PISA 2025 uuringutulemused avalikustati 8. septembril 2026. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteamet korraldatud pressikonverentsi järele saab vaadata ministeeriumi Youtube´i kanalilt.
Pressiteadet saab lugeda SIIT.
PISA Juhtimislaud haridussilmas
Uuringud aastast 2000
PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on oma põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Toimunud on üheksa PISA uuringut:
- PISA 2000 – lugemine
- PISA 2003 – matemaatika
- PISA 2006 – loodusteadused
- PISA 2009 – lugemine
- PISA 2012 – matemaatika
- PISA 2015 - loodusteadused
- PISA 2018 - funktsionaalne lugemine
- PISA 2022 - matemaatika
- PISA 2025 - loodusteadused
Regulaarselt läbiviidav uuring annab võimaluse jälgida haridusalaseid trende.
Eesti on PISA uuringutes osalenud alates aastast 2006. Rahvusvahelistes uuringutes osalemine annab teavet meie haridussüsteemi toimimisest ja tulemuslikkusest võrreldes teiste riikidega. Järjekindel osalemine võimaldab meil jälgida trende nii haridustulemustes kui ka taustsüsteemides, mis omakorda võimaldab kavandada vajalikke muutusi ja parendustegevusi.
Valim
15-aastased on tavaliselt õpilaste vanus, mil lõpeb enamikes riikides kohustuslik haridus ja õpilane teeb valikuid edasiste õpingute osas. Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud.
Valimi koostamisel arvestatakse poiste ja tüdrukute, maa- ja linnakoolide proportsioone, koolide õppekeeleti jagunemist ja muud sellist, et tagada valimi esinduslikkus. Riikidele antakse konkreetsed juhised, milliseid koole või õpilasi saab valimist välja jätta. Samuti selgitatakse välja proportsioon õpilaskonnast, mida valim peab katma.
Rahvusvahelise uurimuse paikapidavuse jaoks on väga tähtis, et iga osalev riik peab rangelt kinni valimile esitatavatest nõuetest. Õpilaste osalustase peab olema vähemalt 80% õpilaste seast, kelle poole pöörduti ning sama näitaja koolide seas peab olema vähemalt 85%. Valimi nimekirja kantud õpilastest tohib välja jätta maksimaalselt 5%. On väga oluline, et riigid järgivad protseduurireegleid, ainult sel viisil on tulemused võrreldavad.
PISAga uuritakse:
Kui hästi on noored valmis eesootavate väljakutsetega silmitsi seisma
Kas õpilased on võimelised analüüsima, põhjuseid leidma ja oma ideid esitama
Kui võimekad on õpilased oma oskusi ja teadmisi reaalses elus rakendama
PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades.
Terminit "kirjaoskus" kasutatakse seetõttu, et rõhutada õpilase teadmiste kasutamise oskust igapäevaelus. Näiteks funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata, diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne.
Õpilased täidavad hindamisbrošüüri, mis sisaldab küsimusi nii peamisest hinnatavast kirjaoskusest kui ka väiksema mahuga hinnatavatest kirjaoskustest. Neid oskusi hinnatakse ülesannete abil, mis tavaliselt sisaldavad teksti, diagrammi, tabelit või skeemi, kusjuures infoallikad kirjeldavad reaalse elu situatsiooni. Õpilastel on brošüüri täitmiseks aega kaks tundi.
Pärast ülesannete lahendamist täidavad õpilased küsimustiku oma suhtumistest teemadesse, nt loodusteadusesse või lugemisse, oma õpiharjumustest, sellest, kuidas neid õpetatakse ja toetatakse. Koolijuhid täidavad samuti lühikese küsimustiku, millega kogutakse infot kooli töötajate arvu, õpetajate hoiakute, kooli ja õpetajate iseseisvuse, kooli ressursside, praktikate, põhimõtete kohta jne.
PISA uuringus osalevate õpilaste ja koolide arv
2025. aastal osales PISA uuringus 91 riiki ja piirkonda. Eesti valim: 6304 õpilast 204 koolist. Valim esindas ligikaudu 14 600 Eesti 15-aastast õpilast ehk hinnanguliselt 89% kõigist 15-aastastest noortest.
2022. aastal osales 81 riiki ja majanduspiirkonda 690 000 õpilasega. Eesti valim: 6392 õpilast 196 koolist, neist 3120 olid tüdrukud ja 3272 poisid. 77% õpilastest sooritas testi eesti keeles ja 23% vene keeles.
2018. aastal osales 79 riiki ja majanduspiirkonda 600 000 õpilasega. Eesti valim: 5371 õpilast 231 koolist, neist 2651 olid tüdrukud ja 2665 poisid. 75% õpilastest sooritas testi eesti ja 25% vene keeles.
2015. aastal osales 72 riiki ja majanduspiirkonda, enam kui poole miljoni õpilasega. Eesti valim: 5587 noort, kellest 2788 olid tüdrukud ja 2799 poisid, kokku 206 koolist. 78% õpilast sooritas testi eesti ja 22% vene keeles.
2012. aastal osales 65 riiki ja majanduspiirkonda, õpilaste arv oli ca 510000. Eesti valim: Eesti üldvalimisse 5867 õpilast 206 koolist, nendest 1088 õpilast tegi ainult finantskirjaoskuse testi. Testi põhiosa tegi 4779 Eesti õpilast: 2409 tüdrukut ja 2370 poissi; 3784 eesti ja 995 vene õppekeelega koolide õpilast. Uuringus osales 166 eesti õppekeelega kooli, 37 vene õppekeelega ning 3 kakskeelset kooli.
2009. aastal osales 65 riiki ja majanduspiirkonda, õpilaste arv oli ca 470 000. Eesti valim: 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi; 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega koolide õpilast) 175 koolist, neist 138 eesti õppekeelega kooli, 31 vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli.
2006. aastal osales rohkem kui 400 000 õpilast 57 riigist. Eesti valimis oli 4865 õpilast 169 koolist.
Lihtsustatud õppekaval õppivad õpilased testist osa ei võta.
PISA Eesti uuringute tulemuste võrdlus
Ava suuremana SIIT. Joonis näitab kõigi Eesti õpilaste soorituste keskmiste punktide põhjal kolme kirjaoskuse omandamise muutust PISA 2006., 2009., 2012. 2015., 2018., 2022. ja 2025. aasta uuringutes.
PISA 2025
2025. aasta kevadel sooritasid 15-aastased õpilased PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja arvutusliku probleemilahenduse ülesannetest. Rõhuasetus oli seekord loodusteadustel. Arvutuslikku probleemilahendust hinnati PISA uuringus esmakordselt.
Uuringus osalesid õpilased 91 riigist ja piirkonnast. Eestist osales 6304 õpilast 204 koolist. Valim esindas ligikaudu 14 600 Eesti 15-aastast õpilast ehk 89% kõigist 15-aastastest noortest.
Tulemused
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on jätkuvalt maailma ja Euroopa parimate seas. Loodusteadustes püsis Eesti tulemus 2022. aastaga võrreldes samal tasemel. Matemaatikas langes keskmine tulemus kahe ja lugemises 12 punkti.
PISA 2025 tulemused näitavad, et Eesti haridussüsteemi tugevuseks on jätkuvalt tugev baastase, suur tippsooritajate osakaal ning kõrged tulemused rahvusvahelises võrdluses. Samal ajal tuleb tähelepanu pöörata matemaatika- ja lugemistulemuste langustrendi pidurdamisele.
- Loodusteadustes oli Eesti tulemus 527 punkti. Eesti oli kõigi osalenud riikide ja haridussüsteemide seas 6. kohal ning Euroopas 1. kohal.
- Matemaatikas oli Eesti tulemus 508 punkti. Eesti oli kõigi osalenud riikide ja majanduspiirkondade seas 8. kohal ning Euroopas 1. kohal.
- Lugemises oli Eesti tulemus 499 punkti. Eesti oli osalenud riikide ja majanduspiirkondade seas 8. kohal ning Euroopas 2. kohal Iirimaa järel.
- Arvutuslikus probleemilahenduses oli Eesti tulemus 541 punkti. Eesti oli osalenud riikide ja majanduspiirkondade seas 7. kohal ning Euroopas 1. kohal.
PISA uuringute tulemused
Head lingid PISA tulemustega tutvumiseks
PISA ja Eesti õpilaste tulemused – vaated välismaalt
Viimati uuendatud 11.09.2026
