Õpipoisiõpe

Õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Õpipoisiõpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös. 

Õpe toimub kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas ettevõttepoolseid tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Lisaks toimub õppetöö õppeasutuses.

Kutseõppes alustati õpipoisiõppe katsetamist 2002. aastal. 2014/2015. õppeaastal oli õpipoisiõppes 612 osalejat, mis on 2% kõigist kutseõppuritest. Õpipoisiõpet pakub üle 250 erineva ettevõtte.

Aastatel 2015-2018 plaanib riik Euroopa Sotsiaalfondi toel luua ligi 4600 täiendavat õpipoisiõppekohta. Täpsem info SA Innove kodulehelt

Töökohapõhise õppe rakendamise kord

Kutseõpet pakkuvad õppeasutused

 

Õpipoisiõppe protsess

I Eeltegevused
  • Soovib koolitada uusi ja olemasolevaid töötajaid
  • Loob kontakti kutseõppeasutusega
  • Soovib koolitada õppijaid töökohapõhise õppe vormis
  • Leiab ja räägib läbi tööandjatega
II Ettevalmistavad tegevused
  • Sobiva õppekava väljavalimine, erandjuhul uue õppekava koostamine.
  • Õppekava moodulite rakenduskava täpsustamine. Praktikakoha hindamine
  • Haridus- ja teadus-
    ministeeriumile taotluse esitamine töökohapõhise õppe vormis koolitus-
    kohtade loomiseks.
  • Ettevõtte poolsete praktikajuhendajate koolitus.
  • Õpilaste teavitamine ja vastuvõtt.
  • Õpilaste teavitamine ja vastuvõtt.
III Õppe läbiviimine
  • Õppe läbiviimine
  • Tehniline korraldamine sh toetused.
  • Aruandlus (PRÕM, EHIS)
  • Kutse- või koolieksami sooritamine.
 

Õppijale

Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige läbi praktika. Võrreldes tavaõppega on eeliseks, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse. Õpipoisiõppega saab liituda kutseõppeasutuses õpinguid alustades või ka juba ettevõttes töötades.

Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused ehk õpilaspilet, õppetoetused, koolilõuna ja sõidukulu hüvitamine. Ettevõte maksab õpipoisile palka, mis ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kui õpilase ja praktikakoha vahel on juba kehtiv tööleping sõlmitud, siis eraldi tasu õpilasele ei maksta.

Õpipoisiõppe läbiviimiseks sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping, kus lepitakse kokku poolte kohustused ja õigused, sh õppe täpsem korraldus.  Iga õppenädal võib sisaldada nii koolis toimuvat õppetööd kui ka praktikat või vahelduvad pikemad koolis toimuva õppe perioodid praktikaga ettevõttes, näiteks kaks nädalat teoreetilist õpet koolis, millele järgneb kuus nädalat praktikat ettevõttes.

Õpipoiss on kohustatud vähemalt:

  • osalema teoreetilises õppes kutseõppeasutuses ja praktilises väljaõppes ettevõttes vastavalt kooli õppekavale;
  • järgima õpetajate ja juhendajate poolt antud juhendeid ja nõudeid, mis puudutavad vastavat õpipoisiõppe õppekava;
  • täitma tööandja juures praktikal viibides ettevõttes kehtestatud töösisekorra- ja tööohutuseeskirju ning teha endast olenev, et tagada tööandja vara säilimine.

Õppekava läbimisel saab õpipoiss kutseõppe lõputunnistuse ja võib sooritada kutseeksami, täpselt samuti nagu kõik teised kutseõppe õppurid.

 

Tööandjale

Õpipoisiõpe võimaldab tööandjal oma töötajate kvalifikatsiooni tõsta ja aitab kaasa uute töötajate värbamisele. Ettevõtted saavad koolitada endale töötajaid, kellel on just sellised oskused nagu ettevõttel vaja.

Kui ettevõte soovib pakkuda õpipoisiõpet, et koolitada olemasolevaid või leida uusi töötajaid, tuleb esmalt mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi töötaja vajab. Õpipoisi töökoormuse ja -ülesannete planeerimisel tuleb arvestada, et õppija peab osalema lisaks ettevõttes töötamisele ka koolis õppetööl. Seejärel tuleb leida sobiv kutseõppeasutus, kellega koostöös lepitakse kokku sobiv õppekava ja õppe läbiviimise korraldus. 

Kutseõppe õppekavas on kirjeldatud õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud. Õpingute lõpuks tuleb õpiväljundid saavutada vähemalt miinimumtasemel. Õppekava edukas läbimine võimaldab õpilasel taotleda kutset. Alates 1. septembrist 2016 on kutseeksami sooritamine kohustuslik kõigil kutseõppe õppekavadel, kus õppekava aluseks on kehtiv kutsestandard ja korraldatakse kutseeksameid.

Õppekava juurde kuuluvad õppekava moodulite rakenduskavad. Rakenduskavad koostatakse kutseõppeasutuse ja õpipoisiõpet pakkuvate ettevõtete koostöös, arvestades õpipoisiõppe vormi eripära, õppuritele seatud miinimumharidustaset ja iga kutseala valdkonna spetsialistile esitatavaid nõudmisi. Rakenduskavas määratletakse moodulite kaupa ettevõttes toimuva õppe maht ja õpiväljundite saavutamise hindamiskriteeriumid. Samuti tuuakse välja õppetöö läbiviimise ajagraafik ning millised õppekava väljundid omandab õppija ettevõttes ja millised koolis.

Õpipoisiõppe läbiviimiseks sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus õppija, kooli ja ettevõtte vahelistes suhetes õppe-, töö- ja sotsiaalsete tingimuste määratlemiseks. Praktikalepingus lepitakse kokku poolte kohustused ja õigused, sh praktika täpsem korraldus, koolis ning praktikakohas toimuva õppetöö ajaline korraldus. Õppetöö korraldamisel rakendatakse erinevaid mudeleid.

Õppeks on vajalik on, et tööandja:

  • nimetab juhendaja, kes soovitavalt on läbinud juhendamise alase koolituse ja kes juhendab õpipoissi, lähtudes õppekavas seatud eesmärkidest;
  • annab õpilasele sobivad tööülesanded (vajadusel arutatakse need läbi kutseõppeasutusega), mille täitmine aitab saavutada õppekavas sätestatud õpiväljundid;
  • võimaldab õppuril osa võtta kooli õppetööst, vabastades ta selleks perioodiks töökohustusest ettevõtte juures;
  • tagab õpipoisile töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tööülesannete täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid.

Õppe praktilise osa läbiviimise eest vastutab ettevõttes tööandja.

Täpsemalt õpipoisiõppest tööandjale

 

Õpipoisiõppe laiendamine 2015-2018

Aastatel 2015-2018 laiendatakse oluliselt õpipoisiõppe võimalusi Eestis. Haridus- ja teadusministri käskkirja „Tegevuste „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika“ ja „Kutsehariduse maine tõstmine, töökohapõhise õppe laiendamine“ (PRÕM) toetuse andmise tingimused“ sätestab tegevuse eesmärgid ja üldise raamistiku. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Tegevuste elluviija on SA Innove Partneriks on kõik kutseõppeasutused ja kõrgkoolid, kes omavad õppe läbiviimise õigust. Tegevustega arendatakse praktikat kutse- ja kõrgkoolides, õpetajakoolituse praktikat, laiendatakse õpipoisiõpet ja tõstetakse kutsehariduse mainet.

Õpipoisiõppe laiendamise eesmärgid on:
  • õpipoisiõppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik;
  • tööandjaid on kaasatud nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja neil on täiendavad võimalused sobiva tööjõu koolitamiseks;
  • noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) on rohkem paindlikke, valikuid võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks, eesmärgiga tagada sujuvam üleminek tööellu.

Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada õpipoisiõppes õppijate arvu. Lisaks katsetatakse erinevaid õppe rakendusmudeleid nii kutseõppes kui ka võimalusel kõrgkoolides.

Täiendavad õpipoisikohad tellitakse kutseõppeasutustelt ja kutseõpet pakkuvatelt rakenduskõrgkoolidelt lisaks riikliku koolitustellimusega tellitavatele õppekohtadele. Kutseõppeasutustesse luuakse täiendavad õppimisvõimalused kokku 4666 (2020. aasta eesmärk 8000) õpipoisiõppes osalejale. Eesmärgiks on, et vähemalt 75% alustanud õppijatest omandab tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni.

Õpipoisiõpe on tasemeõpe ning see lõpeb reeglina kutseeksamiga. Kutseeksami võimaluse puudumisel lõpeb õpe koolieksamiga. 40% koolituskohtadest on planeeritud põhihariduseta või põhiharidusega erialase kvalifikatsioonita noortele ja täiskasvanutele.

Õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas ettepanek õpipoisiõppe koolituskohtade loomiseks.

 

Viimati uuendatud: 22. august 2016