Haridustöötajate tunnustamine

Maailm meie ümber on pidevas muutumises. Kindel saab aga olla, et Eesti pühendunud haridustöötajad teevad suurepärast tööd, mis väärib märkamist ning tunnustamist nii igapäevaselt kui kord aastas ka riiklikul tasemel. Silmapaistvad õpetajad ja teised haridustöötajad on eeskujuks ning loovad iga õppija arengut toetades homset ja paremat Eestit.

Kutsume kõiki, kes on märganud ja kogenud õpetajate ning teiste haridustöötajate suurepärast tööd, mõnda silmapaistvat tegu või teavad suurt hariduse sõpra, neid inimesi konkursil esitama! 

Aasta õpetaja valimine käib ühte sammu üleminekuga eestikeelsele õppele. Konkursile kvalifitseeruvad vaid õpetaja kvalifikatsiooni omavad õpetajad, kes lisaks kvalifikatsioonile valdavad ka eesti keelt vastavalt keeleseaduses toodud nõetele. Üleminekul täielikult eestikeelsele õppele on aasta õpetajad eeskujuks ning oma töös parimad – just nimelt eestikeelses õppetöös. 

Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate tööalaste saavutuste eest laureaatidele kaheteistkümnes kategoorias aastapreemia ning ühele haridustöötajale elutööpreemia. Riikliku aastapreemia suurus on 10 000 eurot ja elutööpreemia 65 000 eurot. 

Haridus- ja Teadusministeeriumil on au tunnustada aasta õpetaja galal haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kelle viimase kolme aasta või elutöö on teistele eeskujuks. Tunnustatavad panustavad märkimisväärsel moel õppurite arengu toetamisse, koostöösse ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. 

Aasta õpetaja 2024 laureaadid kuulutatakse välja aasta õpetaja galal, mis toimub 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas. Tunnustussündmuse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Lisainfo

Maris Raimets
Haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert
[email protected]
tel 7354081

Aasta õpetaja konkurss 2024

Aasta õpetaja konkursile saab kandidaate esitada alates 7. märtsist kuni 10. aprillini (kell 23:59). Hiljem esitatud kandidaate arvesse ei võeta.

NB! Soovitame ankeeti sisestatud andmed salvestada eraldi tekstifaili, juhuks kui ankeedi esitamine mingil põhjusel ebaõnnestub. Tutvu küsimuste ja vajamineva infoga kategooriate kaupa SIIN. Näidete jaoks on ruumi 250 tähemärgi jagu, aasta hariduse sõbra ja haridusteo kategoorias 300 ning lisainfoks 650. 
Kategooria nimetus
Aasta lasteaiaõpetaja Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta klassiõpetaja Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta klassijuhataja Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta põhikooli aineõpetaja Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta gümnaasiumiõpetaja Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta kutseõpetaja Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta tugispetsialist Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta huvialaõpetaja Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta õppejõud Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta õppeasutuse juht Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta haridustegu Statuut Esita oma kandidaat!
Aasta hariduse sõber Statuut Esita oma kandidaat!
Riiklik haridustöötaja elutööpreemia Statuut Esita oma kandidaat!


Ankeetidega kogutakse isikuandmeid, mida kasutatakse vaid konkursi läbiviimiseks vajalikeks toiminguteks ning andmeid töödeldakse vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi isikuandmete töötlemise korrale

Aasta õpetaja konkurss 2023

  • Aasta õpetaja 2023 konkursi finalistide nimekiri.

  • Vaata aasta õpetaja gala 2023 pildigaleriid.
  • Loe aasta õpetaja 2023 konkursi laureaatide kohta ilmunud uudist.

Aasta õpetaja konkursi nominentide tutvustused

Kätlin Vaher, Põlva Lasteaed Pihlapuu

Õpetaja Kätlini mängulised, mitmekülgsed ning rõõmuloovad muusikategevused panevad helisema nii lapse kui ka täiskasvanu hingeviisid.
Õpetajana planeerib ta tegevusi, mis toetavad lapse loovust, loomingulisust ning võimalust nautida musitseerimist ning kogeda eduelamust. Lapsel on alati võimalik rõõmu tunda muusikalistest ühistegemistest - laulmine, rütmiline liikumine ja pillimäng. Lähtub ta just laste vanuselistest, arengulistest aga ka sotsiaalsetest ja emotsionaalsetest vajadustest. 
Muusikasse on lõimitud matemaatika, keele ja kõne arendamine, kasutades Orff pedagoogikat. Koos pillimänguga arendab Kätlin lapse kognitiivseid võimeid, motoorikat ja eneseväljendusoskusi. Samuti pöörab ta tähelepanu liikumisele ja tantsule.
Kätlin osaleb lapse arengu ümarlaudadel, teeb koostööd rühmaõpetajate ja tugispetsialistidega ning kohandab muusikalisi tegevusi lähtudes laste huvist ja vajadustest. Tema eestvedamisel osaletakse ka maakondlikel solistide konkurssidel, kus käesoleval aastal juhendas ta kuue särava lapse esinemist. Muusikaliste tegevuste mitmekesistamiseks mängib ta klaverit, akordioni, kitarri, ukulelet ja kannelt. 
Muusikaõpetaja Kätlin on oma loominguliste, meeliülendavate tegevustega ja heatahtliku suhtlemisviisiga pälvinud nii laste, kolleegide kui ka vanemate siira tunnustuse.

Maie Adamson, Saku Lasteaed Terake


Õpetaja Maie on erakordne õpetaja – imeliselt tore, rõõmsameelne, lõputu energiaga, empaatiline ja lastes turvatunnet sisendav.
Ta tunneb suurt uhkust iga lapse individuaalsete edusammude üle otsides aktiivselt erinevaid lahendusi ja viise, kuidas last kõige paremini rühmas toetada. Vajadusel viib ta läbi tegevused lapsega individuaalselt või väikestes gruppides, nii et iga laps saab eduelamuse ja ei jää kunagi ühestki tegevusest kõrvale. 
Maie õppetöö on läbimõeldud ja põhjalikult planeeritud. Nädalateema on põimitud erinevate arenguvaldkondadega seotud õpitegevustesse. Õpetaja rakendab sageli grupitöömeetodit, nii võib valmida nädala jooksul näiteks loomade näitus, kus iga laps saab teha loomale sobiva elupaiga või meisterdada pargist prügi korjamisega vahva prügikoll. 
Õpetaja Maie nakatab kõiki oma positiivse energia ja huumorimeelega. Lasteaeda minnes tervitab last ja lapsevanemat alati heatujuline ja sõbralik õpetaja, kes justkui imeväel lapsel emmest-issist lahkumise hetkelise kurbuse eemale peletab. 
Maie on väga soe inimene. Seda õhkub temast nii kolleegidega suheldes kui ka dialoogis lapsevanematega, rääkimata oma väikestest hoolealustest. Sellega on ta pälvinud suure usalduse vanemate poolt, kellele on ta samavõrd lastele sügavalt hinge pugenud.
Maie on olnud mentoriks paljudele uutele õpetajatele, kes on Terakesse tööle tulnud.

Varje Andruse, Põltsamaa Valla Lasteaed


Varje on elurõõmus õpetaja, kes teeb oma tööd pühendunult, inspireerides lapsi, kaasates lapsevanemaid ning väärtustades lapsest lähtuvat elulähedast kogemusõpet.
Ta on tasandusrühma õpetaja, kes väärtustab iga lapse omapära, julgustades ja toetades lapse iseseisvust, algatusvõimet, eneseväljendust ja sotsiaalseid oskusi läbi erinevate loovate tegevuste. Ka erilised lapsed on lapsed, kellega saab kõike teha, kui lapse kõrval on usaldav täiskasvanu. 
Varje viljeleb lapsest lähtuvat paindlikku projektõppe meetodit, mis on läbipõiminud õuesõppega ehedas keskkonnas elulähedaselt õppides. Ta loob lastele päeva, kus laps saab olla looja, ise oma kätega tehes, järgi proovides ja rõõmu tundes. Nii sai laste huvist rühmas alguse Teatri projekt, kus lapsed tutvusid teatritega Eestis ning seal leiduvate ametitega. Ehitati isegi rühmaruumi buss ja teatrimaja, peeti kostüümipäeva, õpiti selgeks ja lavastati etendus, mida esitati koos näitleja Veiko Porkaneniga vanematele.
Varje on eeskujuks oma pühendumise ja positiivse suhtumisega igasse lapsesse ja kolleegi. Ta on väga hea ja hinnatud suhtleja, hooliv ja salliv erisuste suhtes.
Aktiivse kogukonnaliikmena kuulub Varje ka Põltsamaa vallavolikogu kogukonnakomisjoni koosseisu. Pärimuskultuur, loodustarkused, elukestev õppimine ja aktiivne eluviis on tema motodeks. 
 

Hele Aia, Räpina Ühisgümnaasium

Hele on klassi-, arvuti-, argumendiõpetuse ja rahvatantsuõpetaja, kes on eeskujuks oma loova, uuendusmeelse ja innustava suhtumisega.
Ta kasutab meeskonnatööd, kus tähtsad on suhtlemisoskused, avatud meeleolu ja positiivne suhtumine. Ta on suurepärane lõimija, kes oma ainetundides kasutab igapäevaselt reaalse eluga seotud materjale. Sh on ta lõiminud meie keele- ja kultuuriruumi ka kolm Ukraina last, kes esinevad rõõmsalt koos Eesti lastega kooli aulas.
Hele lähtub materjalide koostamisel õpilaste huvidest ja võimetest, õppematerjali omandamisel pakub loovaid ja mängulisi tegevusi, rakendab õpilaste huvi nutimaailma vastu. 
Ta on uudishimulik, uuele avatud, kasutab tunnis kohati pööraseid ideid, mida koos lastega ellu viib. Temas on lapsemeelsust, kus ta lahendab ka keerukamad situatsioonid loominguliselt, millega võidab kergesti laste tähelepanu. 
Ta on ka tantsuõpetaja, juhendades juba aastaid täiskasvanute ja oma klassi tantsurühma. Seto folgil ja valla ning maakonna tantsupidudel on ta olnud üldjuht.
Õpetaja Hele on pööraste ideede elluviija ja innovaatiliste lahenduste kasutaja. Tema klassi õpilased valavad enne vaheaega sageli pisaraid, sest ei taheta koolist eemal olla.
 

Kati Tuulis,  Saku Gümnaasium

Kati on erakordne õpetaja – pühendunud, kaasav, innovaatiline, heatahtlik ja hooliv. Ta rakendab erinevaid aktiivõppe viise, valmistab kõik tunnid ette üldõpetuse meetodil ning kasutab töös läbivalt VEPA käitumisoskuste mängu metoodikat. Ta suunab lapsi ise enda õppimist jälgima ja hindama. Tundides vaheldub mitmekülgne õppetöö liikumispausidega.
Õpetaja Kati on väga salliv ja empaatiline - iga laps on talle armas. Ta suudab alati süveneda iga õpilase vajadustesse ning seletab kuniks laps aru saab. Ta tunneb kõiki oma klassi õpilasi põhjalikult, on paindlik ja kohanemisvõimeline. 
Õpetaja Kati on pühendunud ning arutleb noorte õpilastega iga päev ühiskonnas oluliste teemade üle, pelgamata ka tõsiseid teemasid, nt pereliikme surm, sõda jms. Ta lõimib elulised teemad õppeainetega ning toob näiteid enda isiklikust elust. Samal ajal oskab õpetaja olla lapsemeelne ja mänguline, näidates, et õppimine saab olla lõbus ning nauditav. 
Kati on teadlik õpetaja rollist ja mõjust õpilastele. Seega on ta eeskujuks viisakas suhtlemises, aktiivses osaluses ja tervislikes eluviisides. Hiljuti omandas Kati teise magistrikraadi ning näitas seeläbi õpilastele, et elukestev õppimine on äge.
Kati on nomineeritud aasta klassiõpetajaks ning ka Saku Gümnaasiumi aasta kolleegiks. Hiljuti kirjutas üks õpilane Katile: "Miks ma tahan hommikul nii väga kooli tulla? Sest ma tean, et mind ootab ees imeline koolipäev koos imelise õpetajaga.“
 

Karmen Tõnnisson, Kiviõli I Keskkool

Õpetaja Karmen on suurepärane õpetaja, kelle õpilased tunnevad end turvaliselt ning toetatuna.
Karmen kaasab õpilasi, aidates isiklikke eesmärke seada, neid jälgida ja eesmärkide saavutamist hinnata. Tema õpilased võrdlesid praktilise tööna, kuidas sibulad kasvavad valguse käes ning pimedas: nad kasvatasid ise sibulaid ja analüüsisid igal nädalal nende arengut. Protsess kestis 4 nädalat ja selle lõpus premeerisid nad end sibulavõileivaga. 
Ta peab sageli klassi õpilastega vestlusi, kus igaüks saab rääkida, kuidas ta õpib näiteks korrutustabelit, inglise keele sõnu, jutustamist, luuletusi, laulusõnu jne. Õpetaja selgitab tunnis, miks on vajalik harjutada ja kuidas seda teha. 
Karmenil on suurepärane oskus märgata õpilasi ja nende vajadusi. Tema klassis on olnud haridusliku erivajadusega õpilasi, kes on hoitud ja väärtustatud, sest ta tunnustab ka väikeste edusammude eest. 
Karmeni suurepärase õpetajatöö tunnistuseks on lapsevanemate erakordne toetus talle ning nende soov, et Karmen oleks just nende laste õpetaja. Karmen on ka noorte õpetajate mentor, alati toetav ning sõbraliku suhtumisega.
 

Elve Mäekivi, Lagedi Kool


Õpilased on oma õpetaja kohta öelnud: "Elve on lahke, õiglane ja alati abivalmis. Oskus õpilastega suhelda tähendab muuhulgas head huumorit klassiruumis.”
Õpetaja Elve klassiruum ei ole mitte ainult tunni ajal õpilasi täis, vaid ka vahetundidel. Mängitakse kaarte, vesteldakse ja tehakse nalja ning seda koos õpetajaga, sest Elve on oma õpilastele palju enamat kui vaid õpetaja.
Elve toetab õpilaste eneseanalüüsi ja ettevõtlikkust. Ta hindab õpilastes iseseisvust, kohusetundlikkust ning õpimotivatsiooni ja aitab kaasa sobilike õpiviiside valikutele. 
Ülekoolilistel üritustel kaasalöömine, klassikollektiivi esinemiste juhendamine, ühiselt koos lapsevanematega jõulude ajal klassiruumi kaunistamine, õppekäikude ja ekskursioonide läbiviimine on vaid lühike loetelu Elve kui klassijuhataja rollist oma meeskonnas. 
Ta julgeb seista oma õpilaste eest, suure õiglustundega proovib ta alati leida lahendusi, mis kaitseksid olukorras kõiki osapooli. Ta on endale võtnud eesmärgiks, et kõik õpilased suudaksid õppeained edukalt omandada, mistõttu on tema tundides alati mõnus töömeeleolu. Õpilastes suudab ta tekitada huvi õppimise vastu, sest tundides on fookus alati koostegemisel.
Elve on õpilaste poolt valitud korduvalt lemmikõpetajaks, kuigi õpetab keerulisi õppeaineid, nagu matemaatika, keemia ja füüsika. 2022. aasta kevadel valiti ta lisaks Lagedi Kooli aasta klassijuhatajaks ja aasta aineõpetajaks.
 

Madli Mitt, Rapla Kesklinna Kool


Õpetaja Madli on suure südame ja optimistliku meelega õpetaja, kes oskab iga õpilast vastavalt tema eeldustele toetada ja suunata.
Ta on väikeklassi juhataja, kus õpivad Aspergeri sündroomi ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, kuid andekad 7 õpilast. Paljudele võib see tunduda ületamatu väljakutsena, kuid mitte õpetaja Madlile. Ta on algusest peale olnud oma töös väga süsteemne ja nõudlik. Selle tulemusena on klassis saavutatud kokkuhoidev ja mõnus õhkkond. Isegi vahetundides mängitakse ühiselt malet jm lauamänge. 
Õpetaja Madli on suunanud oma õpilasi vastavalt nende eeldustele sobivasse huviringi, nt malemängu või robootikasse. Tema soov on, et kõik õpilased leiaksid omale kooli ka edasiõppimiseks. Selleks on ta endale selgeks teinud koolide sisseastumistingimused, veenab õpilasi pingutama oma tuleviku nimel ja peab sidet lapsevanematega.
Oma avara silmaringi ning innustava eestvedamisega on ta tekitanud lastes huvi eesti keele ja kultuuriloo vastu.
Ühest küljest on õpetaja Madli range ja nõudlik ning tahab, et kokkulepetest kinni peetakse. Teisest küljest on ta aga hooliv ja empaatiline ning arvestab õpilaste omapärasid. 
Õpetaja Madli hoolivust näitab seegi, et ta teeb igal aastal jõuludeks ja sünnipäevadeks kõikidele lastele kingitused. Ükskord olid need tema enda kootud sokid ja kindad.
 

Reet Varik, Tallinna Reaalkool


Õpetaja Reet on särav, tark, aktiivne ning positiivne inimene, kes arendab oma õpilasi nii akadeemiliselt kui ka personaalselt.
Ta loob enda klassiruumis aktiivse õhkkonna, kus kõik julgevad oma arvamust avaldada, tundmata häbi, mis arendab õpilaste eneseväljenduse oskust. Tihti tõstab ta klassis esile juhtkonnas käsitletud teemasid ning soovib kuulda õpilaste arvamust, et juhtkond saaks noorte maailmavaatega koos otsuseid teha. 
Reet korraldab palju üritusi. Nende hulgas nii mitmepäevased reisid Eesti eri paikadesse, teatri- ja kinokülastused, spordiüritused, oma blogi loomine kui ka nt ööbimised koolimajas, et tekitada kokkuhoidvat klassivaimu. 
Hea kuulajana küsib ta enne raamatute välja pakkumist alati õpilaste huvide ja eelistuste kohta ning annab selle põhjal soovitusi. Samuti arutatakse ühiselt klassiekskursioonide korraldamist või konkurssidel osalemist. Reedal on hea side ka lapsevanematega, kuulates ära nende mured ning edastades need ettepanekutena kooli juhtkonnale. 
Oma tegevusega kujundab Reet väga hästi õpilaste väärtushoiakuid. Ühistes aruteludes on sageli teemaks kooli traditsioonid, tervislik eluviis, ajaplaneerimine aga ka nt vaimne tervis või hea une olulisus.
Reet ei karda õpetamisel eksida, vaid ta püüab õpilastele näidata, et õppeprotsessis ongi vahel normaalne eksida.
 

Alla Vinitšenko, Miina Härma Gümnaasium 


Alla on värvikas ajalooõpetaja, kes muudab ajaloo õpetamise kaasaegseks ning eluliseks. Ta teeb podcaste, mille abil muudab haridusteemad kuulajatele omaseks ning panustab Ukraina abistamisse lõputuid tunde.
Ta teeb oma tunde väga praktiliselt, õpetab läbi inimeste ja rahvaste lugude, loob tähenduse ning seosed. Näiteks kujundatakse tunnis Google Mapsi abil maadeavastajate teekonnad, kuhu lisatakse aastaarvud, avastused ja kaugeleulatuvad tagajärjed. Õpilaste jaoks on sellega ajalootunnid eriti põnevaks muudetud.
Alla toetab väga õpilaste andekust. Eelmisel õppeaastal tulid neli tema õpilast piirkondlikul olümpiaadil 10 parima hulka. Eraldi väljakutseks on rahvusvaheliste õpilaste õpetamine, kus nt 6. klassile tuli selgitada Palestiina ja Iisraeli konflikti tagamaid, ilma kedagi sildistamata ning olukorras, kus klassiruumis on üks Iraani ja üks Iisraeli noormees.
Alla on isa poolt ukrainlanna, oma päritolust tulenevalt käivitas ta Venemaa agressiooni algul meemide jagamise oma Instagramis, et huumoriga valust üle olla. 
Aktiivse inimesena on ta aastast 2020 Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi Tartu piirkonna juht ning ka volikogu liige. Lisaks on ta juhendanud Tartu Ülikooli õpetajakoolituse praktikante ning on ka oma koolis uute õpetajate mentor.
 

Jaak-Albert Metsoja, Tartu rahvusvaheline kool ja Tõrvandi Kool


Kui õpetaja Laur oleks tänapäeva loodusainete õpetaja, siis ta olekski Jaak-Albert, kes suurepäraselt kaasab lapsi põneval teaduse avastusretkel.
Jaak-Albert on õppimise suurim fänn ja innustub uutest ning põnevatest ideedest. Ta peab väga oluliseks, et õppimine oleks eluline, lõbus ja täis avastamisrõõmu.
Jaak-Albert panustab igapäevaselt sellesse, et klassiruum oleks õpilaste jaoks turvaline ja hooliv. Ta ei pisenda õpilaste omavahelisi ebakõlasid või vanemate probleeme. Ta leiab suurepärase klapi erivajadustega õpilastega ning on olnud individuaalõpetaja Aspergeri sündroomiga neiule, kelle vastumeelsuse matemaatika vastu suutis ta osavõtliku lähenemisega võita. 
Jaak-Albert veab Rohelise Kooli programmi ning on sinna kaasanud ka õpilastest, õpetajatest ning lapsevanematest mõttekaaslased. Ta on julgustanud kogu kooliperet liikuma rohkem jalgrattaga ja vältima autosõitu. Ta usub taaskasutusse ning on tehnoloogiatunni raames pidanud lastega paranduskohvikut, kus õpilastel oli võimalus kodus katki läinud malenupud, jalgrattad ja akutrellid taas korda teha. 
Tema tund on tõeline meetodite pillerkaar. Ta on kasutanud VR-prille keemiakatsete tegemiseks, lasknud õpilastel ise füüsikalisi katseid disainida, et mõnd nähtust selgitada, loonud herbaariume ja teinud eksperimente. Ta on sügavalt teaduse usku ja innustab õpilasi alati küsima, miks midagi vajalik teha on.
 

Kaija Seepter, Järveküla Kool


Kaija naudib oma ainete õpetamist kogu südamega ning on väga silmapaisev ning toetav õpetaja, kes armastab ja väärtustab oma tööd, õpilasi ning kolleege.
Ta toob alati näiteid elust ning õpetab selgeks teadmised läbi eluliste ülesannete. Näiteks füüsikas õpiti õpilastega koos elektriarveid arvutama ning Ohmi seadus sai selgeks tänu arvutisimulatsioonile. Tema eestvedamisel on kooli hangitud 12 paari 3D prille, mida ta õpilastega tundides rakendab.
Kuna Kaija on ka klassijuhataja, siis oskab ta näha õpilaste erisusi, mis pole seotud vaid ainetunni huvidega. Ta on korduvalt rõhutanud, et hea õpetaja õpib koos õpilastega. Siis on lihtsam aru saada, mis õpilasi motiveerib ja kus on komistuskivid.
Õpetajana teab ta suurepäraselt, milline õpiprotsess sobib konkreetsele vanuseastmele. Talle meeldib kaasata õpilasi digivahendite jm kaasaegsete meetodite õppimisse, et füüsikas ja keemias katsete tegemine veelgi atraktiivsem oleks.
Kaija teeb tööd särasilmselt, arendab loodusteaduste valdkonda laiemalt ning inspireerib nii kolleege kui ka õpilasi teadusest huvituma ning edasi uurima.
Kaija on valmis ennast alati ületama, et populariseerida õpetaja ametit ja loodusteadust laiemalt. Temas on peidus säde, mis teeb temast juba noorena väga erilise õpetaja.

Anu Kušvid, Tallinna Saksa Gümnaasium


Anu on oma eriala tõeline fänn, väga innukas õpetajakutse propageerija, kes juhendab ka ise pidevalt praktikante. Alati heatujulise ja särtsakana, ootavad tema tunde kõik ja nii juba 40 aastat järjest.
Anule meeldib tundides vaheldusrikkus ja aine näitlikustamine. Igal aastal viib ta oma õpilased Vargamäele Tammsaare elutööga tutvuma. Tänavusel lumerohkem talvel sumpas ta seal koos õpilastega põlvini lumes, et kõik mõistaksid Krõõda rasket elu Vargamäel.
Anu on põhjalik ning annab õpilastele alati personaalset tagasisidet. Vajadusel ka nädalavahetustel, et aidata järjele vene põhikooli lõpetanud õpilasi. Iga õpilase jaoks leiab õpetaja aja neljasilmakonsultatsiooniks.
Õpetaja Anu on humanitaarainete õppetooli juhataja, kes korraldab ülekoolilisi üritusi, kujundab kooli luulestende õpilaste omaloominguga ning korraldab kaunimate eesti keele sõnade otsingut.
Kuna Anu jaoks on oluline ka  õpilaste suuline väjendusoskus, siis paneb ta mängleva kergusega gümnasiste klasside kaupa endaloodud näidendeid esitama. Kui algselt on õpilased olnud umbusklikud ühiste näidendite suhtes, siis pärast esimesi proove arutletakse juba vaimustunult järgmiste näidendite üle. Õpetaja õmbleb ise kostüümid, hangib dekoratsioonid ning õpetab tantsusammudki selgeks. Rõõmu saab nii koolipere kui ka kogukond laiemalt, ning kevadiselt kooliteatrite festivalilt toodi ära suisa kõrgeimad autasud. Ja seda kõike tehakse rõõmuga koos tavapärase koolitöö kõrvalt, isegi vahetundides.
Anu lemmiklause gümnasistidele on: “Kes tahab õnnelikku elu, õpib eesti keele õpetajaks”. See paistab ka temast endast välja, sest ta usub seda siiralt.
 

Merit Eier, Vändra Gümnaasium


Merit on õpetaja, keda tänane Eesti väga vajab. Uue põlvkonna arendamine ei ole talle ainult töö, vaid mõtte- ja eluviis.
Merit on andnud suure panuse kooli kaasaegse õpikeskkonna kujundamisse. Tema abiga sai kool kaasaegse loodusainete labori ja virtuaalreaalsuse seadmed, mille tulemusena pakutakse õppimisvõimalusi ka piirkonna teistele koolidele. Uuenduste katsetamine ja sellega noorte, aga ka teiste õpetajate innustamine on loomulik osa Meriti igapäevatööst.
Merit usub õpilaste edenemisse. Ta kujundab õpiteed vastavalt õpilaste võimekusele, et läbi oma tegevuste äratada neis positiivne õpihuvi nende individuaalseid võimeid arvestades.
Merit on täielikult hariduse usku. Ta on eeskujuks nii õpilastele kui ka kolleegidele, sest kannab kooli väärtusi ja annab neid edasi just läbi oma väärtuspõhise tegutsemise. Merit on kooli KiVa tiimi liige ja tema soov on toetada koolipere väärtushoiakuid üksteist väärtustavalt ja toetavalt. Seetõttu on Merit ka armastatud klassijuhataja, kes hoolib siiralt oma õpilastest.
Aktiivse inimesena korraldab ta ka Rakett 69 ja tüdrukute tehnoloogiaringi UNICORN tegevusi, populariseeridessellega digi- ja tehnoloogiõpetust laiemalt. Lisaks kuulub Merit Põhja-Pärnumaa volikogu koosseisu, kus tema juhtida on valla haridus- ja noorsootöö komisjon. Seda kõike jõuab ta teha kahe väikse lapse kõrvalt.
 

Raimo Maasik, Rakvere Riigigümnaasium


Raimo on suure südamega ja noorte poolt armastatud füüsikaõpetaja, kes teeb oma tööd hingega ning lähtub igakülgselt oma õpilastest.
Raimo jaoks on väga olulised praktilised tegevused oma tunnis, mis oleksid alati seotud päris eluga meie ümber. Näiteks suunas ta noori käsitlema tuumajaama rajamise teemat ning tema õppetundide raames valmistati ette Lääne-Virumaale plaanitava tuumajaama rajamise debatt. Raimo juhendamisel kutsusid noored debatile kokku kõik antud valdkonna eksperdid.
Raimo on eeskujuks nii oma õpilastele kui ka kolleegidele. Ta näitab end pidevalt arendades, kuidas ta ise on elukestev õppija. Ta julgustab noori alati oma arvamust välja ütlema, mistõttu on ta hinnatud mentor ja eestvedaja oma grupile.
Raimo kasutab oma õppetöös väga palju meeskonnatööd nõudvaid probleemülesandeid, mis suunavad noori ise leidma lahendusi ning analüüsima oma lahendamise edu. Ta lähtub põhimõttest "probleemi olemasolu on loovuse aluseks, sest muidu ei tuleks uusi loovaid lahendusi".
Tugeva digitehnoloogia asjatundjana juhib Raimo kooli inseneeriamoodulit. Tema initsiatiivil sai kooli soetatud 3D printerid ja virtuaalreaalsusprillide komplektid. Nende abil saab veelgi efektiivsemalt ja huvitavamalt nii füüsikat kui ka teisi õppeaineid õppida.
Raimo jõuab panustada ka Hariduskopteri tegemistesse, koostades füüsika õppematerjale ning ta on Teadushuvihariduse Liidu Nõuandva Kogu liige.
 

.

Edvards Puciriuss, Tallinna Kopli Ametikool


Õpetaja Edvards on kirglik, innukas ja empaatiline pedagoog, kes on alati innovatiivne ja koostöövalmis ning oma ala tõeline korüfee.
Õpetaja on loov, kasutab erinevaid õpetamisviise, meetodeid, arvestab õppijate huve ja individuaalsust. Sepatöö õppegrupi suurus on kuni 10 õpilast, see annab võimaluse läheneda igale õpilasele personaalselt, võimaldab iga õppija arengut toetada tema vajadusest ning huvidest lähtuvalt. 
Õppides ise Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppes, juhendab ta samal ajal õpilaste lõputöid ning osaleb kogukonnatöös. Ta valmistab innustunult tänapäevaste tööriistadega keskaegseid raudrüüsid, rõngassärke ja muid ajaloohõngulisi tooteid, olles innukas töötubade tegija kõikidele huvilistele üle Eesti.
Näiteks osales ta hiljuti viikingite talvefestivalil viikingiaegse sepatöö eksperdina ja aktiivse keskaegse võitluse taaskehastajana. 
Sepa eriala õpetajana on tal võimalik kasutada digitehnoloogiat õppetöö korraldamisel ja loodavate tööde disainimisel. Õppetöös kasutab ta õppimise toetamisel rühmatööd, personaalset nõustamist, käed-külge meetodit, interaktiivset loengut ja koostöös õppimist. Ta suhtub töösse kirglikult, on empaatiline õpilaste suhtes ja laseb õpilastel katsetada erinevaid tehnikaid.
Oma õppetöös ja erialal on ta kogu koolis kõigile suureks eeskujuks.
 

Hille Raud, Tallinna Majanduskool


Hille elutöö Tallinna Majanduskoolis on paigutanud tuhatkonnale õigusvaldkonna õppijale nurgakivi terveks eluks!
Õigusvaldkonna erialapraktiku ja tugeva persoonibrändiga õpetaja Hille on kirglik oma aine suhtes ja see motiveerib õpilasi õppima, pakub vabadust ja vastutust ning loob õppijatega lugupidava partnerlussuhte. 
Täiskasvanud ja töökogemust omavate õppijate eripärast tulenevalt valib ta eesmärgistatud, kaasavaid, loovust ja pingutust pakkuvaid õpistiile, mis innustavad õppijaid lahendama probleemülesandeid. 
Juristist õpetaja Hille kannab ja õpetab õppijatele väärtushoiakuid, mis eeldavad õppijailt arusaama õigusest ja õiglusest ning kelle huve ühiskonnas eelkõige tuleb näha. Isiklikku eeskuju andes ei jää märkamata abivajaja, olgu see õppija, kolleeg või inimene tänaval. 
Hille on üle 25 aasta panustanud kooli õigusvaldkonna õppe arendusse, lähtudes töömaailma vajadustest ja pakkudes praktikajuhendajana praktikakohti õppijatele nii era- kui ka avalikus sektoris. 
Õpetaja Hille Raud on väga väärikas õpetaja kogu oma olemusega, kes aastaid on õppijaid õiguse valdkonnas õpetanud ikka särasilmselt ja innustunult.
 

Timo Puistaja, Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO)


Timo on rahvusvahelise haardega õpetaja, kes märkab, mõistab, kaasab ning innustab õppijaid ja kolleege, et nad realiseeriksid oma tugevused karjääriteel.
Ta õpetab Tartu Rakenduslikus Kolledžis Linuxi, arvutivõrkude administreerimise, pilvetehnoloogia ja küberturvalisusega seotud õppeaineid. Ta toob näiteid tööelust, tekitab õpilastes huvi ja ärgitab õppijaid otsima lahendusi. 
Timo toetab andekaid õppijaid ja pakub neile keerukamaid ülesandeid võimalusega mõelda kastist välja lahendusi. Timo arendab enda pedagoogilisi oskusi, et oleks olemas piisav tööriistakast, mis võimaldab igale õppijale anda õng, mitte kala.
Timo on samal ajal ka edukas ettevõtja, kes jagab oma äritegevuse edusamme ja ebaõnnestumisi õppijatega, andes nii õppijale võimaluse neist õppida. Ta toetab nende ettevõtlikkust julgustades õppijaid osalema häkatonidel, erialastel kutsevõistlustel või looma oma õpilasfirmat. 
Timo jagab oma kogemusi ka teistele koolidele, et tagada laiem juurdepääs professionaalsetele õppekeskkondadele. Ta on mentor uutele kolleegidele ja kaasab neid kohe uute õppematerjalide koosloomesse. 
Tema olemuse võtab hästi kokku ühe õppuri tagasiside: "Kes iganes suutis selle mehe meie kooli palgata, on teinud parima investeeringu VOCOsse".
 

.

Tandemõpetajad Ave ja Kertu Alvre, Viljandi Gümnaasium


Ave ja Kertu on oma tööd südamega tegevad tantsuõpetajad, kelle tegemised jõuavad kooliseinte vahelt palju kaugemale. 
Oma töös põimivad nad õpilaste mitmekülgse arengu toetamiseks rahvatantsu tundidesse ka teiste tantsustiilide elemente. Nii klassikalist tantsu, kaasaegset tantsu kui ka seltskonnatantsu ja loovtantsu. Tantsurühmade repertuaaris on seetõttu nii pärimustantsu kui ka 21. sajandi autorite koreograafiat. 
Ave ja Kertu töö eesmärk on võimaldada igal huvilisel õpilasel osaleda tantsurühma tegevuses, sõltumata tema võimetest, varasematest oskustest või tantsukogemusest.
Ave ja Kertu kasutavad oma tundides tihti digitehnikaid. Õppeprotsessi jooksul õpitud tantsud filmitakse, nii õpilaste eneseanalüüsi kui ka õpetajate poolse tagasiside eesmärgil.
Ave ja Kertu eestvedamisel on algatatud Viljandi Öötantsupidu. Seal saavad noored ja vanad, oskajad ja alles õppivad noored üheskoos tantsides aega veeta. 2022. aasta kevadel toimus see juba 5. korda. Käesoleva aasta Viljandimaa noorte tantsupeo üldjuht on samuti Ave.
Ave ja Kertu peavad väga oluliseks tantsijate silmaringi avardamist ja teiste riikide ja rahvaste kultuuride tutvustamist. Koos tantsijatega on nad tutvustanud Eestit rahvusvahelistel folkloorifestivalidel juba üle 15 korra.
 

Mart Aus, Lasnamäe Muusikakool 


Mart on silmapaistev noor dirigent, kes on oma töö ja energiaga toonud Eesti puhkpillimuusikasse uut energiat. Ta on lõpetanud puhkpilliorkestri dirigeerimise magistriõppe cum laude Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis.
Lisaks edukale tööle Lasnamäe Muusikakooli puhkpilliorkestri ja noorte puhkpilliorkestriga, on Mardi eestvedamisel loodud ka Tapa Muusikakooli ja Keila Muusikakooli orkester.
Mardi tundides on positiivne ja töine õhkkond, ta saavutab oma õpilastega suurepäraseid tulemusi ning seda isegi nõudliku repertuaariga. Mardi juhendamisel on Lasnamäe Muusikakooli puhkpilliorkester edukalt osalenud Eesti Puhkpilliorkestrite turniiril, saavutades A-kategoorias I koha. Lisaks tunnustas Eesti Kooriühing orkestrit Aasta Puhkpilliorkestrer 2022 tiitliga. 
Mart valib repertuaari mis noori kõnetab, kuid samas oleks sobiva raskusastmega – mitte liiga keeruline, aga samas pakuks väljakutset. Ta valib oma orkestritele ja õpilastele esinemisvõimalused, mis oleksid võimalikult meeldejäävad ja mitmekesised.  
Mart kasutab orkestripartiide õppimise toetamiseks videosalvestusi paladest, mida õpilased peavad harjutama. Lisaks jagab ta õpilastega videosalvestusi nende esinemistest, mis on suurepärane tagasiside allikas.
Mart töötab 4 muusikakoolis, kus ta dirigeerib 5 orkestrit. Lisaks on ta aktiivse inimesena nii Eesti Puhkpillimuusika Ühingu kui ka Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu juhatuse liige. Augustis asus Mart juhtima Rakvere Muusikakooli.
 

Tanel Sakrits, Tapa Muusika- ja Kunstikool


Tanel on 200% positiivne ja sõbralik, alati osavõtlik, vastutulelik, kes sütitab ja inspireerib õpilasi oma valitud huvialaga tegelema.
Tanel õpetab põhiliselt Eesti pärimusmuusikat, kuid tutvustab ka maailmamuusikat, mida on ise käinud õppimas väljaspool Eestit. Lisaks õpetab ta pillilugusid tänapäeva tuntud Eesti popmuusikute repertuaaridest. Õpilaste erilised lemmikud on pillilood, mida ta õpetab enda ansamblite Mandoterror ja MandoTrio repertuaaridest.
Tanel väärtustab dialoogi ja küsib alati õpilaselt arvamust uue pilliloo õppimisel. Tundides musitseerib ta ise koos õpilastega, mis annab palju praktikat meeldivaks koosmänguks. Ta on suureks eeskujuks, sest oskab mängida palju erinevaid pille, mida tutvustab ka õpilastele.
Tanel sütitab oma nooruslikkuse, sooja ja nakatava energia ning hea huumorimeelega. Pillitundides julgustab ta lapsi pilliloole kaasa laulma, mis on lastele hariv. Ta kaasab õpilasi erinevatele üritusele, andes sellega õpilastele laval esinemise kogemuse. 
Ta on innustanud õpilasi osalema riiklikel võistumängimistel, kus juhendajana alati ise kohal. Tema õpilased on saavutanud mitmeid eripreemiaid ja pilliklassi võite. Ta kaasab alati õpilasi ka tuntud suurüritustele, nagu Viru Folk ja Viljandi Folk. 
Lisaks Tapa Muusika- ja Kunstikoolis õpetamisele on Tanel Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUMBA maailmamuusika juhtõpetaja.
 

Ave Ojasalu, Näpi Kool


Ave on eripedagoog, kes teeb ja panustab rohkem HEV-laste arengusse, kui tema töö seda nõuab. Ta on aktiivne ühiskonnaliige, kuuludes eri töörühmadesse ja omavalitsuse hariduskomisjoni.
Tema HEV-õpilaste õppetöö korraldamise põhimõte on, et laps ei peaks õppima üksinda - õpet tuleb korraldada paindlikult, sobivaid rühmi luues. See aitab kujundada sotsiaalseid oskusi ning on toonud edu - lapsed õpivad ja tegutsevad neile kõige paremini sobivas rühmas, kogevad edu ning on motiveeritud. Lapsevanemate tagasiside sellisele lähenemisele on väga positiivne.
Eripedagoogina testib ja vaatleb Ave kõiki kooli õpilasi, osaleb vajadusel arenguvestlustel, viib läbi ümarlaudu. Tema koordineerida on õppekavade koostamine ja individuaalse arengu jälgimise kaartide täitmine. Viimaste tarvis on ta loonud mittetraditsioonilise vormi, mida on kolleegidel lihtne täita ning mille toel saab koostada iseloomustusi. Seda vormi on ta jaganud ka teistele koolidele ning koolitustel. 
Ave on kooli väärtuste kandja, kelle igapäevane tegevus ja pühendumine on eeskujuks nii õppijatele kui ka kolleegidele. Ta on sõbralik, positiivse ellusuhtumisega, terava huumorimeelega, samas konkreetne ja lahendustele orienteeritud. 
Ave kogemused õpetajana, tugispetsialistina ja eelnev töö Rajaleidjas on aidanud koolis kolme aastaga luua hästi toimiva HEV-laste õpetamise ja toetamise süsteemi.
 

Carolina Šuman, Ilmatsalu Põhikool 


Carolina seisab kaasava hariduse rakendamise eest, et iga laps saaks tema võimetele ja vajadustele vastava hariduse turvalises keskkonnas, olles seejuures toeks õpilastele, vanematele ja õpetajatele.
Carolina südameasjaks on erilised lapsed. Oma koolis on tema see, kes seisab laste toetamise eest ning oma tegevustega on ta loonud keskkonna kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks. Ta veab eest tegevusi, mis toetavad nii HEV õpilasi kui ka sotsiaalsete oskuste õpet laiemalt.
Ta väärtustab koostööd kõigi osapooltega, suunab õpetajaid, tugispetsialiste koduga suhtlema ja infot vahetama. Carolina osaleb ümarlaudades, toetab õpetajaid rasketel vestlustel vanematega. Probleemide korral nõustab ta kõiki osapooli ning on loonud kolleegidele spetsiaalse “Meelespea tuge vajavate laste toetamiseks”.
Carolina teeb põhjalikku tööd, et välja selgitada õpilase arendamist vajavad kohad. Õpiabi tundides vähendab õpilaste mahajäämust, teeb tihedat koostööd aineõpetajatega. Tema tööruum loob turvalise ja soodsa keskkonna õppimiseks. 
Ta juhib ka tugimeeskonna töögruppi, kus üheskoos analüüsitakse HEV õpilaste edasiminekut ning arengukohti, kõik ikka selleks, et seista HEV õpilaste vajaduste eest.
 

Marie Runnel, Paide Hammerbecki Põhikool 


Marie on parim koolipsühholoog, keda armastavad nii tema õpilased, lapsevanemad kui ka kolleegid!
Tal on väga läbi mõeldud igapäevane suhtlus noortega. Ta ei tõtta appi lahendusi pakkuma, vaid analüüsib koos õpilastega seda, mida nad ise saaksid ära teha. Ta mõtleb pikemas perspektiivis, et õpilane tuleks ka täiskasvanu abita ise paremini toime.
Tema töö hulka kuulub ärevate laste toetamine ja õppetöö diferentseerimise eesmärgil erinevate meetodite kasutamine. Marie leiab iga õpilase jaoks just temale sobiva viisi, kuidas just selle konkreetse õpilase õppimist tõhustada. Ta on taaselustanud ka märkmiku kasutamise õpilaste seas, sest oma aja planeerimine on samuti väga oluline õppimise tõhustamiseks. 
Ta hindab mälu ja mõtlemise klassitesti, töömälu ja mõtlemise individuaaltesti ning koolipsühholoogide hindamisvahendi komplektiga laste ja noorte arengut, emotsionaalset seisundit ning käitumist. Juhtumitöö raames kasutab ta erinevaid hindamismeetodeid (vaatlus, intervjuu, küsimustikud, testimine) analüüsides põhjalikult lapse toimetulekut mõjutavaid tegureid. See annab võimaluse anda just lapse võimetest ja individuaalsetest vajadustest lähtuvaid soovitusi õppetöö korraldamiseks.
Aktiivse inimesena on ta tegev Eesti Koolipsühholoogide Ühingus ning HARNO kutsel on ta panustanud ka õpetajatele õppematerjalide loomisse. Marie on imeline inimene, kellel on suur süda ja kes hoolib igaühest! 
 

Grete Arro, Tallinna Ülikool


Grete on inspireeriv hariduspsühholoogia õppejõud, kes on oma maailmavaatega eeskujuks üliõpilastele ja kolleegidele. 
Grete õpetamise keskmes on õppija arengu esiplaanile seadmine ning õppija ja õppimise toetamine. Ta seab keskmesse õppija individuaalsuse, tunneb huvi õppija arengu ja õppijate arvamuse vastu.
Ta on loonud ja õpetanud aineid õpetajaks õppijatele ning suunanud üliõpilasi ise enda õppimist juhtima. Üliõpilaste usaldust on aidanud luua toetav ja turvaline õpikeskkond, kus õppejõud on pigem partneri rollis. Oma positiivsuse, aktiivsuse ja energiaga inspireerib ta isegi kõige viimases õhtuses seminaris kõiki aktiivselt kaasa mõtlema ja õppimisse panustama. Üliõpilased on öelnud, et tema energia ja positiivsus on kaasahaaravad, Grete eeskuju innustab ja motiveerib õppima ning uurima.
Oma töös rakendab ta uuenduslikke meetodeid ning panustab õppekavade metoodilisse arendusse ülikoolis ja koolides. Ta on välja arendanud uudse lähenemise digipedagoogikas, kus nt “Avastusraja” projektis lõi ta digitaalse väliõppe vahendi kasutamise metoodika.
Ülikoolitöö kõrval on ta laiemalt õppimise ja õpetamise teemade üks eestvedajatest Eestis, ta on kirjutanud teadusartikleid, esinenud konverentsidel, arvamusfestivalidel ja meedias. 
Grete on 2022. aastal pälvinud nii Eesti parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija auhinna kui ka tiitli “Silmapaistev Noor Eestlane”.
 

Kristjan Liivamägi, Tallinna Tehnikaülikool


Kristjan on kirglik ja missioonitundega TTÜ Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor. Oma eriala tõeline ekspert, kes panustab üliõpilaste ja ühiskonna rahatarkuse tõstmisesse läbi innovaatiliste õppemeetodite ning autorina kirjutatud õppekirjanduse.
Kristjan panustab üliõpilaste loovuse ja iseseisvuse arendamisse kasutades õppetöös praktilistest ja elulistest probleemidest lähtuvaid kaasusanalüüse ning -ülesandeid. Näiteks viib Kristjan õpetatavates ainetes läbi 4 kuud kestva investeerimismängu, mille jooksul rakendavad üliõpilased finantsturgudel iseseisvalt loengutes ja seminarides õpitud teadmisi. Ta loeb õppeaastas 5 erinevat ainet ja tema loenguid külastab regulaarselt üle 800 tudengi õppeaastas.
Ta on valitud Tallinna Tehnikaülikooli aasta õppejõuks aastal 2022, lisaks mitmel korral ka majandusteaduskonna üliõpilasesinduse poolt aasta parimaks või kõige inspireerivamaks õppejõuks. Kristjan on pälvinud mitmeid tunnustusi ka väljaspool ülkooli, näiteks Eesti Panga teaduspreemia ning Tiina Mõisa, Jaan Poska, Rein Otsasoni ja Ülo Pärnitsa teadusstipendiumid silmapaistva tulemuse eest teadus- ja õppetöös.
Kristjan võtab Eesti ühiskonnas aktiivselt sõna, et populariseerida meedias haridust, rahatarkust ning teaduspõhist lähenemist.
 

Merle Varik, Tartu Tervishoiukõrgkool


Merle on õppijakeskne, loominguline ja innovaatilne õppejõud, kes on enda südameasjaks võtnud eakate ja dementsuse teemadega tegelemise kogukonnas ning rahvusvahelisel tasandil.
Ta on eripalgeliste ja innovaatiliste õppematerjalide ning õpikeskkonna kujundaja. Ta on loonud kõrgkooli õppekavadel mitmekülgse hariduse tagamiseks geriaatrilise kodu, kus "elavad" nö vanaema ja vanaisa, kelle juures õppurid saavad harjutada eakate koduhooldusega seonduvaid teemasid.
Üliõpilased on teda hinnanud kui mõistvat ja inimlikku õppejõudu, kellel on väga suur süda. Tema suhtumine eakatesse, dementsusega inimestesse ja nende hooldajatesse on kõigile eeskujuks tema hoolivuse ning heatahtlikkuse tõttu. Oma töös on ta lahendustele orienteeritud, mille tõenduseks on dementsusega inimeste hooldajate tugigrupid, õpiku koostamine ning hooldajate seas uuringu läbi viimine nende tulevaseks koolitamiseks.
Lisaks on Merle kõrgkooli ajakirja Tervist! asutajaliige ning kõrgkooli uurimistööde kogumiku idee looja ning aastatepikkune toimetaja. Seeläbi on ta panustanud aastaid kogukonnas terviseteadlikkuse kasvule nii teaduslikul kui ka populaarteaduslikul tasemel.
Eelmisel aastal tunnustati teda Tartu Tervishoiukõrgkoolis aasta õppejõu tiitliga.
 

Andres Kampmann, Oru Kool 


Andres on eriline juht, kelle juhtimisel on üks Läänemaa maakool muutunud kooliks, mille pärast tullakse Oru kanti elama ja kuhu soovivad oma lapsi õppima panna ka teiste omavalituste pered.
Andres väärtustab rahvusvahelist koostööd, sh Erasmus+ programmi võimalusi. Tema panus projektidesse on toonud õpilastele kaasa võimaluse teha koostööd eri rahvusest ja kultuuriruumist noortega.
Hoolekogu on Andrest iseloomustanud kui tulevikku vaatavat ja kindlakäelist juhti, kes ei karda vastu võtta ka kriitilisi otsuseid. Andres on avatud uutele ideedele ja temaga on võimalik leida lahendusi ka keerulistele küsimustele.        
Andres käsitleb kooli ja kogukonna arengut tervikuna. Arendades kooli, areneb kogukond. Edulooks on 2021. aastal kooli juurde kultuurisaali rajamine. Arvestada tuli kooli, kogukonna, valla ja maakonna vajadusi, ühildada õppe- ja kultuuritegevus. Oru Kultuurisaal töötab nüüd koolipäevadel kooli saalina ja muul ajal kultuuritegevuse kohana teistele sihtgruppidele.
Andres on Oru Kooli direktor 2005. aastast. Ta kuulub Läänemaa Koolijuhtide Ühendusse ning on aastaid kuulunud Lääne-Nigula vallavolikogusse, sh seda juhtinud. Juhina teab ta, milline peab olema tema poolt juhitud kool, et kõik astuksid kooliperena ühte jalga.
 

Kadi Kreis, Tartu Kunstikool


Kadi on inspireeriv koolijuht. Ta teeb oma tööd rõõmu ja entusiasmiga ning mõjutab sellega tulemuslikult kogu koolipere.
Kadi on liider, kes loob igaühele võimaluse särada, vastutada ja areneda. Tema eestvedamisel on loodud coachimise ja mentorluse hommikused traditsioonid.
Tänu Kadi uudishimule, avatusele ning usule koostöösse, on ka rahvusvaheline koostöö ja Erasmuse õpiränne olnud enesestmõistetav osa kooli arengust. Nt õpirändes on käidud üle 250 korra.
Kool on kõrgelt hinnatud nii kandideerivate õpilaste kui ka värbavate ettevõtete hulgas. Õppijad tunnevad end siin hästi ja turvaliselt, mida kinnitavad rahuloluküsitlused.
Kadi näeb tehisintellektis ja digitehnoloogiates võimalusi oma valdkonna arendamiseks, kavandite visualiseerimiseks ning toodete prototüüpimiseks. Talle on omased disainmõtlemise metoodikad ning ta julgustab ennastsäästvalt tegutsema. Kadi on toonud disainihariduse suurele pildile võites Eesti Disainiauhinna disainihariduse kategoorias.
Kadi on juhi ametis olnud rohkem kui 20 aastat. Tal on olemas eri valdkondade juhtimiskompetentsid: organisatsiooni arengu juhtimine, õpikeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine. Kaastöötajad on Kadi kohta öelnud: “Julge ja kindlakäeline koolijuht, kes majandab boheemlaslikku ja keerulist kunstiinimeste seltskonda.” 
 

Karmen Paul, Viimsi Gümnaasium


Karmen Paul on inspireeriv eestvedaja ja võimaluste otsija, et võimaldada parimat haridust õppijatele ning õnnelikku töökeskkonda oma meeskonnale.        
Karmeni mõju õppijatele avaldub läbi õpetajate. Ta on kirjutanud projekte kooli arengu toetamiseks, tal on väga hea koostöö omavalitsuse haridusjuhtidega ning ta osaleb regulaarselt kooli vanematekogu töös. Ta on Harjumaa ja Tallinna riigigümnaasiumite koostöö eestvedaja, et võimaldada õppijatele mugavamat sisseastumist ja koolitöötajate kogemuste vahetamist.
Karmen lähtub kaasavast juhtimisstiilist, et kogu meeskonnas suurendada tähenduslikkust ja omanditunnet teemades, mis on olulised seoses õpilaste arengu toetamisega. Kooli maine ja kooliga rahulolu on kõrged, mis peegeldab koolijuhi panust kooli loomisest alates, et luua keskkond, kus tahetakse õppida ja töötada.
Karmen on hea kooli väärtuste kandja. Väärtus “avatus” tähendab tema jaoks seda, et koolijuhi juurde võivad oma murega tulla nii õpetajad kui ka õpilased. Üheks oluliseks põhimõtteks on, et kõigil on õigus olla nähtud, kuuldud ja mõistetud.
Karmen on alati valmis jagama oma teadmisi ja kogemusi, et haridus saaks kõlapinda ka mujal. Näiteks osales ta supervisiooni teemalisel paneeldiskussioonil Äripäeva korraldatud supervisiooni konverentsil.
 

Füüsikaõpetajate programm “Lae end”


“Lae End” haridusprogramm on suunatud õpihimulistele füüsikaõpetajatele, kellega koos populariseerida õpetaja ametit ja füüsika tähtsust ühiskonnas. Õpetajate ja haridusekspertide koostöös valmis 20 õppevideot, mis on kättesaadavad kõikidele füüsikahuvilistele.
Füüsika on omamoodi kuldvõti, mis aitab mõista maailma saladusi ja hoida ühiskonda pidevas arengus. Eestis on 490 põhikooli, kus ligi pooltes puudub vastava haridusega füüsikaõpetaja, kes innustaks noori jätkama õpinguid insenertehnilisel erialal. 
Et õpetaja, kelle käe all sirguvad teaduse usku noored, saaks täisväärtuslikult täita oma rolli, lõid kuus Eesti ettevõtet haridusprogrammi “Lae End”. Õla panid alla ABB, LHV, Fermi Energia, Eesti Energia, Nordecon ja Metrosert.
Programmi eesmärk on tõsta füüsikaõpetaja ameti atraktiivsust, viia uudsed õppevahendid vähemalt 100sse kooli ning julgustada noori siduma oma tulevikku reaalteadustega.
Programmi valitud õpetajad saavad asuda katsetama uudsel metoodikal põhinevaid Praktikali õppevahendeid, mis pakuvad terviklahendust nii õpetajale kui ka õpilasele.
Lansseerimise eel seati koostöös Eesti Füüsika Seltsiga eesmärgiks tabada esimese etapiga 50 unikaalset füüsikaõpetajat. Eesmärk purustati mitmekordselt, kui kokku nomineeriti programmi 132 õpetajat 110st erinevast koolist ning kõikidest Eesti maakondadest. Programmi nomineeriti pea 30% Eesti füüsikaõpetajatest, mis näitab ettevõtmise väärtust ja edukust.
 

Ida-Virumaa Hariduskopter, Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus


Ida-Viru Haridusklaster on väärtuslik haridusvaldkonda panustaja tugevdades koostöövõrgustikku ja luues võimalusi teadmiste ja kogemuste vahetuseks ning maakonna haridusvaldkonna arendamiseks. Haridusklastri eesmärk on viia kokku Ida-Viru haridusasutusi ja siinse piirkonna haridusasutuste juhte, kus kaasatud on asutused lasteaiast kuni kõrgkoolini.
Klastri eestvedajaks on Kerda Eiert koos oma naiskonnaga. Ühiselt tegutsetakse selle nimel, et muuta Ida-Virumaa haridusasutused atraktiivseks valikuks õppuritele ja haridustöötajatele ning tõsta hariduse kvaliteeti. 
Hariduskopteri tegevuse tulemusena peaks nii Ida-Virumaa inimesed kui ka teiste maakondade haridus- ja karjäärivalikute tegijad saama hea ülevaate piirkonna tugevustest haridusmaastikul.
Hariduskopteri füüsika teema-aasta “Särtsust pingeni” raames korraldati palju põnevaid sündmusi. Teiste seas füüsika ralli, pea peale pööratud klassiruum, arukate õpilaste akadeemia, videokonkurss “Füüsika meie ümber” ning Goldbergi masina ehitamise võistlus.
Tänu haridusklastri tegevusele on nii Ida-Viru piirkond kui ka üldised väljakutsed haridusvaldkonnas saanud hea kajastuse meedias ning toonud haridusteemade tähtsuse taas arutelude keskmesse.
 

Urmas Vaino


Eesti Rahvusringhäälingu kauaaegne ajakirjanik, toimetaja ja saatejuht Urmas Vaino avab oma saadetega haridusvaldkonna rõõme ja muresid.
Urmas on tõeline hariduse sõber. Teda ei leia haridusvaldkonnast kõnelemas vaid teles ajakirjandussaateid tehes, vaid Urmas panustab haridusvaldkonna edendamisse palju mitmekülgsemalt. Tema juhitud haridusteemalised debatid vestlussaadetes nagu "Suud puhtaks" ja "UV faktor" on toonud Eesti ühiskonda palju kõneainet.
Urmase idee ja teostusena sündis 2020. aastal Eestis esmakordselt innovaatiline haridusvaldkonda kajastav teaduspõhine haridussaade "Maailma kõige targem rahvas". Saatesari tõi valgust sellele, mis toimub inimeste peas ja jääb varjatuks – ehk õppimisele. Üle Eesti tehtud koolikatsetes võeti pulkadeks lahti õppimis- ja õpetamismeetodid, kuidas paremini ning targemini teadmisi omandada ja kuidas seda ei peaks tegema. 
Urmas on juhtinud viiel järjestikusel aastal üle-eestilist haridusjuhtide aastakonverentsi, kus osaleb üle 500 haridusasutuse juhi ja mis on tänu oma avatud mõttevahetustele juhtide hulgas menukas sündmus. 
Urmase juhitud saated, konverentsid, seminarid ja debatid ei ole kunagi igavad. Ta oskab avada nüansse, uuristab detaile, toob vaataja ja osalejani intrigeerivaid vastasseise, näited õnnestumistest, aga ka läbikukkumistest. Ta on hariduse teemadel alati kirglik ja südamlik, aga viskab ka head nalja.
 

CADrina IT- ja nutifestival


CADrina on üks mõjukamaid ja silmapaistvamaid haridussündmusi, mis tõstab esile reaaltehniliste õppeainete vajalikkuse ühiskonnas ning muudab selle noorte seas populaarsemaks.
Koostööd tehakse paljude partneritega, sh iduettevõtetega, et inspireerida noori. Näiteks rääkis CADrina Innovatsioonilaboris oma ettevõtte arenguloo Bolti üks loojatest Martin Villig ning julgustas noori ettevõtlikkusele. 
CADrina projekt viib pea iga õpetaja välja oma igapäevarutiinist, oodates temalt eneseületust, teisitimõtlemist ja millegi uue õppimist. Selle raames on tehtud õpilastega teadusteatrit, töötubasid tuntud ettevõtjatega ning debatte, kus on osalenud ka Eesti riigipea Alar Karis.
CADrina sai alguse 2010. aastal arvutijoonestusvõistlusest, mille eesmärk on propageerida Eesti noorte hulgas tehnilist haridust ja insenergraafika oskuseid.
Võistlus on selle aja jooksul toonud Kadrinasse meeskondasid Taltechist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tartu Ülikoolist, Virumaa kolledžist, Rakvere Ametikoolist, Kuressaare Ametikoolist ja paljudest teistest koolidest. Loomulikult on võistlustules olnud ka mitmeid võistkondi Kadrina Keskkoolist ja kooli vilistlaste hulgast.
Aastate jooksul on sündmus kasvanud ja arenenud festivali mõõtu ettevõtmiseks, mis pakub koolinoortele arendavaid elamus.
 

Eesti kool Ukraina sõjapõgenike lastele


Aasta tagasi avas vaat et üleöö Tallinna Lilleküla Gümnaasium Räägu filiaali, kus asusid õppima Ukraina sõjapõgenike lapsed. Seal õpivad lapsed eesti õppekava järgi, kaotamata samas sotsialiseerumise võimalust omavahel ja oma emakeeles.
Räägu kooli loomine on olnud omaette innovatsioonisündmus, kus väga lühikese aja jooksul värvati õpetajad, komplekteeriti rühmad ja tunniplaanid, leiti õppevara ning sisustati klassiruumid. Koostööd tehakse kõikide Tallinna koolidega õppekava arendamiseks.
Õppetöö mitmesajale lapsele toimub eesti ja ukraina keeles, kuid Eesti õppekava alusel. Ühiselt tähistatakse nii Eesti kui ka Ukraina tähtpäevi. Kool toetab Ukraina laste lõimimist Eesti ellu, korraldades nii õppekava toetavaid kui ka õppekava väliseid tegevusi: muuseumikülastused, matkad loodusesse, Estonia teatri külastus ja palju muudki. 
Koostöös Lionsi klubiga toimus kooli talveüritus Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis, kus tutvuti vanade eesti jõulukommetega. Kooli õpilased on läbinud ka Eesti Punase Risti korraldatud esmaabi koolituse.
Räägu kool on ukrainlaste poolt väga soojalt vastu võetud, mille kinnituseks laekub Tallinna Haridusametisse üha enam taotlusi just selles koolis õppetöö jätkamiseks.
 

Karolini Kool: erakooli õppesuund HEV õpilastele


Karolini Kool on imeline näide meeskonnatööst ja sihikindlusest. Kooli loomisel on kehtinud juhtpõhimõte, et igale olukorrale on lahendus, tuleb vaid pead kokku panna.
Karolini Kool on Tartus luterliku Peetri kooli väike ja kaasaegne õppesuund, mis on mõeldud raske ja sügava puudega õpilastele. Selle kooli idee sai alguse Karolini ja tema pere isiklikest kogemustest ning kogu kontseptsioon on üles ehitatud erivajadustega õpilaste peredelt ja sõpruskoolidelt õppides.
Karolini Kool pole kaasaegne mitte ainult hoone, vaid ka rakendatavate metoodikate poolest. Kõige keskmes on laps ning tema eripärad ja vajadused. Päevakavad ja tegevused on planeeritud laste heaolu ja huve arvestavalt ning kogu tiim töötab ülima kannatlikkuse ja paindlikkusega, et üheskoos seatud eesmärkide poole püüelda. 
Toimetulekuõppe ja hooldusõppe õpilased toimetavad külg-külje kõrval ning õppetöö ei saaks rohkem päris eluga seotud olla. Lapsed saavad seejuures kaasa rääkida ning valikuid ja otsuseid teha
Kooli näol tekkis Tartu linna ning maakonna raske ja sügava puudega õpilaste jaoks juurde väga oluline alternatiiv. Algselt õpiti teistelt erikoolidelt parimaid praktikaid, nüüd aga jagatakse oma kogemusi juba teistele, sest üheks eesmärgiks on olla ka kogu valdkonna uuenduste eestvedaja.
 

  • Esita kindlasti oma kandidaat, valmistad sellega rõõmu nii endale kui temale!
  • ​Õige kategooria leidmiseks tutvu statuudiga ja valmistudes vaata ka ankeetide küsimusi kandidaadi kohta.
  • Otsi mõttekaaslasi - ankeet saab koos täites sisukam. Ühist ankeeti esitades võib kirja panna erinevad esitajad ja kindlasti ühe kontaktisiku andmed. Ühise ankeedi esitamiseks tuleb info koguda eelnevalt kokku ja lõpuks ankeedina sisestada. 
  • Iseloomusta kandidaadi tegevust näidetega viimasest kolmest aastast. Mõtle läbi, kuidas tuua esile kandidaadi erilisust ja sära,  milliste näidete ja tegevuste kaudu võiks kandidaat silma paista ka hindamiskomisjonile. 
  • Kontrolli üle kandidaadi nimi, töökoht, e-posti aadress ja telefoninumber.
  • Jälgi, et esitad kandidaadi õiges piirkonnas – see on maakond või linn, kus ta töötab.
  • Kontrolli üle oma e-posti aadress, saadame Sulle teavituse ankeedi kohalejõudmise kohta. Kui teavitust ei tule ning seda ei ole ka meilipostkasti prügikastis, siis võta ühendust [email protected] enne konkursi tähtaja lõppu.
  • Pooleli jäänud ankeeti süsteem ei salvesta. Kui soovid seda täita pikema aja jooksul, salvesta fail oma arvutisse. Oluline on ära täita kõik kohustuslikud lahtrid, vastasel juhul ei lähe ankeet läbi ning ei laeku ka selle kohta teavitust.
  • Aastapreemiale saab kandideerida uuesti kolme aasta möödumisel.
  • Kandidaadi esitamiseks elutööpreemia kategoorias vajad lisaks kaht soovitajat.

Pärast kandidaatide esitamise lõppemist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Need esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklike hariduspreemiate komisjonile, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad. Riiklike hariduspreemiate komisjon selgitab välja kõikide kategooriate nominendid ja laureaadid. Komisjoni ettepanekud esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.

Kõik haridustöötaja elutööpreemia tingimustele vastavad kandidaadid esitatakse kuni kolme laureaadi valimiseks riiklike hariduspreemiate komisjonile. Ka elutööpreemia laureaadi kinnitab Vabariigi Valitsus.

Aasta õpetaja gala sai alguse 2009. aastal, kui tunnustusstatuudid töötati välja töörühma poolt, kus olid esindatud Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Hariduskorralduse Nõukoda, Haridus- ja Teadusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lisaks sellele on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Haridustöötajate Liiduga pikki aastaid korraldanud maakondlikku ja üleriigilist õpetajate tunnustusüritust „Aasta õpetaja“.

2013. aastal need kaks ettevõtmist ühitati, lisati ka õpilaste ja juhendajate tunnustamine. Töötati välja veel viie statuudi kirjeldused ning täiendati korraldust. Algatus tipnes 5. oktoobril 2013. aastal Vanemuise kontserdisaalis galaõhtuga, millest tegi otseülekande ka Eesti Televisioon. Ürituse peakorraldajad olid Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Eesti Haridustöötajate Liit. Tänaseks on saanud aasta õpetaja galast "Eestimaa õpib ja tänab" haridusvaldkonna suurim iga-aastane õpetajate tunnustussündmus.

Vaata ka teisi videosid Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube'i kanalil, kust leiate ka meelelahutuslikud galaprogrammi videoklipid.

Piirkond Nimi E-post Telefon

Tallinna Haridusamet

Madis Annus

[email protected]

+372 58868022

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit

Ingrid Pärnamäe

[email protected]

+372 53040823

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

Kerly Paju

[email protected]

SA Järvamaa

Riina Hiiob

[email protected]

+372 525 7830

Tartu Linnavalitsus

Karin Pihl

[email protected]

+372 5345 0763

Tartumaa Omavalitsuste Liit

Kairi Vasemägi

[email protected]

+372 515 9225

Narva Linn

Irina Tabakova

[email protected]

3599219

Hiiumaa Vallavalitsus

Ivi Remmelg

[email protected]

Viljandimaa Omavalitsuste Liit

Krista Ojamäe

[email protected]

433 3297

Raplamaa Omavalitsuste Liit

Age Tekku 

[email protected]

+ 372 5349 6113

Harjumaa

Maria Mägar

[email protected]

+372 56676660

Valgamaa Arenguagentuur

Epp Kalja

[email protected]

+372 520 2749

SA Võrumaa Arenduskeskus

Kerli Kõiv

[email protected]

Saaremaa Vallavalitsus

Meelis Kaubi

[email protected]

+3725185954

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Aive Tamm

[email protected]

SA Läänemaa

Kaja Rüütel

[email protected]

+37255664766

SA Põlvamaa Arenduskeskus

Eve Neemsalu

[email protected]

+372 5621 6688
Pärnumaa Omavalitsuste Liit Evelyn Sillaots [email protected] +372 5669 9589

Viimati uuendatud 19.03.2024