Noortevaldkond

Noortevaldkonna areng ja tulevikuväljakutsed lähtuvad noorte, noortepoliitika ja noorsootöö ning kogu ühiskonna seisundist ja arenguvajadustest. Eestis on 2021. aasta esimese jaanuari seisuga 273 672 7–26aastast noort, kes moodustavad Eesti rahvastikust 20,6%.

Noortevaldkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Haridus- ja Teadusministeerium, mis kavandab noortepoliitikat, korraldab noorsootööd ja juhib oma hallatava asutuse Haridus- ja Noorteameti tööd. Haridus- ja Noorteamet arendab ja korraldab noorsootööd riikliku noortepoliitika raames ning vastutab koostöös ministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonnaga noortevaldkonna arengukava eesmärkide saavutamise ning haridus- ja noorteprogrammi tegevuste elluviimise eest.

Riigi tasandil toimub keskne noortevaldkonna arengu planeerimine neljandat korda. Aastal 1999 võeti vastu noorsootöö seadus ning 2001 koostati „Eesti noorsootöö kontseptsioon“ ja „Eesti noorsootöö arengukava aastateks 2001–2004“.

2006. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Noorsootöö strateegia 2006–2013“. Strateegiaga võeti eesmärgiks kujundada välja ja rakendada noore tegelikest vajadustest ning väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades ehk lõimitud noortepoliitika. Noorsootöö on üks selle toimevaldkond hariduse, kultuuri, tervishoiu jm valdkondade kõrval. Strateegia täitmise koondhinnag on toodud "Noorsootöö strateegia 2006-2013" lõpparuandes.

2013. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“. Arengukava aluseks võeti noorte olukord ja selle muutustrendid, ühiskonna arengud ja riigi ees seisvad väljakutsed, noortevaldkonna olukord ning suundumused Euroopas ja kogu maailmas. Arengukava täitmise kohta on võimalik lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade arengukavade iga-aastastest analüüsidest.

2021. aasta lõpus kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“. Arengukava lähtub senistest riigi ja rahvusvahelise tasandi kokkulepetest ja otsustest, seatud eesmärgid ja tegevussuunad tulenevad noorte ees seisvatest väljakutsetest, noortevaldkonna seisust ja arenguvajadustest, ühiskonna ja riigi suundumustest ning lõimitud noortepoliitika põhimõtetest. Arengukava on sündinud koostöös noorte ja teiste noortevaldkonna osapoolte ning partneritega ning selle keskmes on erinevate väljakutsetega noored vanuses 7–26 eluaastat.