Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas nendib, et esmatähtis on anda anda tänastele õpetajatele kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes ning tagada õpetajate järelkasv. “Järelkasvu eest seismine peab olema kõigi hariduse osapoolte ühine soov ja pingutus – nii riigi kui omavalitsuste oma. Haridusleppe raames tahame lähiajal jõuda kokkuleppele, et karjäärimudeli astmetel edasi liikunud õpetajad peaksid saama kõrgemat palka. Seisan selle eest, et 2026. aastast alates saaksime õpetajate karjäärimudelis kõrgematel astmetel olevatele õpetajatele maksta ka suuremat töötasu.”
Seni on osapooled jõudnud kokkuleppele neljaastmelises karjäärimudelis: 1. aste – alustav õpetaja; 2. aste – õpetaja; 3. aste – vanemõpetaja; 4. aste – meisterõpetaja. Aastatel 2026-2028 on ettepanek rakendada õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid järgmiselt: alustav õpetaja 1,0, õpetaja 1,0, vanemõpetaja 1,1, meisterõpetaja 1,3.
Leppe üheks osaks on ka õpetajate tööaeg ja töötingimused. Ettepanek on õpetaja koormuseks arvestada üldjuhul 21 kontakttundi töönädalas ning kõik õpetaja tööülesanded peaksid mahtuma nädalas 35 tunni sisse. Õpetaja poolt antava tegeliku kontakttundide mahu kokkuleppimisel tuleb võtta arvesse iga juhtumit eraldi, pidades silmas õpetaja kogemust, õpetatavat ainet ning klasside suurust. Kui põhikooli klassis on erandkorras rohkem kui 26 õpilast, tagab kooli pidaja teise õpetaja või abiõpetaja olemasolu või vähendab õpetaja kontakttundide arvu.
Täiendavalt on õpetajate tööaeg- ja töötingimused võimalik kokku leppida kollektiivlepingu sõlmimisega. Haridusleppe sõlmimise järel alustavad osapooled teiste haridustöötajate, sh kutseõppe õpetajate ja tugispetsialistide karjäärimudeli arutelu.
Täna Tartus ministeeriumis toimuvale kokkusaamisele on tulemas üle 40 omavalitsuse esindaja, õpetajate ja koolijuhtide esindusorganisatsioonid, erakoolide pidajad, ametiühingute keskliit. Kohtumise järgselt annavad osapooled ministeeriumi Tartu majas kl 15 pressikonverentsi, mida saab jälgida ka Facebookis.
Haridus- ja Teadusministeerium veab läbirääkimisi haridusleppe sõlmimiseks, mille lõpptulemusena peaks sündima pikaajaline hariduslepe aastateks 2025-2027. Hariduslepe on hea tahte kokkulepe.
