Õppimine baseerub väärtustel nagu:

  • Vastutus – inimesed mõistavad, et õppimine ja enesearendamine on nende endi teadlik valik ja vastutus.
  • Vajadused – õpe lähtub õppija huvidest ja võimetest, toetab tema arengut ja arvestab tööturu vajadusi.
  • Võimalused – elukestva õppe süsteem pakub inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid, paindlikke ja õppija erivajadusi arvestavaid õpivõimalusi.

Elukestev õpe saab alguse üldharidusest, milles Eestis kehtib ühtne süsteem. See tähendab seda, et kõikidel haridustasemetel toimub õppetöö, sõltumata keelest, ühtsete õppekava alusel. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva ehk 35 nädalat ja koolivaheaegu on kokku neli.

Kõigile munitsipaalkoolidele on kohalik omavalitsus kehtestanud teeninduspiirkonnad, mis tähendab seda, et kool peab võimaldama teeninduspiirkonnas elavatele koolikohustuslikele lastele koolikohad. Lapsevanematel on võimalik kooli arengut mõjutada hoolekogu kaudu.

Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks.
  • Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed koolieelses lasteasutuses (edaspidi lasteaed). Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lastevanemate soovil loob koolieelses eas lastele võimalused alushariduse omandamiseks kohalik omavalitsus. Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteaia õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Lasteaed toetab lapse üldoskuste ja teadmiste ning hoiakute kujunemist luues eeldused põhihariduse omandamiseks. Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja mille lapse vanem esitab kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
  • Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mille omandamine võib toimuda osaliselt algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.

Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks:

  • I kooliaste – 1.-3. klass;
  • II kooliaste – 4.-6. klass;
  • III kooliaste – 7.-9. klass. 

Põhiharidust on võimalik omandada kahe riikliku õppekava alusel:

Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine.

Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.  Ülevaate keskhariduse omandamise võimalustest leiad SIIT.

Rahastamine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt katab kooli kulud koolipidaja. Valdavalt on kooli pidajaks kohalik omavalitsus. Kulude katmiseks saab kohalik omavalitsus kasutada riigieelarvest laekuvat maksutulu (nt üksikisiku tulumaksust 11,96%), tasandusfondi ja toetusfondi vahendite eraldisi. 

Munitsipaalkoolide õpilaste arvust lähtudes määratakse igal aastal riigieelarvest sihtotstarbeline toetus valdadele ja linnadele õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate tööjõukulude ja nende täienduskoolituse, õppekirjanduse, koolilõuna, kultuuriranitsa ja suuremat tuge vajavate õppurite tegevuskulude toetuseks. Ka eraüldhariduskoolide pidajatele antakse riigieelarvest toetus omavalitsustega sarnastel põhimõtetel lähtudes erakooliseaduses sätestatud erisustest. Riigikoolide pidamise kulud katab Haridus-ja Teadusministeerium oma eelarvest. Hariduskulude kohta saab lähemalt lugeda Rahandusministeeriumi veebist.

Õppekavad

Riiklikud õppekavad kehtestavad põhi- ja üldkeskhariduse standardi. Neid rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides ja gümnaasiumides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

Koolis on õpingute alusdokument kooli õppekava, milles täpsustatakse õppe-eesmärgid, koolis kujundatavad väärtused ja pädevused, õppekorraldus, tugiteenuste osutamise kord ja ainekavad klassiti. Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajaduse korral muud koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvirühmade esindajaid.

2014. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riiklike õppekavade tuumaks on kaheksa üldpädevust, mille arendamist peab toetama kogu õppeprotsess. Rõhuasetus on nihkunud õpetamiselt õppimisele. Et õpilased omandaksid üldpädevused, kasutatakse lisaks ainevaldkondade õppe- ja kasvatuseesmärkidele ainete lõimimist ja läbivate teemade õpet. Pädevus on teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute kogum, mis tagab valmisoleku elukestvaks õppeks ja suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult tegutseda. 

Õppekavades on rõhutatud kahe erineva koolitaseme erinevaid ülesandeid, mis lähtuvad õpilaste east. Erinevused on õppe korralduses, õpitulemuste hindamises ja taotletavate ainevaldkonnapädevuste kirjeldamises. Senisest tugevamat suundumust õpetamiselt õppimisele toetab kujundava hindamise põhimõte toetada õpilase õppimist ja arengut. Samuti peetakse oluliseks, et õpe oleks korraldatud õpilase tervisest ja jõuvarudest lähtuvalt. Viidatud on vajadusele kasutada õpilase individuaalseid eripärasid arvestavat metoodikat. Õppekavades on lisaks füüsilisele õppekeskkonnale rõhutatud sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna tähtsust õpilase arengus. Õpetajale ja koolile on jäetud piisavalt vabadust korraldada õpetamine ja kasvatamine õpilaskeskselt, kooli eripära ja ressursse arvestades.

Põhikooli ja gümnaasiumi ainekavad on esitatud ainevaldkondade kaupa. Gümnaasiumis on õppeained jaotatud kursusteks. Õpilase väikseim õppekoormus, mis on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks, on 96 kursust. Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. Ainevaldkonnakavade üldsätted käsitlevad valdkondliku ja valdkonnaülese lõimingu võimalusi, läbivate teemade rakendamist, õpitulemuste hindamist ühtsetel alustel.

1 | 1

Haridus- ja noorteprogramm 2023 - 2026

Programmi tegevused tulenevad otseselt arengukavades seatud prioriteetidest ning on kirjeldatud kolme aasta lõikes. Sama sammuga on seame ministeeriumis lähiaja eesmärke, mille hulka kuulub nii professionaalsete õpetajate järelkasv, eestikeelse hariduse kättesaadavuse tagamine kui ka paindlike ja valikurohkete õpivõimaluste loomine.

Lähiaja eesmärkidest lähemalt SIIN. 

Õigusaktid

Viimati uuendatud 23.02.2024