haridusasutuste töö ohutuks korraldamiseks algaval õppeaastal (uuendatud 17.09.2021); PDF-failina
-
Juhised lasteaedadele ja -hoidudele 2021/2022. õppeaasta sügisel
-
14.09 infokiri: PCR-testimine haridusasutustes
-
30.08 infokiri (täpsustatud 16.09): testimine haridus- ja noorsootööasutustes
-
24.08 infokiri: muudatused maskikandmises ja nakkusohutuse tõendamises, veebiseminarid, nõuandeliin, täiendavad materjalid
-
19.08 infotunni järelvaatamine, ettekanded:
- Üldised suunised algavaks õppeaastaks - Kristi Vinter-Nemvalts, HTM
- Karantiini ja testimise põhimõtted koolides - Hanna Sepp, Terviseamet
- Ventilatsioonisüsteemide käitamine COVID-19 olukorras - Riina Tamm, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Vaktsineerimine ja kooliõdede ülesanded - Silja Vanaisak, Tervisekassa
- Bioloogiliste ohutegurite hindamine haridusasutustes SARS-CoV-2 (Covid-19) näitel - Rein Reisberg, Tööinspektsioon
- Tööandja õigused ja kohustused COVID-19 riskide maandamisel töökeskkonna riskianalüüsist ning kehtivatest seadustest tulenevalt - Leonid Siniavski, Tööinspektsioon
- Tööinspektsiooni infolehed: COVID-19 vaktsiin ja töösuhted; bioloogiliste ohutegurite hindamine haridusasutustes
- Täiendame korduma kippuvaid küsimusi nii infotunni kui igapäevaselt küsitava valguses jooksvalt.
-
Alates 26. augustist tuleb kanda maski kõigis avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu sisenemisel ei nõuta COVID tõendit. Haridus- ja noorsootööasutustes maskikandmise kohustust ei ole. Küll aga soovitame kanda maske vaktsineerimata töötajatel ning kõrge või väga kõrge riskitaseme korral ka kõigil teistel.
- Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kelle jaoks see on tervislikel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.
- Samuti alates 26. augustist tuleb oma nakkusohutust ehk vaktsineerimist, COVID-19 haiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust tõendada kõigil nii huvihariduses ja -tegevuses, noorsootöös, täienduskoolituses kui -õppes osalejatel. Kaob seni siseruumides kehtinud 50- ja väljas 100-inimeseline piirarv. Tõendiküsimise nõue ei puuduta ühelgi haridustasemel tasemeõppes õppijaid ning oma nakkusohutust ei pea kusagil tõendama alla 18-aastased inimesed.
Kontaktid
- Küsimuste korral palume pöörduda e-posti aadressil info@hm.ee või telefonidel 5690 0353 ja 5690 0340.
- Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele ja noortele nõu, samuti saab tuge noorte vaimse tervisega seotud teemadel: aadressil distantsope@harno.ee
- Riskianalüüsiga seotud küsimuste korral saab pöörduda Tööinspektsiooni poole:
- Tööelu portaal
- Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond
- Juristi infotelefon 640 6000 (E-R kell 9.00-16.30)
- e-kirja teel nõustamine jurist@ti.ee
Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee. Küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.
Julgustame kõiki kohalikke omavalitsusi mistahes piirkondlike erisuste ja muude küsimuste korral pöörduma Terviseameti regionaalosakondade poole:
- Põhja regionaalosakond – 5557 5808, PROvastutav@terviseamet.ee
- Lõuna regionaalosakond – Tiia Luht, 5596 8964, tiia.luht@terviseamet.ee, lounavastutav@terviseamet.ee
- Ida regionaalosakond – Marje Muusikus, 5253 622, marje.muusikus@terviseamet.ee; idaro@terviseamet.ee
- Lääne regionaalosakond – Kadri Juhkam, 5842 9096, kadri.juhkam@terviseamet.ee
Lisalugemist
-
Korduma kippuvad küsimused: laagrid, malevad, lasteaiad ja -hoiud, täienduskoolitus ja -õpe
-
Koroonateemalised uudised, soovitused ja teavitused
-
Praktilised soovitused ja materjalid Haridus- ja Noorteameti veebis
-
Käitumissoovitused koroonaviiruse leviku piiramiseks kriis.ee lehel: informatiivsed plakatid koolidele, lasteaedadele, koolitajatele, huvihariduse pakkujatele ja noortekeskustele
-
Koroonakriisi aegsed õigusaktid kriis.ee lehel
- Kriisitoetus ja õpihuvi laagrid
Juhised haridus- ja noorsootööasutustele 2021/2022. õa alguses
UUENDATUD 01.09.2021 järgmiseid alapeatükke:1.4. Töötajate testimine2.3. Lähikontaktsete testimine ja lihtsustatud karantiin2.4. Üldised karantiinireeglid3.1. Sündmuste korraldamine
UUENDATUD 17.09.2021 järgmiseid alapeatükke:
2.3. Lähikontaktsete testimine ja lihtsustatud karantiin (täiendatud ka joonist)
2.4. Üldised karantiinireeglid
4.2. Õppetöö ja tegevuse korraldamine huvikoolides ja huviringides, sh eelkoolis
Üldised põhimõtted
1. Viiruse tõkestamine
1.1. Vaktsineerimine
1.2. Maskikandmine
1.3. Hajutamine, tegutsemine mullides
1.4. Töötajate testimine
1.5. Ventilatsioon
1.6. Kätepesu ja desinfitseerimine
2. Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?
2.1. Haigustunnused
2.2. Käitumine haigestumise korral
2.3. Lähikontaktsete testimine ja lihtsustatud karantiin
2.4. Üldised karantiinireeglid
3. Millised on täiendavad ettevaatusabinõud?
3.1. Sündmuste korraldamine
3.2. Toitlustamine
3.3. Külalised
3.4. Reisimine
4. Kuidas korraldada õppetööd?
4.1. Õppetöö korraldamine üld- ja kutsehariduses
4.2. Õppetöö ja tegevuse korraldamine huvikoolides ja huviringides, sh eelkoolis
4.3. Õppija toetamine üldhariduses
5. Kuidas hoida vaimset tervist?
5.1. Märkamine ja toe pakkumine
5.2. Kuidas märgata ja toetada kolleegi?
5.3. Nõustamisvõimalused
5.4. Koolitused
5.5. Haridusasutuse pidajale
6. Mõisteid
Üldised põhimõtted
Avatud haridus. 2021/2022. õppeaastal on esmatähtis hoida haridus- ja noorsootööasutused avatuna kõigil haridustasemetel ja -liikides, arvestades seejuures kõigi ohutusega. Püüame märgata ja toetada kõiki õppijaid, et täita möödunud õppeaastast jäänud võimalikke hariduslünki. Algaval õppeaastal lähtume viiruse leviku tõkestamisel järgmistest põhimõtetest:
Piirkondlik lähenemine. Haridust ja noorsootööd puudutavate otsuste puhul on oluline lähtuda piirkondlikust olukorrast. Kui olukord seda nõuab, saab Terviseamet teha nakkusohu piiramiseks otsuseid lähtudes muuhulgas regionaalsete kriisistaapide ettepanekutest.
Vaktsineerimine. Vaktsineerimine on parim viis viiruse tõkestamiseks ning iseenda ja oma kaaslaste kaitsmiseks.
Testimine. Haridus- ja noorsootööasutuste vaktsineerimata töötajatel tuleb end testida, kui asutuses koostatud riskianalüüs näeb sellise meetme ette.
Karantiin. Täielikult vaktsineeritud või viimase 6 kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud töötajad ja õppijad ei pea COVID-19 haigega lähikontaktis olnuna karantiini jääma.
Lihtsustatud karantiin. Kuni 12aastased, kelle lähikontakt oli lasteasutuses või koolis, jäävad lihtsustatud karantiini. 12-18aastased ning 2021/2022. õa 19aastaseks saavad vaktsineerimata noored, kelle lähikontakt oli koolis, saavad lihtsustatud karantiini jääda juhul, kui nad teevad kaks SARS-CoV-2 testi: antigeeni kiirtesti ja 72 h pärast seda PCR testi. Testimise korraldab kool koostöös Terviseametiga. Lihtsustatud karantiin kestab 10 päeva ning sel ajal tohib osaleda kasvatus- ja õppetegevuses, kuid ei tohi käia mujal, nt huviringis, poes jm.
Haigena koju. Mistahes haigustunnuste esinemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel jääda koju ning võtta ühendust oma perearstiga, kes suunab vajadusel PCR-testile.
Hajutatus. Tegevustes tuleb lähtuda hajutamise ja nn mullides tegutsemise põhimõttest: tegevused toimuvad kindlates rühmades, mille liikmed on püsivalt samad. Soovitame viia võimalikult palju tegevusi õue. Hoonetes toimuvatel aktustel ja teistel suurematel kogunemistel tuleb jälgida, et ruumi täituvus oleks kuni 50%.
Ventilatsioon. Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Sõltuvalt hoone ventilatsioonist tuleb ruume pidevalt tuulutada või veenduda ventilatsioonisüsteemi õiges seadistuses. See aitab takistada viiruse levikut.
Hügieen. Viiruse tõkestamisel on tähtsal kohal kätepesu, võimalikult ohutu aevastamine ja nuuskamine, pindade ja ühiskasutatavate esemete asjatu katsumise vältimine ning nende puhastamine.
Mask. Siseruumides, kus distantsi hoidmine ei ole võimalik, soovitame kanda maski.
1. Viiruse tõkestamine
Viiruse leviku tõkestamisel on oluline osa selle ennetamisel: vaktsineerida end esimesel võimalusel, kanda nakkusohtlikes olukordades maski, hoida distantsi, nakkuse tuvastamiseks testida, kindlustada siseruumides puhas õhk, järgida hügieeninõudeid ja puhastada pindu.
Vaktsineerimine
- Vaktsineerimine on parim viis viiruse leviku tõkestamiseks. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on raskelt haigestumise tõenäosus ja haiglaravi vajadus. Vaktsineerimine ei pruugi tagada täielikku kaitset, kuid vähendab oluliselt nii nakatumise kui ka raskelt haigestumise tõenäosust.
- Täielikult vaktsineeritud inimesed ei pea jääma lähikontaktsena karantiini. See tagab vaktsineeritutele paremad võimalused nii õppetöös osalemiseks kui ka vaba aja veetmiseks.
- Oleme seadnud eesmärgiks, et oktoobri lõpuks on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 70% noortest vanuses 16–17 ja 90% haridus- ja noorsootööasutuste töötajatest.
- Eestis saavad ennast vaktsineerida kõik alates 12. eluaastast.
- Kutsume üles kõiki, kel võimalik, laskma end esimesel võimalusel vaktsineerida. Vaktsineerimisvõimaluste info leiate veebilehelt vaktsineeri.ee.
- Palume jälgida, et koolis ei väljendataks negatiivset suhtumist selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
- Üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides toimuvate vaktsineerimispäevade info on koondatud Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehele.
- Üldharidus- ja kutsekoolides korraldavad alates õppeaasta algusest vaktsineerimist kooliõed, kes saavad õiguse lisaks õpilastele vaktsineerida personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.
- Kooliõel on võimalik korraldada vaktsineerimine ise koolis kohapeal, kaasata tervishoiuteenuse osutaja või korraldada vaktsineeritavate jõudmine piirkondlikku vaktsineerimiskeskusse.
- Täpsemad juhised edastas koolitervishoiuteenuse osutajatele Haigekassa: Juhised vaktsineerimise korraldamiseks koolis.
- Kooliõdesid toetavad Haigekassa maakondlikud vaktsineerimiskoordinaatorid: maakondlike koordinaatorite kontaktid.
- Nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul.
- Kui vanem või eestkostja ei anna alaealisele vaktsineerimiseks nõusolekut, aga laps vaktsineerimist siiski soovib, võib kooliõde soovitada lapsele perearstiga konsulteerimist.
- Ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides korraldavad vaktsineerimist õppeasutused koostöös tervishoiuteenuse osutajaga. Täpsem info on kättesaadav õppeasutustes.
- Kõigis õppeasutustes tagatakse teiste inimestega kokku puutuvate töötajate ja õppurite nakkusohutus eelkõige:
- läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise,
- SARS-CoV-2 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või
- töötajate testimise SARS-CoV-2 testiga
- Täpsemad konkreetses õppeasutuses kehtivad nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000 a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” alusel.
Maskikandmine
- Maskide kasutamine siseruumides vähendab viiruse levikut ja nakatumisohtu. Maskikandmine on eriti vajalik neile, kes ei ole veel täielikult vaktsineeritud või kes ei saa end tervislikel põhjustel vaktsineerida.
- Vaktsineerimata töötajatel soovitame kanda maski.
- Kui piirkondlik nakatumise tase on kõrge või väga kõrge, soovitame siseruumides kanda maski nii töötajatel kui ka õpilastel alates 12. eluaastast. Maski ei pea kandma juhul, kui tegevus on korraldatud kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu.
- Asutuse juht võib Terviseameti regionaalosakonna ettepanekul või nõusolekul kehtestada asutuse ruumides maskikandmise kohustuse.
- Soovitame kanda maski siseruumides toimuvatel üritustel, kus ei ole võimalik distantsi hoida, samuti koolibussis, kus puutuvad kokku eri klasside ja rühmade õpilased.
- Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski.
- Muid nina ja suu katmise viise peale maski (näiteks visiire, salle, buffe) soovitame ainult siis, kui maski ei ole mõjuval põhjusel võimalik kanda.
- Mask on tõhus kaitsevahend vaid selle korrektsel kandmisel. Soovitame õpetada õiget maskikandmist nii töötajatele kui ka õppijatele. Terviseameti info maskide kohta.
- Maski kasutamine:
- Mask peab olema näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Maski ei tohi kanda ainult nina all.
- Kui maskil on traat, peab see jääma maski ülemisse serva ja hoidma korralikult üle ninajuure.
- Maski ei tohi kandmise ajal puutuda, sest see suurendab maski saastumist ja seeläbi ka haigestumise ohtu.
- Määrdunud või märjaks muutunud mask tuleb eemaldada.
- Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti.
Hajutamine, tegutsemine mullides
- Alushariduses, üldhariduse nooremates kooliastmetes ning noorsootöös ja huvitegevuses, sh eelkoolides soovitame tegevused korraldada nn mullides ehk kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu.
- Võimaluse korral soovitame õppijate paiknemist ruumis ja hoones hajutada ka teistes vanuserühmades.
- Korraldada tegevused võimalikult suurtes ruumides.
- Paigutada õppijad istuma malelaua põhimõttel.
- Hoida inimeste vahel vähemalt 1–2 meetrit distantsi.
- Soovitame korraldada võimalikult palju tegevusi õues.
- Tõhusamaks hajutamiseks tuleb võimalusel eri gruppide õppetöö algus- ja lõpuajad ning vahetunnid kavandada eri aegadele ja kombineerida õuevahetunde söögivahetundidega.
- Distantsõpet õpilaste hajutamise eesmärgil üldjuhul ei rakendata. Üksikuid e-õppepäevi võib õpilaste hajutamiseks kasutada eelkõige gümnaasiumiastmes ja kutseõppes, arvestades seejuures õpilaste võimalusi õppes osaleda.
- Distantsõpet ei rakendata põhikooli I ja II kooliastmele ja täiendavat tuge vajavatele õpilastele.
- Kõrgkoolid otsustavad õppe korraldamise viisi ise.
- Võimalusel tuleb vältida või vähendada nii palju kui võimalik eri rühmade kokkupuuteid ja ristuvaid trajektoore garderoobis, sööklas, aulas, koridorides jm ühiskasutatavates ruumides.
- Lasteaias ja -hoius soovitame rühmade liitmise korraldada selliselt, et liidetud on alati samade rühmade lapsed.
- Kus võimalik, peaksid ruumide vahel liikuma õpetajad, mitte õppijad.
Töötajate testimine
- Lasteaedade, üldharidus- ja kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, huvikoolide, sh eelkoolide jt noorsootööasutuste pidajad (või vastava volituse alusel asutuse juhid) peavad töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevalt koostama riskianalüüsi, milles võib ühe rakendatava meetmena ette näha testimine.
- Tõhusaks meetmeks töökeskkonna ohutuse ja töötajate tervise kaitse tagamisel saab vaktsineerimisvõimaluste kõrval olla töötajate testimine. Testimine aitab nakatumist tuvastada, et vajadusel rakendada eneseisolatsiooni ja ennetada kollete tekkimist haridus- ja noorsootööasutustes.
- Selleks, et haridus- ja noorsootööasutuste töötajate testimist oleks võimalik korraldada, on riik eraldanud asutuste pidajatele antigeeni kiirtestid. Asutuste pidajad jagavad need edasi oma haridus- ja noorsootööasutustele. Kiirtestide eest tasub riik vähemalt käesoleva aasta lõpuni.
- Kui koolis toimub riskianalüüsi alusel kiirtestimine, võib töötaja testimise asemel esitada tööandjale tõendi viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või mitte vanema kui 72 tundi tagasi saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeeni kiirtesti tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures.
- Kui kiirtest on positiivne, peab töötaja teavitama sellest tööandjat, jääma koju, võtma ühendust oma perearstiga ja tegema esimesel võimalusel PCR-testi.
- Kui töötaja töötab samal ajal mitmes haridusasutuses, tuleb testimise korraldus ja testitulemuse tõendamine iga tööandjaga eraldi kokku leppida.
Ventilatsioon
- Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning seega ka viiruse levikut. Nakatumisrisk on suurem halva ventilatsiooniga ruumides, kus inimesed viibivad kaua aega koos. Lisalugemist: juhised ja soovitused haridusasutuste ventilatsiooni kohta.
- Kuna võimaliku nakkuskandja vahetus läheduses on suur viirusosakeste kontsentratsioon, on korralikust ventilatsioonist kõige enam kasu koos distantsi hoidmisega.
- Soovitame kasutada õhuvahetuse mõõtmiseks ja jälgimiseks süsihappegaasi mõõtjaid. Mõõtja anduri näit peab jääma vahemikku 350–1000 (soovitavalt 800) ppm-i. Kui näit on üle selle, aitab kiire abinõuna tuulutamine.
- Ventilatsioonisüsteemi / õhutamise tõhususes veendumiseks tuleb teha CO₂-mõõtjatega pistelisi kontrolle. CO₂ anduri näit peab jääma vahemikku 350–1000 ppm-i.
- Ventilatsioonisüsteem peab olema töökorras ja korrapäraselt hooldatud, sh filtrid õigel ajal vahetatud.
Kätepesu ja desinfitseerimine
- Oluline on nii personali kui ka õppijate kätepesu:
- enne ühiskasutatavasse ruumi sisenemist ja pärast sealt väljumist;
- pärast ühiskasutatavate esemete puudutamist (trepikäsipuu, uksekäepide, mööbel, spordivahendid jm);
- pärast nuuskamist, köhimist või aevastamist;
- enne ja pärast söömist;
- pärast tualetis käimist.
- Käsi tuleb pesta vähemalt 20 sekundi vältel.
- Vajadusel tuleb õppijaid juhendada, eriti lasteaias-hoius, eelkoolis ja algklassis. Lisaks suusõnalisele juhendamisele paigutage võimalusel kraanikausside juurde ka näitlikud plakatid, leiate need Terviseameti kodulehelt: eesti, vene ja inglise keeles (PDF). Õige kätepesu videojuhend.
- Kui kätepesuvõimalus puudub, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendit.
- Vältida tuleb silmade, nina ja suu, aga ka teiste inimeste ja esemete katsumist, et viirus ei leviks.
- Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta küünarvarre või salvrätikuga ning visata salvrätik kohe prügikasti.
2. Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?
Selleks, et tegutsemine oleks tõhus, soovitame leppida asutuses kokku, kes koordineerib lähikontaktsete kaardistamist ja suhtlust Terviseametiga.
Haigustunnused
- COVID-19 haigustunnuste loetelu ei ole lõplik. Haigustunnused võivad erinevatel inimestel avalduda erinevalt ning vahel üldse puududa. Enamik COVID-19 nakkusjuhtumitest ei ole rasked.
- Mistahes haigustunnuste korral peavad jääma koju nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed.
- Kerge nohu või köhaga võib haridus- ja noorsootööasutuses viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.
- Kõige sagedasemad COVID-19 haiguse tunnused on:
- peavalu,
- haistmis- või maitsmismeele kadu,
- ninakinnisus,
- köha,
- väsimus ja nõrkustunne,
- lihasvalu,
- nohu,
- kurguvalu,
- palavik.
Käitumine haigestumise korral
- Kui haigustunnused ilmnevad haridus- või noorsootööasutuses viibides, tuleb sellest teavitada asutuse juhtkonda ja/või inimesi, kes edasist tegevust korraldavad. Õppijad ja töötajad peavad teadma, kuhu haigestumise korral pöörduda, näiteks asutuse tervishoiutöötaja või õpetaja/juhendaja poole. Sellekohane teave võiks võimalusel olla üleval ka plakatina vm infokandjal.
- Haigustunnustega inimesele tuleb anda mask ja ta teistest isoleerida.
- Sõltuvalt vanusest saadetakse haigestunu koju või oodatakse juhendaja/õpetaja/ kooliõe järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.
- Mistahes haigustunnuste korral tuleb jääda koju ja võtta edasiste suuniste saamiseks ühendust oma perearstiga, kes suunab vajadusel SARS-CoV-2- testi tegema. Kiirete küsimustega saab pöörduda perearsti nõuandeliinile 1220.
Lähikontaktsete testimine ja lihtsustatud karantiin
Lihtsustatud karantiini kord hakkas kehtima 1. septembrist 2021
- Haridusasutuses toimunud lähikontakti korral peavad kuni 12aastased lapsed jääma lihtsustatud karantiini. See tähendab, et nad tohivad osaleda kasvatus- ja õppetegevuses, kuid ei tohi käia mujal, nt huviringis, poes jm.
- Kuni 12aastased lapsed ei pea lähikontakti korral tegema SARS-CoV-2 testi, kuid soovi korral ja kõigi osapoolte kokkuleppel võib seda teha. Sel juhul korraldab testimise haridusasutus / pidaja oma eelarvelistest vahenditest.
- Haridus- ja noorsootööasutuses toimunud lähikontaktist tuleb esimesel võimalusel teavitada Terviseameti regionaalosakonda, kes annab edasised suunised.
- Põhja regionaalosakond – 5557 5808, PROvastutav@terviseamet.ee
- Lõuna regionaalosakond – Tiia Luht, 5596 8964, tiia.luht@terviseamet.ee, lounavastutav@terviseamet.ee
- Ida regionaalosakond – Marje Muusikus, 5253 622, marje.muusikus@terviseamet.ee; idaro@terviseamet.ee
- Lääne regionaalosakond – Kadri Juhkam, 5842 9096, kadri.juhkam@terviseamet.ee
- Täielikult vaktsineerimata ja COID-19 haigust mitte põdenud 12–18aastastele (k.a) õpilastele, samuti õpilastele, kes saavad 2021/2022. õppeaastal 19aastaseks, kehtib haridusasutuses saadud lähikontakti korral lihtsustatud karantiini kord:
- Esimesel võimalusel tuleb teha kiirtest haridusasutuses.
- Kui kiirtesti tulemus on negatiivne ja haigustunnused puuduvad, tohib jätkata üldhariduskoolis või kutsekoolis kontaktõppes. 10 päeva jooksul pärast lähikontaktsuse tuvastamist ei tohi osa võtta muudest tegevustest nagu huviharidus, rühmaviisiline sportimine jm.
- Kui kiirtest on positiivne, tuleb jääda karantiini.
- Mitte varem kui 72 tundi pärast kiirtesti tuleb teha PCR-test. PCR-testi saab teha kooliõde kurguloputusvedelikust. Proovivõtuks vajalikud vahendid eraldab koolidele Terviseamet. Samuti korraldab Terviseamet proovide laborisse jõudmise. Terviseameti juhised proovivõtuks, markeerimiseks ning transpordiks leiate siit. Kui koolis ei ole võimalik testimist korraldada, tuleb kohale testimisbrigaad või viiakse testimine läbi avalikus testimispunktis. Milline testimise korraldamise meetod konkreetses koolis valitakse, lepitakse kokku Terviseameti esindajaga. Lisainfo on leitav siit.
- Kui PCR-testi tulemus on negatiivne, tohib jätkata kontaktõppes.
- Kui test osutub positiivseks, tuleb kohe jääda karantiini.
- Kui vanem või eestkostja või õpilane ise ei anna luba õpilase testimiseks, peab õpilane jääma tavapärases korras karantiini, sest puudub võimalus teha kindlaks tema nakkusohutus. Karantiini ajal ei ole koolil kohustust teda õppetöösse kaasata.
- Kui täielikult vaktsineerimata õppija saab lähikontaktseks väljaspool üldharidus- või kutsekooli, peab ta vanusest sõltumata jääma karantiini tavapärases korras.
Üldised karantiinireeglid
- Lähikontaktsena peavad karantiini jääma:
- haigustunnustega inimesed;
- positiivse kiirtesti tulemuse saanud inimesed kuni PCR-testi tulemuse teadasaamiseni;
- inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus.
- Lähikontaktsena ei pea karantiini jääma haigustunnusteta:
- inimesed, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud, st et neil on kehtiv COVID-tõend;
- inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul koroonahaiguse läbi põdenud ning kelle arst on terveks tunnistanud;
- inimesed, kes on haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini ning saavutanud maksimaalse kaitse;
- inimesed, kes on pärast esimest vaktsiinidoosi haigestunud koroonahaigusesse ning kelle arst on terveks tunnistanud;
3. Millised on täiendavad ettevaatusabinõud?
Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb kõigis tegevustes silmas pidada, et tekiks võimalikult vähe lisakontakte.
Sündmuste korraldamine
- Õppekäike, väljasõite ja ekskursioone soovitame korraldada kindla grupi või nn mulli põhiselt. Järgida tuleb kõiki külastatavas paigas kehtivaid reegleid.
-
Kool ei saa lapsevanemalt sündmustel osalemiseks nõuda COVID-tõendit või negatiivset testitulemust.
- Kool saab kasutada erinevaid (vt näitlik loetelu) ohutusmeetmed aktuste ja ürituste korraldamiseks:
- soovitada osalejatel tulla aktusele eelkõige vaktsineeritult või testituna, et vähendada viiruse leviku tõenäosust;
- piirata näiteks üritusel osalejate arvu;
- korraldada sündmuse õues;
- tagada hajutatuse;
- tagada ruumi ventileerimise (loomuliku ventilatsiooni korral nt intensiivselt tuulutades ja aknaid tuulutusasendis hoides);
- korraldada videosilla teel osalemine;
- tuletada osalejatele meelde, et haigustunnustega inimesed peavad jääma koju;
- kutsuda üles, et sündmusel osalevad vaktsineerimata inimesed, võiksid end aktuse eelselt kodus vm testida, kaitstes läbi selle teiste aktusel osalejate tervist;
- võimalusel pakkuda omalt poolt kooli juures aktuse päeval testimisvõimalust, kus osalejad saavad end soovi korral testida.
- Siseruumides toimuvatel üritustel soovitame hajutamise tagamiseks jälgida, et ruumi täituvus ei oleks üle 50%. Kui osalejatel ei ole võimalik distantsi hoida, tuleks kanda maski.
- Suuremate ürituste, asutustevaheliste võistluste, olümpiaadide, õpilasvõistluste, kontsertide jms puhul soovitame:
- kaaluda ürituse korraldamise riske ja otstarbekust;
- ohutuse tagamiseks korraldada üritusi vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega osalejatele.
- Soovitame korraldada transport kindlate rühmade põhiselt. Kui transpordivahendis on koos grupid, kes omavahel iga päev kokku ei puutu, soovitame kanda maski.
- Ühistranspordiga liigeldes tuleb kanda maski.
Soovitame
- hajutada söögiaegu nii, et ruumis viibiks korraga vähem inimesi;
- korraldada toitlustus selliselt, et eri grupid omavahel kokku ei puutuks, näiteks panna maha märgid, mis aitavad järjekorras distantsi hoida;
- paigutada toitlustust korraldades lauad nii, et eri grupid saaksid omavahel distantsi hoida.
Külalised
- Haridus- ja noorsootööasutuse hoonetesse ei tohi üldjuhul lubada kolmandaid isikuid, kes ei viibi hoones õppe- või huvitegevuse eesmärgil.
- Kui võimalik, korraldage lasteaias ja -hoius laste üleandmine õues. Läbi tuleb mõelda ka esmakordselt lasteaeda tulevate laste toetamine ja algklassiõpilaste abistamise korraldamine esimestel koolinädalatel.
- Põhjendatud vajaduse korral võib hoonesse lubada külalisi, kes tõendavad, et on:
- vaktsineerimiskuuri läbinud või
- COVID-19 haiguse läbi põdenud või
- kuni 48 tundi varem teinud antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi, mille tulemus on negatiivne.
- Kohtumiste ja koosolekute korraldamisel asutuseväliste inimeste osavõtul tuleb eelistada virtuaalseid kanaleid või nakkusohutuse kontrollimist.
- Välisreisid soovitame edasi lükata, et takistada viiruse ja selle uute ohtlike tüvede levikut. Kui reisimine on vältimatu, tuleb järgida kehtivaid reegleid.
- Ajakohase info riikide nakkuskordajate ja liikumispiirangute kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt.
4. Kuidas korraldada õppetööd?
Järgnev kehtib eelkõige üld- ja kutsehariduse ning huvihariduse ja huvitegevuse, sh eelkoolide puhul.
Õppetöö korraldamine üld- ja kutsehariduses
- Kontaktõppe piiramist viiruse leviku tõkestamiseks tuleb üldjuhul vältida
- Erandjuhul, kus enamik haridusasutuse töötajatest on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita, võib koolijuht koostöös koolipidaja ja Terviseameti regionaalosakonnaga ning ministeeriumi teavitades (aadressil info@hm.ee) rakendada lühiajalist distantsõpet, välja arvatud põhikooli I ja II kooliastmes ja täiendavat tuge vajavate õpilaste osas sõltumata nende õppekohast või -korraldusest.
- Samuti võib vanemate klasside ajutist distantsõpet kaaluda juhul, kui väga kõrge nakatumisriski tingimustes on rakendatud kõik muud piirangud
- Distantsõpe peab olema juhendatud õpe: õpetaja ja õppija ei viibi füüsiliselt samas ruumis, kuid juhendamine toimub virtuaalsete vahendite toel ja valdavalt vahetus suhtluses.
- Haridus- ja Noorteameti kodulehelt leiab asjakohast materjali distantsõppe korralduse õnnestumiseks. Tehnilised vahendid distantsõppes osalemiseks peab tagama haridusasutuse juht või pidaja.
- Kui erandkorras viiakse läbi distantsõpet, tuleb ohutusmeetmeid kasutades tagada võimalus osaleda praktikal, individuaalsetel konsultatsioonidel ja viia läbi eksameid. Samuti peab jätkuma tugiteenuste osutamine.
- Kui klassis või rühmas on õppijaid, kes peavad olema karantiinis, jätkub ülejäänutel kontaktõpe.
- Koolil ei ole kohustust karantiinis olevat õpilast õppetöösse kaasata. Kui võimalik, võib karantiinis olevatele tervetele õpilastele pakkuda võimalust osaleda õppetöös näiteks koolis toimuva õppe ülekandmise teel või iseseisvaid õpiülesandeid andes.
- Üldhariduskoolis võib üksikute õpilaste puhul erandjuhul rakendada distantsõpet hoolikalt kaalutletult ja põhjendatud vajadusel ka lapsevanema soovil, ent selleks tuleb saavutada kolmepoolne kokkulepe õppekorralduse osas kooli, lapsevanema ja õpilase vahel.
- Lapsevanema soovil võib kaaluda ka koduõppe võimalust, selgitades eelnevalt põhjalikult koduõppe põhimõtteid, kohustusi ja vastutust.
Õppetöö ja tegevuse korraldamine huvikoolides ja huviringides, sh eelkoolis
- Õppetöö ja tegevus toimuvad huvihariduses ja -tegevuses ja noorsootöös kontaktõppe vormis.
- Karantiinis ja lihtsustatud karantiinis olevad õpilased ei saa huvikooli kontaktõppes ja ringitegevuses osaleda. Võimalusel tuleb neile pakkuda osalemist distantsilt, näiteks huvikoolis ja huviringis toimuva õppetöö ja tegevuse veebis ülekandmise teel.
- Koolis, huvikoolis ja noortekeskuses või eraõigusliku juriidilise isiku poolt pakutavas huviringis võib üksikute õpilaste puhul erandjuhul rakendada distantsõpet ja -tegevust hoolikalt kaalutletult ja põhjendatud vajadusel ka lapsevanema soovil, ent selleks tuleb saavutada kolmepoolne kokkulepe kooli, huvikooli ja noortekeskuse või ühingu ning lapsevanema ja õpilase vahel.
- Koolide ruumide kasutamist ei piirata. Huvitegevuse pakkujatele, noorteühingutele ja teistele noorsootöö (sh huvitegevuse) korraldajatele võimaldatakse üldhariduskoolide ja kutsekoolide ruumide kasutamist viiruse leviku tõkestamiseks seatud põhimõtteid arvestavalt, et noorte ligipääs huvitegevusele ja muule noorsootööle oleks tagatud.
- Kontaktõppe piiramist viiruse leviku tõkestamise abinõuna tuleb üldjuhul vältida.
- Erandjuhul, kus enamik huvikooli õpetajatest jt töötajatest või huviringi juhendaja(d) on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita, võib huvikooli, huviringi ja noortekeskuse juhataja või eraõiguslik juriidiline isik, kes huvitegevust pakub koostöös kooli, huvikooli ja noortekeskuse pidaja, koolipidaja ja Terviseameti regionaalosakonnaga ning ministeeriumi teavitades (aadressil info@hm.ee) rakendada distantsõpet.
- Kontaktõppe ja -tegevuse korraldamiseks õpilastele soovitame leida asendusõpetajaid või -juhendajaid, kui huvikooli õpetajad ja huviringi juhendajad on haigestunud ega saa oma ülesandeid täita.
- Distantsõpe ja -tegevus peab olema juhendatud: õpetaja või juhendaja ning õppija ei viibi füüsiliselt samas ruumis, kuid juhendamine toimub virtuaalsete vahendite toel ja valdavalt vahetus suhtluses.
- Haridus- ja Noorteameti kodulehelt leiab infot, näiteid ja inspiratsiooni hübriidlahendusteks ja distantstegevusteks noorsootöös, sh huvihariduses ja huvitegevuses.
- Tehnilised vahendid distantsõppes ja -tegevuses osalemiseks tagab huvikooli ja noortekeskuse juhataja või pidaja või eraõiguslik juriidiline isik, kes huvitegevust pakub.
- Kui erandkorras viiakse läbi distantsõpet ja -tegevust, soovitame ohutusmeetmeid kasutades tagada võimalus individuaalseteks konsultatsioonideks ning eksamite ja arvestuste tegemiseks.
Õppija toetamine üldhariduses
- Juba kahte õppeaastat mõjutanud koroonakriisi tõttu on oluline põhjalikumalt jälgida õpilaste taset ja märgata sekkumisvajadusi. Soovitame õppeaasta alguses hinnata õpilaste lähtetaset erinevates õppeainetes.
- Oleme õpetajale abivahendiks loonud uued testid õpilaste lähtetaseme hindamiseks kahes õppeaines: matemaatikas ja eesti keeles teise keelena.
- Matemaatikas saab hinnata õpilaste teadmisi 5., 8., 9. ja 10. klassis.
- Eesti keeles teise keelena saab uute testide kasutamist proovida 5. ja 8. klassis.
- Lisandumas on kaks testi 8. klassis algavate füüsika ja keemia õpingutega seotud eelteadmiste hindamiseks. Kõik uued e-testid on kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.
- Soovitame õpetajatel kasutada ka e-ülesandeid ja diagnostilisi teste.
- E-ülesanded on erineva pikkuse, raskusastme, tüübi ja suunitlusega ülesanded, mida õpetaja saab vajaduse ja oma parima äranägemise järgi kombineerida ning õpilastele kasutamiseks suunata. Kõik e-ülesanded vastavad põhikooli riikliku õppekava õpitulemustele või osaoskustele ja teemadele ning on tasuta kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.
- Diagnostilise testi abil saab õpetaja selgitada välja õpilase varasemate teadmiste ja oskuste ulatuse ning õppimise käigus tekkinud lüngad konkreetse teema, keeletaseme või osaoskuse kohta. D-testid on arvutihinnatavad ning annavad sõnalises tagasisides ülevaate kogu klassi ja iga õpilase teemapõhistest või osaoskuste põhistest teadmistest ja oskustest. Sellest lähtuvalt saab õpetaja aidata kas nõrgemaid õpilasi järele, toetada tugevamate arengut või seada ühtne algpunkt teema õpetamise alustamiseks. Testid on ainevaldkondade kaupa leitavad digiõppevara e-kogudes.
- Õpilaste vajadustest lähtuva individuaalsema õppe korraldamiseks soovitame kasutada lisaõppeks eraldatud riigi rahalist toetust, milleks on 40 eurot õpilase kohta ning mis eraldati munitsipaal- ja eraõiguslike üldhariduskoolide pidajatele 2021. a juunis.
- Soovitame moodustada erinevaid tasemerühmi, viia läbi järeleaitamistunde, leida võimalusi korrata üle keerulisemaid teemasid, mis on suvega ununenud või distantsilt õppides selgeks ei saanud.
- Kui õpetaja on haigestunud ega saa tunde anda või vajab tuge õppe korraldamiseks ning tuge ei saa pakkuda tavapärases asendamise korras, on üldhariduskoolil võimalik pöörduda abi saamiseks asendusõpetajate programmi poole või rakendada vabatahtlikke üliõpilasi. Lasteaed saab samuti appi kutsuda vabatahtlikud üliõpilased.
- Asendus- ja abiõpetajate palkamist rahastab riik.
- Soovitame koolidel kavandada täiendavaid tugimeetmeid, mis soodustavad õpilaste püsimist haridussüsteemis. Palume kohandada koolist väljaarvamise tingimusi lähtuvalt keerulistest distantsõppe oludest ning kaaluda eriti hoolikalt õpilaste väljaarvamist võlgnevuste tõttu. Oluline on mõista õpilaste võlgnevuste tekkimise põhjusi ning pakkuda igakülgset tuge nende likvideerimisel.
- Õpimotivatsiooni hoidmiseks soovitame suunata õpilasi osa võtma õpihuvilaagritest esimesel poolaastal.
- Sügisel jätkub Distantsilt targemaks veebiseminaride sari, mille raames pakutakse ka veebiseminare õpilünkadega toimetulekuks ja vaimse tervise teemal. Tähelepanu pööratakse nii laste/õpilaste vaimse tervise toetamisele kui ka koolipere enda vaimse tervise hoidmisele. Esinejateks on ülikoolide õppejõud, teised oma eriala eksperdid ja praktikud. Salvestusi on võimalik kasutada ka pikemate koolitusprogrammide osadena ning õppeasutustel oma sisekoolituste läbiviimisel või vaadata järele endale sobival ajal.
5. Kuidas hoida vaimset tervist?
Koroonaviiruse levik on mõjutanud kõigi igapäevaseid tegevusi ja elurütmi. On tähtis hoida fookuses vaimse tervise teemasid ning märgata abivajajaid, sh ka iseenda vajadusi.
Märkamine ja toe pakkumine
- Õpetajatel ja juhendajatel on oluline suhelda regulaarselt laste, noorte ja peredega, toetada laste ja noorte arengut, sh koolieelikute koolivalmidust, arvestades seejuures vaimse tervise aspekte, et abivajajat märgata ja talle tuge pakkuda.
- Palume jälgida, et koolis ei väljendataks negatiivset suhtumist lastesse selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
- Kõige olulisem on panna tähele muutusi lapse käitumises. Just muutused võivad olla esimene märk sellest, et laps või noor vajab abi, on segaduses ja omadega puntras.
- Iga laps reageerib keerulistele situatsioonidele erinevalt, ent palume kindlasti pöörata erilist tähelepanu ja pakkuda abi olukordades, kus:
- laps tõmbub eemale nii sõpradest kui ka täiskasvanutest, on muutunud väga kinniseks;
- lapse käitumine muutub oluliselt ja on seda pikema aja vältel, näiteks on käitumine muutunud väljakutsuvaks ja agressiivseks, ta provotseerib tülisid, on äkki hakanud tarbima keelatud aineid vmt;
- laps on muutunud ülitundlikuks ümbritseva suhtes, on kõrgenenud valvsusega või muretseb liialt;
- laps ei huvitu varasemalt rõõmu pakkunud tegevustest;
- lapsel on tõsised keskendumisraskused, õppeedukus langeb märgatavalt, osaleb õppetöös katkendlikult või ei osale üldse;
- laps käitub nii, nagu ei kardaks ta enam kedagi ega midagi, näiteks ohu olukorras käitub ebakohaselt, räägib, et miski siin ilmas ei hirmuta teda enam vmt;
- laps kaldub sattuma õnnetustesse, võttes riske, millest varem hoidus, paneb end eluohtlikesse olukordadesse, räägib iseenda vigastamisest või enesetapust;
- laps loob tulevikust pessimistliku pildi, tal on kadumas võime ületada muid igapäevaelu raskusi, kadumas on lootus ja vajadus hästi hakkama saada.
Kuidas märgata ja toetada kolleegi?
- Haridusasutuste juhtidel on oluline pöörata regulaarselt tähelepanu personali vaimsele tervisele ning toetada töötajate toimetulekut.
- Märgates võimalikke vaimse tervise probleeme (nt meeleolu langust, motivatsiooni puudust, pingetaluvuse langust, ärevust) palume leida võimalusi töötajale abi pakkumiseks.
- Töötajate toetamiseks saab teha koostööd haridusasutuste tugispetsialistide, KOV esmatasandikeskuse või Rajaleidja keskusega. Vt ka MTÜ Peaasjad juhist vaimse tervise hea tava kohta töökohal.
Nõustamisvõimalused
- Abivajaduse märkamisel ja esmase toe pakkumisel on abiks haridusasutuste tugispetsialistid, juhendmaterjalid õpetajale, noorsootöötajale.
- Vajaduse korral tuleb abivajavast lapsest, noorest ja tema perest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat.
- Koolipsühholoogide nõuandeliinile tel 1226 (eesti keeles) ja 1227 (vene keeles) saavad helistada kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ja lapsed ise. Tugiliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20.
- Noorte vaimse tervise säilitamiseks ja häirete ennetamiseks on jätkuvalt väga tähtis märgata koolikiusamist ja sellele kohe reageerida. Murede lahendamisel pakuvad abi Kiusamisvaba haridustee koalitsiooni organisatsioonid ja programmid.
- Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate nõustajad pakuvad lastele, noortele ja nende vanematele nii video- kui telefoninõustamist, samuti saab õppenõustajaga vestelda chati vahendusel Rajaleidja veebilehel.
- MTÜ Peaasi pakub oma kodulehel 16–26aastastele noortele vaimse tervise nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena.
- Lasteabi telefonile 116111 võivad helistada igas vanuses lapsed, noored ja lapsevanemad ning see töötab ööpäev läbi. Lasteabi pakub võimalust suhelda ka veebikeskkonnas.
- Ülevaate vaimse tervise keskuse ja kabinettidest leiab veebilehelt enesetunne.ee.
- Infot noorte vaimse tervise toetamise kohta leiab ka Harno veebist ja portaalist Tarkvanem.
Koolitused
- Õpetajate ja teiste koolimeeskonna liikmete vaimse tervise toetamiseks soovitame kovisiooni koolitusi.
- Kovisioon on sobilik meetod, et suurendada kooli ühtekuuluvustunnet ja kujundada kaasavat ning toetavat organisatsioonikultuuri. Koolimeeskondadel on võimalik end täienduskoolituste infosüsteemis Juhan registreerida kovisiooni metoodikat ja rakendamist tutvustavatele koolitustele.
- Sügisest avanevad täiendavad võimalused õpetajatele, kes soovivad õppida kovisiooni rühmajuhiks ning seda väljaõppe käigus oma õppeasutuses koolijuhi toetusel rakendada.
- Haridus- ja Noorteamet jätkab Distantsilt Targemaks sarjaga, kus pakutakse järelvaadatavaid veebiseminare vaimse tervise teemal. Tähelepanu pööratakse nii laste/õpilaste vaimse tervise toetamisele kui ka koolipere enda vaimse tervise hoidmisele. Esinejateks on ülikoolide õppejõud, teised erialaeksperdid ja praktikud. Salvestusi on võimalik kasutada ka pikemate koolitusprogrammide osadena ning õppeasutustel oma sisekoolituste läbiviimisel või vaadata järele endale sobival ajal.
- Lisaks pakutakse õpetajatele ja noorsootöötajatele võimalust osaleda vaimse tervise toetamise koolitustel, mida pakuvad nii ülikoolid kui ka täienduskoolitusasutused.
- Koolijuhtidele pakutakse coachingu võimalust. Täpsem info 2021/2022. õppeaastal pakutava täiendusõppe kohta saadeti õppeasutustele Harno koolituskeskuse infokirjas. Koolitustele saab registreeruda täienduskoolituste infosüsteemis Juhan.
- Haridusasutuste tugispetsialistid saavad osaleda piirkondlikes kovisiooni ja supervisiooni gruppides (osalemiseks kontakteeruda piirkondliku Rajaleidja keskuse juhiga).
Haridusasutuse pidajale
- Palume kohalikel omavalitsustel erilise tähelepanuga jälgida haridusasutuste, laste, noorte ja perede toimetulekut, et märgata ja pakkuda abi võimalike murede korral.
- Palume pidajatel toetada ka haridus- ja noorsootööasutuste juhte. Soovitame kõigil juhtidel osaleda oma kohaliku omavalitsuse korraldatud seminaridel ja aruteludel, et jagada nii oma muret kui anda tagasisidet ja pakkuda lahendusi kolleegide muredele.
- Noorte seas tehtud vaimse tervise uuringud näitavad, et kestvalt ebakindlas olukorras on noorte vaimne tervis varasemast märksa hapram. Seetõttu on väga oluline, et erinevate tugiteenuste kättesaadavus oleks tagatud.
6. Mõisteid
- Mullid – rühmakooslused, mille liikmed on püsivalt samad. Selleks, et mullis oleks võimalik turvaliselt toimetada, tuleks vältida selle väliseid kontakte.
- Lähikontaktne - inimene, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit (kokku viimase 24 h jooksul) ja lähemal kui kaks meetrit. COVID-19 haige on nakkusohtlik ca 2 päeva enne ja kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.
- Täielikult vaktsineeritud – inimene, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud ja kellel on kehtiv vaktsineerimistõend. Aeg, mil vaktsineerimiskuur lõpetatuks loetakse, on eri vaktsiinide puhul erinev:
- Corminatry – 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
- Moderna – 14 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
- Astra Zeneca – 15 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
- Jansseni – 14 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi.
- SARS-CoV-2-test
- PCR-test - viiruse RNA-d tuvastav test, mille negatiivne tulemus kinnitab, et inimene on koroonaviirusest vaba. PCR-testi saab teha nii ninaneelust kui kurguloputusvedelikust saadud proovimaterjalist. Mõlemal juhul on tegemist kontrollitud proovivõtuga ehk see peab toimuma meditsiinitöötaja järelvalvel.
- Antigeeni kiirtest – annab vastuse 30 minuti jooksul ning tuvastab suure tõenäosusega nakkusohtliku inimese. Koroonaviiruse olemasolu organismis selle testiga välistada ei saa, positiivse tulemuse korral tuleb teha PCR-test.
Piirangud ja korduma kippuvad küsimused
LAAGRID JA MALEVAD
- Praktilised juhised laagrite ja malevate korraldamiseks COVID-19 nakkuse leviku perioodil (20.07)
- Juhendmaterjal noorte toevajaduse märkamiseks ja sekkumiseks laagri- ja malevakasvatajale
- Noortel ja juhendajatel on võimalus enne laagrisse või malevasse minekut lasta teha endale tasuta PCR koroonatest. Täpsema info saamiseks soovitame võtta ühendust oma laagrikorraldajaga.
LASTEAIAD ja -HOIUD
Millised piirangud kehtivad lasteaedades ja -hoidudes?
Lasteaiad saavad ohutusmeetmeid kasutades jätkata tavapärast tööd.
Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Vältida tuleks rühmade vahelisi kokkupuuteid.
Soovitame kolmandaid isikuid, sh lapsevanemaid ilma mõjuva põhjuseta hoonesse mitte lubada ning korraldada laste üleandmine võimalusel õues. Läbi tuleb mõelda ka esmakordselt lasteaeda tulevate laste toetamine.
Põhjendatud vajaduse korral võib hoonesse lubada külalisi, kes tõendavad, et on:
- vaktsineerimiskuuri läbinud või
- COVID-19 haiguse läbi põdenud või
- kuni 48 tundi varem teinud antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi, mille tulemus on negatiivne.
Lasteaialapsed maski kandma ei pea, aga soovitame seda teha personalil.
Üritusi soovitame korraldada rühmakaupa. Ehk siis ühisel üritusel võiks osaleda samad lapsed, kes päeval nagunii koos on.
Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleb vältida.
Soovitame tegevusi korraldada võimalusel rühmade kaupa, kuid huviringide tegevus ei ole keelatud.
Kas vanem peab maksma kohatasu, kui otsustab lapse kontaktide vähendamiseks koju jätta?
Juhul kui lapsevanem loobub koroonaviiruse leviku ennetamiseks lasteaia või -hoiu teenuse kasutamisest, soovitame võimalusel lasteaia pidajal loobuda kohatasu rakendamisest või kohaldada selle perioodi eest väiksemat kohatasu.
Lasteaia kohatasu suuruse kehtestab lasteaia pidaja. Kui lasteaiakohta või halduslepingu alusel lapsehoiuteenust ei ole lapsevanemal võimalik kasutada või lasteaed on suletud, siis puudub lasteaia pidajal õigus selle perioodi eest kohatasu võtta. Kui lasteaed või selle rühm suletakse, peab sellele eelnema kohaliku omavalitsuse üksuse vastav otsus ja ka teavitus lapsevanematele.
ÜLDHARIDUS
Kas karantiini jäänud õpilastele tuleb pakkuda distantsõpet, kui ülejäänud õpilased on koolis?
Kohustust selleks ei ole, aga kui koolil ja õpetajal on soov ning võimalused olemas, siis võib seda muidugi teha. Oluline on meeles pidada, et distantsõpe tähendab juhendatud õpet.
Vaktsineeritute nakatumisvõimalused ja nakatumisega seotud riskid on oluliselt madalamad kui vaktsineerimata inimestel. Teadlaste hinnangul on vaktsineeritul 4 korda väiksem tõenäosus nakatuda koroonasse kui vaktsineerimata inimesel. Neil, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud, on aga lausa 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.
Mittevaktsineeritud või läbipõdemata õpetajad jäävad lähikontakti puhul karantiini tavapärases korras. Õpetaja saab võtta haiguslehe, kui tööandjaga pole kokkulepet töö korraldamise kohta distantsilt.
Üldjuhul teevad testi vaktsineerimata õpilased.
Üritusi korraldades on oluline tagada hajutatus ja vähendada kontaktide hulka. Eelkõige soovitame aktused korraldada õues. Siseruumides soovitame jälgida, et täituvus ei oleks üle 50%. Soovitada võib ka maskikandmist.
Samuti võib kool üles kutsuda aktustel/koosolekutel osalema eelkõige vaktsineeritud lapsevanemaid, piirata osalejate hulka või pakkuda kohapeal kiirtestimise võimalust, ent kohustust selleks ei ole.
Tõendamise kohustus ei käi kaasas õppeaasta algusega, vaid sellega, kas riskianalüüs on üldse eelnevalt koostatud ning testimise/vaktsineerimise vajalikkus on töökeskkonna nakkusohutuse tagamise meetmena välja toodud. Kui seda ei ole toodud, siis ei ole alust töötajat ka testida või nõuda vaktsineerimise tõendit. Isikuandmete (seda enam, et eriliigiliste isikuandmete – terviseandmed) töötlemine lihtsalt niisama huvi pärast ja ilma eesmärgita ei ole lubatud.
Ka tavaolukorras ei peaks võõrad üldjuhul kooli või ühiselamu hoonetes käima, välja arvatud põhjendatud juhtudel, nt kooli vastuvõtutingimuste täitmisel vm määratletud juhul. Kui haridusasutuse hoonet kasutatakse muudeks tegevusteks peale õppetöö läbiviimise, nt laat, avalik kontsert vms, rakenduvad avalikele ruumidele kehtivad reeglid ehk külalised peavad kandma maski ja tõendama oma nakkusohutust.
Koolitervishoiuteenuse osutaja vajab vaktsineerimata õpilaste andmeid selleks, et haridusasutuses oleks võimalik kohaldada lihtsustatud karantiini korda. Need andmed saab tervishoiuteenuse osutaja haigekassalt.
Vaktsineerimata õpilasi tuleb haridusasutuses toimunud lähikontakti puhul testida ja seda saab teha lapsevanema või vanema, kui 18aastase õpilase enda nõusolekul. Kui lapsevanem või õpilane ise testimiseks nõusolekut ei anna, rakendub lähikontaktsele karantiin üldises korras.
Koolijuht õpilaste terviseandmeid teadma ei pea.
Piisab ühe vanema nõusolekust, nii ka igasuguste muude tahteavalduste esitamisega (eeldatakse, et üks vanem tegutseb mõlema huvides), nt õpilase kooli vastuvõtmine, väljaarvamine, koduõppele jäämine jne. Alles siis, kui on tekkinud kahtlus (koolile on teada mingid konkreetsed asjaolud), et see nii ei ole, tuleb välja selgitada, milline on lapsevanema(te) huvi. Õpilase nõusolek vaktsineerimiseks peab mõistagi olema. Ühtegi inimest ei saa sundida isiku enda tahte vastaselt vaktsineerima. Kui vanem on nõus, aga õpilane ise ei ole, siis õpilast ei vaktsineerita.
Maskikandmine õppetegevuste ajal ei ole kohustuslik, aga seda võib vajadusel soovitada.
Koolibuss ei ole küll ühistransport, kuid seal on erinevate klasside õpilased lähestikku koos ning seal on väga soovitav kanda maski.
TÄISKASVANUHARIDUS JA TÄIENDUSKOOLITUSED, HUVIHARIDUS JA -TEGEVUS
Alates 26. augustist:
- Tuleb nakkusohutust tõendada (st esitada COVID tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta) kõigil osalejatel alates 18. eluaastast.
- Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.
Huvitegevuses, kus osalevad inimesed alates 18. eluaastast, tuleb kontrollida osalejate nakkusohutust. Osaleja peab esitama COVID-19 tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testitulemuse kohta. Koolitusasutus võib pakkuda võimalust teha kiirtesti ka kohapeal.
Kui lapsega näiteks spordihoonesse sisenemine on vältimatu (laps on väike, ei oska riietuda jne), siis võib lapsevanem lühikest aega (ca 15 min) viibida hoones ilma, et ta tõendaks enda nakkusohutust. Kanda tuleb maski ning hoida teiste inimestega mõistlikku vahemaad. Lapsevanem, kes ei ole oma nakkusohutust tõendanud, peab pärast lapse treeninguks ettevalmistamist (abistamine riietumisel jms) hoonest lahkuma.
Ei, lihtsustatud karantiini on võimalik rakendada ainult üldharidus- või kutsekoolides kuni 18aastastele või sel õppeaastal 19aastastele õpilastele.
Kui õpilane on koolis lähikontaktne ja koroona kiirtest osutub negatiivseks, võib jätkata õppetööga koolis, aga mitte huvitegevusega. Kui on tehtud 72 tundi hiljem PCR test ja ka see on negatiivne, võib jätkata huvitegevusega.
KÕRGHARIDUS
Kas ülikoolides hakkavad toimuma kontaktõppetunnid? Kas need, kes tahavad veebiõpet, tohivad interneti teel kodust tundides osaleda?
Kontaktõpe hakkab toimuma, kuid milline on konkreetse kooli või eriala täpsem töökorraldus, selle kohta annab informatsiooni kool. Veebiõppe võimaluste osas tuleb samuti läbi rääkida ülikooliga.
KOROONATÕEND JA RISKIANALÜÜS
Kas vastutus vaktsineerimata töötaja iganädalase antigeeni kiirtesti tegemise osas on töötajal endal? Millise õigusakti alusel on tööandjal õigus isiklikku tervist puudutavat küsimust küsida ning kuidas peab saadud vastuseid säilitama?
Tööandja on kohustatud looma ja tagama töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt tervisele ohutu töökeskkonna ning tal on õigus vajadusel kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemad nõuded. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 järgi on ohutu töökeskkonna nimel tööandja ja töötaja kohustatud tegema koostööd, mistõttu oleks mõistlik ennekõike töötaja ja tööandja vahel kokku leppida, kuidas antud töökohas tagada ohutus ja millisel juhul peaks töötaja jääma kaugtööle, ennast testima või isikukaitsevahendit kasutama.
Võttes arvesse töötervishoiu ja tööohutusseadust, kuid ka bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, on tööandjal võimalus riskianalüüsi alusel ennetusabinõuna näha ette, et töötajad peavad ennast teatud tingimuste esinemisel testima. Selle kehtestamine aga eeldab riskianalüüsi läbiviimist ja meetme vajaduse tuvastamist.
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on vaja nii tööandjate kui töötajate mõistvat suhtumist ning arusaamist, milleks piirangud ja kohustused vajalikud on. Ühest küljest peab tööandja järgima, et esmajärjekorras seataks abinõud, mis koormavad töötajaid kõige vähem. Teisest küljest peab ka töötaja hindama oma tervist ning riski, mida ta tõbisena tööle minnes võtab.
Ilma riskianalüüsi läbiviimata ning seal vastava abinõu ettenägemiseta ei ole tööandjal õigust töötajalt nõuda koroonatesti tegemist. Samas on alati võimalik saavutada vastav kokkulepe tööandja ning töötaja vahel ja selle järgi talitada.
Isikuandmete säilitamisel lähtutakse andmetöötluse reeglitest – isikuandmeid säilitatakse üldjuhul niikaua kuni see on vajalik andmetöötluse eesmärgi täitmiseks. Isikuandmete töötlemise eesmärk on tuvastada, kas töötaja on viirusega nakatunud või mitte. Selline tuvastamine teostatakse 1 kord nädalas. Seega kui eelmisel esmaspäeval tehti testimine ning tuvastati, et töötaja testitulemus on negatiivne, siis ei saa need isikuandmed (testitulemus X töötaja kohta) olla sellel nädalal enam vajalikud (kuna selle nädala esmaspäeval tehakse uus test, milles sõltub, kas töötaja saab sel nädalal tööülesandeid töökohas täita). Seega tuleks varasem testitulemus hävitada, kustutada. Tegelikult võiks selle ka koheselt hävitada (ning ei peaks üldse mingist säilitamisest rääkima), kui just ei pea tööandja omakorda kellelegi tõendama (Terviseamet, Tööinspektsioon vm), et ta on vaktsineerimata töötajat testinud, kuna reedeni sellega ootamine on ebavajalik.
Töökeskkond on oma töötajatega sama ning on üsna mõistetav, et rakenduvad samad reeglid, mis oma töötajatele (samas töökeskkonnas). Kui riskianalüüs selles töökohas on koostatud ning see näeb ette vajaduse kanda maski ja end igapäevaselt või iganädalaselt testida, siis tuleb neid reegleid ka järgida. Kui riskianalüüsi ei ole koostatud, siis on võimalik neid asju teha soovituslikus korras või kokkuleppel. Kui töötaja ikkagi keeldub ja toitlustaja midagi ette ei võta, siis tuleb leping lõpetada ja uus toitlustaja võtta. Mõistlik on siiski juba ennetavalt toitlustajaga dialoogi asuda, et too oma töötajaid vastavalt instrueeriks. Muidu ei ole uue hanke korraldamiseks ja uue toitlustaja leidmiseks piisavalt aega.
Uudised, soovitused ja teavitused