Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: soovitused ja korduma kippuvad küsimused

Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?

Kui haridusasutuses on COVID-19 haigus, hindab Terviseamet olukorda ning kaalub tarvitusele võetavaid meetmeid (sh asutuse sulgemise vajadust) lähtudes iga juhtumi eripärast, võttes muu hulgas arvesse piirkonna epidemioloogilist olukorda. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt.

Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist ja kontaktide vähendamist?

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel.

Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.
Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Kas haridusasutuses peab kandma maske?

Üldjuhul ei ole lasteasutustes maski kandmine vajalik (v.a haiguskahtlusega ja nendega tegelevad isikud).

Kaitsemaskide kasutamine on koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õppijatele ja õpetajatele soovituslik. Kool koostöös koolipidajaga tagab maskide olemasolu.

Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt.

Vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Juhendi maski kasutamiseks leiab Terviseameti veebist: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Trukised/facemask-infographic_et.pdf

Kas haridusasutusel on õigus keelduda õppija vastu võtmisest?

Keeldumine peab olema põhjendatud. See võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on teada, et on rikutud nõudeid reisilt tulles või on õppijal olnud lähikohtakt isikuga, kes on COVID-19 haige. 

Kas õpilaskodudes ja ühiselamutes võib ööbida?

Ühiselamutes ja õpilaskodudes majutumine on lubatud, soovitame järgida head kätehügieeni, piirata lähikontakte ning täita kõiki kehtivaid piiranguid ja ohutusnõudeid.

Milline on distantsõppe õiguslik raamistik?

Distantsõpe on statsionaarse õppe üks vormidest. Distantsõppe korraldamiseks peab kool üle vaatama kooli päevakava ning kodukorra, arvestades seaduses sätestatud põhimõtteid (õppetund, järjestikused tunnid, õppekava täitmine). Distantsõppe korraldus ei tohi olulisel määral muuta statsionaarse õppe põhimõtteid (nt seda, mis on õppetund).

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning õppekavade regulatsioonide kohaselt on tegemist juhendatud e-õppega ning õpet on lubatud korraldada ka väljaspool kooli ruume (sh kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Oluline on see, et lapsed oleksid juhendatud ning kooli töötajaskond, lapsed ja vanemad saaksid üheselt aru (on tehtud kokkulepped), kuidas on distantsõppe konkreetses koolis korraldatud. Distantsõpe täpsemad korralduslikud alused lepitakse kokku kooliperega ning need kehtestab koolijuht.

Kooli osalisele või täielikule distantsõppele viimise otsus peab olema põhjendatud.

Kas jõulupeod võivad toimuda?

Kas ekskursioonid, aktused ja muud üritused võivad toimuda?

Aktusi, ekskursioone ja muid üritusi võib korraldada, ent seda tehes tuleb silmas pidada, et omavahel võiksid koos olla need õppijad, kes nagunii igapäevaselt kokku puutuvad. Soovitame üritusi korraldada virtuaalselt või hajutatult ja väiksemates rühmades nt klassi või rühma kaupa. Alati tuleb meeles pidada kätepesu ning seda, et haigena tuleb jääda koju.

Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring. Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust ning mõelda läbi, kuidas seda vajadusel võimalikult turvaliselt teha.

Kas üleriigilisi või koolidevahelisi üritusi võib korraldada?

Kontaktide vähendamiseks soovitame asutuse ülesed, asutustevahelised, piirkondlikud ja üleriigilised üritused korraldada eelkõige virtuaalselt.

Kas välisreisilt tulnud õppija peab jääma koju?

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. See tähendab, et osaleda ei tohi ka näiteks huvitegevuses. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine eemal viibimise perioodil.

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

10-päevase isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb teha esimene test riiki saabudes ning teine test mitte varem kui seitse päeva pärast esimese testi tulemuste kättesaamist. Kui teise testi tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase isolatsioonis olemisega ja õppija saab minna tagasi kooli.

Testitulemust oodates tuleb püsida eneseisolatsioonis. 

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö?

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse. Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Kõiki tegevusi läbi viies tuleb vältida rühmade vahelisi kokkupuuteid. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik.

Terviseamet on koostanud lasteasutustele juhendi, mida tuleb järgida laste ja lasteaia töötajate tervise kaitse eesmärgil. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

• Terviseameti juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga (15.11.2020)  

Kas nüüd võivad kõik lapsed lasteaeda minna?

Lasteaiateenus peab olema tagatud kõigile soovijatele. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega isik ära saata. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigussümptomite tuvastamisel olla tähelepanelik.

Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool ruume?

Sellist kohustust ei ole. Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.

Kui palju lapsi võib ühes rühmas koos olla?

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Vältida tuleks rühmade vahelisi kokkupuuteid. Tuleb aga silmas pidada, et kui peaks taas toimuma järsk haigestumuse juurdekasv, võivad reeglid muutuda. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla.
 

Kas lasteaialapsed ja õpetajad peavad kandma maski?

Terviseamet on seisukohal, et maski kandmine lasteaias ei ole vajalik. Sellegipoolest, kui maski kandmine pakub töötajale turvatunnet, siis on tal õigus töökeskkonnas maski kanda.
 

Kas lasteaias tohivad toimuda üritused?

Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust. Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust. Haridus- või noorteasutuse ruumide rentimine üritusteks, huviringidele vms on lubatud. Ruume tuleb pärast kasutamist puhastada ja vajadusel tuulutada.

Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleks vältida.

Kas tohib korraldada õppetegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed?

Soovitame vähendada lähikontaktide hulka. Õppe- ja muid tegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed (nt ühised laulu või tantsutunnid) tuleks vältida. Tegevusi tuleb korraldada rühmade kaupa.

Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?

Laste arengu hindamine toimub lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast kogu õppeaasta vältel. Koolivalmiduskaardid saavad õpetajad vormistada, tuginedes kogutud lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele. Vajadusel on võimalik korraldada individuaalseid arenguvestlusi lastevanemate ja lastega.

Koolivalmiduskaartide väljastamiseks kasutatavad paljud lasteaiad elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).

Milliseid reegleid peab järgima noorsootööasutustes?

Alates 24.11 kehtivad Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal rangemad reeglid:

• Osalejate arv grupis on kuni 10 inimest (lisaks neile juhendaja või teener) ning on tagatud, et ei puututa kokku teiste gruppidega. Grupitreeninguid siseruumides tohib korraldada kuni 10- liikmelistes gruppides. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste gruppidega.
• Osalejad kannavad maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
• Ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist.
• Teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Üle Eesti kehtivad soovitused:

Terviseamet ning Haridus- ja Teadusministeerim saatsid 19.11 kõigile noorsootöö, huvitegevuse ja huvihariduse korraldajatele soovitused võimalikult ohutuks tegutsemiseks.

• Viige nii palju tunde kui võimalik distantsõppele (kaugjuhendamisele).

• Kui kontakttunnid on möödapääsmatud, siis eelistage väikeste klassiruumide asemel kasutada aulaid ja suuremaid koosolekuruume, et oleks võimalik distantsi hoida.
• Vältige tegevusi gruppides. Kui see ei ole võimalik, siis vähendage grupis kogunemise intervalli (näiteks 3 korra asemel 1 kord nädalas) ning vähendage grupi suurust (maksimaalselt 10 inimeseni grupis).
• Eelistage õues toimuvaid tunde sisetundidele ja individuaaltunde grupitundidele.
• Hoiduge erinevate gruppide vahelistest kontaktidest (seda võimalusel nii erinevatest koolidest õpilaste vahel kui ka gruppide vahel, kes huvitegevusega koos tegelevad).
• Erinevate tundide vahel on mõistlik teha 15 minuti pikkuseid pause, mille ajal palume võimalusel hoida aknad lahti ning ruume tuulutada.
• Tundide vahel puhastage kontaktpindu, mida puudutatakse päeva jooksul tihedalt.
• Jätke ära või lükake edasi huviharidusega seotud sündmused (kontserdid, avalikud (publikuga) arvestused, sõpruskohtumised jne)
• Jälgige distantsi hoidmist igal ajal, sealhulgas ka garderoobides ja ooteruumides.
• Maskide kandmine on samuti väga oluline, kus see on vähegi võimalik. Lastele soovitame maske kanda alates 12. eluaastast. Kindlasti saab maske kanda huvikooli saabumisel nii garderoobides, koridorides ja ooteruumides. Maski tuleb siseruumides kanda nii treeningule saabudes kui ka treeningult lahkudes (sh riietusruumides).
• Oluline on õige kätehügieen ja tihe kätepesu. Juhendajatel peavad klassis olema desinfitseerimisvahendid.
• Loomulikult on lapsed väga sotsiaalsed ja sellega peab arvestama. Igapäevaselt koos suhtlevad lapsed liiguvad ja tegutsevad nagunii koos, nende lävimist ei pea takistama, aga suuremaid kogunemisi garderoobides ja koridorides tuleks vältida. Kui see pole võimalik, siis kindlasti nii lastele kui ka õpetajatele maskid ette.
• Kui asutuses on tekkinud haigestumine, peavad nii nakatunu kui ka kõik tema lähikontaktsed viivitamatult minema isolatsiooni. Terviseamet võtab ühendust nii nakatunute kui ka lähikontaktsetega.

Noorsootööasutuste (sh avatud noortekeskuste, huvikoolide, huviringide, noortelaagrite ja malevate) töökorralduse üle otsustab pidaja, kes informeerib kujunenud olukorrast kohalikku omavalitsust kui noorsootöö korraldajat vallas või linnas.

Tegevuste elluviimisel on võimalik saada tuge Haridus- ja Noorteametilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt partneritelt noortevaldkonnas.

Täpsemat infot konkreetse kooli või ringi töökorralduse kohta jagavad huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad.

Millised reegleid tuleks järgida täienduskoolituste ja täiskasvanuhariduse pakkumisel?

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks soovitame tegevust läbi viia väiksemates gruppides ja hajutatult ning võimalusel viia tegevusi läbi distantsilt. Meeles tuleb pidada, et kogu aeg peab järgima head kätehügieeni ning haigustunnuste ilmnemisel püsima kodus. 

Hügieeni ja ruumide puhtuse tagamisel tuleb lähtuda Terviseameti soovitustest.

Alates 24.11 kehtivad Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal rangemad reeglid. Alates 30. novembrist kehtivad samad reeglid ka Tartu linnas:

• Osalejate arv grupis on kuni 10 inimest (lisaks neile juhendaja või teener) ning on tagatud, et ei puututa kokku teiste gruppidega. Grupitreeninguid siseruumides tohib korraldada kuni 10- liikmelistes gruppides. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste gruppidega.
• Osalejad kannavad maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
• Ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist.
• Teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

 

Kas autokoolis võib õpe jätkuda?

Jah. 

Õppesõiduautos peab olema käte desinfitseerimise vahend. Pärast iga sõidutundi peab sõiduõppe korraldaja puhastama need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Soovi korral saavad õpilane ja õpetaja kanda sõiduõppe ajal isikukaitsevahendit, näiteks kaitsemaski või visiiri.

Kas õppijad ja koolitajad peavad õppetöö ajal kandma maske? Kes tagab isikukaitsevahendid?

Harjumaal ja Ida-Virumaal peavad kõik õppes osalejad kandma maske. Mujal Eestis on see soovituslik.

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada vajadusel ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe. 

Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus eriolukorra tingimustes?

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, siis vajadusel väljastame kõigile soovijatele konkreetsele ülikoolile suunatud infokirja, kus selgitame, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha. Sellekohase soovi palume saata pille.koiv@hm.ee. 

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikooli õppetöö toimub distantsõppena. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses õppetöö ümberkorraldamisega peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud Teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.

Kas Eesti riik saab mind kuidagi toetada õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.

Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda VÕTA raames.

Kuidas märgitakse õpilasraamatus ja EHISes loovtöö / uurimusliku / praktilise töö sooritamata jätmine?

Kui õpilane jättis töö sooritamata, ehkki see oleks olnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge “Jättis sooritamata“ (lühend  õpilasraamatus „JS“). Kui õpilane ei sooritanud tööd, sest see polnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend õpilasraamatus „EO“). Töö pealkirja nende valikute korral ei märgita.

Kuidas märgitakse õpilasraamatus ja EHISes gümnaasiumi lõpueksami sooritamata jätmine?

Gümnaasiumi lõpueksami hindamisel on võimalik kasutada märget “Jättis sooritamata“ (õpilasraamatusse märgitakse lühend „JS“) või „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend „EO“).
 

Kas aastahindeks saab panna "Arvestatud" ja "Mittearvestatud"?

Põhikoolis ja gümnaasiumis on aastahindena võimalik ka kohustuslike õppeainete puhul märkida „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“ (lühendid õpilasraamatus „A“ ja „MA“)
 

Kuidas märgitakse gümnaasiumi koolieksam?

Gümnaasiumi koolieksamite puhul on samuti hinde märkimiseks valikus „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“.

Kuidas kantakse 2019/20 õppeaasta lõpueksamid põhikooli lõputunnistuse hinnetelehele?

Kuna sel aastal põhikooli lõpetamiseks eksameid läbi ei viida, siis mingit infot lõputunnistusele eksamite kohta ei kanta. Lõputunnistuse hinnetelehe vormistamisel EHISes ei kanta mallile lõpueksameid. Kui kasutatakse varasema aasta malli, siis info eksamite kohta kustutatakse. Õpilasraamatusse tehakse kanne: põhikooli lõpueksameid 2019/2020 õppeaastal ei sooritatud eriolukorra tõttu. Alus Vabariigi Valitsuse 06.01.2010.a. määruse nr5 § 251 lõige 2 ja 4.

 

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad riigieksamid?

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Palju sõltub sellest, milline on olukord 2021. aasta alguses. Kui laialdane distantsõpe peaks kestma kauem, tuleb eksamite korraldus üle vaadata. Vastava otsuse tegemise pädevus on Riigikogul. Haridus- ja Teadusministeerium teeb koostööd koolide, ülikoolide ja riigikoguga, et pakkuda mõistlikke lahendusi lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks.

Kuidas tagatakse riigieksamitel osalejate turvalisus?

Riigieksamite ja kutseeksamite läbiviimiseks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitsemaskid õppijatele ja läbiviivatele töötajatele, kummikindad seda vajavatele töötajatele, käte desinfitseerimisvahendid eksamiruumis) tagab eksami korraldaja Haridus- ja Noorteamet.

Eksamiruumide ja selle läbiviimiseks vajalike teiste ruumide turvalisuse ja ohutuse tagab kool.

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö?

2020/2021. õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.

Kuna kutseeksamid lükati eriolukorra ajal edasi, siis mis saab kutsekooli lõpetamisest?

Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud, lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestus, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei olnud võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit. Seega on võimalik, et lükkub edasi ka kutseõppe lõpetamine.

Miks ei saa lõpetada kutsekooli ilma praktikata sarnaselt põhikooli eksamite ära jätmisele?

Kutseõppe lõpetajatelt oodatakse eelkõige praktilisi oskusi. Praktika ja praktiliste tööde ära jätmine kutsekooli lõpetamisel ei ole põhjendatud, kuna tööturul on vaja praktiliste oskustega töötajaid.

Kas kutsekeskhariduse õppe lõpetaja peab sooritama eesti keel teise keelena eksami?

Käesoleval õppeaastal ei kohaldata eriolukorrast tingituna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud gümnaasiumi lõpetamise tingimusi (sh riigieksameid) ning kutsekeskhariduse õppe lõpetaja ei pea sooritama eesti keel teise keelena eksamit.

Kutseõppeasutuse seadus võimaldab ka tavaolukorras eesti keel teise keelena riigieksami asemel sooritada kutseeksami või erialase lõpueksami eesti keeles.

Kas kutseõppe nominaalaega on võimalik pikendada?

Jah, nominaalaja pikendamise võimalus Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on loodud pidades silmas eeskätt kutseõppe lõpetajaid, kelle õppeaeg eriolukorrast tulenevalt ei saa lõppeda nominaalaja sees.

Kas on ära määratud, millal on viimane aeg teha õppetöö pikendus EHISes?

Ei, aga kindlasti enne nominaalaja lõppemise tähtaega. Nominaalaega ei saa pikendada, kui see on juba lõppenud.

Kui õpilane on läbinud kogu õppekava ja sooritab kutseeksami augusti lõpus, kas siis õppetöö pikendust tegema ei pea, sest õppeaasta lõppeb 31.08.2020 ja ravikindlustus kehtib õpilasele peale lõpetamist kolm kuud?

Õppe pikendamine ei ole seotud õppeaasta kestusega, vaid iga  konkreetse õppija õppeajaga, mida saab vaadata EHISest ja mis sõltub õppekava nominaalkestusest. Nominaalajal lõpetanute puhul kehtib kindlustuskaitse kolm kuud. Kui aga nominaalaeg ületatakse, siis üks kuu peale õppe lõpetamist. Kui nominaalaega on pikendatud, kehtib kindlustuskaitse kolm kuud pärast lõpetamist.

Juhul, kui mõnel õppekaval õppivad õpilased sooritavad eksami oktoobris, tuleb määrata õppetöö pikendus. Kui õpilane lõpetab oktoobris, kas ravikindlustus lõpeb lõpetamisele järgneval kuul?

Kuna kutseeksam on kooli lõpetamise eeltingimus, siis jah, nende puhul, kelle õppe nominaalaeg lõpeb augustiga,  on vajalik enne nominaalaja lõppu õpet pikendada. Kui nominaalaeg on EHISes pikendatud, kehtib kindlustuskaitse samuti kolm kuud pärast lõpetamist.

Kui õpilasele on määratud eksamiaeg, nt augustis ja ta sel ajal eksamit ei soorita, kas pärast sooritamata jäänud eksamit saab veel õppeaega pikendada?

Õppeaja pikendamine ei ole seotud eksami sooritamise/mittesooritamisega, vaid õppekava nominaalkestuse lõppemise kuupäevaga. Et praeguse regulatsiooni kohaselt on õpilasel võimalik sooritada järeleksamina ka erialane lõpueksam koolis, siis see võib mahtuda õppe nominaalaja sisse ja mingit pikendust täiendavalt vaja ei olegi. Kui nominaalaeg saab läbi enne eksami sooritamist, tuleb õpinguid pikendada.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide projekte puudutavates küsimustes palume jälgida informatsiooni Archimedese veebilehel või pöörduda oma lepingujärse kontaktisiku poole sihtasutuses. 

Kas H2020 projektid lähevad edasi?

Projektid jätkuvad, kui pole teada antud teisiti.

• Info edasi lükkuvate või tühistatud ürituste ja taotlusvoorude kohta ETAgi H2020 lehel
• ETAGi COVID-19 uudiskiri

Kas force majeure kohaldub?

Force majeure klausli kasutamine on sätestatud H2020 mudellepingu artiklis 51. Kulud kaetakse, kui need vastavad H2020 mudellepingu artiklis 6 sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Näiteks kui kohtumine/üritus jääb erakorraliste ja ettenägematute asjaolude (force majeure) tõttu ära, saab reisi- ja majutuskulud siiski katta H2020 meetmest, kui toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, seda isegi juhul kui toetusesaaja ei reisinud ega osalenud kohtumisel/üritusel. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb tegevuse läbiviimiseks kanda täiendavaid kulusid, on need kulud toetuskõlblikud, kui need on tegevuse läbiviimiseks vajalikud (nt tühistatud konverents korraldatakse hiljem).

Projekti toetussummat siiski suurendada ei saa.

Erakorralise või ettenägematu olukorra tekkimisel peavad toetusesaajad viivitamata võtma ühendust rahastamisasutusega, kes uurib juhtumispõhiselt force majeure eeskirjade võimalikku rakendamist. Lisaks peavad toetusesaajad tegema kõik võimaliku, et piirata ettenägematutest asjaoludest tekkivat kahju (nt püüdma tühistada lennupiletid, taotlema tühistatud lennu eest hüvitist kindlustuselt jne).