Nominentide tutvustused
KAIEL ALTPERE
Avinurme Gümnaasium
Kaiel Altpere on Avinurme Gümnaasiumi 1.-4. klasside klassiõpetaja ja klassijuhataja, kelle klassis valitseb soe ja turvaline õhkkond, kus iga õpilane tunneb, et on oodatud.
Ta on suutnud kujundada keskkonna, kus eksimine on osa õppimisest ja iga edusamm on tunnustatud. Ta kasutab mitmeid uuenduslikke õppemeetodeid, sealhulgas Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid ja tehnoloogiat. Tema klassiruum on täis elu, loovust, liikumist ja rõõmu õppimisest.
Õuesõpe, õpe läbi liikumise, rühmatöö, loovtöö või uurimuslik õpe on igapäevane osa tema õpetamismeetoditest. Seda toetab digivahendite edukas kasutamine, mis arendab õpilaste loovust, innovatsiooni ja digipädevust. Õpilaste digioskuste arendamiseks ning digiturvalisuse sidumiseks ainetundidega, ühines tema klass Erasmus+ pilootprogrammiga „SuperCyberKids“, mille raames lõimitakse digiturvalisuse õppematerjalid ainetundidega.
Kaiel toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist ja õpilaste õpioskuste arendamist. Ta toetab õpilasi õppe-eesmärkide seadmisel ning õpetab kasutama erinevaid õpistrateegiaid, enesehindamist ja tagasiside andmist.
Õpetajana lähtub ta põhimõttest, et iga õpilane on oma võimete ja oskustega eriline. Empaatilise, pühendunud ja uuendusmeelse klassiõpetajana on ta suurepärane kaasaegse õpikäsituse elluviija.
MARE TALLO
Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Mare Tallo on vanemõpetaja ja Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooli praktikantide juhendaja, kes panustab nii oma õpilaste kui laiemalt kooli ja õpetajahariduse arengusse.
Tema õpikeskkond on üles ehitatud nii, et õpetaja märkab ja jõuab iga abivajajani, klass on hubane, loominguline, õppimist toetav ja aktiivõpet soosiv. Sidumaks õpitavat igapäevaeluga toimuvad tunnid õpilaste vanemate ja õdede-vendade töökohtadel.
Mare ärgitab õpilaste omaalgatust ja loovust, suunab oskuslikult õpilasi genereerima ideid, planeerima ning kavandatut ellu viima. Organiseerides üritusi ja tegevusi suudab õpetaja arvestada iga lapse panust ja rolli ning anda toetavat tagasisidet. Koolis on traditsiooniks saanud heategevuslik jõululaat, mis aitab kaasa õpilaste ettevõtlikkuse kasvule ja toetab nende loovust.
Tema tundides kohtab sageli mängulist liikumist õpitu kinnistamiseks, paaristööd, grupitööd ja iseseisvat tegutsemist. Muusikaõpetajana kasutab ta õppetöös video- ja audiovahendeid ning veebiavarustes leiduvat popmuusikat ja fonogramme. Mare usub siiralt, et digivahendite kasutamine peab toetama õpitulemuste saavutamist, mitte olema eesmärk omaette.
Lisaks ülikoolide praktikantide juhendamisele on ta ka Tallinna Ülikooli Õpetajate Akadeemia kaasava hariduse külalislektor.
Mare on väga loominguline, energiline ja särasilmne isiksus, kelle panus õpetajate järelkasvu on andnud suure panuse Eesti õpetajaharidusse.
MERLYN ARVOLA
Tartu Emajõe Kool
Merlyn Arvola on Tartu Emajõe Koolis nägemispuuetega laste õpetaja, kes loob turvalise ja kaasava õpikeskkonna, kohandades õppematerjale ja metoodikaid, mis arvestavad õpilase eripäradega.
Ta seob õpitava alati päriseluga, selgitab iga teema tähendust ning on loonud koos õpilastega mitmeid ühiseid traditsioone, nt lasteajakirjade ühislugemine. Oma igapäevases õppetöös kasutab ta diferentseeritud ja individuaalset lähenemist vastavalt õpilaste vajadustele ja võimetele. Kasutab suulist, kirjeldavat ja multisensoorset õpet, kus oluline osa on nägemispuudega õpilastele vajaliku tehnoloogia kasutamisel õppetöös.
Talle on omane positiivse minapildi, enesekindluse, empaatia ja sallivuse arendamine, suunates õpilasi mõistma ja austama üksteise erisusi ning julgustades neid tegutsema. Ta rõhutab iseseisvuse ja vastutuse kasvamise olulisust õppimise ja igapäevaelu ülesannete kaudu. Õpilase mõtlemise ja eneseväljendusoskuse kujunemist toetab „Eesti punktkirja aabits“, mille üks autoritest Merlyn ise on.
Merlyn on loonud oma nägemispuudega õpilastele ligipääsetava, toetava ja väärtustava õpikeskkonna, arendades seeläbi nende iseseisvust ning toimetulekut.
TEELE SAAR
Kohila lasteaed Sipsik
Teele Saar on Kohila lasteaia Sipsik rühmaõpetaja ning kogenud juhendaja praktikantidele ja töövarjudele.
Ta võimaldab lastel võtta vastutust ja juhtida ise õppeprotsesse, mille tulemusena saavad lapsed ise loovaid lahendusi leida. Lapsed julgevad katsetada, aga ka eksida ning väljendada oma mõtteid. Näiteks kunstitegevuses oma ideede teostamisel saavad lapsed valida ise vajaliku materjali ja dokumenteerida oma märkamisi, nii on iga lapsel oma õpitee.
Teele kasutab loomuliku õppimisviisi meetodit, mis tähendab, et õpikogemus toimub kontekstis, toetub lasteaia igapäevastele tegevustele ja on lapsi kaasav, nende huvisid arvestav ning mitmekesine. Ta kasutab mängulisi ja personaalselt kohandatud õpetamisviise, kus iga laps tunneb end väärtuslikuna.
Õpetajate esindajana osaleb Teele aktiivselt lasteaia arendustöös nii Eestis kui ka kaugemal, pakkudes uudseid ideid ja mõistes teiste vaatenurki. Ta on Eesti-Ukraina koostööprojektis mentoriks Ukraina Ovruchi linna lasteaiale, kus ta käis ka 2024. aastal kohapeal sealseid õpetajaid toetamas ja nõustamas.
Teele on inimesena inspireeriv ja pühendunud õpetaja, kes toetab iga lapse loovuse ja iseseisvuse arengut, võimaldades lastel kogeda õpikogemust loomulikus keskkonnas, et tunda õnnestumist ning eduelamust.
JAANIKA PÄRNASTE
Põltsamaa valla lasteaed
Jaanika Pärnaste on Põltsamaa valla lasteaia Öökulli rühma õpetaja, kellel on suurepärased teadmised pedagoogikast ning lapsepsühholoogiast, mistõttu tegutseb ta alati selle nimel, et lapsel oleks valmisolek iseseisvalt tegutseda.
Ta peab loovuse arendamisel oluliseks nii toetavat füüsilist ja psühhosotsiaalset keskkonda kui ka õppimist õues ja looduses. Õuesolek paneb lapsel tööle kõik tajud, sisaldab loovuse tekkeks vajalikku kaost ning võimaldab palju vaba liikumist, mis aktiviseerib ajutegevust.
Jaanika on oskuslik suhtlemisoskuse arendaja, pakkudes lastele võimalusi tegutseda paaris või rühmas. Näiteks kasutab ta laste omavahelise suhtlemise avardamiseks loosisõprade purki, kust laps saab omale loosiga sõbra, kellega koos õppida ja mängida.
Jaanika on oma loomult ääretult positiivne ja heasoovlik. Ta tunnustab hoolivat käitumist igaühe suhtes. Tema rühm on teadliku avaliku tunnustamise eest saanud Põltsamaa valla „Aasta rühmameeskond 2024“ tiitli.
Jaanika on väga kaasaegne ja tugeva erialase taustaga lasteaiaõpetaja, kes teeb oma tööd suure pühendumise ning hingega, pakkudes meisterlikult lastele parimat keskkonda heaks inimeseks kasvamisel.
MIRDI-MIRJAM OLT
Soinaste lasteaed Laululind
Mirdi-Mirjam Olt on Soinaste lasteaia Laululind Eerika filiaali lasteaiaõpetaja, kes on väga hooliv ja professionaalne kõikide oma hoolealuste suhtes, eriti aga tuge vajavate laste arengu toetamisel.
Ta osaleb individuaalsete arengukavade koostamisel, mis arvestavad lapse eripäradega ja toetavad tema tugevaid külgi. Näiteks füüsilise erivajadusega lapse puhul on ta alati lapsele olemas, toetades tema liikumist või ronimist.
Mirdi kasutab mitmesuguseid visuaalseid abivahendeid, nagu pildid, sümbolid ja graafikud, et toetada lapse mõistmist ja suhtlemist. Ta tagab struktureeritud päevakava ja selged rutiinid, mis loovad erivajadustega lastele turvatunde. Õppematerjalid on kohandatud vastavalt lapse vajadustele ning õppimine toimub kas väikestes gruppides või individuaalselt.
Ta integreerib oskuslikult päevakavasse liikumispause ja sensomotoorseid tegevusi, mis toetavad laste keskendumisvõimet ja üldist heaolu. Ka tervislik toitumine ja oma keha tundmine ning selle eest hoolitsemine on Mirdi õppeprotsessis alati olulisel kohal. Ta korraldab spordipäevi, ratastega vigursõidu õpetamist või viib lapsed Limpa suusakooli Tartus.
Mirdi on erakordselt hooliv ning loov õpetaja, kelle jaoks on igaüks oluline ning ta arvestab lastega töötades igale lapsele individuaalse õpitee leidmise vajadusega.
KADRI SAAREMAA
Tartu Forseliuse Kool
Kadri Saaremaa on väga mitmekülgne matemaatika õpetamise eestvedaja ja eestkõneleja nii oma koolis, Eestis laiemalt kui ka rahvusvahelisel areenil.
Ta peab oluliseks matemaatilise mõtteviisi arendamist ning usub, et kõigil on võimalik matemaatikat mõista. Kadri panustab väga teadlikult selgitamisele, miks on kasulik õppida matemaatikat. Tema sihikindlat tööd iseloomustab hästi ühe lapsevanema tagasiside koolile: „Kadri muutis mu matemaatikat kartva lapse matemaatikat armastavaks lapseks!" Seda kõike teeb Kadri oma hooliva, süsteemse, teadliku ja tõenduspõhise lähenemisega.
Õppetöös kasutab ta mõtleva klassiruumi metoodikat, kus õpilased tegutsevad väikestes gruppides püsti ja lahendavad ülesandeid. Kadri peab oluliseks koostöist õpetamist - arendab seeläbi õpilaste põhjendamis- ja arutlemisoskust ning oma lahenduskäikude selgitamist.
Aktiivse aineõpetajana on Kadri missioon koolitada ka teisi matemaatikaõpetajaid. Selleks on loodud OÜ Oskuste Labor, mille üks loojatest ta ise on. Lisaks on ta Eesti hariduse ja PISA eduloo hinnatud tutvustaja laias maailmas.
Kadri südameasi on, et matemaatika õppimine Eestis oleks väärtustatud nii õpilaste kui ka õpetajate seas ning selle nimel teeb ta suurepärast tööd, olles kõigile silmapaistev eeskuju
GEIDI MITT
Kindluse Kool
Geidi Mitt on kirglik loodusainete õpetaja, kes on läbi aastate nakatanud paljusid noori oma kõrgharidusteed just loodusteaduste valdkonnas jätkama.
Ta loob õppetöös ise materjale ja mänge, et oma tunde mitmekesistada ning õpilastes rohkem huvi äratada. Geidi jälgib uuendusi teadusmaailmas ning tema ülesanded, laboritööd ja praktilised tegevused õhutavad lapsi analüütiliselt mõtlema ning lahendama probleeme teadustulemusi arvesse võttes.
Õpilased saavad õppetöö käigus arendada oma digipädevusi, kus lahendamiseks on erineva jõukohasusega aineülesed ülesanded. Läbiviidavad paaris- ja grupitööd ning esitlusülesanded arendavad samas teadusliku kirjaoskuse teket, aga ka vormistamist ning viitamist.
Kooli loodus- ja reaalainete tiimijuhina arendab Geidi loodusteaduste valdkonda laiemalt, lõimides omavahel erinevaid õppeaineid. Tema eestvedamisel on aastate jooksul üles ehitatud korralik keemialabor, kus on võimalik teha eksperimente eri ainetes.
Geidi eesmärgiks on arendada nii Kindluse Koolis kui ka Eestis tervikuna loodusteadusi ja ettevõtlikkust ning tõsta pidevalt valdkondliku õpetamise kvaliteeti.
PIRET KANNE
Tallinna Laagna Gümnaasium
Piret Kanne on prantsuse keele õpetaja ja võõrkeelte aineühenduse juht, kes juhindub tänapäevastest teadmistest inimese aju ja õppimise kohta ning jagab neid teadmisi õpilaste ja kolleegidega.
Tema õpilastel on head teadmised õppimisest kui protsessist ning nad oskavad rääkida sellest, et aju on kõige suurem lihas, mida peab treenima nii nagu sa treenid oma keha. Nad teavad, miks on oluline tähelepanu ja keskendumine ning kuidas seda harjutada. Pireti lemmiklause on alati olnud: „Sinust ei pea saama filoloogi või teadlast, aga sa pead oma aju arendama.”
Piret loob enda õpilaste jaoks kontakte ehedate prantslastega, olgu need Eestis elavad või Prantsuse instituudis töötavad inimesed. Lisaks haarab ta alati kinni võimalusest võtta vastu Prantsusmaa algkooli õpilasi, et meie õpilased mõistaksid vahetus kontaktis eakaaslastega prantsuse keele tähendust ja rolli maailmas.
Ta peab oluliseks ausust ja vastastikust austust, probleemidest rääkimist ning julgust küsida nõu ja abi. Piret on väärtusõpetuse eeskuju, tänu kellele õpilased teavad, kuidas käituda ning väärikalt suhelda.
Pireti klassiruumis elavad sõbralikult käsikäes frankofoonia ja Lasnamäe, kõrgelennulised keeleõppe juhendid ning tavaline tund, käitumisnormid ning õpilane oma erisustega.
KÄRT KASEORG-KORBE
Rapla Vesiroosi Kool
Kärt Kaseorg-Korbe on Rapla Vesiroosi Koolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning klassijuhataja.
Klassijuhatajana on ta loonud oma klassis tugeva meie tunde, kus iga õpilane tunneb end väärtusliku ja kuulda võetuna. Läbi Erasmus+ projektide, filmifestivalide, muuseumitundide, ettelugemiste ja meeskonnamängude, on Kärt aidanud õpilastel mõista, et nad on osa toetavast kogukonnast. Tema klassis ei ole „mina“ ja „sina“, vaid alati „meie“.
Tema klassis leiab igaüks endale midagi – kirjanduskonkursist teaduse huviringini, teatriprojektist kunstinäituseni. Õpetaja oskab märgata oma õpilaste huve ja julgustada neid katsetama uusi suundi, andes neile enesekindlust ja olles ise eeskujuks tutvustades elukestva õppe tähendust.
Üks lapsevanem on öelnud: “Õpetaja Kärdi innustamisel lasi minu poeg hiljuti ühe oma laulu välja ning kõige esimesena saatis ta selle kuulamiseks õpetaja Kärdile. See näitab väga palju õpetaja tähendust ja rolli meie lastele“.
Õpetaja Kärt ei ole ainult klassijuhataja, ta on suunanäitaja, mentor, innustaja ja turvaline tugi, olles oma klassiga täiesti kokku kasvanud. Tema klassi lõpetavad noored, kes mitte ainult ei kuula, vaid ka mõistavad ning mitte ainult ei unista, vaid ka tegutsevad.
HEIKI ROKKA
Kõrveküla Põhikool
Heiki Rokka on Kõrveküla Põhikooli matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja.
Heiki on tulemustele orienteeritud õpetaja, kes tajub oma vastutust laste arendamisel õppetöös ning juhendamisel väljaspool kooliaega. Turvaline õpikeskkond on talle väga oluline ja sellise keskkonna on ta suutnud luua kõigile. Õpilased mõistavad, et eksimine on inimlik ja õppimise käigus on normaalne teha vigu. See teebki meist inimesed, sest saame oma vigadest õppida ja areneda.
Klassijuhatajana valib Heiki oma klassile koolipäevavälisteks üritusteks väga erinevaid valdkondi. Ta püüab leida tegevusi nii sportlikele kui ka muusikahuvilistele. Kedagi eelistamata tehakse ühiselt külastusi teatrisse, kinno, näitustele, seiklusparki, kardirajale või loodusesse matkama.
Heiki on lisaks klassijuhatamisele ametis ka matemaatikaõpetajana, kes veab juba aastaid koolis Känguru võistlust ning autasustamisel teeb ta kõik selleks, et iga osalenud laps tunneks ennast olulise ja tähelepanduna. See tagab järelkasvu matemaatika ja nuputamise võistlustel osalemiseks.
Heiki on suurepärane eestvedaja. Kui klassijuhataja suudab lõpuaktusel terve saali kaanonis Havai leelotust laulma panna ning kõik teevad seda suure innuga ja rõõmsameelselt, siis on tegemist väga sütitava inimesega.
REGINA RAIDMA
Pirita Majandusgümnaasium
Regina Raidma on Pirita Majandusgümnaasiumi klassijuhataja ning bioloogia ja keemia õpetaja, kes oma suure fanatismiga nakatab kõiki õpilasi.
Klassijuhatajana on Regina jaoks väga oluline turvalise ja hinnangutevaba keskkonna loomine, kus iga õpilane saab tunda end nähtuna ja kuulduna. Seetõttu on tema klassiruumi uks igal vahetunnil avatud nii enda kui ka teiste klasside õpilastele. Tänapäeval on kõigil pidevalt kiire ning seda olulisem on tunda, et sul on võimalus kellelegi oma mõtteid jagada, kes aitab tunda end väärtustanuna.
Ta kaasab õpilasi ühistesse otsustusprotsessidesse, et suurendada nende vastutustunnet, tugevdada ühtekuuluvust ja luua ühiseid positiivseid mälestusi. Traditsiooniks on kujunenud erinevates heategevusprojektides osalemine. Nt valmistatakse koos vähihaigetele lastele helmepärleid, joonistatakse jõulukaarte inimestele hooldekodudes ning käiakse pärandivaderitena korrastamas Adamson-Ericu hauaplatsi.
Keemia ja bioloogia tundides arutleb Regina koos õpilastega erinevate maailmaprobleemide ja eetiliste küsimuste üle. Ta seob õpitavad teadmised teiste õppeainetega, nt geograafia, ajaloo või ühiskonnaõpetusega, mille abil aitab luua õpilastel terviklikku maailmapilti.
Regina on väga pühendunud klassijuhataja ja aineõpetaja, kes annab hoolimisele hoopis teise tähenduse. Ta märkab, aitab ning innustab.
EVE PAAP
Hugo Treffneri Gümnaasium
Eve Paap on muusikaõpetaja ja segakoori Anima koorijuht, aga ka kooli humanitaarainete osakonna juht.
Tema tundides on alati motiveeriv ja humoorikas õhkkond. Õpilased väärtustavad nii uute teadmiste omandamist kui ka tundides tekkivaid diskussioone, sest need on elulised ning põimuvad tänapäevaste teemakäsitlustega. Õpetajana on ta loonud süsteemi, kus õpitakse digikeskkonnas koostöiselt erinevate ajajärkude muusika- ja kultuurilugu ning esitletakse seda oma kaasõpilastele. Oma õpetamismetoodikaid ja tehisaru rakendamist on Eve jaganud ka kolleegidele, et innustada neid uusi lahendusi proovima.
Ka koorijuhina on Eve loonud kooriproovides õhkkonna, kus lauljad tunnevad end hoituna ja kindla seljatagusega, saavutades seeläbi ühise eduelamuse. Tema juhatatavas segakooris osaleb aktiivselt 125 õpilast, kellele pidulikel sündmustel ja laulupidudel osalemine on koori liikmena auasi.
Eve sõbralikkus ja heatahtlikkus, käsikäes nõudlikkuse ja isikliku eeskujuga, on arendanud noored treffneristid haritud, kohusetundlikeks ja kultuurseteks inimesteks.
EPP VODJA
Tallinna 21. Kool
Epp Vodja on töötanud majandus- ja ettevõtlusõpetajana juba 23 aastat, koolitades ja nõustades oma erialal ka teiste koolide õpetajaid.
Tema tunnid on vaheldusrikkad, kus kohe alguses õpetatakse tegema vahet faktidel, hinnangutel ja arvamustel, mis tuginevad elulistel näidetel. Talle meeldib kasutada erinevaid simulatsioone, nii virtuaalseid kui ka rollimänge ning liikumist nõudvaid tegevusi. Nii lõimib ta IT, keskkonna- ja majandusteemad ühtseks tervikuks, rakendades uusimaid Euroopas arendatud programme. Uuendusmeelse õpetajana on Epp välja töötanud uue ringmajanduse ja rohepöörde mooduli, kus kasutatakse AI oskusteavet ning tutvutakse investeerimisteemadega.
Üle 90% tema õpilastest sooritab edukalt Euroopa ettevõtluseksami ESP, mis kinnitab noorte motivatsiooni teadmiste omandamisest majandusvaldkonnas.
Tema vilistlased on tööturul edukad, olles eeskujuks kooli õpilastele, kes saavutavad üleriigilistel olümpiaadidel kõrgeid ja auhinnatud kohti. Epu juhendatud õpilasfirmad aga kuuluvad aastaid Eesti ja Euroopa paremikku.
Epp on oma töös jäägitult pühendunud, koostöine ja ettevõtliku eluhoiaku kujundaja. Uuendusmeelse õpetajana iseloomustab teda avatus, põhjalikkus ja kõrge töö kvaliteet, mis väärib tunnustust nii oma koolis kui ka laiemalt.
FLORIKA KOLBAKOVA
Põlva Gümnaasium
Florika Kolbakova on oma kooli õppejuht ning inglise keele õpetaja, kes panustab südamega kogu koolis ühtehoidva koolipere toimimisele.
Õppetöös meeldib talle kuulata õpilaste arvamusi, kasutades tundides õpilaste endi poolt välja mõeldud ülesandeid. Praktiliste ja mitmekülgsete töödega arendab Florika nii õpilaste meeskonnatöö oskusi kui ka loovust. Personaalse lähenemisega pakub ta igale õppijale neile jõukohaseid ning proovile panevaid ülesandeid. Selle tulemusena on klassiruumis pingevaba ja sõbralik õhkkond, kus õpilased toetavad üksteist ning julgevad vabalt oma arvamust avaldada.
Florika on särasilmne isiksus, kes oma aktiivsusega teeb kõigi päeva paremaks. Ta korraldab koolis mitmeid üritusi, juhib Erasmus+ projekte ja organiseerib õpilaste reise välisriikidesse, et avardada nende silmaringi ning soodustada eri kultuuride mõistmist. Selle kõige kõrval õpib Florika ise Tartu Ülikoolis magistritasemel kaasava hariduse erialal ning on lõpetamas juba oma kolmandat kõrgharidust.
Florika on loonud koolis õhkkonna, kus on väga hea õpetada ja õppida. Oma ettevõtlikkusega inspireerib ta nii kolleege kui ka õppijaid ennast pidevalt arendama, sest õppimine on alati elukestev.
VEIKO BELIALS
Luua Metsanduskool
Veiko Belials on Luua Metsanduskooli metsandusõppe kutseõpetaja, kes oskab luua õpikeskkonna, kus õppimine on tähenduslik, huvitav ja seotud päriseluga.
Ta avab õppuritele kutseõppe tähendust juba esimestest päevadest alates, tutvustades uutele õppijatele koolielu ja metsanduse eriala. Oma tundides lähtub ta õppija taustast, huvidest ja võimekusest, kohandades metoodikaid vastavalt sihtrühmale.
Õpikeskkonna elulisust toetavad praktikaseminarid, kus kohtuvad tööandjad, õpetajad ja õppijad – seda nii tagasisideks kui ka koostöövõimaluste loomiseks. Lisaks aitab Veiko läbi rahvusvaheliste projektide luua õpikeskkondi, näiteks FOREE, mille eesmärk on digioskuste arendamine ja põimõppe rakendamine metsandushariduses koostöös Austria, Saksamaa ja Itaalia kolleegidega. Õpilased saavad kogemusi, mis on seotud rahvusvaheliste koostööde, digivahendite kasutamise ja innovaatiliste õppevormidega.
Veiko on lisaks ulmekirjanik, lastekirjanik, luuletaja, tõlkija ja harrastuspiltnik. Tema ühiskondlikud tegevused ja mitmekülgsus aitavad luua õpikeskkonda, kus õpilased õpivad innustunult ja mõistavad, milleks õpitakse. Veiko pühendumus toetab nii õppija kui ka kogu kutsehariduse arengut Eestis.
MADIS NURMS
Tartu Kunstikool
Madis Nurms on Tartu Kunstikooli dekoraatorite ja stilistide kutseõpetaja, aga ka vabakutseline teatrikunstnik ning lavastaja, tegutsedes nii Tartus, Tallinnas kui ka Berliinis.
Madise õppeülesanded on väga elulised, jäljendades eriala töösituatsioone ning on rohkete näidetega nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Spetsialiseerumise juhina on ta loonud väga tugeva praktikutest õpetajate meeskonna ehk õpilased omandavad teadmisi valdkonna parimatelt ekspertidelt.
Madis peab väga oluliseks õpilaste professionaalse arengu toetamist ja nende töömaailma sisenemise ettevalmistamist: distsipliin, täpsus ja kõrged erialased nõudmised. Dekoraatorite ja stilistide õppetöö ning erialased projektid, mida Madis juhendab, algavad kõik probleemi kriitilise analüüsiga, seejärel liigutakse info- ja ideekorje faasi. Loovas protsessis, mis keskendub kliendi probleemi lahendamisele, seotakse tervikuks kontseptsiooni loomine, infootsing ja analüüs. Loovlahendusele ja prototüüpidele järgneb esitlus suuliselt, kirjalikult ja visuaalselt.
Madis on loonud ja sisustanud Tartu Kunstikooli dekoraatorite ja stilistide õppekavad, aga ka kutseeksamite süsteemi. Tal on suurepäraselt õnnestunud siduda õppetöö ja õpetamine praktilise erialase kogukonnaga, mis motiveerib kõiki tema õppureid.
MERIKE RAMMO
Tallinna Rakenduslik Kolledž
Merike Rammo on puhastusteenindaja abilise ja puukäsitöö eriala kutseõpetaja, kes on loonud tähendusliku ja kaasava õpikeskkonna, kus õppimine põhineb tegutsemisel ning päriselu kogemustel.
Tema tunnid on alati läbi mõeldud ja inspireerivad, kus oma kätega saab luua midagi tõelist ja ainulaadset ning see annab õpitule kohese väärtuse ja tähenduse. Ta selgitab, kuidas üks või teine oskus või teadmine aitab elus edasi, sest õppimine ei ole kohustus, vaid võimalus ise midagi luua.
Ta on disaininud ja sisustanud just HEV õppijatele mõeldud hubase klassiruumi ja õppeköögi, mis toetab erinevate õppemeetodite kasutamist ja pakub turvalist keskkonda.
Väärtushoiakute kujundamisel on Merike väga teadlik – ta õpetab austama käsitöötraditsioone ja looma isikupärast loomingut, rõhutades autoriõiguste ja eetika tähtsust. Ta juhendab otsima oma stiili ja mitte kopeerima teiste töid, mis annab meile loomevabaduse ja arendab vastutust. Õpioskuste arendamisel toetab ta noori isikliku eeskujuga, näidates, kui oluline on ajaplaneerimine, täpsus ja järjekindlus.
Tema erivõime on ühendada meisterlikult pedagoogilised põhimõtted ja loov juhendamine, aidates õppuritel areneda ning uskuda, et kõigi loomingul on tähendus. 2025. aastal valiti ta õppijate ja õpetajate poolt kooli aasta kutseõpetajaks.
LIIA TAMMES
Robootikakool RoboKaru
Liia Tammes on robootika huvihariduse eestvedaja ja Eesti ühe suurima robootikakooli direktor, kelle südameasjaks on pikki aastaid olnud inseneeriapisiku süstimine noorte seas.
Tema õpetamismeetodid on väga mitmekülgsed, kus tehnika ja programmeerimise kõrval on fookuses ka teiste eluvaldkondade üldpädevused. Need on meisterlikult ja teaduspõhiselt omavahel lõimitud, kasutades palju kaasaegset probleemilahendus- ja projektõppe metoodikat.
Ta on kujundanud enda robootikaringid vastavalt vanusele ja kogemusele, luues jätkusuutliku süsteemi, mis toetab robootikaga tegelemise võimalust lasteaiast kuni põhikooli lõpuni.
Tema tegevus on alati personaalne, inspireerides noori oma lakkamatu entusiasmiga arenema ning osalema erinevatel kodu- ja välismaistel võistlustel. Tema juhendatavad noored on võitnud mitmeid auhinnalisi kohti, FIRST LEGO League karikaid ja meistritiitleid.
Ta on aktiivne kogemuste jagaja, mistõttu tema mõju ei piirdu ainult tema enda käe all õppivate noortega, vaid laieneb ka teistele õpetajatele. Robootika tulihingelise eestvedajana on Liia kujunenud kogu valdkonna üheks arvamusliidriks Eestis.
KALEV SAAR
Mihkel Lüdigi nimeline Vändra Muusika- ja Kunstikool
Kalev Saar on kooli trompeti, metsasarve ja löökpillide õpetaja.
Oma töös on ta nõudlik ja professionaalne, aga ka kaval ning paindlik, et õpilase huvi harjutamise vastu püsiks. Tundides on tähtsal kohal digitaalne heli- ja nooditaust ning kvaliteetsed pillid. Ta otsib igale õpilasele sobivad muusikapalad, mis tema arengut toetavad.
Ta innustab noori nii kodu- kui ka välismaistest konkurssidest osa võtma. See õpetab lastele lisaks pillimängule ka omavahelist koostööd, suhtlemist ning pingetaluvust.
Vaatamata oma nõudlikkusele on ta samas õpilastele hea sõber, olles alati valmis oma elutarkust noortele jagama. Hea inimesetundjana tajub ta kiiresti ära õpilase andekuse astme ja vastavalt sellele nõuab ka andekamatelt enam, et suunata neid kõige kõrgemate eesmärkide poole püüdlema.
Aktiivse inimesena on Kalev ka kohalikus elus organiseerinud suurkontserte väga erilistes ja innovaatilistes kohtades. Vahet pole, kas tegemist on staadioni, vana kaubamaja või tühjalt seisva angaariga. Muusika saab kõlada kõikjal kaasates õpilasi, muusikakollektiive ning kohalikku kogukonda.
Kalev on huvikooli õpetajana äratanud imetlust nii õpilastes ja lapsevanemates kui ka kolleegides ja haridusjuhtides, sest oma sihikindluse, julguse ja huumorisoonega on tema muusikaõpetuses vaid taevas piiriks.
AARE KÜLAMA
Viljandi Gümnaasium, Gustav Adolfi Muusikakool
Aare Külama on Viljandi Gümnaasiumi valikainete bändiõpe ja solistilaul õpetaja ning noortekoori koormeister, Gustav Adolfi Muusikakooli õpetaja ja bändijuhendaja, aga ka vokaalansambli Estonian Voices ning vanamuusika ansambli Vox Clamantis laulja.
Ta õpetab õpilastele, kuidas kasutada muusikat kui keelt, et väljendada oma tundeid, mõtteid ja ideid. See aitab õpilastel arendada oma oskusi, loovust ja usku enda võimetesse. Rohked esinemisvõimalused aitavad õpilastel tõsta oma enesehinnangut, sest esinedes kogevad nad eduelamust ja tunnustust oma töö eest.
Muusikaõpe aitab õpilastel arendada ka akadeemilisi oskusi, näiteks keskendumisvõimet, mälu ja analüüsioskusi. Noodi lugemine, muusika mõistmine ja esitamine nõuab tugevat kognitiivset koormust, mis arendab mõtlemisvõimet ja tähelepanu.
Aare loob õpilastele inspireeriva ja mõtestatud õpikeskkonna läbi muusikalise materjali, sh ise musitseerides, arranžeerides, helindades ning tervikut kujundades.
Kõige selle juures on Aare ise noortele kõige suurem ja inspireerivam eeskuju, oma valdkonna kirglik ja pühendunud eestvedaja. Ta suudab igast noorest midagi välja võluda – innustab algajaid, toetab ja arendab oskajaid ning suunab kõrgtasemel noori alati edasi pürgima.
LIIS PENDLA
J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool
Liis Pendla on mõistev, väga tark ja rõõmsameelne sotsiaalpedagoog, kellel on suurepärane võime märgata erinevaid probleeme ja murekohti juba siis, kui need on alles tekkimas.
Tal on väga hea suhtlemisoskus, sest ühise keele leiab ta hõlpsalt nii uute õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanematega. Liisu juures jagavad oma kõige suuremaid muresid ka need õpilased, kes pole harjunud seda tegema ning kellel pole kodus vastavat toetust.
Ta kuulub KiVa tiimi ning on selle eestvedaja oma koolis. Liisi juhtimisel tegeletakse erinevate iseloomude, emotsioonide, suhete ja üksteisega arvestamisega ning järjepidevalt selgitatakse, mis on kiusamine ning mis seda ei ole.
Üheks Liisi väärtushoiaku kujundamise viisiks on ise eeskujuks olemine - mitte kunagi ei räägi ta õpilaste usaldatud lugusid kõrvalistele isikutele, kui seda pole kokku lepitud. Sõna pidamine ja lubadustest kinni hoidmine on väärtus, mida ka õpilastes kujundada.
Liis teeb koostööd koolivälise tugivõrgustikuga - lastekaitse, politsei, valla sotsiaalosakond. Talle on omistatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri tänukiri silmapaistvate teenete eest.
Liis on sädeinimene, kellest kiirgub alati positiivsust, tegutsemistahet ning lahendustele orienteeritust.
JANE KAUPMEES
Püünsi Kool
Jane Kaupmees on Püünsi Kooli ja lasteaia psühholoog, kes loob igapäevaselt õnnelikku õpikeskkonda.
Tema uks on lastele alati avatud ning sellest sisse astudes võib olla kindel, et oled kuulatud, mõistetud ja aktsepteeritud. Jane hoiak on alati soe, avatud ja lahenduskeskne. Vajadusel kaasab ta oskuslikult teisi tugispetsialiste või kasutab koolivälist koostöövõrgustikku.
Jane aitab õpilastel toime tulla ärevuse, stressi ja õppekohustustest tulenevate pingetega ning toetab noori õpimotivatsiooni ja enesejuhtimise saavutamisel. Ta teeb tihedat koostööd õpetajatega ning hindab ja testib õpilasi, et välja selgitada võimalikud takistuskohad või erivajadused, et aidata leida sobivaid õppemeetodeid. Jane on võtnud enda kanda ka klassijuhataja rolli, toetades nii veelgi enam noori nende koolielus ja õppetöös.
Jane suunab õpilasi oluliste valikute tegemisel. Ta aitab neil üles leida ning sõnastada oma väärtusi, eesmärke ja soove. Ta julgustab õpilasi analüüsima oma valikute tagajärgi ning toime tulema ka raskete otsustega karjäärivalikutest keeruliste suheteni.
Jane südamega tehtud töö aitab luua õpikeskkonda, kus iga laps ja noor tunneb end hästi, mõistetuna ning väärtustatuna. Tema panus õpilaste vaimse tervise eest võitlemisel on hindamatu väärtusega
MERIT ANDRESOO
Tallinna Kiisupere lasteaed
Merit Andresoo on lasteaia eripedagoog, kes töötab selle nimel, et igal lapsel oleks turvaline ja toetav keskkond, kus tema vajadustega arvestatakse ning kus ta tunneb end väärtustatuna.
Tema suur kirg on alternatiivkommunikatsioon, mille abil on ta loonud lasteaeda süsteemse lähenemise visuaalsete ja kommunikatsiooni toetavate vahendite kasutamiseks. See toetab ka eesti keelt õppivaid lapsi, võimaldades neil suhelda ja osaleda tegevustes võrdselt teistega.
Merit toetab lapsi lähtudes nende individuaalsest arengutasemest ja vajadustest, pakkudes diferentseeritud lähenemist. Eripedagoogina loob ta lasteaia arenduskavadele sisulise aluse, täiendades ja arendades individuaalset arengukava, kõne arengu kava ning käitumise tugikava. Ta pakub tuge ka õpetajatele, et tagada iga lapse maksimaalne osalus ja õppimine tema arenguvõimaluste piires.
Merit on eeskujuks hoolivuses, mõistmises ja kaasamises, kandes neid väärtusi edasi ka lastele. Ta peab oluliseks, et igal lapsel oleks võimalus osaleda ja kogeda eduelamust, sõltumata tema eripäradest või taustast.
Merit on sihikindel, uuendusmeelne ja südamest pühendunud eripedagoog, kelle igapäevane töö loob tähendusrikkaid muutusi nii laste, perede kui ka haridustöötajate eludes.
JASPER ADAMSON
Tallinna Tehnikaülikool
Jasper Adamson on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži vanemlektor, kes valis maailma tippülikoolides – Oxford ja Cambridge, teadlaskarjääri lõpetamise järel oma töökohaks Ida-Virumaa.
Tema tundides ei jää ükski üliõpilane märkamatuks, juba esimeses loengus motiveerib ta tudengeid üksteist tundma õppima, luues kogukonnatunde ja soodustades avatud suhtlust. Ta kasutab õppetöös teadlikult aktiivõppe elemente, kaasates üliõpilasi küsimuste, arutelude ja praktiliste ülesannetega, sidudes teoreetilised teadmised praktiliste probleemide lahendamisega.
Jasper on pälvinud üliõpilaste sügava lugupidamise ja usalduse tänu oma pühendumusele, empaatiavõimele ja kõrgetasemelisele pedagoogilisele meisterlikkusele. Tudengid tunnevad, et neid toetatakse kogu õppeprotsessi vältel.
Hinnatud teadlasena panustab ta aktiivselt ka teaduse populariseerimisse, kirjutades artikleid, mis muudavad keerulised teadusteemad kergesti mõistetavaks ja seob need ühiskonna arenguvajadustega. Näiteks teemaarendused, kuidas keemiatehnoloogia avab uusi karjäärivõimalusi kosmeetikast kuni tuumaenergeetikani.
Jasper on õppejõud, kes ühendab kõrgetasemelise teaduspädevuse, õppijakeskse pühendumuse ja ühiskondliku vastutustunde, muutes keerulise teadmise kättesaadavaks ja noortele inspireerivaks.
AIVE PEVKUR
Tallinna Tehnikaülikool
Aive Pevkur on TalTechi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor, kes käsitleb õppetöös eetilisi dilemmasid, kutse-eetikat ja ühiskondlikke probleeme, aidates tudengitel kujundada väärtuspõhist mõtlemist.
Ta on tudengite seas kõrgelt hinnatud oma teadmiste, kaasahaarava õpetamisstiili ja inimliku lähenemise poolest. Olles nõudlik ja suunatud akadeemilise perfektsuse saavutamisele, suudab ta keerulised teemad teha mõistetavaks, tuues esile elulisi näiteid koos avatud dialoogiga.
Ta on üks väheseid õppejõude, kes suudab oma õppematerjalidega edukalt kaasa haarata nii inseneeria, majandusteaduse kui ka personalijuhtimise tudengeid. Oma tagasisides õppejõule on tema tudeng kirjutanud: „Ülihuvitavad loengud, kus tahtsin iga hinna eest osaleda, kuna seminaril sai ka ise sõna sekka öelda ja veidi isegi vaielda.“
Oma ühiskondliku panuse eest pälvis ta Tartu Ülikooli rektori mentorluse auhinna filosoofiaolümpiaadidel õpilaste juhendamise eest. Ta on üks “Praktilise eetika käsiraamatu” autoritest ning õpik pälvis samal aastal parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhinna.
Aive on uuendusmeelne ja väärtustest juhinduv õppejõud, kelle mõjukas töö õpetamise, eetika ja ühiskondliku dialoogi edendamisel on jätnud sügava jälje nii üliõpilastesse kui ka akadeemilisse ja avalikku ruumi.
MARET MILJAN
Sisekaitseakadeemia
Maret Miljan on akadeemia vanglateenistuse kolledži vanemlektor, kelle peamised õppetöö valdkonnad on kriminoloogia, sotsiaaltöö vanglas ja motiveeriv intervjueerimine.
Tema roll on õpetada üliõpilastele, et inimesed on erinevad ja nendega töötamisel on parem leida nende tugevused, mitte puudused. Sama põhimõtet rakendab Maret ka üliõpilaste õpetamisel, sest märkab alati iga üliõpilase tugevusi ning inspireerib neid oma loovust ja maailmaparandajat üles leidma.
Mareti õpetamisstiil on rikas ja õppijale üllatav. Loengu asemel võivad oodata iseseisvad interaktiivsed ja enesekontrolliga e-õppe materjalid, motiveeriva intervjueerimise salvestiste tagasisidestamine läbi kodeerimise või piire nihutavad seminarid.
Tema missioon on levitada mõistmist, teadlikkust ja tõenduspõhist arusaamist endast ja teistest. Seetõttu räägib ta õppetöö väliselt ka kirglikult võrdsetest õigustest ja inimeste väärtuslikkusest.
Maret on hinnatud vangla- ja kriminaalhoolduse valdkonna eestkõneleja nii Eestis kui ka Euroopas. Tema pühendumus hõlmab ka rohket teadustööd ja rahvusvahelist suhtlust, kuid eelkõige on ta äärmiselt inimlik ja hooliv õppejõud oma üliõpilastele.
ULLA PREEDEN
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Ulla Preeden on selge visiooniga koolijuht, kes rõhutab järjekindlalt rakenduskõrghariduse olulisust ning hariduse kvaliteedi rolli tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamisel.
Ta hindab kõrgelt praktikalähedast õpikeskkonda ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil on olemas suurepärane füüsiline õpikeskkond ja innovatiivsed õppevahendid füsioteraapiast radiograafiani.
Tema juhtimisel on koolis avatud, õppimisele ning arengule suunatud töökeskkond, kus ta suunab juhina kõrgkooli töötajaid ennast pidevalt täiendama nii erialaselt kui ka pedagoogiliselt, sh rahvusvahelises koostöös. Rakendusuuringute läbiviimise eestkõnelejana on Ulla panuse tõttu loodud olukord, kus kõrgkoolist on saanud avastavate uuringute koostööpartner. Üliõpilaste ja õppejõudude kaasatus on võimaldanud aktiivset teaduse populariseerimist koolis.
Ta on õppeasutuse pikaajalise strateegia eestvedaja, ta teeb kõik selleks, et kõrgkool kohaneks keskkonnamuutustega, mis on vajalikud konkurentsis püsimiseks, et olla õppurite hulgas tunnustatud õppeasutus.
Ulla on nii kõrgkoolis kui ka koostööpartnerite hulgas austatud ja armastatud juht, liider ja eestvedaja, kes on inimesena hooliv ja heatahtlik, kellel on süda õige koha peal.
KRISTI MUMM
Tartu Forseliuse Kool
Kristi Mumm on erakordselt inspireeriv ja võimekas õppejuht, kes veab eest Tartu linna õppejuhtide õpiringe ning kuulub Tartu Koolijuhtide ühenduse juhatusse.
Ta innustab kõiki õpilasi ja õpetajaid olema iga päevaga veidi parem inimene. Tema poole võib pöörduda iga murega, sest Kristist kiirgava soojuse lähedal võib rääkida kõigest, mis südamel.
Samas on Kristi jõuline ning loov juht, kes teeb kõik, et koolis läbi viia just selliseid muutusi, millest oleks kasu nii õpilastel kui ka õpetajatel. Ta ei karda vastu võtta väljakutseid, nt protsenthindamisele üleminekut ja tahab meeskonnaga koos pidevalt edasi areneda. See inspireerib kõiki olema parem õpetaja, parem õpilane, parem inimene.
Pidevale arengule suunatud juhina osales Kristi Heateo Sihtasutuse koolijuhtide praktikaprogrammis, kust sai suurepärase tõuke õpetajat toetava juhtimissüsteemi loomiseks. Juhtimissüsteemi eesmärk on panustada õpetajate läbipõlemise ennetamisele ning õpetajate teadlikule toetamisele.
Lapsevanemad on Kristit iseloomustanud kui fenomenaalselt geniaalset õppejuhti, kelle innovatiivsed ideed on teinud koolist tõelise eduloo. Ta pole mitte suur eeskuju vaid Forseliuse koolile, vaid kogu Eesti haridussüsteemile.
ANNELI LAAMANN
Tabasalu Teelahkme Lasteaed
Anneli Laamann on lasteaia juht, kellel on võtmeroll õppiva organisatsiooni kujundamisel, sest see määrab suuna, väärtused ja töökultuuri, kus pidev areng ja õppimine on esmatähtis.
Juhina planeerib ta meeskonna aruteludeks teemad, mis toetavad organisatsiooni arengueesmärke ning julgustab kõiki osalejaid oma kogemusi jagama, et luua õppimisele soodne õhkkond. Majas toimuvad õpiringid üksteiselt õppimiseks.
Õpikeskkonnas on oluline lapsest lähtuv õpikäsitus ning projektõpe, mida toetab paljude looduslike materjalide kasutamine õppeprotsessis. Õpikeskkonna analüüsimisel viiakse sisse just need muudatused, mis lähtuvad eelkõige laste heaolust.
Anneli on aktiivne panustaja nii oma õppeasutuse ja kogukonna, aga ka maakonna ja riigi alushariduse edendamisse. Tema käe all on avatud Harku vallas lasteaia Tabasalu maja, mis renoveeriti vanast kultuurihoonest lasteaiaks. Lisaks on Anneli Tallinna Ülikoolis lektor ning tegev ka alustava juhi mentorprogrammis.
Ta on hinnatud lasteaiajuht, kes omab laiemat vaadet ühiskonna valupunktidest ning rakendab oma aastate pikkust kogemust ühiskonna alustalade – meie laste toetatamiseks nende esimeste haridussammude tegemisel.
Elektrivaldkonna noortefestival Positron 2024
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit on loonud ainulaadse sündmuse, mis tõi 2024. aastal kokku ligi 15 000 noort, kellele läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste näidati elektrivaldkonna rolli ühiskonnas.
Sündmus on ainulaadne, sest selle on loonud elektrivaldkonna ettevõtete esindusorganisatsioon ilma välise rahastuseta. Täielikult eraalgatusel loodud sündmus viis kokku haridusasutuste reaalainete õppetöö elektrivaldkonna praktiliste vajaduste ja võimalustega.
Positroni eesmärk on pakkuda õppetegevusele praktilist tuge ning seostada õpitav reaalsete ametite, ettevõtete ja elektrivaldkonna rollide ja tegevustega. Positron annab õpilastele selge perspektiivi, millises suunas oma haridus ja karjäär suunata, et saada elektrialal edukaks.
Positron 2024 pakkus õppijatele võimaluse mõista, et elektrivaldkonnas on pakkuda rakendust igaühele sõltumata tema võimetest või ambitsioonidest. Festivalil kohtusid õppijad ühiste praktiliste tegevuste käigus elektrivaldkonna ettevõtjatega, kuulsid otseallikast lugusid, kuidas keegi on oma koha leidnud ja edukaks saanud.
See andis inspiratsiooni tulevikuvalikute tegemiseks, aga ka teadmise, et millegi saavutamiseks on vaja ise olla ettevõtlik.
Positron tuli ja leidis oma koha ning jätkab ka edasi iga-aastase haridussündmusena noortele.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste haridusprojekt „Keelesillad“
Keelesillad on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste omaalgatuslik haridusprojekt, mille sihiks oli luua püsiv side eri piirkondade noorte vahel.
Projekti raames toimusid kohtumised Pärnumaa ja Ida-Virumaa õpilaste vahel, kelle emakeel ja kultuuriline taust on erinevad. Ühiste tegevuste kaudu said noored arendada eesti keelt ning tutvuda teise kogukonna tavade ja väärtustega.
Koostööprojekti Sillamäe riigigümnaasiumiga algatasid ja viisid läbi gümnaasiumiõpilased, kellele keelesildade projekt andis väärtusliku meeskonnajuhtimise ning ürituskorralduse kogemuse koos keelepraktikaga. Õpilased valmistasid ette kohtumiste kava, korraldasid ekskursioonid, mälumängud, slaidiesitlused kohalikust kogukonnast, sportlikud tegevused ja töötoad, mis muutsid õppimise eluliseks ning kaasahaaravaks.
Taustal toimus pidev keelepraktika ja sotsiaalne suhtlus, kus koostöö teise kooli õpilastega aitas murda keele- ja kultuuribarjääre ning motiveerisid noori keeleõppeks.
Keelesildade projekt on eriline, sest oli õpilaste omaalgatus, mis loob reaalseid muutusi ja tugevdab kogukondade suhteid. Selle tulemusena arenesid õppurite sotsiaalsed oskused koos ettevõtlikkuse ja organiseerimisvõimega, aidates kaasa nii õppijate kui ka õpetajate professionaalsele arengule.
Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia ehk HAAK
Haridusjuhtimise akadeemia HAAK on Tallinna Ülikooli kompetentsikeskus, mis võimestab alus-, üld- ja kutsehariduse ning noortevaldkonna juhte.
Akadeemia pakub haridusjuhtidele teaduspõhiseid arenguprogramme, arendab mentorvõrgustikku ning on Eesti haridusjuhtimise võrgustiku algataja ja koordineerija. HAAK toetab juhtide professionaalset arengut, aitab viia teaduspõhist teadmist reaalsesse praktikasse ning seeläbi kujundab uuenduslikku ja tõenduspõhist haridusjuhtimist.
Haridusjuhtimise Akadeemia arenguprogrammid on suunatud alustavatele õppejuhtidele, koolijuhtidele, alushariduse juhtidele ning kooli meeskondadele, kus keskmes on õppimise ja õpetamise toetamine ja kaasav juhtimine.
Programmide läbimisel oskavad juhid ja õpetajad tugevdada oma asutuses koostööd õppijate individuaalse, sotsiaalse arengu ja õpioskuste kujundamisel, kasutada tõenduspõhiseid lähenemisviise ja praktikaid.
HAAK on kujunenud kompetentsikeskuseks 10 aasta töö tulemusena, kus alustati koos koolidega Tulevikukooli programmi arendamisega. Tulevikukooli metoodikat on tunnustatud rahvusvaheliselt ja seda rakendavad mitmed välisriikide haridusasutused koostöös HAAKi ekspertidega.
ESERO Eesti
Eesti liitus Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) aastal 2015. ESA on loonud kosmosehariduse kontorite võrgustiku ESERO, mille Eesti filiaal paikneb Tartu Ülikooli juures Tõraveres Tartu observatooriumis.
ESERO Eesti tegeleb väga süsteemselt loodus- ja tehnoloogiavaldkonna populariseerimisega Eesti koolinoortele. Nad viivad gümnasistid aegsasti kokku Eesti kosmosevaldkonna ettevõtete ning ülikoolide eri instituutidega.
Heaks näiteks on suvine teadusmalev, mis kestab 2,5 nädalat ning annab kosmosehuvilistele noortele võimaluse alustada oma praktilise loovtöö tegemist observatooriumi teadlaste ja inseneride juhendamisel. Selle tulemusena valmivad igal aastal kõrgetasemelised uurimistööd, mis on võitnud konkurssidel auhinnalisi kohti.
ESERO Eesti meeskond pakub ka õpetajatele koolitusi, õppematerjale ning hariduslikke projekte. Tegemist ei ole pelgalt võimaluste loomisega, vaid kõikide tegevuste puhul on üles seatud õpetajat toetav tugisüsteem, mille abil saab õpetaja uusi algatusi klassiruumis ellu viia, nt CanSati ehitamine või kosmosematerjalide katsekastide laenutamine.
ESERO Eesti meeskond on teinud rohkem kui kümne aasta jooksul väga teadlikku tööd, et ka väike Eesti oleks kosmoseriik, kus on olemas järelkasv kõrgtehnoloogilisele teadusharule.
PPA Kuressaare politseijaoskond
PPA Kuressaare politseijaoskond on Saaremaa haridusasutuste ja haridusjuhtide asendamatu sõber. Koos tegeletakse lastele suunatud ennetustegevustega, sh nendega, mis on omased ainult Saaremaale.
Eesti on mereriik ning paljud ennetustegevused on seotud just merega. Teadmised sellest, kuidas hoiduda õnnetustest, kuidas päästa enda ja sõprade elu, on saarte lastele üliolulised. Aastal 2024 toimus 6. korda mereohutuse komplekskoolitus "Meri ja mina ka" maakonna 8. klasside õpilastele. Kokku sai 4 päeva jooksul vajalikke teadmisi 358 õpilast 13 eri koolist.
Kuressaare Politseijaoskond on oma ennetustegevuse suunanud väga olulisel määral maakonna haridusasutustele ja selleks kaasatakse Saaremaa Spordiliitu, Punase Risti Saaremaa osakonda, Naiskodukaitset jt koostööpartnereid.
Ennetustöö raames ja ohutuskoolituste korraldamisel kasutatakse uusi ja innovaatilisi lahendusi, tutvustatakse kaasaegset tehnikat, antakse lastele võimalusi ise ohutuskoolitustel ohutus- ja kaitsevahendeid proovida.
Saare maakonna haridusasutused on õnnelikud ja tänulikud, et neil on hea sõber Kuressaare Politseijaoskonna politseinike näol.
Dmitri Pšenitšnõi
Dmitri Pšenitšnõi töötab Tallinna Rakenduslikus Kolledžis aianduse erialal praktilise köögiviljakasvatuse õpetajana. Ühtlasi on ta tegev Tallinna Loomaaias kompostimise juhtivspetsialistina, mistõttu on ta üks nendest töömaailma esindajatest, kes panustab õppetöösse just õpilaste praktiliste oskuste omandamisega.
Dmitri on suure südamega ja innustunud inimene, kes jagab õpilastega oma oskusi, olles väga empaatiline ja tähelepanelik just erivajadusega laste suhtes. Ta on lõiminud aianduse õppetöö Tallinna Loomaaia keskkonnaga, kus ta tutvustab õpilastele ringmajanduse põhimõtteid, demonstreerides kompostimise võimalusi väga praktilises võtmes. Neid teadmisi saavad õpilased hiljem kasutada kooli õppeaias, mis on võimaldanud mitmekesistada loodusainete õuesõpet koolitöös.
Dmitri on pühendunud praktik ja koolitaja, kes on innustunud juhendaja köögiviljanduse- ja köögiviljade säilitamise valdkonnas. Ta juhendab nii täiskasvanuid kui ka noori ja HEV-õppijaid ning aitab leida tee looduse- ja keskkonna tundmaõppimiseks.
Dmitri panus aianduse arendajana, õppijate suunajana ja väga empaatilise juhendajana on hindamatu väärtusega kogu kooliperele ja lapsevanematele.
Viimati uuendatud 23.09.2025
