Kutseharidus

Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseharidust võivad asuda omandama kõik soovijad sõltumata nende varasemast hariduslikust taustast.

Kutseõpet korraldavad kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid. Kõigist kutseõppe koolituskohtadest 98% on riigi rahastatud ehk õppijale tasuta. 

Statistikat kutsehariduse kohta (õpilaste arv, vanuseline jaotus jm) leiate Haridussilmast. Kiire ja kokkuvõtliku ülevaate kutseharidusest annab valdkondlik infokaart

Kutsekoolid pakuvad laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad. Kutseõppe erialad ja õppekavad leiate siit

Erinevate kutsete omandamiseks loovad koolid koolituskohti järgides tööturu vajadust, riigi strateegilisi ja valdkondlikke arengukavasid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2026 
ning tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevaid OSKA valdkondlikke uuringuid.

 

Kutseõppe liigid ja õppekavad

 

Kutseõppe liigid

Kutseõppe liigid

Selle, milline on õppekava kvalifikatsioonitase, paneb paika õppekava aluseks olev kutsestandardi paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.

Kui õppekava koostamisel lähtutakse teise taseme kutsestandardist, on tegemist teise taseme kutseõppe õppekavaga. Juhul kui aluseks on võetud kolmanda, neljanda või viienda taseme kutsestandard, siis on ka vastav õppekava kolmandal, neljandal või viiendal kutseõppe tasemel.

Kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.

Viienda taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimalus loodi Eestis alates 2013/2014. õppeaastast. Viienda taseme kutseõppe õppekavadel on õpingute alustamiseks vajalik keskharidus.

Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on kirjeldatud kutseharidusstandardis

Kutseõppe riiklike õppekavade koostamist koordineerib SA Innove õppevara- ja metoodikaagentuur

 

 

Riiklikud ja kooli õppekavad

Kutseõppe õppekavades kirjeldatakse:
• kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded;
• saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
• õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded;
• õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega;
• moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.
Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Seejuures saab eristada riiklike ja kooli õppekavasid.

Riiklik õppekava on kutsekeskharidusõppe õppekava koostamise alusdokument. See koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega võttes aluseks asjaomased kutsestandardid, kutseharidusstandardi ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Kutseõppe riiklikud õppekavad kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega.

Riiklike õppekavade koostamist koordineerib Haridus- ja Noorteameti õppekava ja õppevara osakond. 

Kooli õppekavad koostatakse iga kutse- või eriala kohta, mida on võimalik koolis omandada. Kooli tasemeõppe õppekavad v.a kutsekeskhariduse õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt. Kutsekeskhariduse õppekava koostamisel võetakse aluseks riiklik õppekava.

Esmaõpe ja jätkuõpe

Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel.

Esmaõppe õppekaval õppimine ei eeldata sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust.

Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Õppekavade reform

1. septembril 2013. a jõustunud kutseõppeasutuse seaduses sätestatud uuenduste kiireks rakendamiseks viidi aastatel 2013-2014 ellu kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform.

Käivitati laialdane õppekavade, õppekasvatustöö ja õppekorralduse uuendamine kutseõppeasutustes. Muuhulgas koostati reformi tegevuste raames 623 uut või uuendatud õppekava 39 koolis, 16% kutseõpetajatest stažeeris ettevõttes, praktikajuhendajate koolituse läbis 2970 ettevõtete praktikajuhendajat. Esimeste reformi käigus uuendatud õppekavade alusel algas õppetöö septembris 2014.

Kutseõppe õpilaste vanuseline jaotus

 

 

Programmi eesmärgiks on luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

Eesmärki viiakse ellu meetme kaudu:

  • Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus ning õppes osaluse kasv
 

Õppeasutused
 

Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2018/2019. õppeaastal pakuvad kutseõpet 32 kutseõppeasutust ja 6 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused on riigikoolid. 2018/2019. õppeaastal on neid kokku 26. Kõigi kutseõppeasutuste kontaktid leiad portaalist edu.ee

 

 

Viimati uuendatud: 4. september 2020