Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: soovitused ja korduma kippuvad küsimused

Riigieksamite ja Cambridge'i inglise keele tasemeeksami sooritajad saavad aprillis võimaluse teha enne eksameid koroonatesti. Proovi andmine on hea võimalus aidata kaasa sellele, et eksamid saaksid toimuda võimalikult turvalises keskkonnas.

Test võetakse kurguloputusvedelikust, mis on testitava jaoks võimalikult mugav ja kiire protseduur. Testimine ei ole kohustuslik.

Loe lähemalt vasakult menüüst jaotusest "KOROONATEST ENNE EKSAMEID".

Kuni 25.04 on distantsõppel nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduse õppijad. Huviharidus ja -tegevus, noorsootöö ning täiendkoolitused ei ole sisetingimustes lubatud. Lapsevanematel palume ilma vältimatu vajaduseta lapsi lasteaeda ja -hoidu mitte viia. Hariduslike erivajadustega õppijatele saab endiselt pakkuda kontaktõpet.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õpe võib jätkuda koolis kontaktõppena, arvestades õpilaste individuaalset õppimissuutlikkust ja neile tõhustatud või eritoe tagamise vajadust, mida kodustes oludes pakkuda ei suudeta.

Erandina nähakse ette, et 1. –4. klasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes. Eelkõige on vältimatu vajaduse all peetud silmas erivajadustega lapsi, samuti elutähtsatel ametikohtadel töötavate vanemate lapsi. Kontakttegevusi võib pakkuda ka õppijale, kelle puhul esineb vanema ja haridusasutuse hinnangul oluline vältimatu vajadus õppes või õppekavavälistes tegevustes osalemiseks.

Piiranguid ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel, ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele.

Kõiki ettevaatusabinõusid rakendades tohib haridusasutuses viibida õppija, kes:

• vajab hariduslikke tugiteenuseid 
• õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks
• sooritab praktilist õpet, eksameid või teste. (Vähemalt 11. aprillini ei ole võimalik korraldada kontakttegevusena olümpiaade.)

Koolides toimuva praktilise õppe korraldamisel tuleb hinnata, kas seda on võimalik edasi lükata. Kui edasilükkamine ei ole võimalik või õppeprotsessist lähtuvalt otstarbekas, siis tuleb kasutada kõiki ennetusmeetmeid, et ei toimuks viiruse levikut. Kutseõppeasutuste ettevõtetes toimuva praktika läbiviimiseks peab õppija pidama nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane piirangute perioodil praktikal osaleda. 

Siseruumides erandkorras läbiviidavate tegevuste puhul tuleb:

• Kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine eiole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
• Maski peavad kandma nii õppijad kui haridusasutuste personal.
• Tagada hügieeninõuete täitmine.
• Tagada hajutatus nii õpperuumis kui väljaspool seda.
• Tagada, et haridusasutuste territooriumile ja hoonetesse ei lubata võõraid.
• Tagada ruumide tuulutamine või nõuetekohane ventilatsioon.

Kas 2020/21 õppeaastal peab põhikoolilõpetaja tegema eksameid?

Põhikoolilõpetajad teevad lõpueksameid, ent koolilõpetamine ei sõltu eksamitulemusest. Tunnistusele kantakse protsent maksimaalsest tulemusest. Tavaolukorras on põhikooli lõpetamise eelduseks vähemalt rahuldavale hindele sooritatud eksam (vähemalt 50% maksimaalsest tulemusest).

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad gümnaasiumi riigieksamid?

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et gümnaasiumi riigieksamid toimuvad plaanipäraselt.

Gümnaasiumis kehtib aga kooli lõpetamise lävendina nõue saavutada vähemalt 1% maksimaalsest tulemusest. Seega ei saa eksamitulemus valdavalt olla taksituseks gümnaasiumi lõpetamisel ka tavaolukorras.

Ministeerium esitas 11.03 valitsusele eelnõu, mis lubab vajadusel muuta eksamite toimumise aegu ning korraldada täiendavaid lisaeksameid.

Eelnõu loob võimaluse ka selleks, et kui olukord peaks minema keerulisemaks ning viiruse levikuga seotud olukorrast tingituna tuleb kehtestada veelgi rangemaid piiranguid, mille tõttu eksameid võimalik mõistlikul ajal läbi viia, ei ole riigieksamite sooritamine sel õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimus.

Esimene riigieksam on 19. aprillil toimuv eesti keele kirjalik eksam ning see toimub praeguse plaani järgi tavapärasel ajal, samuti ei muudeta eesti keel teise keelena eksamite toimumisaegu. Eksamid toimuvad hajutatult, maskide ja teisi ettevaatusabinõusid kasutades.

Cambridge’i inglise keele eksami ning prantsuse keele DELF eksami aegade muutmine seadusemuudatust ei vaja. Mõlema toimumisajad lükatakse edasi. Esialgu 20. märtsil toimuma pidanud Cambridge C1 inglise keele eksami kirjalik osa lükatakse edasi 24. aprillile. 24. märtsist kuni 1. aprillini planeeritud suuline osa toimub 24. aprillist 6. maini. Prantsuse keele DELF pidi toimuma 12.–16. aprillini, ent on planeeritud nüüd toimuma 17.–21. mail.

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö?

See on kooli otsustada.

2020/2021. õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.

Kust saab lõpetaja tuge eksamiteks valmistumisel?

Nii põhikooli kui gümnaasiumi ja kutsekooli lõpetajatele on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooliga loonud võimaluse osaleda lisaks tavapärasele õppetööle ning konsultatsioonidele ka ülikoolide läbiviidavatel tasuta kursustel. Kursused on mõeldud tänavustele lõpetajatele, kes soovivad saada omandatud teadmistele kinnitust ja korrata üle varem õpitu, et saada lisakindlust haridustaseme lõpetamisel ning edasiõppimise kavandamisel.

Millega tuleb riigieksamite korraldamisel arvestada?

Riigieksamid tuleb läbi viia koroonaviiruse leviku maandamise riske arvestavalt.

• Eksaminandid tuleb hajutada. Haridus- ja Noorteamet ei anna koolidele ette eksaminandide arvu ühes ruumis. Koolidele jääb otsustusvabadus, sest nemad tunnevad ja teavad oma ruumide olukorda kõige paremini.
• Eksamiruumides peab olema nõuetekohane ventilatsioon ja/või peab neid saama tuulutada enne eksamit ja eksami vaheajal ja vastavalt vajadusele eksami ajal.
• Eksaminandid, riigieksamikomisjoni liikmed ning välisvaatleja(d) kannavad maske eksami ajal, k.a eksami suulise osa ajal. Kasutada võib oma maske. Maski ei pea kandma inimesed, kellel see ei ole tervislikel põhjustel võimalik.
• Eksami rahulikumaks sujumiseks peab kool läbi mõtlema  ja osalejaid teavitama koolimajas liikumise korrast enne eksamit, eksami ajal ja eksami vaheajal.

Kõik eksamite läbiviimise juhendid on kättesaadavad Haridus- ja Noorteameti veebilehelt.

Koroonaviiruse laialdase leviku tõttu on õppeasutused viidud distantsõppele. Kõik Eesti koolid, välja arvatud tõhustatud või eritoe vajadusega lastele kohandatud koolid peavad vähemalt 25. aprillini olema distantsõppel.

Distantsõppe korraldamisel üldhariduskoolides palume silmas pidada allolevaid juhiseid.

• Uuendatud juhised distantsõppe korraldamiseks

Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest. Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele ja tugispetsialistidele kui ka lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada ka telefonil 7350 750 (tööpäeviti kell 12-16).

Haridus- ja Teadusministeerium on koondanud üldised põhimõtted ja suunised HEV-õpilaste õppe korraldamiseks distantsõppe perioodil:

• Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise hea tava üldhariduskoolis

Mida teha, kui õppijal puudub distantsõppeks vajalik arvuti?

Kui perel puudub lapsele õppimiseks vajalik arvuti või muu seade, tuleb ühendust võtta kooliga. Kui koolil vastavat seadet jagada pole, saab kool ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kelle kohustus on aidata abivajavaid peresid. 

Koolijuht saab täpsema info saamiseks pöörduda Lastekaitse Liidu poole.

Kas tavaklassis õppiv HEV õpilane saab distantsõppe perioodil jätkata kontaktõppel?

HEV õppijate all, kes kindlasti peaksid saama jätkata kontakttegevustega, peetakse silmas tõhustatud ja eritoe otsusega lapsi. Üldtoe laste osas on reegel, et tuge pakutakse vähimas vajalikus mahus kontaktis ehk koolimajas, võimalusel aga tehakse seda distantsilt.
Kui lapse erivajadus tingib vajaduse ka pidevaks järelevalveks ja ta iseseisvalt distantsõppel ilma vanema olulise abita hakkama ei saa, peab õppe korraldama koolis.
Kindlasti tuleb lähtuda konkreetsest lapsest. Kool saab hinnata, kas laps tuleb distantsõppel toime ning lapsevanemaga kokku leppida, kas vanemal on võimalik kodus toeks olla.

Millistel juhtudel võib pakkuda kontakttegevusi 1. - 4. klasside õpilastele?

Kui 1.-4. klassi õpilase vanem töötab elutähtsa teenuse osutaja juures või kui õpilase puhul esineb vanema ja haridusasutuse hinnangul oluline vältimatu vajadus õppes või õppekavavälistes tegevustes osaleda, siis on võimalik õpilasel osaleda koolihoones toimuvates tegevustes. Erisused on mõeldud äärmise põhjendatud vajaduse korral 1.-4. klassi õpilastele ning ka nende rakendamisel ajal tuleb arvestada piirangute ja meetmete kehtestamise eesmärki (kontaktide vähendamine, viiruse leviku pidurdamine jne).

Nende eesmärkidega ei ole kooskõlas õpilase lubamine õppehoonesse ja tema viibimise võimaldamine juhul, kui see pole vältimatult vajalik vanema töötamisel elutähtsa teenuse osutajana (eelkõige lapse järelevalvetuse ärahoidmiseks) või ei esine olulist vältimatud vajadust.

Elutähtsate teenuse osutajate (nt politsei, pääste, meditsiin, kommunaal- ja sotsiaalteenused, toiduainete tööstus, toidupood, transpordisektor jms) (edaspidi ETO) kaardistamise korraldab kohalik omavalitus esimesel võimalusel. Arvestades haridusasutuse võimalusi korraldatakse vajadusel koolihoones ETO lastele õppe või õppekavavälised tegevused.

Haridusasutused selgitavad koostöös vanema ning kohaliku omavalitsusega või kooli pidajaga välja juhtumid kui õpilasel esineb vältimatu vajaduse õppest või õppekavavälisest tegevusest osa võtta koolihoones. Antud juhtum on erandlik ning selle rakendamine toimub mitte vanemate nõudmisel vaid haridusasutuse ja vanema koostöös, arvestades haridusasutuse võimalusi pakkuda samaaegselt teenuseid distantsilt ja koolihoones. Näiteks distantsõppes osalemiseks vastava keskkonna loomine (ruum, arvuti jms) või hoiu tüüpi tegevused, kui õpilane vajab seda oma kodusest olukorrast lähtuvalt.

Milliseid reegleid tuleb järgida üldisel distantsõppe perioodil näiteks konsultatsiooni või eksamit läbi viies?

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib sel juhul koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kas õpetajad võivad käia koolimajas, kui asutus on suunatud distantsile?

Jah. Sealjuures tuleb vältida kontakte ja teiste inimestega kokku puutudes kanda maske.

Kas distantsõppe perioodil nt tugiteenuseid või eksameid korraldades võib klassis olla rohkem õpilasi kui üks?

Individuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Küll aga tuletame meelde, et kõigi piirangute eesmärk on inimestevaheliste kontaktide vähendamine, et katkestada nakkusahelad. Oluline on leida lahendus, mis tagab esmajoones meie kõigi elu ja tervise kaitse.

Mis vahe on distantsõppe perioodil tunnis tehtaval ja kodustel ülesannetel?

Distantsõppe ajal tuleb kodutööde andmisel lähtuda põhimõttest, et õpilane ei pea iseseisvalt õppima uut sisu, vaid kinnistama õpitut. Kodutöö peab võimaldama õppimisega iseseisvat toimetulekut, mitte nõudma pidevat abi vajadust vanemalt. Nooremate klasside puhul võib kool otsustada distantsõppe ajal kodutöödest loobuda.

Kas õpetajal on õigus nõuda, et õpilane lülitaks veebitunni ajal kaamera sisse?

Õpilaselt selle nõudmine on põhjendatud, kui õpetajal on vaja olla kindel, et õpilane osaleb reeglite kohaselt tunnis.

Õpetajal on distantsõppe tunnis samad õigused nagu kontaktõppel. Nende hulka kuulub õigus kontrollida kogu tunnis osalemist. Kui aga lapsel on mõjuvad põhjused, miks nt ühenduse tõttu ei ole võimalik pilti jagada, siis ei saaks see olla põhjuseks mitte arvestada lapse tunnis osalemist. Sel juhul peaks kool ja lapsevanem omavahel suheldes leidma muu lahenduse.

Erinevate andmekaitseliste küsimsute kohta saab lähemalt lugeda Andmekaitseinspektsiooni kodulehelt. 

Kas on ette nähtud reeglid, kui palju võib teha või peab tegema distantsõppel videotunde?

Distantsõppe puhul on oluline jälgida, et arvutiekraani ees veedetud aeg ei kujuneks liiga pikaks. Veebikeskkonnas peetavate tundide eesmärgiks on õpetaja ja õpilaste vahelise kontakti hoidmine ning juhendatud õppe tagamine. Seejuures peaksid õpetajad püüdma leida tasakaalu vahetult veebitunnis toimuvate õppetegevuste ning ekraanivälise teadmiste ja oskuste omandamise vahel. Oluline on samuti õpetaja toetus ja huvi tundmine õpilaste toimetuleku ja elu vastu laiemalt, mitte ainult õppetööga seotult. Võimalusel võiks ka ainetundi põimida arutelud, kuidas tulla toime ärevuse ja muredega. Kui tarvis, kaasata koolipsühholoogi või suunata noort ennast koolipsühholoogiga ühendust võtma.

Distantsõppe puhul on oluline pöörata tähelepanu nii õpilaste kui ka õpetajate füüsilisele tervisele. Selleks tuleb õpetajatel planeerida tunde nii, et koolipäeva jooksul vahelduks vaimne õppetegevus liikumispausidega piisava sagedusega.

Veebitunni kestus peaks põhinema õpilaste eneseregulatsiooni oskustel ja võimete tasemel. Eelistatavalt ei tohiks veebitund olla pikem kui 20 minutit 1.–6. klassi õpilastele ning kuni 50 minutit 7.–12. klassi õpilastele. On soovitatav, et õpetaja kohtuks oma õpilastega lühidalt iga õppetunni alguses või kindlal ajal õppepäeva jooksul: see võimaldab sõnastada õppimise eesmärke, jälgida õpilaste osalemist tunnis ning vastata küsimustele.

Millistest reeglitest tuleb lähtuda distantsõpet korraldades?

Distantsõppe rakendamisel peab olema tagatud õpilase õigus õppida ja saada teavet koolis toimuva õppe korralduse kohta.  Samuti tuleb tagada, et kooli poolt juhendatud tegevusel oleks suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.

Juhendatud õpet võib korraldada e-õppena kooli määratud viisil. Lisaks sätestavad riiklikud õppekavad võimaluse korraldada õpet virtuaalses õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja.

Kooli päevakava ja koolikorralduse muutmise kavandamisel tuleb nii koolil kui ka kooli pidajal juhinduda sellest, et õppeaasta kestus on vähemalt 175 õppepäeva. Kooli pidajal on õigus kehtestada koolivaheajad, mille toimumise aeg erineb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud vaheaegadest.

Kooli pidaja peab olema veendunud, et  õpilastel on võimalik kasutada õppeks vajalikke vahendeid, sealhulgas arvuteid või teisi tehnoloogilisi vahendeid. Vajadusel tuleb õpilased sobivate vahenditega varustada.
Lisaks tähendab see, et elektroonilisi lahendusi kasutades ei tohi tekkida olukorda, kus õpilastele üksnes jagatakse õppeülesanded ning määratakse tähtaeg, millal need peavad olema üles laaditud nõutud keskkonda.

Distantsõppe olukorras tähendab juhendatud õpe, et kokku lepitud veebikeskkonnas toimub igapäevane õpilastega suhtlemine, uute õppeteemade vahetu selgitamine ning õpijuhiste ja tagasiside andmine.

Iseseisva õppimise korral annab õpetaja õpilasele selged õpijuhised selle kohta, kust, mida ja kuidas õppida; milliseid õpistrateegiaid kasutada; kust leida lisamaterjale ja õppimisele tuge. Samuti annab õpetaja tagasisidet selle kohta, mis õnnestus hästi, millised olid vead ja millest need võivad olla tingitud ning mida teha, et tehtud vigu parandada ja õpitavast paremini aru saada.
Õpilasele peab olema tagatud võimalus individuaalseks suhtluspõhiseks juhendamiseks ja tagasisideks.

Huviharidus ja -tegevus ning noorsootöö on siseruumides keelatud.

Välitingimustes võib koos olla ja liikuda kuni 2 inimest, kes peavad teistega hoidma 2 meetrist vahemaad.

Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Samuti ei kehti piirangud puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, kui on tagatud ohutusnõuete järgimine.

• Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti juhend noortevaldkonnale (16.03.2021)

Täienduskoolitus ja -õpe siseruumides on keelatud.

Välitingimustes võib koos olla ja liikuda kuni 2 inimest, kes peavad teistega hoidma 2 meetrist vahemaad.

Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Piiranguid ei kohaldata riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Kas autokoolis võib õpe jätkuda?

Õppesõidu ajal tohivad autos viibida kuni kaks inimest (juhendatav ja juhendaja) ning tuleb kanda maske. 

Õppesõiduautos peab olema käte desinfitseerimise vahend. Pärast iga sõidutundi peab sõiduõppe korraldaja puhastama need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Mis juhtudel võib täienduskoolitusi korraldada?

Täienduskoolitus ja -õpe siseruumides on keelatud. Erandina võib korraldada täienduskoolitusi ja nendega seotud eksameid, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks reguleeritud ametites töötamisel, vt reguleeritud kutsed Kutsekoja veebis. 

Ka nimetatud juhtudel tuleb lähtuda üldpõhimõttest vähendada kontakte ja kasutada usaldusmeetmeid nagu maski kandmine ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Kas õppijad ja koolitajad peavad õppetöö ajal kandma maske? Kes tagab isikukaitsevahendid?

Jah. Siseruumides tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada vajadusel ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe. 

Millised piirangud kehtivad lasteaedades ja -hoidudes?

Lapsevanematel palume ilma vältimatu vajaduseta lapsi lasteaeda ja lastehoidu mitte viia. Viiruse laialdase leviku tõttu peame kõik vähendama oma igapäevaseid kontakte nii palju kui võimalik. See tähendab, et kui vähegi võimalik, tuleks koju jätta ka lasteaialapsed. Lastele, kelle vanemal või hooldajal pole võimalik last koju jätta, tuleb võimaldada jätkuvalt lasteaias või -hoius käimine.

Lasteaia direktor saab koostöös KOVga leida oma töö korraldamiseks kõige optimaalsema lahenduse sh vajadusel näiteks ööpäevaringsete valverühmade moodustamise. Lasteaia ja -hoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab  pidaja.

Juhised lasteaedade ja -hoidude töö tagamiseks

Kas eelkooli tegevus võib toimuda?

Järgida tuleb huviharidusele ja -tegevusele kehtestatud piiranguid.

Piiranguid kehtestades ei ole valitsus eelkooli tegevust eraldi reguleerinud. Kuna tegemist ei ole alushariduse ega põhikooli kohustusliku õppekava osaga, on tegemist koolide vabatahtliku tegevusega, mis liigitub huvihariduse ja -tegevuse alla.

• Haigusnähtudega isikut ei lubata hoonesse
• Vältida tuleb lastevanemate ja võõraste sisenemist lasteaia hoonesse. Laste üleandmine on soovitav korraldada võimalusel väljaspool hoonet
• Lasteaias ei osutata huvihariduse teenust
• Hoones viibivate isikute kontaktide hulk hoitakse võimalikult madal. See tähendab, et ka personal peab vältima kogunemisi ning lähtuma 2+2 reeglist
• Rühmade vahel ei toimu liikumist ja kontakte. Kui lasteaias on moodustatud liitrühmad, peaks liidetud olema kogu aeg samad rühmad.
• Lasteaedades olevad spordiruume, saale, ujulaid jms ei tohi samal ajal kasutada erinevate rühmade lapsed. Liikumis- ja muusikatunde teha võimalusel õues, siseruumide kasutamisel tagada enne järgmise rühma tulekut piisav aeg õhutamiseks.
• Lasteaias tagatakse töökorras ja nõuetekohaselt toimiv ventilatsioon ning vajadusel ruumide tuulutamine vastavalt TTJA juhistele.
• Personalil on soovitatav kanda maske. Lasteaia personalile tagatakse maskid, desinfitseerimisvahendid, regulaarne kätepesuvõimalus. Ülevaate maskide kasutamisest ja juhendi õigeks maski kandmiseks leiab  Terviseameti veebilehelt.

Kas vanem peab maksma kohatasu, kui otsustab lapse kontaktide vähendamiseks koju jätta?

Juhul kui lapsevanem loobub koroonaviiruse leviku ennetamiseks lasteaia või -hoiu teenuse kasutamisest, soovitame võimalusel lasteaia pidajal loobuda kohatasu rakendamisest või kohaldada selle perioodi eest väiksemat kohatasu. 

Lasteaia kohatasu suuruse kehtestab lasteaia pidaja. Kui lasteaiakohta või halduslepingu alusel lapsehoiuteenust ei ole lapsevanemal võimalik kasutada või lasteaed on suletud, siis puudub lasteaia pidajal õigus selle perioodi eest kohatasu võtta. Kui lasteaed või selle rühm suletakse, peab sellele eelnema kohaliku omavalitsuse üksuse vastav otsus ja ka teavitus lapsevanematele.

Korduma kippuvad küsimused haridustöötajate vaktsineerimise kohta on koondatud siia. 

Vähemalt kuni 25. aprillini ei tohi üritusi, ekskursioone jmt korraldada.

Kas välisreisilt tulnud õppija peab jääma koju?

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. See tähendab, et osaleda ei tohi ka näiteks huvitegevuses. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine eemal viibimise perioodil.

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

10-päevase isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb teha esimene test riiki saabudes ning teine test mitte varem kui seitse päeva pärast esimese testi tulemuste kättesaamist. Kui teise testi tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase isolatsioonis olemisega ja õppija saab minna tagasi kooli.

Inimesed, kes ei soovi olla 10 päeva pärast Eestisse saabumist isolatsioonis, võivad teha koroonaviiruse PCR testi juba välisriigis kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Eestis olles on siis võimalik mitte enne kui kuuendal päeval pärast välismaal tehtud esimest testi teha teine test. Inimene vabaneb 10-päevasest liikumisvabaduse piirangust ennetähtaegselt, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.

Testitulemust oodates tuleb püsida eneseisolatsioonis. 

Kas distantsõppe perioodil tuleb pakkuda koolilõunat?

Distantsõppe perioodil õpilastele tavapärast koolilõuna pakkumist üldjuhul ei toimu. Koolilõuna või toidupaki pakkumine on koolide ja koolipidajate otsustada. Koolidele ja -pidajatele: juhised koolilõuna pakkumise korraldamiseks distantsõppe perioodil. 

Kes reguleerib seda, mis peab toidupakkides olema?

Toidupakkide sisu ei ole riiklikult reguleeritud, ent nagu sooja koolitoidu pakkumise puhul, tuleb siingi lähtuda lasteaia- ja koolitoidule riiklikult kehtestatud nõuetest, mis reguleerivad nii toitlustamise korraldust kui ka lastele pakutava toidu energia- ja toitainetesisaldust. Haridusasutuste toitlustamist reguleerib hetkel sotsiaalministri määrus  nr 8 "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis".

Kas koolides tuleb kanda maske?

Alates 1. märtsis tuleb haridusasutustes siseruumides kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Kas huvitegevuses või täienduskoolituses osalejad peavad kandma maske?

Üle Eesti on maskide kandmine kohustuslik siseruumides toimuvates huvihariduse, - tegevuse, noorsootöö, täienduskoolituste ja –õppe läbi viimisel. 

Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel see ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Näiteks ei pea maski kandma õpilased, kelle erivajadus seda ei luba.

Kes saab kehtestada maskikandmise kohustuse?

Üldise maskikandmiskohustuse saab kehtestada Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega. 

2. veebruarist alates kehtib uus eneseisolatsiooni kord. 

• Vabariigi Valitsuse korraldus nr 47 "Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele"
• Korralduse seletuskiri

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koju?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik,  üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata.
Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Kes on lähikontaktne?

Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:
• elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

Kuidas peab käituma SARS-CoV-2- positiivse inimese lähikontaktne?

• Eneseisolatsioon 10 päeva.
• Kui haigussümptomeid ei teki, võib eneseisolatsiooni lõppedes naasta tavapärase elukorralduse juurde.
• Kui haigussümptomid tekivad, tuleb ühendust võtta perearstikeskusega või helistada perearsti nõuandetelefonil 1220.
• Kui tekivad sümptomid ja SARS-CoV-2 test osutub positiivseks, algab eneseisolatsiooni päevade arvestus otsast peale.

Kas haigestunu lähikontaktsega kokku puutunud isikud peavad koju jääma?
Ei. COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestega omakorda lähikontaktis olnud inimestel suurenenud riski haigusesse nakatuda ei ole ning kontakti kontaktid isolatsiooni jääma ei pea.

Kui kauaks peab haigestumise järel koju jääma?

Juhul, kui COVID-19 diagnoos leiab kinnitust, jäävad eneseisolatsiooni nii haigestunu kui tema lähikontaktsed. Lähikontaktsed peavad jääma koju  10 päevaks ja seda loetakse alates lähikontakti esimesest päevast. Lähikontaktsete väljaselgitamise korraldab Terviseamet, kaasates selleks kooli. 

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test positiivne:
• Isolatsioon kestab  10 päeva.
• Isolatsiooni peavad jääma ka kõik haigestunuga koos elavad inimesed ja lähikontaktsed.
• Isolatsiooni lõpetamiseks peab viimasest palavikust olema möödunud vähemalt 72 tundi ja muud ägedad haigussümptomid peavad olema taandunud. Isolatsiooni lõpetab arst, hinnates patsiendi tervislikku seisundit. NB! Kordustesti paranemise kinnitamiseks ei tehta.

Kui inimesel on SARS-CoV-2 test negatiivne, kuid esinevad haigussümptomid:
• Negatiivse SARS-CoV-2-testi tulemustega inimesed käituvad nii, nagu tavapärase haigestumise korral.
• Kui enesetunne on piisavalt hea, et osaleda töö/kooli/lasteaia tegevustes, võib täiskasvanu minna tööle ja laps lasteaeda või kooli.
• Pärast viirushaiguse põdemist võib esineda mõningal määral jääkköha või -nohu, mille taandumist ei ole vaja tööle, kooli või lasteaeda naasmiseks oodata. Oluline on lähtuda enesetundest ja vajadusel perearstikeskusest saadud soovitustest.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti.
Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet.
Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Õpetajate vaimse tervise toetamine

Haridus- ja Teadusministeerium käivitas koostöös Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate ja Eesti Koolipsühholoogide Ühinguga haridustöötajatele suunatud tugiliini, kus kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

• Eestikeelne tugiliin on avatud tööpäeviti kell 12-20 telefoninumbril 7350750.
• Venekeelne tugiliin on avatud teisipäeviti kell 12-20 numbril 7350760.

Tugiliin on tasuta ja kõik helistajad saavad jääda anonüümseks.

Laste, noorte ja perede vaimse tervise toetamine

Mures last, noort ja lapsevanemat saavad aidata Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate nõustajad, kes pakuvad nii video- kui telefoninõustamist. Veebilehelt leiab ka vestlusakna, kus küsida nõu kirjalikult. Kirjalik e-nõustamine toimub esmaspäevast reedeni kell 10-14. Oma küsimusi ja mõtteid saab jätta ka teistele aegadel ning neile vastatakse esimesel võimalusel.

MTÜ Peaasi pakub oma kodulehel 16-26aastastele noortele vaimse tervise nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena.

Lasteabi telefonile 116111 võivad helistada igas vanuses lapsed ja noored ning see töötab ööpäevaringselt. Lasteabi pakub ka võimalust suhelda veebichati vahendusel.

Vaimset tervist ja kõne arengut toetavad nutirakendused

• Koostöös noortega on välja töötatud ennastjuhtiva õppuri tugisüsteem ja suhtlusrakendus Clanbeat, mida õpilased saavad kasutada eesti, vene ja inglise keeles.
• Koostöös logopeedidega on loodud kõne parandamiseks harjutuskeskkond Kõneravi.ee. 
• Jutupliiats toetab lapse keele- ja kõne arengut. 
• ALPA Kids rakendus aitab logopeede ja õpetajaid haridusliku erivajadusega laste ning muu kodukeelega laste õpetamisel.
• Alusharidusele mõeldud rakendus ELIIS aitab jälgida ja analüüsida HEV laste käekäiku.
• Laste psühholoogilise toetamise keskkond Helge Kool viib läbi erinevaid uuringuid, aitab tuvastada hädas lapsi, pakub neile tuge ning annab koolidele ülevaate erinevate klasside dünaamikast.
• Teaduspõhine õppemäng Triumfland Saga toetab laste vaimset heaolu.