Eestlased välismaal

Väljaspool Eestit elab ligikaudu 20% eestlastest. Täpset arvu on raske öelda, sest paljud riigid ei pea arvestust oma elanike etnilise päritolu kohta ning suur osa välja rännanud eestlaste järglastest on sulanud asukohamaa rahvastikku ja ühiskonda.

Eestist on lahkutud erinevatel põhjustel ja aegadel. Suured rühmad eestlasi siirdusid välismaale juba XIX sajandi teisel poolel ning I ja II maailmasõja ajal, kuid märkimisväärne hulk asus välismaale elama ja õppima ka pärast Eesti taasiseseisvumist.

Lahkumine välismaale koos pere ja lastega toob kaasa mitmesuguseid just viimastega seotud küsimusi: kuidas on korraldatud kooliminek teises riigis, kas välismaal on võimalik õppida eesti keelt, millist abi pakub Eesti riik välismaal elavatele eesti lastele emakeele õppimisel, tagasipöördumisel jne.

Samuti on Haridus- ja Teadusministeerium avatud kõikidele uutele mõtetele, mis aitavad materjali edasi arendada ning veelgi kasulikumaks muuta. Kõik ettepanekud on oodatud aadressil [email protected].

Eesti keele õpe välismaal

Eesti riik toetab Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu eesti keele õpetamist ja säilitamist välismaal. Toetatakse välismaal asuvaid eesti koole ja kursusi ning sealsete õpetajate täienduskoolitust, lähetatakse eestikeelseid õppematerjale, töötatakse välja ja arendatakse e-õppevara, korraldatakse keelelaagreid välismaal elavatele lastele; on olemas stipendiumid väliseesti noorte õpinguteks Eesti kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides; eesti keele päevad toimuvad eestlaste kogukondades üle maailma.

Eesti keele ja kultuuri õpe toimub välismaa üldhariduskoolides, pühapäeva- ja täienduskoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. Väliseestlaskonna noorenedes on suurenenud ka välismaal elavate eesti laste arv ning seetõttu on kasvanud viimastel aastatel välismaal loodud eesti keele õpetuskohtade hulk, mida on käesoleval õppeaastal üle 80. Eesti riigi poolt lähetatud õpetajad töötavad üldhariduskoolides Riias, Petseris, Ülem-Suetukis ning Euroopa koolides Brüsselis ja Luksemburgis.

Eesti keele välisõpe jaguneb kaheks – akadeemiliseks välisõppeks ja välismaa koolides toimuvaks keeleõppeks. Kui akadeemilise välisõppe sihtrühma moodustavad täiskasvanud, siis välismaa koolides toimuv eesti keele õpetus on suunatud peamiselt välismaal elavatele eesti päritolu lastele.

Akadeemiline välisõpe

Eesti keele akadeemilise välisõppe eesmärk on laiendada Eesti huvi kandepinda ning tuua akadeemilise stuudiumi kaudu Eesti ning eesti keele ja kultuuri tundmise juurde haritud inimesi võimalikult paljudelt tegevusaladelt.

Akadeemilise välisõppe planeerimine toimub riikliku programmi "Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõpe (2018-2027)" kaudu, mis seab eesmärgiks pakkuda üliõpilastele keeleõpetuse kõrval ka eesti kultuuri tervikkäsitlust, võimaldades õppureil arendada oma Eesti huvi nii kitsamal erialasel kui ka avaramal üldkultuurilisel suunal.

Välismaa koolides toimuv eesti keele õpe

Lisaks akadeemilisele õppele toimub eesti keele ja kultuuri õpetamine ka välismaa üldhariduskoolides, pühapäeva- ja täienduskoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. Eesti keele õpetuse eesmärk välismaal on pakkuda seal elavatele eesti päritolu lastele võimalust säilitada ning arendada oma emakeelt, sest keeleoskus on oluline eeldus Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning eesti kultuuriruumis tegutsemisel. Välismaa koolides toimuvat eesti keele õpetust toetatakse keeleprogrammi kaudu. Eesti riigi poolt lähetatud õpetajad töötavad üldhariduskoolides Riias, Petseris, Ülem-Suetukis ja Euroopa koolides Brüsselis ning Luksemburgis.

Väliseestlaskonna noorenedes on suurenenud ka välismaal elavate eesti laste arv ning sestap kasvanud viimastel aastatel välismaal loodud eesti koolide hulk. Käesoleval õppeaastal õpetatakse eesti keelt ligikaudu 80 erinevas õpetuskohas üle maailma. Välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavatele õpetajatele toimuvad igal aastal täiendkoolitused ja seminarid, lastele pakutakse võimalusi osaleda Eestis toimuvates keelelaagrites, antakse välja stipendiume õpingute jätkamiseks Eesti kõrgkoolides- ning kutseõppeasutustes ja saadetakse õpetuskohtadele eestikeelseid õppematerjale.

Eesti keele ja kultuuri õppimise võimalused välismaal

Eesti keelt ja kultuuri on võimalik õppida enam kui 30 kõrgkoolis nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Ehkki suurem osa eesti keele lektoritest on ülikoolidevaheliste lepingute alusel valitud õppejõud, väliseestlased või estofiilid, on nii mõnelgi pool ametis Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt lähetatud lektor. Käesoleval õppeaastal töötavad Eestist lähetatud lektorid kümnes väliskõrgkoolis Vilniuses, Greifswaldis, Budapestis, Pariisis, Peterburis, Varssavis, Lvivis, Brnos, Pekingis ja Riias.

Eesti keele ja kultuuri õppimise võimalused, kvaliteet ja huvi on õpetuskohtades erinev. Eesti keelt ei saa kõnelejaskonna arvukuse poolest küll võrrelda niinimetatud suurte keeltega, ent see pole põhjus eesti keele ja kultuuri huvi alahindamiseks välismaailmas. Ministeeriumile teadaolevalt õpib väliskõrgkoolides käesoleval õppeaastal eesti keelt ligikaudu 1000 üliõpilast.

Lisainfo


Akadeemilise välisõppe ellu viimisel on ministeeriumi partneriks Haridus- ja Noorteamet ning välismaal toimuva eesti keele õppe ellu viimisel on partneriks Eesti Keele Instituut.

Eesti keele oskus annab lapsele võimaluse vabaks suhtluseks oma Eestis asuvate pereliikmete, sõprade ja sugulastega, võimaldab naasta Eesti haridussüsteemi, osaleda eesti kultuuri- ja ühiskonnaelus ning siirduda tulevikus Eesti tööturule. Samuti toetab hea emakeeleoskus uute keelte omandamist. Seetõttu on väga tähtis, et laps ei unustaks välismaal elades oma emakeelt ja et see areneks koos lapsega.

Sõltuvalt välismaale elama asumise east on lapsed jõudnud kodumaal omandada eesti keele erineval määral. Mõned eestlaste lapsed on sündinud välismaal. Esmaeeldused eesti keele säilitamiseks või omandamiseks välismaal saavad luua vaid vanemad oma lapsega suheldes. Oluline on meeles pidada, et emakeel ei säili iseenesest, vaid et selle hoidmine on suur töö, mis eeldab vaeva ja pühendumist nii vanematelt kui ka lapselt.

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei piisa keeleoskuse arenguks ainult sellest, kui lapsega kodus tema emakeeles rääkida. See on vaid eeldus. Last tuleb innustada oma eakaaslastega eesti keeles  suhtlema, suunata teda eestikeelset virtuaalmeediat jälgima; tuleb selgitada vajadust kasutada välismaal olemas olevaid eesti keele õppe võimalusi (nt e-õpe, keelelaagrid, pühapäevakoolid, Üleilmakool). 

Mitmekeelsus on mitme keele vaba valdamine. Tihti on neid keeli kaks ja sellisel juhul räägitakse kakskeelsusest, kuid keeli võib olla ka rohkem. Maailmas tervikuna on mitmekeelsus pigem reegel kui erand, sest väga paljudes kultuurides on mitme keele kasutamine argielus tavaline.

Kuna paljudes Eestist lahkunud peredes on kasvamas lapsi, kes on sündinud välismaal ning kellel ei ole olnud võimalust õppida eesti keelt selle loomulikus keskkonnas, omandavad need lapsed tihti korraga mitu keelt, sh ka eesti keele. On ka selliseid peresid, kus lapsed erikeelsete vanemate tõttu omandavad võrdselt kaks keelt – millele võivad lisanduda asukohamaa- ja koolikeelgi. Tänapäeva teadlased arvavad üldiselt, et lapse loomulik keeleõppimisvõime hakkab taanduma alates 5. eluaastast, seega on mõistlik alustada keele omandamisega võimalikult vara.

Korraga kahte või kolme keelt omandavate väikeste laste puhul on täiesti normaalne, et algul lähevad erinevate keelte sõnad ja grammatika omavahel segi. Keeleoskuse arenedes jääb seda järjest vähemaks ja laps suudab eri keeled lahus hoida. Mõnikord võib juhtuda, et sellise lapse keeleline areng jääb mingil hetkel maha ainult üht keelt õppiva lapse omast. See tuleneb sellest, et mitmekeelseks arenev laps peab omandama korraga rohkem informatsiooni. Hiljem jõuab ta teistele järele ja  ette, sest tal on mitu keelt, mida ta hästi oskab.

Kartus, et üks keel omandatakse teise arvelt, on alusetu – tavaarenguga laps suudab selgeks saada palju keeli. Oluline on ka mõista, et ükski keel ega rahvas pole parem kui teine. Kui pere ja sugulased armastavad ja hoiavad oma emakeelt ning kultuuri, hakkavad seda tegema ka lapsed. Oma keelt ja kultuuri pole põhjust häbeneda, aga neid ei tohi ka ühestki teisest keelest paremaks pidada.

Praktilisi soovitusi mitmekeelse lapse vanematele saab rohkem lugeda Tuglase seltsi koostatud teatmikust „Emakeel on oma keel: kuidas hoida emakeelt võõrsil“ ja Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud trükisest „Meie lapsel mitu keelt“.

Eesti organisatsioonid välismaal

Eestist lahkumine

Välismaale minnakse nii õppima kui ka tööle, mistõttu Eestist äraoleku aeg võib ulatuda mõnest kuust kümnete aastateni. Olenemata sellest, kas lahkutakse lühemaks või pikemaks perioodiks või ei plaanita Eestisse üldse tagasi pöörduda, tuleks perega välismaale elama asudes kindlasti informeerida kooli, kus laps Eestis elades õppis, ning ka siinset kohalikku omavalitsust kui koolipidajat.

Selline teavitamine aitab läbi rääkida ja kokku leppida võimalused eesti keele ja teistegi ainete õpingute jätkamiseks Eestist ära olles. Kuna mitmetel Eesti koolidel on varasemaid kogemusi välismaale asunud õpilastega, oskavad nad jagada nõuandeid, mis kergendavad välismaal toimetulekut. Ühtlasi lihtsustab kooli, sh klassijuhatajaga kontaktide hoidmine lapse võimalikku tagasipöördumist, õpingute jätkamist ja taaskohanemist Eestis.

Haridusvõimalused välismaal

Kooliminekuga seonduva info täpsustamiseks tuleb lapsevanemal nii ELi liikmesriikides kui ka mujal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, saamaks teada, millistel tingimustel on lapsel võimalik kooliteed jätkata. ELi kodanike lastel on õigus selle mis tahes liikmesriigis käia koolis samadel tingimustel sealsete lastega. Keeleoskuse tasemest olenemata saavad nad õppida oma päritoluriigi klassiga samal tasemel olevas klassis koos omavanuste õpilastega.

Euroopa Liidu asutustes töötavate vanemate lastel on võimalik õppida Euroopa koolides. Info saamiseks kolmandate riikide haridussüsteemide kohta on soovitav ühendust võtta Eestis asuva vastava riigi välisesindusega. Tuleb valmis olla selleks, et välisriigi haridussüsteem võib Eesti omast märgatavalt erineda –  varajasema spetsialiseerumise, õppekavade ja -ainete, hindamispõhimõtete jms poolest. Paljudes riikides on olemas ka erakoolid, kuid peaaegu alati on need tasulised ning kohati võib õppemaks olla väga kõrge.

Ametlik ülevaade kõikide ELi liikmesriikide haridussüsteemide kohta

Rahvuskaaslaste programm

Rahvuskaaslaste programmidega toetati välismaal elavaid eestlasi, pakkudes neile tuge eesti keele oskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul tagasipöördumisel Eestisse. Rahvuskaaslaste programmid töötasid aastatel 2004-2008, 2009-2013 ja 2014-2020. 

Alates 2021. aastast vastutab rahvuskaaslaste poliitika tervikliku kujundamise eest Välisministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium jätkab rahvuskaaslaste programmide raames tehtud tööd eesti keele õppe arendamisel ja korraldamisel välismaal ning see sisaldub teemana nii eesti keele arengukavas kui ka selle rakendustasandi dokumendis, milleks on keeleprogramm. Olulisemad eesti keele õppega välismaal seotud tegevused on: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamine, väliseesti noorte õpingute toetamine Eestis, väliseesti laste ja noorte Eestis toimuvad laagrid ning noortevahetused ning välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitused.

Tagasipöördumine Eestisse

Tagasipöördumistoetused ja nõustamine

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 36 sätestab iga eestlase ja Eesti kodaniku õiguse asuda Eestisse elama. Programmi raames toetatakse pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste (alates 15-aasta vanusest) ja Eesti kodanike Eestisse naasmist, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust ning pakkudes nõustamisteenust.

Tagasipöördumine Eesti haridussüsteemi

Kui laps on välismaal viibides õppinud eesti keelt ning olemas on side endise kodukooliga, ei valmista Eestisse naasmine üldjuhul probleeme, sest laps saab minna tagasi kooli, kus ta varem Eestis elades õppis. Tagasipöördumine võib keerukam olla siis, kui ära on oldud pikemat aega või kui laps alustas kooliteed välismaal. Kõikide koolivaliku küsimuste üle tuleks kõigepealt nõu pidada kohaliku omavalitsusega, kes aitab valida lapsele kooli. Seejärel saab lapsevanem juba kooliga läbi rääkida ja kokku leppida, millises klassis laps õppima hakkab. Põhiharidust omandavale lapsele määratakse Eestis üldjuhul kool elukoha alusel, gümnaasiumisse astumine toimub katsete põhjal, mis on kooliti erinevad. Haridus on kõigile lastele kuni gümnaasiumi lõpuni tasuta. Erakoolides õppimine on üldjuhul tasuline.

Levinuimad kooliprobleemid Eestisse tagasipöördumisel on seotud ebapiisava eesti keele oskuse või välisriigi ja Eesti haridussüsteemide erinevustega. Võimalikest probleemidest tuleks kindlasti teavitada kohalikku omavalitsust. Kui lapse eesti keele oskus ja eelnevad teadmised ei ole piisavad põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutamiseks, tuleb taotleda, et kool koostaks lapsele individuaalse õppekava. Selle raames on lapse vajadustest lähtuvalt võimalik esialgu õpetadagi vaid eesti keelt.

Välisriikidest pärit ja eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamise kogemusi on mitmetel Eesti koolidel. Vajadusel toetab riik eesti keele tugiõpet (ainult eesti õppekeelega koolis) 10% ulatuses õpilase nn pearahast eeldusel, et õpilasele on koostatud individuaalne õppekava.

Rahvusvaheline haridus Eestis

EB- (European baccalaureut) ja IB- (International baccalaureut) õppe peamiseks sihtgrupiks on diplomaatilise korpuse või rahvusvaheliste ettevõtete töötajate lapsed, kes rändavad vanemate töö tõttu maailmas palju ringi. EB-õpet pakub Tallinna Euroopa Kool, IB-õpet korraldavad munitsipaalkoolidena Tallinna Inglise Kolledž ja Miina Härma Gümnaasium Tartus, erakoolidena Tallinna Rahvusvaheline Kool ja Audentese Erakool.
Inglisekeelset õpet saab edukalt kohandada ka Eesti riiklikule õppekavale, nagu on näidanud erakoolina tegutseva Tartu Rahvusvahelise Kooli kogemus.

Rohkem infot rahvusvahelise hariduse kohta Eestis leiab siit.

Toetused

Toetuste jagamine toimub projektikonkursside alusel tavaliselt üks kord aastas. Haridusprojektide konkurssi viiakse läbi kaks korda kalendriaasta jooksul.

Konkursid

  • Haridusprojektide konkurss on suunatud väljaspool Eestit eesti keelt ja kultuuri säilitavate õppetööga seotud ja seda toetavate tegevuste toetamisele. Eelistatavalt toetatakse projekte, mille sihtrühmaks on kuni 19-aastased lapsed ja noored. Konkurss toimub kaks korda aastas.
  • Väliseesti arhiiviprojektide konkurss on suunatud väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumisele, säilitamisele, kättesaadavaks tegemisele ja uurimisele. See hõlmab nii suulist kui ka esemelist pärandit, sh rahvaluulet, elulugusid ja mälestusi, muusikalist traditsiooni, dokumente, fotosid, auviseid, trükiseid, kunstiteoseid jm. Konkurss toimub üks kord aastas.
  • Väliseesti noorte suvised eesti keele ja meele laagrites saavad 13-18-aastased Eesti päritolu ning teistes riikides elavad noored õppida eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning õppida paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Laagrite vältel toimuvad erinevad ühistegevused, ekskursioonid, sportlikud ettevõtmised ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega. Soovime, et välismaal elavad eesti noored tunnetaksid sidet kodumaa ja eesti keelega. Laagreid korraldab programmi rahastamisel Integratsiooni Sihtasutus.
  • Rahvuskaaslastele mõeldud noortevahetusi on korraldatud 2017. aastast. Noortevahetus toob kokku 30 Eesti juurtega noort, kellest 20 elavad välismaal ja 10 Eestis. Osalejad on vanuses 18—26 eluaastat. Noortevahetuse eesmärk on tutvustada eesti kultuuri ja eesti keelt, Eesti ajalugu, kultuuripärandit, Eesti edulugusid, tulevikuplaane ning Eesti riigijuhtimist. Noortevahetuses õpetatakse mitteformaalses keskkonnas eesti keelt ning tutvustatakse töö- ja õppimisvõimalusi Eestis. Projekti käigus luuakse toetusvõrgustik, et toetada väliseesti noorte naasmist kodumaale. Täiendav info ja kandideerimine.

Viimati uuendatud 16.02.2024