Kutseharidus

Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseharidust võivad asuda omandama kõik soovijad sõltumata nende varasemast hariduslikust taustast.

Kutseõpet korraldavad kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid.

2017/2018. õppeaastast muutub õpingute lõpetamise kord kutseõppes. Alates 1. septembrist 2017. a õpinguid alustavatel õpilastel tuleb kutseõppe lõpetamiseks teha kutseeksam kõigil erialadel, kus eksami sooritamine on võimalik. Kui kutse- või erialal kutseeksameid läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga. Hariduslike erivajadustega õpilastele on kutseeksami tegemine vabatahtlik. Kutsekeskharidust omandaval õpilasel on võimalik õpingud lõpetada ka kooli lõpueksamiga, kui kutseeksami tegemine ebaõnnestus.

Korduma kippuvad küsimused: kohustuslikele kutseeksamitele üleminek kutseõppeasutustes.

 

Kutseõppe liigid ja õppekavad

 

Kutseõppe liigid

Kutseõppe liigid

Selle, milline on õppekava kvalifikatsioonitase, paneb paika õppekava aluseks olev kutsestandardi paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.

Kui õppekava koostamisel lähtutakse teise taseme kutsestandardist, on tegemist teise taseme kutseõppe õppekavaga. Juhul kui aluseks on võetud kolmanda, neljanda või viienda taseme kutsestandard, siis on ka vastav õppekava kolmandal, neljandal või viiendal kutseõppe tasemel.

Kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.

Viienda taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimalus loodi Eestis alates 2013/2014. õppeaastast. Viienda taseme kutseõppe õppekavadel on õpingute alustamiseks vajalik keskharidus.

Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on kirjeldatud kutseharidusstandardis

Kutseõppe 2.-5. taseme õppekavad

 

Riiklikud ja kooli õppekavad

Kutseõppe õppekavades kirjeldatakse:
• kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded;
• saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
• õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded;
• õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega;
• moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.
Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Seejuures saab eristada riiklike ja kooli õppekavasid.

Riiklik õppekava on kutsekeskharidusõppe õppekava koostamise alusdokument. See koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega võttes aluseks asjaomased kutsestandardid, kutseharidusstandardi ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Kutseõppe riiklikud õppekavad kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega.

Riiklike õppekavade koostamist koordineerib SA Innove õppekava- ja metoodikakeskus.

Kooli õppekavad koostatakse iga kutse- või eriala kohta, mida on võimalik koolis omandada. Kooli tasemeõppe õppekavad v.a kutsekeskhariduse õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt. Kutsekeskhariduse õppekava koostamisel võetakse aluseks riiklik õppekava.

Juhendmaterjalid kooli õppekava koostamiseks on leitavad SA Innove kutsehariduse õppekavaüksuse veebilehelt

Esmaõpe ja jätkuõpe

Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel.

Esmaõppe õppekaval õppimine ei eeldata sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust.

Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Õppekavade reform

1. septembril 2013. a jõustunud kutseõppeasutuse seaduses sätestatud uuenduste kiireks rakendamiseks viidi aastatel 2013-2014 ellu kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform.

Käivitati laialdane õppekavade, õppekasvatustöö ja õppekorralduse uuendamine kutseõppeasutustes. Muuhulgas koostati reformi tegevuste raames 623 uut või uuendatud õppekava 39 koolis, 16% kutseõpetajatest stažeeris ettevõttes, praktikajuhendajate koolituse läbis 2970 ettevõtete praktikajuhendajat. Esimeste reformi käigus uuendatud õppekavade alusel algas õppetöö septembris 2014.

Õppekavade reformiga seotud materjalid on kättesaadavad SA Innove õppekavaüksuse kodulehel

Riiklik koolitustellimus

Riikliku koolitustellimusega tagatakse koolituskohad neile, kes tahavad õppida kutseõppes.
Koolitustellimuse koostamisel võetakse arvesse järgmiseid aspekte:

  • tööturu vajadusi
  • riigi strateegilisi ja valdkondlikke arengukavasid
  • valdkonnaga seotud uuringuid ja prognoose
  • koolide võimekust ja õppida soovijate eelistusi

 

Riikliku koolitustellimuse koostamisel lähtutakse sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste analüüsist. Seejuures tuleb arvestada, et riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate kutseõppe õppekohtade arv kinnitatakse kolmeks aastaks.

Sotsiaalse vajaduse prognoosimisel arvestatakse demograafilisi näitajaid, mis puudutavad vastava noorte vanusegrupi suurust, koolilõpetajate arvu prognoose (põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad, nende proportsionaalne jagunemine), noorte piirkondlikku paiknemist ja õpirännet.

Majandusliku vajaduse hindamisel arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2024 ning ning tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevaid OSKA valdkondlikke uuringuid. Ühtlasi vaadatakse andmeid, mis puudutavad kutseõppe lõpetajate rakendumist tööturul.

Lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele lähtutakse koolitustellimuse koostamisel ka õppeasutuste võimest õpet tellitud mahus läbi viia, mida iseloomustavad ühelt poolt õppeasutuste taotlused õppekohtade saamiseks ning teisalt senise koolitustellimuse täitmise statistika. Koolitustellimuse kavandamisel tuleb arvestada ka vastava aasta riigieelarve rahaliste vahenditega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigi kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning munitsipaal- ja erakutseõppeasutuste riiklik koolitustellimus kutseõppes aastateks 2017-2019 on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Kutseõppe riiklik koolitustellimus perioodiks 2017-2019 esitatakse õppekavarühmade lõikes käskkirja lisas.

 

Programmi eesmärgiks on luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

Eesmärki viiakse ellu meetme kaudu:

  • Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus ning õppes osaluse kasv
 

Õppeasutused
 

Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2017/2018. õppeaastal pakuvad kutseõpet 33 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused on riigikoolid. 2017/2018. õppeaastal on neid kokku 26.

 

Viimati uuendatud: 24. august 2017