Koolijuhtide atesteerimine

Atesteerimise eesmärk on tõsta koolijuhtimise kvaliteeti ja toetada koolijuhi professionaalset arengut läbi direktori töötulemuste ja juhtimisviiside ning ametikoha nõuetele vastavuse perioodilise hindamise. Atesteerimise süsteem loob ühtse raamistiku, mis aitab koolijuhil saada sisukat tagasisidet, seada arengueesmärke ning kujundada koolis õppimist toetavat ja turvalist õpikeskkonda. Atesteerimine ei ole järelevalve, vaid juhtide arengu toetamise tööriist. Koolijuhi arengut vaadatakse eelkõige läbi õppimist toetava juhtimise lähenemise, pöörates tähelepanu mitte ainult töö tulemustele, vaid ka protsessile. Uue süsteemi järgi peetakse koolijuhiga vähemalt kord aastas arenguvestlus ning iga viienda tööaasta jooksul teda atesteeritakse. Nii saavad koolijuhid vajalikku tagasisidet ja tuge oma ametis ning suudavad seeläbi tõsta hariduse kvaliteeti. 

Koolijuhtide uus atesteerimissüsteem lähtub Eesti hariduse arengukavast. Muudatusi on ette valmistatud juba 2023. aastast, mil algasid arutelud haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendamise teemal. Koolijuhtide atesteerimise süsteemi kavandi on töötanud välja Tallinna ülikooli haridusjuhtimise akadeemia koostöös Eesti koolijuhtide ühenduse ja haridus- ja teadusministeeriumi töörühmaga. Kaasatud olid ka Tartu ülikooli haridusinnovatsiooni töörühm, koolipidajate esindajad ja teised hariduseksperdid. 

Kantar Emori 2024. aasta uuringust selgub, et regulaarseid arenguvestlusi on pidanud 58% koolipidajatest ning ka pidajad ise näevad puudujääke koolijuhtide arengu toetamisel. Eve Eisenschmidti ja Marcus Ehasoo 2025. aasta uuring näitab, et koolijuhtide hinnangul on pidajate tugi ebaühtlane ning keskendub sageli administratiivsetele küsimustele, mitte juhtimise sisule ja õppimise arendamisele.  Ka OECD raport Eesti kohta (Santiago jt, 2016) tõi välja, et Eestis puudub süsteemne ja kohustuslik koolijuhtide ametialase tagasisidestamise raamistik. 
See tähendab, et koolijuhtide arengu toetamine ei ole Eestis süsteemne ega võrdselt tagatud.
Koolijuhi ülesanne on luua koolis toetav ja arendav õpikeskkond ning selleks, et koolijuhid oleksid motiveeritud ja saaksid oma töös professionaalset tuge, on oluline luua süsteem, mis tagab tagasiside järjepidevuse ning arengu toetamise

1. märtsist 2026 jõustunud direktorite atesteerimissüsteem loob senisest selgema ja ühtsema raamistiku koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks.  

Atesteerimise viib läbi koolipidaja moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad koolipidaja esindaja, kaks Eesti Koolijuhtide Ühenduse nimetatud koolijuhti ning soovi korral välisekspert nt ülikoolist. Komisjoni kuuluvad koolijuhid on eelnevalt läbinud spetsiaalse täiendusõppe. Esimene atesteerimisekspertide rühm on juba lõpetanud Tallinna ülikooli vastava arenguprogrammi ning käesoleva aasta jooksul lisandub uusi eksperte. Lisaks on loodud eraldi täiendusõppeprogramm koolipidajatele, et toetada nende ettevalmistust atesteerimiseks.

Atesteerimissüsteemi suur väärtus nii atesteeritavale kui ka koolipidajale on võimalus näha koolijuhtimist välise eksperdi pilguga.
Kogenud koolijuhid ja väliseksperdid toovad protsessi:
•     professionaalse ja erialase vaate,
•     kogemuse erinevatest koolidest ja juhtimispraktikatest,
•     võime hinnata juhtimist õppimist toetavate põhimõtete järgi.

See rikastab pidaja iga-aastaseid koolijuhi ja koolipidaja arenguvestlusi ning aitab kujundada koolijuhi arengut teadlikult ja süsteemselt. Välise eksperdi pilk aitab näha nüansse, mida igapäevases koostöös ei pruugi märgata. Samas annab koolijuhtide kaasamine võimaluse arutada sisuliselt koolijuhtimise spetsiifiliste teemade ja väljakutsete üle: nt kuidas õpetajaid kaasata töörühmadesse, kuidas käivitada õpiringe, kuidas lapsevanemaid rakendada kogukonnatöös jne. 
 

Koolijuhtide atesteerimise süsteemi kavandi on välja töötanud Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse, koolipidajate esindajate ning teiste haridusekspertidega. See tähendab, et süsteem on üles ehitatud tõenduspõhiselt ning komisjoni koosseis on põhjalikult läbi mõeldud.  Atesteerimissüsteemi suureks väärtuseks ongi eelkõige see, et on võimalus saada väline vaade koolijuhtimisele.
Õpetajad saavad juhile anda tagasisidet anda läbi 360 kraadi tagasiside tööriista, mille kokkuvõtteid saab juht kasutada ka atesteerimise eneseanalüüsis. 
Kokkuvõttes tagavad atesteerimise tõhususe:
•    koolijuhi põhjalik ja andmepõhine eneseanalüüs
•    kogenud koolijuhtide professionaalne tagasiside 
•    väliseksperdi sõltumatu vaade
•    koolipidaja tagasiside
•    ühtne metoodika ja hindamisraamistik
 

Atesteerimisprotsess koosneb järgmistest etappidest: 
1.    Koolijuhi eneseanalüüs.
2.    Koolipidaja tagasiside. 
3.    Atesteerimisvestlus komisjoniga.
4.    Komisjoni tagasiside ja soovitused koolijuhile.

Atesteerimise kesksel kohal on eneseanalüüs, kus direktor analüüsib  oma juhtimispõhimõtteid, atesteerimistsükli jooksul seatud olulisi eesmärke, tegevusi ja tulemusi. 
Eneseanalüüs tugineb õppimist toetavatel juhtimisviisidel: 
•    õppijast lähtuv sihiseade, 
•    õppimise ja õpetamise (õppekava) pidev arendamine, 
•    õpetajate professionaalse arengu toetamine 
•    keskkonna kujundamine. 
Õppimist toetavad juhtimisviisid suunavad juhi tegevust samasse suunda, mida Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur nimetab üldhariduskoolide kvaliteedihindamise kahe valdkonnana: õppija arengut toetav õppimine ja õpetamine ning koostööle ja arengule suunatud koolikultuur. 

Koolijuhi eneseanalüüsi ja koolipidaja tagasiside põhjal toimuval atesteerimiskohtumisel analüüsitakse koolijuhi töö tulemusi ja juhtimisviise, arutatakse tekkinud küsimusi ning antakse tagasisidet.  Kohtumise järel vormistatakse see ka atesteerimissoovitustena. Komisjoni tagasisidet saab koolijuht arvesse võtta oma tegevuse edasisel planeerimisel ja koolipidajaga kokkulepete sõlmimisel.  Atesteerimise tulemus on soovitused ja tagasiside ka koolipidajale, kuidas koolijuhi edasist professionaalset arengut kõige paremal viisil toetada. Nii saavad koolipidaja ja koolijuht omavahel kokku leppida edasistes sammudes – näiteks selles, millised arendustegevused ja millise aja jooksul vajalikud on. Atesteerimise tulemusi saab käsitleda arenguvestluse ja koostöö alusena. 

Atesteerimisprotsessi läbinud juht loetakse atesteerituks. Atesteerimise tulemus ei ole hinnang „läbis/ei läbinud“, vaid põhjalik tagasiside ja soovitused koolijuhile tema professionaalse arengu toetamiseks ning koolipidajale edasiste sammude kavandamiseks. Tulemused on aluseks arenguvestlustele, arendustegevuste planeerimisele ja koolijuhi töö teadlikule suunamisele.
Kõige väärtuslikum on koolijuhile personaalne kogemus ja tagasiside, mille juht atesteerimisprotsessis saab. Tema professionaalset arengut toetab võimalus analüüsida oma eesmärke, tegevusi ja tulemusi; atesteerimiskohtumise arutelu oma töö üle ning võimalus saada vahetut tagasisidet ning näha võimalusi laiemalt. Atesteeritava koolijuhi avatus ja ausus aitavad temal endal protsessist kõige rohkem võita.

Komisjoni tagasiside annab kooli pidajale olulist ja tõenduspõhist infot edasiste sammude planeerimiseks. 
 

Atesteerimise eesmärk ei ole karistamine ega formaalne hindamine. Süsteem on loodud arengu toetamiseks, mitte juhi ametist vabastamiseks või sanktsioneerimiseks. „Läbis/ei läbinud“ mudel ei aitaks kaasa professionaalsele kasvule ega toetaks koolipidaja ja koolijuhi koostööd. Kokkuvõtva hindamise asemel keskendutakse juhtimisprotsessile, mis on nende eesmärkide ja tulemuste taga. Atesteerimise eesmärk on hinnata nii töö tulemusi kui ka juhtimisprotsessi. St kuivõrd juht rakendab haridussüsteemides levinud tõenduspõhiselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimispraktikaid (nt visiooni loomine õppijate arengu toetamiseks, õpetajate õppimise toetamine jne).

Kujundava hindamise kohta kasutatakse ka täpsemat terminit “õppimist toetav hindamine”. See viitab otseselt hindamise eesmärgile toetada “õppija” ehk antud olukorras atesteeritava koolijuhi professionaalset arengut ja suunata teda oma juhtimisviiside arendamisele.

Eesti hariduses on liigutud viimase kümnendi jooksul kujundava hindamise suunas. Kujundava hindamise kasuks rääkivad argumendid on neuropsühholoogia tänased teadmised selle kohta, et inimene õpib enam siis, kui ta ei pea tundma hirmu või ennast ohustatuna, ta saab turvalistes piirides ise valikuid teha jne. Sellises arengut toetavas hindamissüsteemis on enam usaldust ja avatust oma tööst ausalt rääkida ning juhtidel ei ole survet näidata ennast paremas valguses, kui asjad tegelikult on.

Andes koolijuhi tööle tagasisidet kujundava hindamise põhimõttel (tagasisidet ja soovitusi, kuidas oma juhtimisviise täiustada), toetame laiemalt hindamiskultuuri muutust meie koolides, mis kandub juhtidelt läbi õpetajate edasi õpilaste õppeprotsessi.
 

Atesteerimise määrus jõustus 1. märtsil 2026.  
Esimesena atesteeritakse:
•     pikema staažiga koolijuhid (üle 10 aasta),
•     koolijuhid, kes osalevad atesteerimisekspertide programmis ja hakkavad ise komisjonides osalema.

Täpse ajaplaani lepivad omavahel kokku Eesti Koolijuhtide Ühendus koostöös koolipidajatega.

Kuna atesteerimisel analüüsib juht neid tegevusi, mida ta on oma asutuses ellu viinud, toimub atesteerimine igal viiendal tööaastal selles konkreetses õppeasutuses, kus juht töötab. Igal aastal toimuvad pidaja ja juhi vahelised arenguvestlused ning atesteerimine viiendal tööaastal. 

Atesteerimisprotsessis osalemine peaks juhile olema pigem auasi, mitte koht, kust kõrvale hiilida. Eluliselt usutav ei tundu see, kui koolijuht sellepärast hakkab töökohta vahetama, sest ta “kardab” atesteerimist. Sagedased töökohavahetused on ilmselt muudel põhjustel ning koolipidaja peab sellele tähelepanu pöörama. 

Juhtimisprobleemidele tähelepanu juhtimisega või ka tunnustamisega ei tohi oodata atesteerimiseni. Kooli pidaja räägib koolijuhiga juhtimiseesmärgid läbi iga-aastastel arenguvestlustel, kus arvestatakse ka konkreetse piirkonna, pidaja haridusstrateegiatest tulenevate eesmärkidega.

Atesteerimise tulemusel saab koolijuht atesteeritud ehk teisisõnu põhjaliku “diagnostika” oma juhtimispraktikatele, mis täiendab koolipidaja esindajaga läbi viidud iga-aastaseid vestlusi ning jooksvat tagasisidet. Samas ei ole see “diagnostika” iseenesest siduva loomuga – nii koolijuht kui ka kooli pidaja on autonoomsed oma edasistes otsustes, kuidas seda tagasisidet kasutada. Ka selline autonoomsele motivatsioonile tuginemine on põhimõtteline küsimus, mis on kooskõlas kujundava hindamise põhimõtetega ning neuropsühholoogia alaste parimate soovitustega. 

Atesteerimise tulemuseks on soovitused ja tagasiside ka kooli pidajale, kuidas koolijuhi edasist professionaalset arengut kõige paremal viisil toetada.

Atesteerimistulemustest lähtudes saavad kooli pidaja ja koolijuht omavahel kokku leppida edasistes sammudes – näiteks selles, milliseid arendustegevusi on vaja ellu viia ning millises ajaraamis seda tehakse. Ka töölepingu seaduse kohaselt ei saa töölepingut lõpetada pelgalt hinnangu põhjal, ilma et töötajale oleks eelnevalt antud tagasisidet ja toetust oma tööalaseks arenguks. Seetõttu peaks atesteerimise tulemusi käsitlema eelkõige arenguvestluse ja koostöö alusena. Vajadusel võib pidaja kasutada tagasisidet ka töölepingu lõpetamise ettevalmistusena, kuid see ei ole atesteerimise eesmärk. 

Tagasiside on motiveeriv, kui arvestame ja toetame koolijuhi kompetentsusvajadust, autonoomsusvajadust ja seotusvajadust. Siis on ta tõenäoliselt motiveeritum tegema edasisi samme oma arengu osas (isemääramisteooria).

2023. aastal sõlmiti Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel hea tahte kokkulepe eesmärgiga teha koostööd haridusjuhtide professionaalse arengu toetamiseks. Leppega soovitakse suurendada Eesti Koolijuhtide Ühenduse rolli ja vastutust haridusjuhtide professionaalse arengu ja haridusasutuse juhtimise kvaliteedi arendamisel. Eesti Koolijuhtide Ühendus on valmis olema partneriks koolijuhtide töö tulemuslikkuse hindamisel ning järelkasvu tagamisel. Selleks ollakse valmis välja arendama ühenduse haldusvõimekus, kaasates ministeeriumi, ülikoole ja eksperte.

Selleks, et Eesti Koolijuhtide Ühendus saaks osaleda koolijuhtide atesteerimiskomisjonides, on vajalik nimetatud organisatsiooni senisega võrreldes mõnevõrra enam rahaliselt toetada. Nimelt kaasnevad atesteerimiskomisjoni töös osalemisega ning korraldamisega haldus- ja tööjõukulud organisatsioonile tervikuna ja atesteerijatele. Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni töörühma ning pidajate esindajatega töötasid välja atesteerimissüsteemi. Indikatiivne töömaht atesteerimiskomisjoni liikmele on 8 tundi, millest materjalidega tutvumine 4 tundi, atesteerimiskohtumine 2 tundi ning  tagasisidestamine 2 tundi. 
 
Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmete töökulu atesteerimiskomisjonides osalemise eest katab koolijuhtide esindusorganisatsioon. Eesti Koolijuhtide Ühendus on hinnanud esialgseks aastaseks kuluks atesteerimiskomisjonides osalemiseks 100 000 eurot, mis on plaanis katta Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest.
 
Pidajatele kaasneb atesteerimiskomisjonis osalemisega töökoormuse kasv sõltuvalt sellest, kui palju on kohalikul omavalitsusel koole pidada. Kui kohalikul omavalitsusel on pidada üks kool, siis on komisjonil põhjust koguneda (selle kooli pidaja vaatest) üks kord viie aasta jooksul. Komisjoni koosseis on kavandatud selliselt, et komisjonis osaleb üks pidaja esindaja. See tähendab, et nendel pidajatel, kellel on pidada üks kool, on töökoormuse otsene kasv viie aasta jooksul 8 tundi. Pidajad ei pea tasuma Eesti Koolijuhtide Ühenduse poolt nimetatud komisjoniliikmete töötasu. 

Valitsuse koalitsioonileppes (2023. aastal) nähti ette koolijuhtide tähtajalised töölepingud. Kuigi ideele leidus toetajaid, ei leidnud tõendamist, et selline lahendus tõstaks juhtimiskvaliteeti. Seetõttu tuli tähtajaliste töölepingute ideele osapoolte poolt (koolijuhid, ülikoolid) argumenteeritud tagasisidet ning seetõttu loobuti sellest mõttest. Koolijuhtide kvaliteedi arendamisse kaasati eksperte Tallinna ja Tartu ülikoolist, kes analüüsisid rahvusvahelist kogemust ja selgitasid välja võimalikud lahendused. Nii jõutigi koolijuhtide atesteerimise mudelini.