Sa oled siin

Konkursid ja preemiad

Haridus- ja Teadusministeerium korraldab mitmeid konkursse ja annab välja preemiaid oma valitsemisalas. Seda tavaliselt koostöös valitsemisala asutustega.

 

Hetkel Oluline

Eestimaa õpib ja tänab

Selle aasta 9. aprillist 13. maini oli kõigil võimalik esitada tunnustamiseks suurepäraseid kandidaate 12 kategoorias. Lähemalt »

Eestikeelsed õpetajad lasteaeda ja kooli


Lisaks lasteaedadele saavad tänavu ka koolid ministeeriumi toel tööle võtta professionaalse eestikeelse õpetaja. Konkursid õpetajatele ja asutustele on avatud. Lähemalt »

Aasta võõrkeelalane tegu 2020

Sihtasutus Archimedes kutsub osalema keeleõppe tunnuskirja konkursil „Aasta võõrkeelealane tegu 2020″. Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid, -festivalid jm, mis on olnud tulemuslikud, uuenduslikud ja innustanud õppima võõrkeeli.

2020. AASTA EELISTEEMAD

  1. Koolide avatuse suurendamine ning koolijuhtide ja õpetajate toetamine keeleliste ja kultuuriliste erinevuste juures. Loe edasi…
  2. Eesti keele kui teise või võõrkeele õpe. Loe edasi…
  3. Edukate piiriüleste õpi- ja karjääriteede kujundamine keeleoskuse arendamisega. Loe edasi…
  4. Keeleõpe distantsõppe ajastul. Loe edasi…

Taotluse esitajaks võivad olla nimetatud projektiga/algatusega seotud inimesed või organisatsioonid. Taotlus esitatakse elektrooniliselt küsimustele vastamise vormis: archimedes.ee/euroopa-keeleõppe-tunnuskiri-taotlemine.

Taotlusi saab esitada 31. maini 2020 (hiliseim saatmise kuupäev).

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. oktoobril 2019. aastal kell 23.59.

Täpsemad taotlemise tingimused leiab ministri käskkirja "Riiklike haridusstipendiumide määramise kord" lisast siin.

Digiallkirjastatud taotluse ning täiendavad dokumendid palume saata tervikpaketina e-posti aadressil hm@hm.ee. Taotluse vormi leiab siit.

Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramisega seonduva kohta leiab rohkem infot Vabariigi Valitsuse määrusest  „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord

Lisainfo 6979 212 või made.kirtsi@archimedes.ee
Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskiri on rahvusvaheline tunnustus. Tunnuskirja saajad valib esitatud kandidaatide hulgast välja žürii. Silmapaistvamatele tunnuskirja laureaatidele antakse ka rahaline preemia. Tunnuskirjad ja preemiad antakse üle sügisel.
Vaata ka videoklippi:

Riiklik haridusstipendium

2020. aastal on õpetajatel ja tugispetsialistidel kolmandat korda võimalik kandideerida riiklikule haridusstipendiumile, mille eesmärgiks on haridusvaldkonna arengu ergutamine.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. novembril 2020. aastal kell 23.59. Taotlusvormi leiate siit: taotlusvorm.

Stipendiumile saavad kandideerida  Eestis koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses õpetaja või tugispetsialisti ametikohal töötavad isikud. Stipendiumi suuruseks on kuni 11 000 eurot ja selle maksimaalne kasutusaeg kuus järjestikust kuud.

Täpsemad taotlemise tingimused leiab ministri käskkirja "Riiklike haridusstipendiumide määramise kord" lisast siin.

Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramisega seonduva kohta leiab rohkem infot Vabariigi Valitsuse määrusest  „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord

Kokku määratakse kuni viis stipendiumi ning need on mõeldud kasutamiseks 2021. aastal.
Stipendiumile kandideerides tuleb lähtuda 2021. aastaks määratud prioriteetsetest teemadest, milleks on:

* Õpikäsitus ja selle muutumise toetamine
* Kaasava hariduse rakendamine
* Digipedagoogika rakendamine
 

GLOBE Eesti õpilaste keskkonnauurimuste konkurss

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Globe Eesti konkursile on oodatud 5.-12. klasside õpilaste keskkonnaalased uurimused, põhikooli loovtööd ning GLOBE programmi tegevusi kajastavad tööd. Esitada saab nii individuaalselt valminud kui rühmatöid. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles.
GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist. Programmi eesmärkideks on tõsta õpilaste keskkonnaalast teadlikkust, toetada  uurimuslikku tegevust ning õpilaste, õpetajate ja teadlaste vahelist koostööd.
Konkursil osalemise tähtaeg on 15. mai. Tööd tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdile Imbi Hennole e-mailil imbi.henno@hm.ee või posti teel Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esindusse (Tõnismägi 11, 15192, Tallinn).
Lisainfo imbi.henno@hm.ee või 735 0284

Aasta keeletegu

Haridus- ja Teadusministeerium annab igal aastal välja auhinna „Aasta keeletegu“. Auhind antakse eelmise aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.
2019. aasta parima keeleteo kandidaate sai esitada 20. jaanuarini 2020. Rahvahääletus toimus 5.-27. veebruarini. Laureaadid kuulutatakse välja 11. märtsil Põlva Gümnaasiumis. Lähem info
Keeleteoauhinna andmise eesmärk on tunnustada keeletegu ja selle tegijat, tõsta üldsuse keelealast aktiivsust ja aidata kaasa eesti keele alase tegevuse kroonika talletamisele.
Keeleteoauhinnaga tunnustatakse keeletegusid, mis:
  • tõstavad eesti keele tuntust ja mainet;
  • väärtustavad eesti keele oskust, õpetamist ja õppimist;
  • soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist;
  • edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda:

  • peaauhinna otsustavad koos kunagised ja praegune haridus- ja teadusminister (Mailis Reps, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Jaak Aaviksoo, Mait Klaassen, Rein Loik, Tõnis Lukas, Toivo Maimets, Peeter Olesk, Paul-Eerik Rummo);
  • rahvaauhind selgitatakse internetihääletuse teel.

Ministri käskkiri "Aasta keeleteoauhinna andmise kord"

Aasta keeleteoauhindade laureaadid:

  • 2018 Aasta keeletegu: "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018" (Eesti Keele Instituut)
    • Rahvaauhind: Vihikud "Iga päev on seiklus" (Peetri Lasteaed-Põhikool)
  • 2017 Aasta keeletegu: "Sõna haaval. Emakeeltest tehiskeelteni" (Enn Ernits)
  • 2016 Aasta keeletegu: "Eesti kohanimeraamat" (Marja Kallasmaa)
    • Rahvaauhind: Säutsupääsukese kalambuurid (Keiti Vilms)
  • 2015 Aasta keeletegu: Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne (Eesti Keele Instituut)
    • Rahvaauhind ja ministrite esiletõstetud: „Hiiu sõnaraamat“ (Paul Kokla ja Meeli Sedrik)
  • 2014 Aasta keeletegu ja rahvaauhinna võitja: eesti keele e-õppe keskkond Keeleklikk (Leelo Kingisepp ja Marju Ilves)
    • Ministrid tõstsid esile eesti-võru keele sõnaraamatu koostamist (Võru Instituut)
  • 2013 Aasta keeletegu: lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
    • Rahvaauhind: Võrumaa noorte keelelaager
    • Ministrid tõstsid esile Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets)
  • 2012 Aasta keeletegu: sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“ I–II (Silvi Vare)
    • Rahvaauhind: Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)
    • Ministrid tõstsid esile "Kihnukielsed uudisõd“ Vikerraadios (Kaisa Laos, Külli Laos, Mark Soosaar, Raigo Tšetšin)
  • 2011 Aasta keeletegu: kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
    • Rahvaauhind: Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)
    • Ministrid tõstsid esile eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost „Maa ja ilm“ (Narva koorikool, direktor Marina Kossolapova) ja tunnustasid „Wiedemanni grammatika" tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit)
  • 2010 Aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas)
    • Ministrid tõstsid esile eestikeelset loome-, kontserdi- ja salvestustegevust (ansambel „Metsatöll“), näitust „Muuseum näitab keelt“(Eesti Rahva Muuseum) ja tunnustasid sõnaloomevõistlust „Sõnaus“ (Toomas Hendrik Ilves).
  • 2009 Aasta keeletegu: „Aabets“ (Kihnu aabits) (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik)
    • Rahvaauhind: eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev)
  • 2008 Aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste)
  • 2007 Aasta keeletegu: Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon)
    • Rahvaauhind: doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva)
  • 2006 Aasta keeletegu: üleskutse „Kroon eesti keelele!“ (19 Eesti kooli)
    • Rahvaauhind: lavastus „Keeleuuenduse lõpmattu kurv“ (Anu Lamp)

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on riigi keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2020. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks 10. jaanuarini 2020.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.

Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada:

  • juriidilised isikud, mille põhikirjas või -määruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus;
  • Haridus- ja Teadusministeerium;
  • isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:

1989    Henn Saari

1990    Hella Keem, Erich Raiet

1991    Pent Nurmekund

1992    Rein Kull, Valev Uibopuu

1993    Rudolf Karelson, Uno Liivaku

1994    Nikolai Baturin, Paul Saagpakk

1995    Lennart Meri

1996    Juhan Peegel

1997    Eduard Leppik

1998    Mari Must, Huno Rätsep

1999    Tiiu Erelt, Uno Mereste

2000    Ellen Uuspõld

2001    Ülle Viks, Eduard Vääri

2002    Valdek Pall

2003    Mati Hint, Helju Vals

2004    Viivi Maanso

2005    Haldur Õim

2006    Heldur Niit

2007    Kristiina Ross

2008    Mati Erelt

2009    Ilse Lehiste

1010    Ain Kaalep

2011    Tiit-Rein Viitso

2012    Mari Tarand

2013    Valve-Liivi Kingisepp

2014    Arvo Krikmann

2015    Leelo Tungal

2016    Uno Laur

2017    Marja Kallasmaa

2018    Reet Kasik

2019    Krista Kerge

Eesti Vabariigi teaduspreemiad

Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja

TEADUSPREEMIATE KONKURSI

2021. aastal järgmistes valdkondades:

Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest (50 000 eurot).

Preemiakandidaadi(-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
  • curriculum vitae (kuni 3 lk).

Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).

Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
  • curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • teaduspublikatsioonide nimekiri;
  • 10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.

Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades:

  • täppisteadused;
  • geo- ja bioteadused;
  • keemia ja molekulaarbioloogia;
  • põllumajandusteadused;
  • tehnikateadused;
  • sotsiaalteadused;
  • arstiteadus;
  • humanitaarteadused.
Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.
Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.
Aastapreemia kandidaadi või teaduskollektiivi ülesseadmiseks esitada:
  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik panus;
  • kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2017-2020) jooksul ilmunud publikatsioon(id).
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.
 
Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2020. a aadressil: Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn. Materjalid, sh tulemusega seotud publikatsioonide täistekstid, esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna mälupulgal. Publikatsioonid esitada üldjuhul elektrooniliselt soovitatavalt pdf formaadis.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.

Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga järgmistes valdkondades:

  • bio- ja keskkonnateadused;
  • ühiskonnateadused ja kultuur;
  • terviseuuringud;
  • loodusteadused ja tehnika.

Konkurss kuulutatakse välja järgmistel astmetel:

  • rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;
  • magistriõppe üliõpilaste teadustööd;
  • doktoriõppe üliõpilaste teadustööd.

Konkursil võivad osaleda kõik konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris registreeritud õppekavade järgi õppivad üliõpilased;
  • välisriigis õppivad Eesti Vabariigi kodakondsusega või Eestis alalist elamisluba omavad üliõpilased;
  • eelnevatest koosnevad kollektiivid.

Konkursil osalemiseks esitab üliõpilane konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud ja nõuetekohaselt vormistatud uurimistöö (esimese või teise aasta üliõpilane erandina ka referatiivse töö), publikatsiooni või muu materjali töö kohta.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 16-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss

Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada selle tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimustööde tegijatele.

Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja kaheksas kategoorias:

  • eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
  • võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
  • publitseeritud ja/või aprobeeritud doktoritööd (preemia auhind on Heino Liimetsa nimeline);
  • magistritööd;
  • populaarteaduslikud tööd;
  • didaktilis-rakenduslikud tööd;
  • õpikud (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat).

Konkursi läbiviimiseks moodustatakse Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi, Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest 8-liikmeline konkursikomisjon. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule. Parimaid konkursitöid auhinnatakse rahalise auhinnaga ning nende autoreid ja juhendajaid tunnustatakse tänukirjaga.

Teaduse populariseerimise projektikonkurss

Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi eesmärk on toetada kavandatavaid tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine ja laiemale avalikkusele mõistatavamaks tegemine, teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimine ning huvi äratamine teadustegevuse ja teadlase elukutse vastu.

Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik teadust populariseerivad füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursile saab esitada taotlusi järgnevates kategooriates:

  • õpilastele ja avalikkusele suunatud ürituste, teaduspäevade, konkursside ja muude teadust populariseerivate tegevuste korraldamine;
  • õpiotstarbeliste audio-visuaalsete materjalide koostamine;
  • näituste korraldamine ja väiksemahuliste eksponaatide soetamine;
  • muude teadust populariseerivate ürituste ja tegevuste läbiviimine.

Konkursile esitatud projektide läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister konkursikomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning muude organisatsioonide esindajad.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklik konkurss

Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi eesmärk on:

  • väärtustada ja ergutada tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine avalikkusele;
  • avaldada tunnustust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ja/või edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase ning inseneri elukutsete vastu.
Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks esitada kõik Eestis teadust populariseerinud üksikisikud ja kollektiivid. Konkursi kandidaatideks võivad olla nii tegevteadlased, teaduskollektiivid, trükiväljaannete esindajad, audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad, innovatiivsete meetodite kasutajad kui ka teised üksikisikud ja kollektiivid.

Taotlusi konkursil kandideerimiseks võivad eelpoolnimetatud isikud ja kollektiivid esitada ise ja auhinnale kandideerimiseks võib esitada ka teisi isikuid ja kollektiive nende nõusolekul. Konkursile võib kandideerimiseks esitada ühekordseid tegevusi või tegevuste sarju, originaaltrükiseid, artikleid või artiklite sarju, telesaateid või -sarju, audio-visuaalseid materjale, veebilehekülgi.

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on:

  • väärtustada teadus- ja arendustegevust noorte hulgas;
  • stimuleerida noorte aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal;
  • avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele.

Konkursi kuulutab käskkirjaga igal aastal hiljemalt 31. detsembriks välja haridus- ja teadusminister. Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 14-19-aastased Eestis õppivad õpilased ja üliõpilased, kes on õppima asunud konkursi väljakuulutamise aastal, ning nimetatud isikutest koosnevad kuni kolme-liikmelised kollektiivid.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlastest ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajast vähemalt seitsme-liikmelise konkursikomisjoni.

Konkurss toimub kahes voorus. Esimeses voorus hindab konkursikomisjon konkursile laekunud konkursitöid ning valib välja konkursitööd, mille autorid kutsutakse teise vooru. Teises voorus toimub intervjuu esimese vooru läbinud konkursitööde autoritega. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni õpilaskonnas, stimuleerida õpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele ja õpilaskollektiividele, nende juhendajatele ja õpetajatele ning õppeasutustele.

Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja järgmistes kategooriates:

  • 1.–4. klass;
  • 5.–9. klass;
  • 10.–12. klass.

Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 6–19-aastased Eestis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad õpilased ning nimetatud isikutest koosnevad kuni 3-liikmelised õpilaskollektiivid (edaspidi osaleja). Konkursil osalemiseks esitab osaleja Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud nõuetekohaselt vormistatud konkursitöö (näiteks joonise, kontseptsioonikirjelduse, kasuliku mudeli, prototüübi või muu materjali). Konkursil osalemiseks võib konkursitöö esitada ka osaleja juhendaja või õpetaja osaleja nõusolekul.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, disaineritest, inseneridest, õpetajatest, leiutajatest, Eesti Teadusagentuuri, teaduskeskuse AHHAA ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 18-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga, tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule.

     

    Viimati uuendatud: 13. oktoober 2020