UNESCO peadirektori Audrey Azoulay sõnul on see oluline samm edasi inimmeele kaitsel digiajastul. „Neurotehnoloogia võib muuta inimkonna tulevikku sama sügavalt kui tehisintellekt. Kuid selle arenguga kaasnevad suured eetilised ja inimõiguste riskid. Selle uue raamistikuga paneb UNESCO paika põhimõtted, mis kaitsevad inimese mõtte- ja tundemaailma puutumatust,“ rõhutas Azoulay.
Neurotehnoloogia – järgmine suur tehnoloogiline laine
Kuigi avalikkuse tähelepanu on keskendunud tehisintellektile, liigub neurotehnoloogia areng sama kiiresti. UNESCO andmetel kasvasid investeeringud selles valdkonnas aastatel 2014–2021 enam kui seitsmekordselt.
Neurotehnoloogia hõlmab seadmeid ja lahendusi, mis võimaldavad mõõta või mõjutada ajutegevust – näiteks sügavaajustimulatsiooni, mis aitab Parkinsoni tõve ja depressiooni korral, või aju-arvuti liideseid, mis võimaldavad liikumispuudega inimestel juhtida proteese või suhelda mõtte abil.
Samas kasutatakse neurotehnoloogiat üha enam ka tarbetoodetes, näiteks peapaelades ja kõrvaklappides, mis mõõdavad aju aktiivsust, stressitaset või und. Sellised seadmed koguvad väga tundlikke andmeid, mis võivad paljastada inimese mõtteid ja tundeid – sageli ilma, et kasutaja sellest teadlik oleks.
Eesmärk: kaitsta inimesi ja väärikust
UNESCO soovitus rõhutab, et neurotehnoloogia peab olema turvaline, õiglane ja kättesaadav kõigile. Samas seab dokument esikohale inimese mõttevabaduse ja vaimse puutumatuse.
Erilist tähelepanu pööratakse lastele ja noortele, kelle aju on alles arenemisjärgus. Soovitus hoiatab selliste tehnoloogiate kasutamise eest mitteteraapilistel eesmärkidel ning rõhutab, et tööandjad ei tohiks neid rakendada töötajate jälgimiseks või tootlikkuse mõõtmiseks.
Samuti kutsutakse üles kehtestama rangemaid reegleid toodetele, mis võivad mõjutada käitumist või tekitada sõltuvust, ning tagama, et tarbijad saavad selget ja arusaadavat teavet nende toimimise kohta.
Eetika tehnoloogia arengus
„See on kooskõlas UNESCO põhimõttega: teadus ja tehnoloogia peavad teenima ühiskonna huve,“ ütles Azoulay. „Nüüd tuleb need põhimõtted viia ellu riikide seadustes ja poliitikates.“
UNESCO on juba aastakümneid mänginud keskset rolli teaduse ja tehnoloogia eetiliste standardite väljatöötamisel. 2021. aastal võttis organisatsioon vastu ülemaailmse tehisintellekti eetika soovituse, mille põhimõtteid on juba rakendatud enam kui 80 riigis.
Ka seekordne neurotehnoloogia soovitus valmis laia rahvusvahelise koostöö tulemusel. Töörühma juhtisid Prantsuse teadlane Hervé Chneiweiss ja Ameerika Ühendriikide professor Nita Farahany, ning dokument tugines enam kui 8000 osapoole – teadlaste, kodanikuühenduste ja liikmesriikide – panusele. UNESCO toetab nüüd riike, kes soovivad soovituse põhimõtteid oma poliitikatesse integreerida.
Uus raamistik kinnitatakse ametlikult 12. novembril Samarkandis, Usbekistanis, kui lõpeb UNESCO üldkonverents.
