-
Vaata: Korduma kippuvad küsimused
Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Töökorralduse üle otsustab iga haridusasutus koos pidajaga, lähtudes Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti edastatud soovitustest.
Soovitustega kõigile haridus- ja noorteasutustele saab tutvuda siin. Soovitused puudutavad üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid.
Küsimuste korral palume pöörduda ministeeriumi infotelefonidel 5690 0353 ja 5690 0340 (tööpäeviti kell 8-17) ja e-posti aadressil info@hm.ee
Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad koolidele, tugispetsialistidele, aga ka lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada telefonil 7350750 (tööpäeviti kell 12-16).
Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee.
Kõigi koroonaviiruse leviku ja selle ennetamise meetmetega seotud küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.
Info täiendatud: 17.09.2020
HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.
Lae alla: hoia.me
Korduma kippuvad küsimused
UUS ÕPPEAASTA
Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Õppeaastat on võimalik alustada kontaktõppega, kuid olukord võib nakkusohu kasvades kiirelt muutuda.
Vähimagi haiguskahtluse korral tuleb püsida kodus.
Järgida tuleb head kätehügieeni.
Vähendada tuleb lähikontaktide hulka.
Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, võttes arvesse, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.–6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi.
Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest.
Eesmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Töö korraldatakse vajadusel ümber eelkõige klassi, hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid.
Riskide maandamiseks soovitame haridusasutustel läbi mõelda järgnevad teemad:
- distantsõppe korraldamine, sh osalise distantsõppe korraldamine;
- õpetajate töökorralduse põhimõtted distantsõppel ja osalisel distantsõppel;
- riskirühma kuuluvate õpetajate ja õpilaste tegevuse ümberkorraldamise võimalused;
- ruumide kasutus ja inimeste hajutamise võimalused;
- külaliste hoonesse lubamine;
- ürituste korraldamine, ekskursioonid ja õppekäigud;
- isikukaitsevahendite varumine ja kasutamine;
- lapsevanemate regulaarne informeerimine;
- koroonajuhtumi või -juhtumite tuvastamine asutuses
OHUTUSE TAGAMINE HARIDUSASUTUSTES
Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist ja kontaktide vähendamist?
Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel.
Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena.
Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.
Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.
Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.
Kaitsemaskide kasutamine on koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õppijatele ja õpetajatele soovituslik. Kool koostöös koolipidajaga tagab maskide olemasolu.
Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt.
Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.
Mida teha, kui keegi haigestub haridusasutuses viibides?
Haigestunu peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.
Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.
COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.
Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi.Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad koju 14 päevaks. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Isolatsioonis viibides on välistatud ka huviringides, kaubanduskeskustes jm viibimine.
Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.
Kas haridusasutusel on õigus keelduda õppija vastu võtmisest?
Keeldumine peab olema põhjendatud. See võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on teada, et on rikutud nõudeid reisilt tulles või on õppijal olnud lähikohtakt isikuga, kes on COVID-19 haige.
Haridusasutuse sulgemise üle otsustavad Terviseamet ja pidaja.
Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuse sulgemine osutub vajalikuks. toimub see tõenäoliselt etapikaupa - ennekõike vanemad õpilased, kes saavad paremini iseseisvalt õppimisega hakkama.
„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.
Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.
Ühiselamutes ja õpilaskodudes majutumine on lubatud, soovitame järgida head kätehügieeni, piirata lähikontakte ning täita kõiki kehtivaid piiranguid ja ohutusnõudeid.
ÜRITUSED JA REISIMINE
Kas ekskursioonid, aktused ja muud üritused võivad toimuda?
Aktusi, ekskursioone ja muid üritusi võib korraldada, ent seda tehes tuleb kaaluda nende toimumise vajalikkust ja võtta arvesse võimalikke riske. Soovitame üritusi korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades. Alati tuleb meeles pidada kätepesu ning seda, et haigena tuleb jääda koju.
Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa.
Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.
Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust ning mõelda läbi, kuidas seda vajadusel võimalikult turvaliselt teha.
Kas üleriigilisi või koolidevahelisi üritusi võib korraldada?
Üritust korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja võtta arvesse võimalikke riske ning ürituse läbiviimise asjaolusid. Kontaktide vähendamiseks soovitame asutustevahelised, piirkondlikud ja üleriigilised üritused korraldada eelkõige virtuaalselt.
Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?
Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega.
Kui riskidest hoolimata reis siiski korraldatakse, tuleb silmas pidada, et tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, peab õppija jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.
Kas õppijaid tohib saata välismaale praktikale?
Soovitame kaaluda tõsiselt reisi vajalikkust ning võimalusel välisreisid ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega. Praktika välismaal sõltub kehtivatest piirangutest nii Eestis kui sihtriikides.
Kas välisreisilt tulnud õppija peab jääma koju?
Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb üldjuhul jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine distantsilt. Haridusasutusel on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele.
Kas õppijad saavad kõrge nakkuskordajaga riigist tulles piiril koroonatesti teha ja lühendada isolatsioonis viibimise aega?
Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb üldjuhul jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine distantsilt. Haridusasutusel on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele.
Piiril koroonatesti tegemine ja 7 päeva hiljem toimuv kordustestimine isolatsioonikohustuse lühendamiseks on mõeldud eelkõige tööle naasmise kiirendamiseks. Õppijad võivad samuti teha piiril koroonatesti, ent esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusastutusse naasta. Kui vähemalt 7 päeva pärast esimest testi tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks kahenädalase isolatsioonis olemisega.
Testimisega saavad isolatsiooniaega lühendada järgmised inimesed:
* Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis
* Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.
Testimisega seotud vabastust ei ole võimalik saada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestele. Nende riikide kodanikud peavad endiselt 2 nädalat oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid.
Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.
Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.
Kas isik, kelle lähikondne tuli reisilt kõrge nakkuskordajaga riigist, võib minna kooli?
Jah. Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.
LASTEAIAD ja -HOIUD
Kuidas on korraldatud lasteaedade töö?
Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse. Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.
Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega lapsi ja vanemaid lasteasutusse mitte lubada. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik. Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb laste ja lasteaia töötajate tervise kaitseks järgida. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.
Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb järgida laste ja lasteaia töötajate tervise kaitse eesmärgil. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.
• Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga
• Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil
Kas nüüd võivad kõik lapsed lasteaeda minna?
Lasteaiateenus peab olema tagatud kõigile soovijatele. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega isik ära saata. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigussümptomite tuvastamisel olla tähelepanelik.
Sellist kohustust ei ole. Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.
Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.
Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Tuleb aga silmas pidada, et kui peaks taas toimuma järsk haigestumuse juurdekasv, võivad reeglid muutuda. Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla.
Terviseamet on seisukohal, et maski kandmine lasteaias ei ole vajalik. Sellegipoolest, kui maski kandmine pakub töötajale turvatunnet, siis on tal õigus töökeskkonnas maski kanda.
Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust. Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades.
Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust. Haridus- või noorteasutuse ruumide rentimine üritusteks, huviringidele vms on lubatud. Ruume tuleb pärast kasutamist puhastada ja vajadusel tuulutada.
Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleks vältida.
Soovitame vähendada lähikontaktide hulka. Õppe- ja muid tegevusi, kus osalevad korraga mitme rühma lapsed (nt ühised laulu või tantsutunnid) tuleks vältida. Tegevusi tuleb korraldada rühmade kaupa.
Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?
Laste arengu hindamine toimub lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast kogu õppeaasta vältel. Koolivalmiduskaardid saavad õpetajad vormistada, tuginedes kogutud lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele. Vajadusel on võimalik korraldada individuaalseid arenguvestlusi lastevanemate ja lastega.
Koolivalmiduskaartide väljastamiseks kasutatavad paljud lasteaiad elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).
NOORSOOTÖÖ JA HUVITEGEVUS
Milliseid reegleid peab järgima noorsootööasutustes?
Noorsootööasutuste (sh avatud noortekeskuste, huvikoolide, huviringide, noortelaagrite ja malevate) töökorralduse üle otsustab pidaja, kes informeerib kujunenud olukorrast kohalikku omavalitsust kui noorsootöö korraldajat vallas või linnas.
Oluline on tagada noorsootöö teenuste järjepidevus ning toetada noortevaldkonna töötajaid, et nemad saaksid omakorda pakkuda tuge neile noortele, kes seda kõige enam vajavad. Noorsootööasutuste tegevus viiruse leviku tõkestamiseks lähtub samadest põhimõtetest nagu haridusasutuste puhul ning asutuste täielik sulgemine jääb viimaseks abinõuks.
Huvitegevuse ja -hariduse pakkujad peavad koostöös pidajaga mõtlema läbi, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes riske maandada. Tegevust läbi viies on oluline silmas pidada, et järgitaks hügieeninõudeid, haigena tegevustes ei osaletaks ning vähendatakse lähikontaktide hulka. See tähendab võimalusel tegevuse hajutamist ning näiteks erinevate rühmade vaheliste kokkupuudete vähendamist.
Vajadusel korraldatakse töö ümber eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid. Juhul, kui noorsootöö asutuste ruumid otsustatakse sulgeda, on oluline jätkata noorsootöö tegevustega, kasutades selleks nutika noorsootöö võimalusi.
Tegevuste elluviimisel on võimalik saada tuge Haridus- ja Noorteametilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt partneritelt noortevaldkonnas.
Täpsemat infot konkreetse kooli või ringi töökorralduse kohta jagavad huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad.
TÄISKASVANUHARIDUS JA TÄIENDUSKOOLITUSED
Millised reegleid tuleks järgida täienduskoolituste ja täiskasvanuhariduse pakkumisel?
Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati 18. sugustil haridusasutustele kehtinud piirangud, mida uuel kooliaastal hakkavad asendama haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks antavad soovitused. Otsus puudutab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid ning autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituste korraldamist. Otsuse kohaselt ei kehti neis paigus ja tegevuste juures enam ruumide 50% täituvuse nõue.
Ka täiskasvanuhariduse ja täienduskoolituste pakkujad peavad õppeaastat planeerides mõtlema läbi, kuidas maandada riske seoses koroonaviiruse levikuga. Meeles tuleb pidada, et kogu aeg peab järgima head kätehügieeni ning haigustunnuste ilmnemisel püsima kodus. Võimalusel tuleks tegevusi hajutada ning vähendada kontakte erinevate õppegruppide vahel.
Kogu õppeaasta vältel on soovitatav säilitada valmisolek distantsõppeks.Hügieeni ja ruumide puhtuse tagamisel tuleb lähtuda Terviseameti soovitustest.
Kas autokoolis võib õpe jätkuda?
Jah.
Õppesõiduautos peab olema käte desinfitseerimise vahend. Pärast iga sõidutundi peab sõiduõppe korraldaja puhastama need pinnad, mida õpilane on katsunud.
Soovi korral saavad õpilane ja õpetaja kanda sõiduõppe ajal isikukaitsevahendit, näiteks kaitsemaski või visiiri.
Kas õppijad ja koolitajad peavad õppetöö ajal kandma maske? Kes tagab isikukaitsevahendid?
Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.
Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada vajadusel ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe.
VÄLISMAAL ÕPPIMINE
Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus eriolukorra tingimustes?
Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, siis vajadusel väljastame kõigile soovijatele konkreetsele ülikoolile suunatud infokirja, kus selgitame, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha. Sellekohase soovi palume saata pille.koiv@hm.ee.
Õpin hetkel välismaal ja minu ülikooli õppetöö toimub distantsõppena. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?
Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses õppetöö ümberkorraldamisega peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud Teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.
Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.
Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?
Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda VÕTA raames.
ÜLDHARIDUSE LÕPUDOKUMENTIDE MUUDATUSED
Kui õpilane jättis töö sooritamata, ehkki see oleks olnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge “Jättis sooritamata“ (lühend õpilasraamatus „JS“). Kui õpilane ei sooritanud tööd, sest see polnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend õpilasraamatus „EO“). Töö pealkirja nende valikute korral ei märgita.
Gümnaasiumi lõpueksami hindamisel on võimalik kasutada märget “Jättis sooritamata“ (õpilasraamatusse märgitakse lühend „JS“) või „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend „EO“).
Põhikoolis ja gümnaasiumis on aastahindena võimalik ka kohustuslike õppeainete puhul märkida „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“ (lühendid õpilasraamatus „A“ ja „MA“)
Gümnaasiumi koolieksamite puhul on samuti hinde märkimiseks valikus „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“.
Kuna sel aastal põhikooli lõpetamiseks eksameid läbi ei viida, siis mingit infot lõputunnistusele eksamite kohta ei kanta. Lõputunnistuse hinnetelehe vormistamisel EHISes ei kanta mallile lõpueksameid. Kui kasutatakse varasema aasta malli, siis info eksamite kohta kustutatakse. Õpilasraamatusse tehakse kanne: põhikooli lõpueksameid 2019/2020 õppeaastal ei sooritatud eriolukorra tõttu. Alus Vabariigi Valitsuse 06.01.2010.a. määruse nr5 § 251 lõige 2 ja 4.
GÜMNAASIUMI LISAEKSAMID
Ministri määruse alusel toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamid 2020/2021. õppeaasta esimesel poolaastal järgmiselt:
1) eesti keel (kirjalik) – 10. oktoober 2020. a;
2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 11. oktoober 2020. a;
3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 11. –13. oktoober 2020. a;
4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 26. september 2020. a;
5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 26. september –2. oktoober 2020. a;
6) matemaatika (kirjalik) – 17. oktoober 2020. a.
Gümnaasiumi- või kutseõppeasutuse õpilased said lisaeksamile registreeruda Eksamite Infosüsteemi kaudu kuni 17. juulini. Lisaeksamitele said registreeruda kõik 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.
1. septembril 2020. aastal gümnaasiumis 11. ja 12. klassis õppivad õpilased teevad korralised riigieksamid 2020/2021. õppeaasta kevadel.
Lisainfo: info@harno.ee
Kuidas tagatakse riigieksamitel osalejate turvalisus?
Riigieksamite ja kutseeksamite läbiviimiseks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitsemaskid õppijatele ja läbiviivatele töötajatele, kummikindad seda vajavatele töötajatele, käte desinfitseerimisvahendid eksamiruumis) tagab eksami korraldaja Haridus- ja Noorteamet.
Eksamiruumide ja selle läbiviimiseks vajalike teiste ruumide turvalisuse ja ohutuse tagab kool.
Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö?
Sellel ja järgmisel õppeaastal ei ole õpilasuurimus või praktiline töö gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ning gümnaasium on lubatud lõpetada ilma õpilasuurimust või praktilist tööd sooritamata. Õpilasuurimust või praktilist tööd ei pea tegema, kui õppenõukogu on olukorda hinnanud ja otsustanud, et see on eriolukorrast tulenevalt võimatu või oluliselt raskendatud. Kui õpilane õpilasuurimuse või praktilise töö siiski teeb, kantakse see ka gümnaasiumi lõputunnistusele.
20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.
Kas koolieksam saab olla kohustuslik, kui kool nii otsustab? Mis saab, kui õpilane seda ei tee?
Lõpetamise tingimused määrab seadusemuudatusest tulenevalt sel õppeaastal Vabariigi Valitsus ning koolieksam ei ole tänavu kooli lõpetamise tingimus. Seda kool muuta ei saa.
Küll aga on koolieksam üks osa õppekavast ja kui kool on otsustanud, et eriolukord koolieksami sooritamist ei takista, tuleb see siiski teha. Kui õpilane jätab koolieksami sooritamata, kuigi see oli võimalik, ei jää tal kool lõpetamata, kuid hinnetelehele tuleb selle kohta märge „Jättis sooritamata“. See on sisendiks ka järgmisele õppeasutusele, kus lõpetaja õppima asub.
Kas gümnaasiumi lõputunnistusel võib numbrilise hinde asemel märkida arvestatud/mittearvestatud?
Eriolukorra algusest kuni 2019/2020 õppeaasta lõpuni võib kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemi. Kursusehinded pannakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Juhul, kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole õppenõukogu otsusel võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindeks panna „arvestatud/mittearvestatud“. Sama kehtib lõputunnistusele kantavate kooliastmehinnete puhul.
20. aprillil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti Vabariigi Valitsusele pädevus kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. 4. mail kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimused.
KUTSEÕPPEASUTUSE LÕPETAMINE
Kuna kutseeksamid lükati eriolukorra ajal edasi, siis mis saab kutsekooli lõpetamisest?
Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud, lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestus, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei olnud võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit. Seega on võimalik, et lükkub edasi ka kutseõppe lõpetamine.
Miks ei saa lõpetada kutsekooli ilma praktikata sarnaselt põhikooli eksamite ära jätmisele?
Kutseõppe lõpetajatelt oodatakse eelkõige praktilisi oskusi. Praktika ja praktiliste tööde ära jätmine kutsekooli lõpetamisel ei ole põhjendatud, kuna tööturul on vaja praktiliste oskustega töötajaid.
Kas kutsekeskhariduse õppe lõpetaja peab sooritama eesti keel teise keelena eksami?
Käesoleval õppeaastal ei kohaldata eriolukorrast tingituna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud gümnaasiumi lõpetamise tingimusi (sh riigieksameid) ning kutsekeskhariduse õppe lõpetaja ei pea sooritama eesti keel teise keelena eksamit.
Kutseõppeasutuse seadus võimaldab ka tavaolukorras eesti keel teise keelena riigieksami asemel sooritada kutseeksami või erialase lõpueksami eesti keeles.
Jah, nominaalaja pikendamise võimalus Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on loodud pidades silmas eeskätt kutseõppe lõpetajaid, kelle õppeaeg eriolukorrast tulenevalt ei saa lõppeda nominaalaja sees.
Ei, aga kindlasti enne nominaalaja lõppemise tähtaega. Nominaalaega ei saa pikendada, kui see on juba lõppenud.
Õppe pikendamine ei ole seotud õppeaasta kestusega, vaid iga konkreetse õppija õppeajaga, mida saab vaadata EHISest ja mis sõltub õppekava nominaalkestusest. Nominaalajal lõpetanute puhul kehtib kindlustuskaitse kolm kuud. Kui aga nominaalaeg ületatakse, siis üks kuu peale õppe lõpetamist. Kui nominaalaega on pikendatud, kehtib kindlustuskaitse kolm kuud pärast lõpetamist.
Kuna kutseeksam on kooli lõpetamise eeltingimus, siis jah, nende puhul, kelle õppe nominaalaeg lõpeb augustiga, on vajalik enne nominaalaja lõppu õpet pikendada. Kui nominaalaeg on EHISes pikendatud, kehtib kindlustuskaitse samuti kolm kuud pärast lõpetamist.
Õppeaja pikendamine ei ole seotud eksami sooritamise/mittesooritamisega, vaid õppekava nominaalkestuse lõppemise kuupäevaga. Et praeguse regulatsiooni kohaselt on õpilasel võimalik sooritada järeleksamina ka erialane lõpueksam koolis, siis see võib mahtuda õppe nominaalaja sisse ja mingit pikendust täiendavalt vaja ei olegi. Kui nominaalaeg saab läbi enne eksami sooritamist, tuleb õpinguid pikendada.
ERASMUS+, ESK, Horisont
ERASMUS+ ÕPIRÄNDES VÕI -PROJEKTIS JA EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE PROGRAMMIS OSALEJALE
HORISONT 2020 TEADUSPROGRAMMIS OSALEJALE
Kas H2020 projektid lähevad edasi?
Projektid jätkuvad, kui pole teada antud teisiti.
- Info edasi lükkuvate või tühistatud ürituste ja taotlusvoorude kohta ETAgi H2020 lehel
- ETAGi COVID-19 uudiskiri
Kas force majeure kohaldub?
Force majeure klausli kasutamine on sätestatud H2020 mudellepingu artiklis 51. Kulud kaetakse, kui need vastavad H2020 mudellepingu artiklis 6 sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Näiteks kui kohtumine/üritus jääb erakorraliste ja ettenägematute asjaolude (force majeure) tõttu ära, saab reisi- ja majutuskulud siiski katta H2020 meetmest, kui toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, seda isegi juhul kui toetusesaaja ei reisinud ega osalenud kohtumisel/üritusel. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb tegevuse läbiviimiseks kanda täiendavaid kulusid, on need kulud toetuskõlblikud, kui need on tegevuse läbiviimiseks vajalikud (nt tühistatud konverents korraldatakse hiljem).
Projekti toetussummat siiski suurendada ei saa.
Erakorralise või ettenägematu olukorra tekkimisel peavad toetusesaajad viivitamata võtma ühendust rahastamisasutusega, kes uurib juhtumispõhiselt force majeure eeskirjade võimalikku rakendamist. Lisaks peavad toetusesaajad tegema kõik võimaliku, et piirata ettenägematutest asjaoludest tekkivat kahju (nt püüdma tühistada lennupiletid, taotlema tühistatud lennu eest hüvitist kindlustuselt jne).
Uudised, juhised ja teavitused