„Eesti on võrreldes teiste Euroopa riikidega üle reguleerinud mitmed oskusi eeldavad kutseõpped. Meil on liiga palju kutseeksameid ka ametites, kus kutse omamine ei ole kohustuslik,“ ütles minister Kristina Kallas. „See ei ole mõistlik ja seetõttu oleme teinud muudatused kutse ja oskuste regulatsioonidesse, et kaasata tööandjad pigem juba õpetamise ajal. Samal ajal soovime vähendada formaalseid nõudeid, mis praegu reguleeritakse läbi kohustusliku kutseeksami ka siis, kui kutsetunnistust tegelikult selles ametis töötamiseks vaja omada ei ole.“
Praegu on kutsehariduse lõpetamise tavapärane osa tööandjate korraldatud kutseeksam, kuid õppija sisuline ettevalmistus ja vastutus on õppeasutusel. Muudatuse kohaselt teeb edaspidi otsuse anda kutse õppeasutus.
Kutseeksameid reformiga ei kaotata. Valdkondades, kus eraldi töömaailma kutse ja kutseeksam on põhjendatud, jääb see võimalus alles. Muutumas on kutseeksami roll kutsehariduse tavapärase lõpetamise kohustusliku osana. Üleminek uuele süsteemile toimuks järk-järgult ning senine kutseeksamite korraldus ja rahastamine säiliks üleminekuajal.
2026. aasta esimesel poolaastal toetas riik kutse andjaid – 59 organisatsiooni - kokku ligi 774 000 euroga.
Kutse- ja oskusseaduse eelnõu kiitis valitsus heaks tänavu juunis ja otsustas saata selle edasi Riigikogu menetlusesse. Eelnõuga ajakohastatakse Eesti kutse- ja oskuste süsteemi, et siduda töömaailma oskuste vajadus senisest paremini hariduse ja kvalifikatsioonidega.
