Alus-, põhi- ja keskharidus

Elukestva õppe strateegia käsitleb õppimist kui eluviisi. Vajalik on märgata arenguvõimalusi ja otsida nutikaid lahendusi. Õppimine baseerub väärtustel nagu:

Vastutus – inimesed mõistavad, et õppimine ja enesearendamine on nende endi teadlik valik ja vastutus.

Vajadused – õpe lähtub õppija huvidest ja võimetest, toetab tema arengut ja arvestab tööturu vajadusi.

Võimalused – elukestva õppe süsteem pakub inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid, paindlikke ja õppija erivajadusi arvestavaid õpivõimalusi.

Elukestev õpe saab alguse üldharidusest, milles Eestis kehtib ühtne süsteem. See tähendab seda, et kõikidel haridustasemetel toimub õppetöö, sõltumata keelest, ühtsete õppekava alusel. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva ehk 35 nädalat ja koolivaheaegu on kokku neli.

Kõigile munitsipaalkoolidele on kohalik omavalitsus kehtestanud teeninduspiirkonnad, mis tähendab seda, et kool peab võimaldama teeninduspiirkonnas elavatele koolikohustuslikele lastele koolikohad. Lapsevanematel on võimalik kooli arengut mõjutada hoolekogu kaudu.

Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks.

Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed alusharidust võimaldavas õppeasutuses. Hariduse põhieesmärk selles etapis on toetada lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lastevanemate soovil loob koolieelses eas lastele võimalused alushariduse omandamiseks kohalik omavalitsus. Koolieelsed lasteasutused lähtuvad laste arengu toetamisel koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Lasteasutuse õppekava läbinule antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja mille lapse vanem esitab kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mille omandamine võib toimuda osaliselt algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.

Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks:

  • I kooliaste – 1.-3. klass;
  • II kooliaste – 4.-6. klass;
  • III kooliaste – 7.-9. klass. 

Põhiharidust on võimalik omandada kahe riikliku õppekava alusel:

  • põhikooli riiklik õppekava;
  • põhikooli riiklik lihtsustatud õppekava.

 

Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine.

Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.

Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasium valmistab õpilased ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud  endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumis on õpe korraldatud kursustena, mis jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. Gümnaasiumi lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt 96 kursuse mahus vähemalt rahuldavate tulemustega, eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamite ja gümnaasiumi koolieksami sooritamine ning gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.

Üldkeskhariduse omandamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse või kutsehariduse omandamiseks.

 

Rahastamine

 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt katab kooli kulud koolipidaja. Enamikel juhtudel kohalik omavalitsus. Omavalitsuste pädevuses on ka üldhariduskoolide asutamine, ümberkorraldamine ja sulgemine. Samuti peavad omavalitsused koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, korraldavad õpilaste sõidu kooli ja tagasi, tagavad toitlustamise õppetöö ajal ja palju muud.

Munitsipaalkoolide õpilaste arvust lähtudes määratakse igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele. Seda õpetajate töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikutega seotud kulude katmiseks. Samasugune toetus nähakse vastavalt erakooliseadusele ette ka eraüldhariduskoolidele. Seejuures ei tee riik koolipidajatele ettekirjutusi vahendite jaotuse osas. Kohaliku omavalitsuse kohustus ja õigus on rahastada koole vastavalt koolide tegelikule vajadusele. Hariduskulude kohta saab lähemalt lugeda Rahandusministeeriumi veebist

kassa

 
  • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad

    Riiklikud õppekavad kehtestavad põhi- ja üldkeskhariduse standardi. Neid rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides ja gümnaasiumides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

  • Riiklikud õppekavad realiseeruvad kooli õppekavas

    Koolis on õpingute alusdokument kooli õppekava, milles täpsustatakse õppe-eesmärgid, koolis kujundatavad väärtused ja pädevused, õppekorraldus, tugiteenuste osutamise kord ja ainekavad klassiti. Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajaduse korral muud koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvirühmade esindajaid.

  • Riiklike õppekavade alusväärtused, ülesanded ja ülesehitus
    2014. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riiklike õppekavade tuumaks on kaheksa üldpädevust, mille arendamist peab toetama kogu õppeprotsess. Rõhuasetus on nihkunud õpetamiselt õppimisele. Et õpilased omandaksid üldpädevused, kasutatakse lisaks ainevaldkondade õppe- ja kasvatuseesmärkidele ainete lõimimist ja läbivate teemade õpet. Pädevus on teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute kogum, mis tagab valmisoleku elukestvaks õppeks ja suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult tegutseda. 

  • Riiklikud õppekavad toovad esile põhikooli ja gümnaasiumi erinevused
    Õppekavades on rõhutatud kahe erineva koolitaseme erinevaid ülesandeid, mis lähtuvad õpilaste east. Erinevused on õppe korralduses, õpitulemuste hindamises ja taotletavate ainevaldkonnapädevuste kirjeldamises. Senisest tugevamat suundumust õpetamiselt õppimisele toetab kujundava hindamise põhimõte toetada õpilase õppimist ja arengut. Samuti peetakse oluliseks, et õpe oleks korraldatud õpilase tervisest ja jõuvarudest lähtuvalt. Viidatud on vajadusele kasutada õpilase individuaalseid eripärasid arvestavat metoodikat. Õppekavades on lisaks füüsilisele õppekeskkonnale rõhutatud sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna tähtsust õpilase arengus. Õpetajale ja koolile on jäetud piisavalt vabadust korraldada õpetamine ja kasvatamine õpilaskeskselt, kooli eripära ja ressursse arvestades.

  • Ainekavade esitus rõhutab koostöö ja lõimimise vajadust
    Põhikooli ja gümnaasiumi ainekavad on esitatud ainevaldkondade kaupa. Gümnaasiumis on õppeained jaotatud kursusteks. Õpilase väikseim õppekoormus, mis on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks, on 96 kursust. Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. Ainevaldkonnakavade üldsätted käsitlevad valdkondliku ja valdkonnaülese lõimingu võimalusi, läbivate teemade rakendamist, õpitulemuste hindamist ühtsetel alustel.

 

Üldharidusprogramm

Programmiga seatakse valdkonna arengusuunad ning panustatakse elukestva õppe strateegia ellu viimisesse.

Üldharidust arendatakse ka digipöörde, õpetajate ja haridusasutuste juhtide, koolivõrgu täiskasvanuhariduse ning õppe- ja karjäärinõustamise programmidega.

Programmi eesmärgiks on tagada kõigile õpilastele võrdne ligipääs kvaliteetsele üldharidusele ja valmisoleks edasisteks haridusvalikuteks.

Eesmärki täidetakse meetmete abil:

  • Üldharidusõppe kvaliteedi tagamine
  • Võrdsete võimaluste tagamine ja väljalangevuse vähendamine üldhariduses
 

Üldhariduskoolid

Üldhariduskool
Õppetöö korraldus
Lõpueksamid, tasemetööd, kooli lõpetamine
Dokumentatsioon

 

Viimati uuendatud: 14. november 2016