Õppija toetamine

Õppija toetamine

Õppetoetused

Riik maksab kutsehariduse omandajatele õppetoetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga edukalt läbima. Õppetoetuste ja õppelaenuga seonduv on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses

Põhitoetust saab taotleda õpilane, kes:

  • on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku; tähtajalise elamisloa; alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  • õpib kutseõppe õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti;
  • õpib statsionaarses õppes ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. Esimese aasta või kursuse õpilased esimesel semestril toetusi küsida ei saa – neil pole veel õppetulemusi, mille alusel paremusjärjestused koostatakse ja toetusi määratakse

Põhitoetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppetulemuste põhjal. 2017. aastal on põhitoetuse suuruseks 60 eurot. Akadeemilise puhkuse ajal põhitoetust taotleda ei saa.
Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes puudub põhjuseta õppetööst või ei täida kooli põhimääruses, sisekorraeeskirjas või õppekorralduseeskirjas kehtestatud kohustusi. Samuti on koolil õigus lõpetada või peatada õpilasele toetuse maksmine, kui õpilane rikub oluliselt õpilase kohustusi.
Eritoetust saab taotleda õpilane, kellel on majandusliku olukorra tõttu õpingute jätkamine takistatud. Eritoetuse taotlemise tingimused kehtestab õppeasutuse nõukogu ja nende kohta saab infot otse koolist.

Sõidukulude hüvitamine

1. oktoobrist 2015 kehtib uus sõidukulude hüvitamise kord. Õpilasele hüvitatakse ainult ühistranspordi kasutamisel tekkinud sõidukulud. Sõidukulude hüvitamist saavad õppeasutuselt taotleda õpilased, kes õpivad statsionaarses õppevormis riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohtadel ja kelle elukoht ei asu õppeasutusega samas asulas.
Iga päev õppeasutusse sõitvale õpilasele kompenseeritakse sõidu maksumus arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.
Õpilaskodus või üürikorteris elavatele õpilastele, kes omandavad kutsekeskharidust või õpivad teise või kolmanda taseme kutseõppes,  kompenseeritakse kooli ja alalise elukoha vahel sõitmine neli korda kuus. Neljanda ja viienda taseme kutseõppe õpilastele kompenseeritakse kojusõit kaks korda kuus. Lisaks kompenseeritakse riiklikeks pühadeks või koolivaheajal koju ja tagasi kooli sõitmise kulud.
Koolil on õigus hüvitada õpilasele ka muid õppes osalemisega seotud sõidukulusid, näiteks seoses praktikal käimisega või õpilasvõistlustel osalemisega.
Sõidukulude hüvitamiseks peab õpilane esitama koolile avalduse koos kuludokumentidega (nt. sõidupiletid).

Koolilõuna

Tasuta või soodushinnaga koolilõunat on õigus saada õpilasel, kes:

  • õpib statsionaarses õppevormis;
  • õpib esmaõppe õppekaval;
  • ei oma eelnevat keskharidust;
  • on noorem kui 20 a.
Pärast õpilase 20-aastaseks saamist võimaldatakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.
Koolilõuna kulude katmise toetus kehtib ka enne 2013. aasta esimest septembrit Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud põhihariduse nõudeta kutseõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja kutsekeskhariduseõppe õppekavadel õppivatele õpilastele, kes õpivad täiskoormusega või esmaõppe õppekavadel ning statsionaarses õppevormis.
Koolilõuna toetuse suurus on 0,78 eurot ühe koolilõuna kohta.

Õppelaen

Õppelaenu on õigus saada kutseõppes õppival õpilasel, kes:

  • on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel;
  • omab keskharidust;
  • kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähemalt kuus kalendrikuud.

Õppelaenu saab taotleda ka välisriigis õppiv õpilane, kui ta täidab eespool nimetatud tingimused.

Õppelaenu saab taotleda nii mitu korda, kui pikk on õppekava nominaalkestus õppeaastates. Seega 1-aastase õppekava puhul saab õppelaenu taotleda üks kord. Poolteist aastat kestva õppekava puhul ümardatakse õppekava kestus täisaastateni ja õppelaenu saab taotleda kaks korda.

Kui õpilane on varasemate õpingute kestel samal haridusastmel saanud õppelaenu, ei ole tal uuesti samal tasemel õpinguid alustades teist korda enam õigust õppelaenu saada v.a juhul kui ta eelnevalt igal õppeaastal õppelaenu ei taotlenud. Kutseõppe puhul loetakse esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel õppimine erinevateks haridusastmeteks.

2016/2017. õppeaastal on õppelaenu summa maksimaalmäär 1 920 eurot.

Kui õppekava kestus on vähem kui üheksa kalendrikuud, antakse õppelaenu üks kord õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses. 2016/2017. õppeaastal on see 960 eurot.

 

Viimati uuendatud: 20. veebruar 2017