Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul suudeti hoolimata riigieelarve keerulisest seisust leida võimalus tõsta õpetajate palku. “Õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 2030 euroni. Lisaks palga alammäärale tõstame diferentseerimise osa 23 protsendini, mis võimaldab maksta õpetajatele palka vastavalt karjääriastmele, vastutusele ja tööülesannetele. Õpetajate arvestuslik keskmine palk kasvab 2497 euroni. Kokku on õpetajate tööjõukuludeks 2027. aasta riigieelarves ette nähtud 678,3 miljonit eurot,” sõnas Kallas.
Kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides toetatakse 2027. aastal kokku 330,6 miljoni euroga. Aastatel 2027–2030 lisandub kõrgharidusse 13,3 miljonit eurot aastas täiendavate õppekohtade loomiseks, et tulla toime kõrgkooliikka jõudvate suurte aastakäikudega ning suurendada vastuvõttu valdkondades, kus Eesti tööturg vajab enim spetsialiste. Kõrgharidus on üks väheseid valdkondi, kus riik on keerulisest eelarveolukorrast hoolimata viimastel aastatel rahastust järjepidevalt suurendanud. Kõrghariduse rahastuse kasv perioodil 2022-2027 on kokku 125,6 miljonit eurot.
„Praegu jõuavad kõrgkooliikka suured aastakäigud. Täiendav rahastus võimaldab kõrgkoolidel luua rohkem õppekohti ning kasvatada vastuvõttu eelkõige Eesti jaoks olulistes valdkondades. Nii saame korraga tagada noortele ligipääsu kõrgharidusele ja toetada Eesti majanduse arenguks vajaliku järelkasvu kujunemist,“ ütles Kallas.
Kõrghariduse esimesel astmel tuleb aastatel 2027–2030 luua võrreldes 2024. aastaga täiendavalt üle 11 000 õppekoha. Lisaks tuleb magistriõppes luua ligikaudu 3500 täiendavat õppekohta.
Jätkub kutsehariduse reform, mille üheks oluliseks eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks edasiõppimise valikuks.
Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavasse planeeritu elluviimine jätkub ka uuel aastal. Ida-Virumaa haridustöötajatele makstakse kõrgemat töötasu, suurendatakse ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu ning õpetajakoolituse üliõpilastele makstakse stipendiumi. Koolidele ja lasteaedadele pakutakse täiendavat tuge eesti keele õppeks ja eestikeelse õppevara soetamiseks. Haridusasutusi toetatakse ka nõustamise ning asendus- ja abiõpetajate programmide kaudu. Jätkub ka metoodiliste juhendmaterjalide loomine. Lisaks käivitub reformi seiresüsteem, mille abil saab hinnata eestikeelsele haridusele ülemineku edenemist kui ka õppekvaliteedi tulemusi. Kokku investeerib riik kuni 2030. aastani pea 500 miljonit eurot üleminekusse. Järgneval aastal 70,4 miljonit eurot.
