Kutseharidus

Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseharidust võivad asuda omandama kõik soovijad sõltumata nende varasemast hariduslikust taustast.

Õppeasutused

Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused on riigikoolid. 2022/2023. õppeaastal oli neid kokku 25. Kõigi kutseõppeasutuste kontaktid leiad Haridusportaalist. 

Kutseõpe

Kutseõpet korraldavad kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid. Kõigist kutseõppe koolituskohtadest 98% on riigi rahastatud ehk õppijale tasuta. 

Statistikat kutsehariduse kohta (õpilaste arv, vanuseline jaotus jm) leiab veebiportaalist Haridussilm. 

Kutsekoolid pakuvad laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad. Vaata ka: Kutseõppe erialad ja õppekavad. 

Erinevate kutsete omandamiseks loovad koolid koolituskohti järgides tööturu vajadust, riigi strateegilisi ja valdkondlikke arengukavasid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2026 ning tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevaid OSKA valdkondlikke uuringuid.

Kutseõppe liigid ja õppekavad

Kutseõppe liigid lähtuvad kutseseaduses kehtestatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest 2-5.

Kutseõppe liigid

Õppekava kvalifikatsioonitaseme määrab õppekava aluseks olev kutsestandard. Kutseõppe õppekavade aluseks olevad kutsestandardid paiknevad Eesti kvalifikatsiooniraamistiku teisel kuni viiendal tasemel.

Kui õppekava koostamisel lähtutakse teise taseme kutsestandardist, on tegemist teise taseme kutseõppe õppekavaga. Juhul kui aluseks on võetud kolmanda, neljanda või viienda taseme kutsestandard, siis on ka vastav õppekava kolmandal, neljandal või viiendal kutseõppe tasemel.

Kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.

Viienda taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimalus loodi Eestis alates 2013/2014. õppeaastast. Viienda taseme kutseõppe õppekavadel on õpingute alustamiseks vajalik keskharidus.

Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on kirjeldatud kutseharidusstandardis.

Uued kutsekeskhariduse õppekavad

Uued kutsekeskhariduse õppekavad

Haridus- ja teadusministri 08.04.2025.a. määrusega nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ on kehtestatud ühtsed nõuded 13 uuel kutsekeskharidusõppe õppekava mudelil põhinevale õppekavale, mille üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused on sätestatud määruse lisades. Õppekavadega määratud õppe maht 240 EKAPit, õppekava nominaalne kestvus 4 aastat. Uutest kutsekeskhariduse õppekavadest 11 rakendati 2025/26 õppeaastast. 

Kutsekeskhariduse riikliku õppekava muudatusega 04.02.2026.a. kehtestati veel 19 kutsekeskhariduse uuele mudelile vastavat rakendusliku keskhariduse õppekava, mida on kavas hakata rakendama 2026/27 õppeaastast.

Õppekava nimetus

Õppekavarühm

Õppekava suunavalikud, millest õpilane valib ühe*

Spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe**
Aiandus ja loodushoid 
 Sõltuvalt suunavalikust:
  • aiandus (suunad 1-3) või
  • looduskeskkond ja elussoodus (suund 4)
  1. aiandustootmise ja aiasaaduste turustamine;
  2. siseruumide haljastus ja floristika;
  3. väliruumi rajamise suund;
  4. loodushoid.
bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia 
 keemiatehnoloogia ja -protsessid
  1. biotehnoloogia;
  2. tööstustehnoloogia 
 1.1.    veekäitlusele, 
1.2.    biogaasi tootmisele, 
1.3.    puidukeemia protsesside haldamisele
2.1.    laboritoimingutele 
2.2.    keemiatehnoloogiale
Disain
 moe-, sise- ja tööstusdisain
  1. graafilise disaini loomine; 
  2. digitoodete 3D-visualiseerimine; 
  3. ruumide dekoreerimine;
  4. stiliseerimine; 
  5. interaktsioonidisaini loomine; 
  6. kasutajakogemuse disaini loomine
ehitustehnoloogia
 ehitus- ja tsiviilrajatised
  1. kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus;
  2. puitkonstruktsioonide ehitus;
  3. ehitusviimistlus;
  4. hoone tehnosüsteemide ehitus ja hooldus;
  5. teedeehitus
Elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia
 Sõltub suunavalikust:
  • elektrienergia ja energeetika (suunad 1 ja 3) 
  • elektroonika ja automaatika (suund 2)
  1. elektritehnika;
  2. elektriautomaatika;
  3. elektrienergia tootmine
 1.1.    ehitiste elektrisüsteemide paigaldamisele ja käidule 
1.2.    väliselektrivõrkude ehitamisele ja käidule
2.1.    hooneautomaatika-süsteemide paigaldamisele ja käidule
2.2.     tööstusautomaatikasüsteemide paigaldamisele ja käidule 
2.3.    turvasüsteemide paigaldamisele
3.1.    tuuleenergeetikaseadmete paigaldamisele ja käidule
3.2.    päikeseenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule
3.3.    hüdroenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule
3.4.    soojuselektrijaama seadmete paigaldamisele ja käidule
Elektroonikasüsteemide tehnoloogia
 elektroonika ja automaatika
  1. elektroonikakoostude ja -seadmete valmistamise ja remont;
  2. militaarelektroonika kooste ja hooldus;
  3. infotehnoloogia riistvara kooste ja hooldus
Heakorrateenused
 Sõltuvalt suunavalikust:
  • ehitus – ja tsiviilrajatised (suund 1 ) või;
  • koduteenindus  (suund 2). 
  1. väliheakorra ja eripuhastustööd;
  2. siseruumide heakorratööd
 1.1.    territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade puhastamisele ja hooldamisele 
1.2.     eripuhastustöödele 
2.1. majutusasutuste heakorrateenustele
2.2. tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorrateenustele
ilu- ja heaoluteenused 
 juuksuritöö ja iluteenindus 
  1. juuksuritöö;
  2. heaoluteenused
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
 Sõltuvalt spetsialiseerumisest:
  • andmebaasid ja võrgu disain ning haldus (spets. 1)
  • tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs (spets 2)
 1.    IT-süsteemidele
2.    tarkvara arendamisele
 
jätkusuutlik ettevõtluse korraldus
 Sõltuvalt suunavalikust:
  • juhtimine ja haldus (suunad 1 ja 2);
  • turundus ja reklaam (suund 3);
  • sekretäri- ja kontoritöö (suund 4).
  1. ettevõtluse korraldus;
  2. tootedisain;
  3. turunduse ja müük;
  4. bürootöö.
Kaubandus
 hulgi - ja jaekaubandus
  1. jaekaubandus;
  2. hulgikaubandus
Kunst ja ruumiloome
 Sõltuvalt suunavalikust:
  • audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine (suund 1);
  • arhitektuur ja linnaplaneerimine (suund 2)
  1. kunst;
  2. ruumiloome
Käsitöötehnoloogia
 käsitöö
  1. metallkäsitöö;
  2. tekstiil- ja nahkkäsitöö;
  3. keraamika ja klaasikunst;
  4. puitkäsitöö
 1.1.sepatööle 
1.2.metallehistööle
2.1.tekstiilitööle 
2.2. nahkehistööle
3.1. klaasesemete valmistamisele 
3.2. tarbe- ja kunstkeraamika esemete valmistamisele
4.1. puitesemete valmistamisele 
4.2. puitesemete taastamisele
logistika ja laokorraldus
 transporditeenused
  1. veokorralduse logistika ja laokorraldus;
  2. kauba- ja sõitjateveo korraldus 
 1.1.    veoseveo logistikale
1.2.    laotöö korraldusele
masintöötlustehnoloogia
 mehaanika ja metallitööd
  1. keevitustööd:
  2. metallide lõiketöötlemine;
  3. lehtmetalli masintöötlemine
Mehitamata sõidukite tehnoloogia
 mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika
  1. mehitamata sõidukite hooldus ja remont;
  2. mehitamata sõidukite juhtimise suund.
Merendus
 Sõltuvalt suunavalikust:
  • transporditeenused (suund 1);
  • mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika (suund 2)
  1. laevajuhtimine;
  2. laeva mehaanika- ja elektriseadmete ekspluatatsioon, hooldamine ja remont.
Metsandus 
 metsandus
  1. metsa majandamine ja arboristika;
  2. metsamasinate juhtimine
 1.1.metsa majandamisele 
1.2.arboristikale; 
2.1.metsamaterjali kokkuveole forvarderiga 
2.2.raietöödele harvesteriga
Mootorsõidukite remonditehnoloogia
 mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika
  1. mootorsõidukite keretööde tehnoloogia; 
  2. mootorsõidukite hoolduse ja remondi; 
  3. sõiduki remonditeenuste korralduse suund.
 1.1    sõiduki keretöödele 
1.2    sõidukikere viimistlustöödele
2.1.    väikemasinate hooldusele ja remondile, 
2.2.    sõiduautode hooldusele ja remondile
2.3.    kommertssõidukite hooldusele ja remondile 
2.4.    liikurmasinate hooldusele ja remondile
Puittoodete tehnoloogia 
 materjalide töötlemine
  1. puidu masintöötlemine;
  2. mööbli valmistamine
 2.1. puidust ja puidupõhistest materjalidest mööbli valmistamisele 
2.2. pehme mööbli valmistamisele
Põllumajandus ja veterinaaria 
 Sõltuvalt suunavalikust:
  • põllundus ja loomakasvatus (suund 1);
  • veterinaaria (suund 2)
  1. taime- ja loomakasvatus;
  2. veterinaaria
 1.1.     põllumajandusele 
1.2.     hobuhooldusele
2.1.    suurlooma loomaarsti assisteerimisele 
2.2.    väikelooma loomaarsti assisteerimisele
Riigikaitse 
 Sõltuvalt suunavalikust:
  • transporditeenused (suund 1);
  • mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (suund 2);
  • elektrienergia ja energeetika (suund 3)
  1. lahinguteeninduse logistika ja laondus;
  2. lahingutoetuse tehnika kasutamise, hooldus ja remont;
  3. lahingutoetuse elektritaristu ehituse ja käitlemine
 1.1.    laotööle 
1.2.     veoseveo logistika korraldamisele
2.1. rivisõidukite kasutamisele, hooldusele ja remondile 
2.2 eritehnika kasutamisele, hooldusele ja remondile
side- ja võrgutehnoloogia 
 andmebaaside ja võrgu disain ning haldus
  1. andmesidevõrgud;
  2. riigikaitseline side;
  3. side- ja ringhäälinguvõrgud
Sotsiaaltöö ja -teenused
 sotsiaaltöö ja nõustamine
  1. sotsiaalhoolekanne;
  2. sotsiaaltöö assisteerimine
 1.1.    toevajadusega isikute igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste juhendamisele 
1.2.    abivajaja hooldamisele
Sport
 sport
  1. võistkonnaalad;
  2. individuaalalad

Tants ja liikumine

 muusika ja esituskunstid
  1. tants;
  2. liikumisharrastus
tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia 
 tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine
  1. rõivaste disain ja -tehnoloogia;
  2. interjööri kujundamine;
  3. tekstiilide disain ja -tehnoloogia
toiduainete tehnoloogia 
 toiduainete töötlemine
  1. pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia;
  2. taimsete toiduainete tehnoloogia;
  3. loomsete toiduainete tehnoloogia 
 1.1.    pagaritoodete valmistamisele 
1.2.    kondiitritoodete valmistamisele
2.1.    toiduainete konserveerimisele 
2.2.    jookide valmistamisele
3.1.    piimatoodete valmistamisele 
3.2.    lihatoodete valmistamisele
turismiteenused 
 Sõltuvalt suunavalikust:
  • majutus- ja toitlustus (suund 1);
  • reisimine, turism ja vaba aeg (suund 2).
  1. majutamise ja toitlustamine;
  2. reisimine, turism ja vaba aja veetmine
 1.1. toitlustamisele 
1.2. toitlustusteenindusele 
1.3. turismiettevõtete teenindusele 
2.1. elamusturismi teenindusele 
2.2. sündmuste korraldamisele
tööstuse digitehnoloogia 
 elektroonika ja automaatika
  1. mehhatroonika;
  2. robootika;
  3. tööstuse digitehnika
visuaalmeedia tehnoloogia 
 audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
  1. printmeedia;
  2. foto- ja videograafia;
  3. visuaalmeedia 
 1.1.    trükitehnikatele ja trükimasinate hooldusele, 
1.2.    trükiettevalmistusele erinevatel trükitehnoloogiatel 
1.3.    järeltöötlusele erinevatel trükitehnoloogiatel;
Väikelaevade ehitustehnoloogia
 mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika
  1. komposiitmaterjalidest väikelaevade ehitamine; 
  2. metallmaterjalidest väikelaevade ehitamine

* Õppekava põhiõpingute moodulid seonduvad suunavaliku- või spetsialiseerumisega või nende mõlemaga. Suunavalik võimaldab õpilasel arendada teadmisi ja oskusi ühe kutsetegevuse valdkonna kitsamas alavaldkonnas.

** Spetsialiseerumine võimaldab õpilasel omandada põhjalikumad teadmised ja oskused ühel kutse- või erialal. Spetsialiseerumisega seonduvad põhiõpingute moodulid määratletakse konkreetse suunavaliu sees

Kutseõppe õppekavades kirjeldatakse:

  • kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded;
  • saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
  • õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded;
  • õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega;
  • moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.
  • Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Seejuures saab eristada riiklike ja kooli õppekavasid.

Riiklik õppekava on kutsekeskharidusõppe õppekava koostamise alusdokument. See koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega võttes aluseks asjaomased kutsestandardid, kutseharidusstandardi ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Kutseõppe riiklikud õppekavad kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega.

Kooli õppekavad koostatakse iga kutse- või eriala kohta, mida on võimalik koolis omandada. Kooli tasemeõppe õppekavad v.a kutsekeskhariduse õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt. Kutsekeskhariduse õppekava koostamisel võetakse aluseks riiklik õppekava.

Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel.

Esmaõppe õppekaval õppimine ei eeldata sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust.

Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Kutsehariduse arendamine

Eesti kutsehariduse arendamise aluseks on Euroopa Liidu ja Eesti poliitika dokumendid ja arengukavad.

Euroopa Liidu liikmesriigid on heaks kiitnud Euroopa oskuste tegevuskava (01.07.2020), Euroopa Liidu nõukogu soovituse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (24.11.2020) ja Osnabrücki deklaratsiooni (30.11.2020).

EL nõukogu soovitusest lähtudes ning Eesti hariduse arengukava 2022‒2035 põhjal on koostatud Eesti kutsehariduse tegevuskava 2022‒2030. 

Eestis on kutsehariduse arendamise aluseks ka Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja selle rakenduskava Haridus- ja noorteprogramm 2021-2024. Programmi eesmärgiks on: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Kutsehariduse arendamisel teeb Haridus- ja teadusministeerium tihedat koostööd tööandjate kesk- ja erialaorganisatsioonide, töövõtjate organisatsioonide, teiste ministeeriumite ja kutseõpet korraldavate õppeasutustega. Kõiki olulisi partnereid koondab kutsehariduse nõukoda, mille peamiseks ülesandeks on nõustada Haridus ja Teadusministeeriumi ning õppeasutusi kutsehariduse valdkonna strateegilise planeerimise, haridusasutuste võrgu korraldamise, koolitusvaldkondade planeerimise ja rahastamise küsimustes ning teistes olulistes kutsehariduse valdkonna küsimustes.

Ministeeriumi partneriks kutsehariduse strateegiliste eesmärkide elluviimisel on Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.

Kutseharidust arendatakse koostöös tööturu ja õppe tihedama seostamise, digipöörde, õpetajate ja haridusasutuste juhtide, õppe- ja karjäärinõustamise, täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu programmidega.

Materjalid ja viited
1 | 1
1 | 1
1 | 1
Laadi kõik alla
1 | 1
Laadi kõik alla
1 | 1
Laadi kõik alla
Kutseharidus Kvalifikatsioonid

Viimati uuendatud 01.04.2026

open graph imagesearch block image

Samal teemal

Püsi kursis!

Telli uudiskiri või jälgi Haridus- ja Teadusministeeriumi sotsiaalmeediakanaleid.

Liitu uudiskirjaga

Haridus- ja Teadusministeerium

KüpsisedIsikuandmete töötlemine