Õpetaja ja koolijuht

Õpetaja pole tänapäeval enam infoallikas, vaid seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja. Tema ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatööd ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust.

Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpe ning hindamine peab toetama selliste pädevuste arengut. Õpetajate järelkasvu tagamiseks tuleb tõsta ameti mainet ja staatust. Amet peab muutuma köitvaks valikuks nii võimekatele noortele kui ka teise valdkonna töökogemusega inimestele.

Nii õpetajatel kui ka haridusasutuste juhtidel peab olema võimalik hinnata oma kutseoskuste taset, saada tagasisidet oma töösoorituse ja arenguvajaduste kohta ning tasu vastavalt oma panusele ja töö tulemuslikkusele.

Programm „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks.

Ministri käskkiri programmi tegevuse "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" elluviimiseks
Käskkirja seletuskiri ja selle muudatuste dokument 

Ministri määrus "Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis" elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord
Määruse seletuskiri ja selle muudatuste dokument

Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud ligi 30 miljonit eurot, millele lisandub õpetajate töötasu. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.

Eesmärgid

Programmi eesmärk on viia õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine ning hindamine vastavusse nüüdisaegse õpikäsitusega ning suurendada nende ametite köitvust.

  • Õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi kujundamine
  • Õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atrakatiivsuse suurendamine ja väärtustamine

Tegevused

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi kujundamine

Senine õpetajate ja koolijuhtide killustatud täienduskoolitus asendatakse keskselt pakutava süsteemse ja kvaliteetse täiendusõppega, mis lähtub hariduspoliitikast ja uuringutest. Täiendusõppe korraldamine ja personaliarendus koondatakse erinevatest ministeeriumi sihtasutustest ühte (v. a. HITSA pakutav täiendusõpe).
Täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks uuendatakse kvaliteedinõudeid koolituse pakkujale.
Algatatakse ja korraldatakse koolide ja ülikoolide ühiseid arendus- ja uuringuprojekte uueneva õpikäsituse rakendamiseks.
Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse digitehnoloogiat senisest otstarbekamalt ja tulemuslikumalt (vt digipöörde programm), edendatakse koolimeeskondade koostöö- ja koosõppevorme.
Arendatakse välja õpetajahariduse kompetentsikeskused õpetajakoolituse eest vastutavate ülikoolide juures. Arendatakse õppejõudude pädevusi (sh rahvusvahelisel tasandil), et ka kõrgkoolis õpetamine lähtuks muutunud õpikäsitusest.
Õpetajakoolitusasutused arendavad välja praktilise tööga tihedalt seotud esma- ja täiendusõppekoolituse õppekavad õpetajatele ning loovad rohkem paindlikke võimalusi õpetajatele lisaeriala omandamiseks.
Luuakse võimalused asuda õpetajaametisse alternatiivsete õpiteede ja töökogemuse kaudu.
Koostöös partnerkoolidega edendatakse õpetajakoolituse praktikakorraldust.

Õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atraktiivsuse suurendamine ja väärtustamine

Õpetajate keskmine töötasu tõstetakse tasemele, mis on võrdne Eesti kõrgharidusega spetsialisti keskmise palgaga.
Töötasu vastavusse viimiseks tööpanuse ja tulemuslikkusega töötatakse välja õpetajate ja õppejõudude töö tulemuslikkuse hindamise ja tasustamise alused.
Nüüdisajastatakse haridusasutuste juhtide pädevusnõuded ning luuakse neile töö- ja arengualase tagasiside andmise süsteem (hindamissüsteem), mida toetab ka e-lahendus.
Luuakse õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe tõhusust toetavad infosüsteemid, mis lubavad hinnata oma koolitusvajadust ning leida sobivat koolitust.
Käivitatakse koolijuhtide järelkasvuprogramm, kuhu valitakse konkursi alusel parimad kandidaadid.
Luuakse õpetajaameti mainekuvandit tõstvad programmid, et õpetajaamet muutuks arvestatavaks valikuks nii noortele kui ka neile, kes kaaluvad elukutsevahetust.
 

Mõõdikud

Mõõdikud

Algtase (aasta)

2015

2020

Madalal tasemel oskustega (PISA uuringus alla 2. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%)

  • funktsionaalne lugemisoskus
  • matemaatiline kirjaoskus
  • loodusteaduslik kirjaoskus

PISA 2012

9,1

10,5

5,0

 

8,3

9,2

5,0

PISA 2018

7,5 

8,0

5,0

Põhikoolist väljalangevus kolmandas kooliastmes (%).

0,60 (2012)

Hoida taset

<1

Õppetöö katkestajate määr (%)

  • gümnaasiumis / väljalangevus gümnaasiumi 1. õppeaastal
  • kutseõppeasutuses

 

1,1 (2012)

25,8 (2012)

 

1

24

 

 

<0,8

<20

Osakaal koolitustel (maht vähemalt 30 akad t) osalenud õpetajatest ja haridusasutuse juhtidest, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni

95%

96%

97%

Koolijuhtide osakaal (%), kes võtsid ette meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamiseks

TALIS 2013

58

 

Ei mõõdeta

TALIS 2018

75

Õpilaste osakaal (%), kes väidavad, et on koolis õnnelikud

PISA 2012

66

Ei mõõdeta

PISA 2018

72

30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal (%) üldhariduskoolides

10,30% (2012)

11

>12,5

Konkurents õpetajakoolituse

õppekohtadel

Täpsustub 2015

Täpsustub 2015

Konkurss on kasvanud

Õpetajate sooline struktuur naised/mehed (%) üldhariduskoolides

85,7% : 14,3% (2012)

84:16

75 : 25

Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et amet on ühiskonnas väärtustatud (TALIS)

13,7 (2013)

Ei mõõdeta

20

 

 

 Juhendmaterjalid

 

Viimati uuendatud: 16. november 2016