Kesk-, kutse- ja kõrgharidus

Keskharidus
 

Põhihariduse omandamise järgselt on võimalik valida õpe kas gümnaasiumis üldkeskhariduse omandamiseks või siirduda kutsekeskharidusõppesse ning omandada koos kutsega ka üldkeskharidus.


Keskhariduse omandamine Eestis pole kohustuslik. Nii gümnaasiumis kui kutsekeskhariduses on õpingute kestvus üldjuhul kolm aastat, üksikutel kutsekeskhariduse õppekavadel ka pikem. Gümnaasiumiõpe on eeskätt sihitatud ettevalmistusena kõrgkooli siirdumiseks, kutsekeskhariduse lõpetanu on valmis rakenduma tööturul.

Kutsekoolide ja gümnaasiumide võrguga on kaetud kõik Eesti piirkonnad. Igas maakonnas on vähemalt üks riigigümnaasium ja kutsekool. Paindlik õppekorraldus on tagatud ka täiskasvanute gümnaasiumide toel, kus on võimalik õppida mittestatsionaarses õppevormis. Mittestatsionaarse õppevormi puhul läbitakse gümnaasiumiõpingud õppijale jõukohases tempos ning iseseisva töö osakaal on statsionaarse õppega võrreldes suurem. Mittestatsionaarses õppevormis on üldharidusõpinguid võimalik omandada ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Rakvere Ametikoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Kehtna Kutsehariduskeskuses ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Gümnaasiumiõpingute aluseks on gümnaasiumi riiklik õppekava ning kutsekeskhariduse õpingute aluseks erinevad erialasid koondavad riiklikud õppekavad. Kutsekeskhariduse lõpetanu sooritab üldjuhul õpingute lõpus erialase kutseeksami. Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid ning praktiline töö või uurimustöö. Sel kevadel õppetööga liitumine on paindlik ning nii gümnaasiumis kui kutsekoolis keskendutakse õppe korraldamisel eeskätt õppija vajadustest lähtuvatele tegevustele ning õppeprotsessi tutvustamisele.

Kool aitab jõuda otsuseni, milline õppekava ja õppevorm jätkamiseks on kõige sobilikum. Sobiva erialaõppega jätkamiseks soovitame esimese sammuna võtta ühendust Töötukassa karjäärinõustajaga (infotelefon 15 501; Skype: tootukassa; e-post info@tootukassa.ee), et saada ülevaade millistes kutsekoolides Ukrainas alustatud õpinguid on võimalik jätkata.

Esimeseks sammuks võib olla ka kutsevalikuõpe, mis keskendub edasise õpiteevaliku toetamisele. Grupid on juba avatud Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Luua Metsanduskoolis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Rakvere Ametikoolis, Räpina Aianduskoolis, Tallinna Teeninduskoolis, Tartu Kunstikoolis, Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Viljandi Kutseõppekeskuses ja Võrumaa Kutsehariduskeskuses.

Vabaduse Kool


Riik loob Ukraina sõjapõgenikele haridustee jätkamiseks Vabaduse Kooli ja avab haridusalase nõustamisteenuse.

  • Kooli luuakse õppekohad 7.-12. klassi õpilastele vanuses 13-19 a. Vabaduse Kool alustab õppetegevust 1. septembrist 2022 Tallinnas, Endla tn 13 ning avalduste vastuvõtt algab 1. juunist. 
  • Vabaduse koolis toimub õppetöö Eesti riikliku õppekava järgi keelekümblusmeetodil vähemalt 60% ulatuses eesti keeles. Koolis saab õppida ukraina keelt ja kultuuri.
  • Kooli õppejuht on Olga Selištševa ja kommunikatsioonijuht Vladislav Lušin. Kooliga saab kontakti e-posti aadressil kool@vabaduse.edu.ee ja Facebookis
  • 1. juunist alustab tegevust hariduse nõustamisteenus, kust saavad nii õpilased kui lapsevanemad teavet Tallinnas tegutsevate kutsekoolide ja Vabaduse kooli õppimisvõimaluste kohta. Nõustamisteenus asub Tallinnas aadressil Tõnismägi 14.

 

 

Kutseharidus

 

Kui keskharidus on omandatud ja soovitakse jätkata õpinguid kutseõppes, siis on võimalik valida erinevate erialade vahel, õppe kestus on poolest aastast kahe ja poole aastani. Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka peale keskhariduse omandamist rakenduskõrgkoolides.

  • Võõrkeelsed õppekavad kutseõppeasutustes on valdavalt venekeelsed. Valgamaa Kutseõppekeskuses on ka üks ingliskeelne õppekava (logistik), võimalusi ingliskeelsete õppekavade avamiseks on vajadusel veel teistel erialadel sh maaler, pottsepp jm.
  • Projektipõhiselt ja kutsevaliku õppekava raames on koolidel võimalik õpilastele pakkuda eesti keele õpet. Kutseõppeasutused paiknevad kõikides maakondades üle Eesti ja erialade valik on lai ning erineb kooliti.
  • Kutsekoolides on olemas ka õppimisvõimalused hariduslike erivajadustega õpilastele sh liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega õpilastel. 
  • Kutseõpet on võimalik omandada samuti põhihariduses toimetulekuõppes õppinud õpilastel. HEV õppijatele rakendatakse õppija võimekusest lähtuvat õpet ja aidatakse õppekava valikul, vajadusel kohandatakse õpe õppija individuaalseid vajadusi arvestavalt, õpilast nõustavad tugispetsialistid.
  • Koolid pakuvad majutust ja toitlustamist. Õpilastel on õigus akadeemilisele puhkusele, saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras ning taotleda toetust koolilõuna kulude katmiseks, õppeasutuse ja elukoha vaheliste sõidukulude kompenseerimist. Lisaks pakuvad kutseõppeasutused vaba aja veetmiseks huviharidust, sh sportimisvõimalusi.
  • Kui õpilane ei ole kindel, millist eriala ta õppida sooviks, on võimalik valida kutsevaliku õppekava, kus edendatakse võtmepädevusi ja tehakse tutvust erinevate erialadega.
  • Sobivaks võimaluseks eriala omandamisel võib olla koostöös tööandjatega korraldatav töökohapõhine õppevorm, kus suurem 2/3 õpingutest läbitakse praktilise õppena ettevõttes ning teoreetiline osa läbitakse kutsekoolis. Paindliku õppevõimalusena on täiskasvanud õppijatele võimalik kutseõppeasutustes osaleda erialastel täiendkoolituse kursustel.
 

Kõrgharidus


Eestis kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus. Kõrgkoolid võivad kehtestada täiendavaid vastuvõtutingimusi (nt sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused või vestlus).
 

Kui keskharidus on omandatud välisriigis, annab hinnangu kõrgharidusele juurdepääsu kohta (ka välisriigis tulnutele, kellel ei ole võimalik esitada haridust tõendavaid dokumente täielikult või osaliselt) Eesti ENIC /NARIC Keskus.

Eestis kõrgkoolid pakuvad õpet eesti, inglise või vene keeles.

Eesti keeles täiskoormuses õppimine on reeglina tasuta, välja arvatud erakõrgkoolides, kus tuleb tasuda õppemaksu. Kui on soov alustada õpet eesti keeles, on võimalik peale edukat sisseastumist läbida tasuta 1-aastane süvendatud riigikeele õppe programm.

Võõrkeeles õppimine on reeglina tasuline. Vene keeles õppimise võimaluste kohta tuleb küsida infot kõrgkoolist.

Kui Ukrainas on kõrgharidusõpinguid alustatud, on võimalik otsida lähedane õppekava mõnes Eesti kõrgkoolis, et võimaldada õpitu ülekandmist ja õpingutega jätkamist.

Eestis on 18 kõrgkooli, neist 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigirakenduskõrgkooli ja 4 erakõrgkooli.

Info Eesti kõrgkoolide poolt pakutavate lühi- ja pikaajaliste õppimisvõimaluste, sh keeleõppe kohta Ukrainast saabunud üliõpilastele jagavad kõrgkoolid.

 

Toetusmeetmed Ukrainast saabujatele on välja töötamisel.

 

Viimati uuendatud: 25. mai 2022