Päeva avas ministri ettekanne, milles ta jagas Eesti haridusloo olulisemaid etappe ja rääkis käimasolevatest reformidest. Pikemalt peatus minister üleminekul eestikeelsele haridusele ning tehisaru rollil hariduses laiemalt, tuues esile senised õppetunnid ja tulevikusuunad.
„Eesti teeb praegu kahte suurt hüpet korraga – üleminekut eestikeelsele haridusele ja tehisaru teadlikku toomist haridusse. Mõlemad on ajaloolised muutused, mis pakuvad huvi ka väljaspool Eestit – nii ühiskonna sidususe tugevdamisel ühise õppekeele kaudu kui ka tehisintellekti mõtestatud ja vastutustundlikul kasutamisel. Meie jaoks on oluline neid samme avatult selgitada, kogemusi jagada ja koos partneritega nende muutuste juhtimisest õppida,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Seminari käigus tutvustati külalistele ka kahte rahvusvahelist tippsündmust, mis toovad järgmisel aastal Eestisse kõrgeimal tasemel haridusjuhid üle kogu maailma. Märtsis toimub üleilmne õpetajaameti tippkohtumine International Summit on the Teaching Profession (ISTP) 2026 ning mais võõrustab Eesti Põhjamaade ja Balti riikide koostööformaadi NB8 eesistujana Balti ja Põhjamaade kõrgharidus- ja teadusministreid.
Päeva teises pooles toimus paneelarutelu TI Hüppe Sihtasutuse tegevjuhi Ivo Visaku juhtimisel. Vestlusringis osalesid Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor Jaan Aru, Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur Grete Arro ning TI-hüppe tehnoloogiakonsultant Meri-Kris Jaama. Arutelus käsitleti TI-hüppe programmi telgitaguseid ning tehisaru mõju õpetamisele ja õppimisele laiemalt.
Fotod kohtumisest: https://flic.kr/s/aHBqjCCSRM
