Kogumiku andmetel on iseäranis oluline töötuse riski vähendamisel keskhariduse omandamine. OECD riikides keskmiselt on töötud 12,9% keskhariduseta 25-34aastastest inimestest, samas kui keskharidusega või keskharidusjärgse kvalifikatsiooniga inimeste seas on töötuid 6,9%. Kõrghariduse omandanute seas on töötute osakaal veelgi madalam, 4,9%. Eestis on muster sarnane: keskhariduseta 25-34aastastest on töötud 11,4%, keskharidusega või keskharidusjärgse kvalifikatsiooniga noorte täiskasvanute seas on töötuid 7,9%, kõrgharitute seas 6,1%.
Kõrgharidusega inimesed teenivad OECD riikides keskmiselt 54% rohkem kui keskharidusega töötajad, kõige suurem on vahe Lõuna-Ameerika riikides. Eestis on see erinevus 42%, mis pelgalt arvudele tuginedes viitab kõrghariduse väiksemale majanduslikule kasule, ent ka väiksemale sissetulekute ebavõrdsusele. Kesk- ja kõrgharitute vahelise palgalõhe osas ei erine Eesti näitajad oluliselt meile kultuuriliselt ja majanduslikult sarnaste riikide näitajatest – Soomes on vastav erinevus 40%, teistes Põhjamaades 18-25%, Austrias 43%.
OECD riikides on kõige populaarsemad kõrghariduse esimese astme õppevaldkonnad loodus- ja täppisteadused, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (LTT) ning ärindus, haldus ja õigus — mõlemas valdkonnas lõpetab keskmiselt 23% tudengitest. Neile järgneb humanitaarteaduste, sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja info valdkond, kus lõpetab 22% tudengitest. Eestis on jaotus sarnane: 25% kõrghariduse esimese astme lõpetajatest on omandanud kraadi LTT valdkonnas, 22% ärinduses, halduses ja õiguses ning 22% humanitaar- ja sotsiaalteadustes, ajakirjanduses ja infovaldkonnas. Seejuures on 15% naissoost kõrghariduse esimese astme lõpetajatest omandanud kraadi LTT valdkonnas.
Education at a Glance“ on OECD haridusstatistika kogumik, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 38 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.
