Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et hariduslike erivajadustega õpilastele kui eraldi sihtrühmale erandite tegemist ei ole eestikeelsele õppele ülemineku seaduses kunagi kirjas olnud, mistõttu ei saa kuidagi rääkida selle välja võtmisest. „Ka hariduslike erivajadustega lastel on elus vaja eesti keele oskust,“ ütles Kallas. „Praktilisel tasandil saame eesti keeles õppimist eeldada nende õpilaste puhul, kelle jaoks on see näidustuste järgi võimetekohane. Õpilase toetamiseks õppetöös on ette nähtud erinevad võimalused, näiteks rühmaõpe, Iihtsustatud õppekava jm, ning need kehtivad ka keeleõppele.“
Eestikeelsele õppele ülemineku seaduse võttis riigikogu vastu 2022. aasta detsembris. Hariduslike erivajadustega õpilastele kui omaette sihtrühmale erandi tegemist selles ette ei nähta. Seadus näeb ette individuaalse lähenemise: haridusliku erivajadusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele või selle asemel kasutada muud keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane. Toimetuleku ja hooldusõppe õpilase ehk mõõduka, raske või sügava vaimupuudega õpilase õppekeele saab valida kool, vastavalt õpilase tegelikule võimekusele ning sel juhul ei ole vaja koolivälise nõustamismeeskonna otsust.
Koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatakse, et erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib alates 1. septembrist 2024 peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu jõukohane.
- Ministeerium on koostanud juhendmaterjali haridusasutustele ja lastevanematele eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks.
- Eestikeelsele õppele ülemineku seadus.
- Koolieelse lasteasutuse seadus.
- Korduma kippuvad küsimused Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel: http://hm.ee/uleminek.
