Õpetajate streik

Kas streigi ajal peab kool olema avatud ja toimuma õppetöö? 

Streigi ajal peab toimuma õppetöö, koolimaja peab olema avatud ja lapsel on õigus koolis käia. Koolijuhid koos kooli pidajaga peavad leidma lahenduse, kuidas laste õppetöö läbi viia ning sellest tuleb aegsasti informeerida õpilasi ja lapsevanemaid. 

Kuidas igas koolis õpilase õigus õppida tagatakse, sõltub koolis streikivate õpetajate osakaalust, teiste kooli töötajate kaasamise võimalusest, infotehnoloogilistest lahendustest, kooli ruumidest jms. 
Koolid saavad näiteks kasutada erinevaid õppevorme, teiste koolitöötajate abi ning õpetajaid, kes streigiga ei ühine. Kool peab tagama, et keegi õppe- ja kasvatustöö läbiviijatest oleks aktiivselt kättesaadav ning vajadusel vastaks operatiivselt õpilaste küsimustele ka olukorras, kus õppetund toimub näiteks e-õppena. 

Streik ei tohiks kahjulikult mõjutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõikest 1 tulenevat õpilase õigust ja kohustust õpiülesandeid täita ning kooli päevakava järgses või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes osaleda. See võimalus tuleb koolil ja kooli pidajal õpilasele tagada, kasutades võimalusi, mis koolidel õppe korraldamiseks on. 

Kooli ja selle pidaja ülesanne on varustada õpilased vajalike õppevahenditega ja võimaldada õppimiseks vajalikku keskkonda. Kool peab tagama lapsele nii õppetegevuse jätkamise kui ka koolis viibimise võimaluse. Õpe peab toimuma juhendatud õppe vormis ning õpilasele peavad olema tagatud kooliaasta peale kokku kohustuslikud 175 õppepäeva (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõiked 3–5). Need tagavad õpilasele õppekava omandamise. 

Kas kooli võib streigi ajaks sulgeda?

Kooli sulgemine streigi ajaks on väga äärmuslik meede ning seda oleks võimalik ette kujutada vaid juhul, kui koolijuhil ja koolipidajal on selge, et koolitöötajatest enamik, st nii õpetajad kui ka kõik teised kooli töötajad, streigivad ning seetõttu pole koolis võimalik tagada õpilaste turvalisust. 

Olukorras, kus ei ole võimalik tagada kõigi õpilaste turvalisust tavapärases mahus, peab koolijuht koostöös kooli pidaja kaaluma, millistele õpilaste rühmadele on koolimajas õppimine siiski esmatähtis ning tagama neile võimaluse koolis käia. Näiteks elutähtsate teenuste osutajate lapsed, erivajadusega lapsed, lapsed vastavalt vanuserühmale jne.
Kooli sulgemise otsustamisele peab eelnema kaalumine, mille raames koolijuht koostöös kooli pidajaga võtab arvesse vähemalt järgmist:

• Kas mittestreikivate kooli töötajate (koolipere) abiga on võimalik kool turvaliselt avatuna hoida?
• Kas mittestreikivate kooli töötajate abiga on võimalik kindlustada osade laste õppetöö jätkumine ja kui, siis millistele laste gruppidele ja millises mahus ning millisel viisil (klasse kokku liites, teisi õppevorme kasutades, e-tunde korraldades vms)? Kui näiteks 90% kooli töötajatest streigib, siis on 10% töötajatest tööl, mis tähendab, et mingitele gruppidele saab nende abil turvalise keskkonna tagada.
• Kui õppetöö jätkamine on võimalik ja seda saab teha paindlikult, mitte täielikult katkestades õppetööd, siis mida saab selle toimumiseks veel teha?

Kuidas tagada olukorras, kus õpetajad streigivad, õppetöö jätkumine?

Nõue õppetöö streigiaegseks jätkamiseks kehtib nii riigikoolis, munitsipaalkoolis kui ka erakoolis. Õppetöö korraldus streigi ajal on ajas muutuv ja sõltub ka streigi ulatusest. 

Koolijuht koostöös kooli pidajaga peavad esmajärjekorras tagama õpilaste turvalisuse. Turvalisuse tagamise kohustuse ulatus sõltub õpilaste east ja võimalikest eripäradest. 

Näiteks juhul, kui streigis ja toetusstreigis osaleb kuni kolm päeva kogu koolipere (nii õpetajad kui ka kõik teised töötajad), võib olla vajalik kooli tavapärane õppetöö nendeks päevadeks ajutiselt peatada.

Seejuures tuleb silmas pidada järgmist. Kooliaastas tuleb tagada 175 õppepäeva ja vajadusel tuleb nende läbiviimiseks leida muu aeg, vajadusel ka koolivaheaja arvelt. Streigi ajal võib korraldada õppetöö ümber ja viia seda läbi muudetud tunniplaani alusel. Kuigi üldjuhul mõeldakse õppepäeva all vastava aine õpetaja poolt juhendatud õppetööd, siis ei ole ootust, et kõik 175 õppepäeva peavad toimuma koolimajas. Õppepäev on ka nt muuseumis või looduses õppimine, teatriskäik, orienteerumispäev vms. Seejuures peab lastele olema tagatud järelevalve ning juhendamine, kuid kui näiteks kirjanduse õpetaja streigib, võib juhendada ka ajalooõpetaja jne. 

Olukorras, kus ei ole võimalik tagada kõigi õpilaste turvalisust, peab pidaja kaaluma, millistele õpilaste rühmadele on koolimajas õppimine siiski esmatähtis ning tagama neile võimaluse koolis käia. Kui näiteks 90% kooli töötajatest streigib, siis on 10% töötajatest tööl, mis tähendab, et osadele gruppidele saab nende abil turvalise keskkonna tagada. 

Juhul kui kooli töötajatest osaleb streigis ja toetusstreigis suur enamus, on võimalik korraldada õppetöö ümber selliselt, et tagada põhikooliealistele õpilastele järelevalve ja korraldada üldpädevusi arendavaid tegevusi. Gümnaasiumiealistel õpilastel on suurem oskus osaleda iseseisvalt juhendatud õppes ka oluliselt väiksema arvu õpetajate töötamise ajal. 

Kuidas korraldada õpetajate streigi ajal õpe ja tundide märkimine õppeinfosüsteemi?

Streigi ajal on ilmselt tavapärane õpe vähem või rohkem häiritud. Suurema arvu õpetajate streikimisel tuleb arvestada olukorraga, et kõiki varem planeeritud ainetunde pole võimalik kavandatud viisil läbi viia. Igaks streigipäevaks võib olla vajalik teha eraldi tunniplaan, kus sisalduvad nii mittestreikivate õpetajate tunnid, võimalusel asendatavad ainetunnid kui ka õppekava kui terviku aspektist olulisi pädevusi arendavad tunnid või tegevused.

Tundide märkimisel õppeinfosüsteemi tuleb silmas pidada koolis kehtivaid kokkuleppeid. Streigiga seoses võib tekkida ka vajadus kehtivad kokkulepped üle vaadata. Üldine soovitus tundide märkimisel õppeinfosüsteemi on, et tundide sissekanded vastaksid tegelikult koolis toimunule. Näiteks kui eesti keele õpetaja streikis ja eesti keele tunnis tehti üldpädevusi arendavaid tegevusi, siis võiks tunni teemaks/kirjelduseks märkida, mida konkreetselt tehti, ja seda peaks tegema tegevusi läbi viinud isik.

On võimalus klasse või õppegruppe liita ning asendada tavapärased ainetunnid näiteks üldpädevusi arendavate tundidega. Selleks on võimalik luua õppeinfosüsteemis eraldi päevik, kuhu saab tunnid sisse märkida tavapärasel moel.

Kas streigi ajaks võib muuta koolipäeva alguse ja lõpu aega?

Lubatud on teha selline ajutine muudatus. Muuta tuleks kooli päevakava, arvestades seda, mida väiksema arvu õpetajate abil on võimalik õpilastele pakkuda. Sellest omakorda sõltub tunniplaan.

Kas kooli pidaja peab tagama õpilaste toitlustamise?

Kuna kool ja kooli pidaja ei vabane õpetaja streigis osalemise tõttu neile seadusega pandud ülesannete täitmisest, tuleb õpilastele tagada õppepäeval ka koolilõuna. 

Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lõige 1). Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. aasta määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 4 lõike 1 kohaselt toitlustatakse lapsi päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü alusel.

Kas streikivalt töötajalt saab nõuda viibimist töökohal?

Seadus seda küsimust otseselt ei reguleeri. Streigis osalemine annab õiguse keelduda töö tegemisest (töölepinguseaduse § 19 punkt 4). Tööandja ei saa seega nõuda streikivalt õpetajalt töökohal viibimist.

Mida tuleb märkida streikivate õpetajate tööajatabelisse?

Tööandja kohustus on pidada tööaja arvestust. Streigis osalejatele tuleb tööajakavasse märkida streikimise aja eest töökatkestus. Palgaarvestuses töölepingu katkemise perioodil töötasu ei maksta. Kool koondab vastava info ja edastab selle palgaarvestajale.

Kas kooli pidaja võib streigi ajal siiski palka maksta?

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 25 lõige 1 sätestab, et streigi aja eest streigis osalevale töötajale palka ei maksta. Õpetajad, kes streigiga ei ühine, saavad tasu tavapärases korras isegi siis, kui nende töötegemine streigi ajal ei ole streikivate teiste töötajate tõttu võimalik. 

Kas on õige, et KOV kasutab riigilt saadud vahendeid streikivatele õpetajatele maksmiseks?

Töölepingu seaduse § 19 punktist 4 tuleneb töötaja õigus keelduda töö tegemisest streigis osalemise tõttu. Töölepingu seaduse selgitustest nähtub, et töötaja töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisele vastab tööandja õigus mitte maksta vastava perioodi eest töötasu (vt ka kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 25 lõige 1). 

Riik on eraldanud tööandjatele avalikke vahendeid toetusfondi määruse (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 ja toetusfondi määruse § 1) alusel (haridustoetuse raames). Õpetajate tööjõukulude toetust eraldatakse kooli pidajatele õpetajate poolt tehtava töö tasustamiseks. Kui õpetaja tööd ei tee ja kasutab enda seadusest tulenevat õigust keelduda töö tegemisest, siis ei ole alust rääkida ka töö tasustamisest. Arvestades kollektiivlepingu seaduse § 25 lõikes 1 sätestatut, ei saa pidada seda moraalselt õigeks, et tööandjad ikkagi tasustavad riigi poolt eraldatud vahendite arvelt oma töötajaid, kes tegelikult ei tööta. 

Kas mittestreikivaid õpetajaid tuleb täiendavalt tasustada?

Koolis võib tekkida vajadus leppida töötamist jätkavate õpetajatega kokku ajutine töölepingu muudatus, mille järgi antakse neile streikivate õpetajate asemel õppetöö läbiviimiseks täiendavad lisatasuga tasustatavad tööülesanded.  

Kas kooli direktor võib palgata streikiva õpetaja asemel õppetööd läbi viima teise töötaja?

Eelisjärjekorras tuleks tagada õppetöö läbiviimine olemasoleva personaliga, kelleks on mittestreikivad õpetajad ja teised koolitöötajad, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine.

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida täiendavates tööülesannetes või ületunnitöös, kui mõlemad osapooled sellega nõus on. Oluline on, et töötajat ei survestata täiendavaid tööülesandeid täitma ega ületunnitööd tegema ning see peab olema mõlema osapoole tegelik soov ja tahe.

Ajutise asendusõpetaja palkamise õigustatus sõltub konkreetsetest asjaoludest kindlas koolis ja seda võib mõjutada ka streigi kestus. Asendusõpetaja palkamine on võimalik eelkõige erandjuhul, näiteks kui hariduse andmine on streikivate õpetajate hulga tõttu täielikult peatunud. Töölepingu seaduse järgi on tähtajalist töölepingut võimalik sõlmida vaid põhjendatud juhtudel ning lepingu tähtaega ei saa siduda sellega, millal jõutakse kokkuleppele kollektiivlepingu tingimuste osas.

Kuidas saab streikida koolitöötaja, kes töötab käsunduslepingu alusel?

Õigus streikida ja streigi tõttu töö tegemisest keelduda on neil õpetajatel, kes teevad tööd töölepingu alusel. Kollektiivne töötüli, mille lahendamiseks võib tekkida õigus korraldada streik, on lahkarvamus, mis on tekkinud tööandja ja töötajate vahel uute töötingimuste kehtestamisel või kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel (kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 2 lõige 1). 

Kas koolijuht võib teha õpetajatega kokkuleppe, et streigi ajal läbi viimata õppetöö viiakse tagantjärgi läbi ja selle eest tasustatakse õpetajaid täiendavalt?

Kokkuleppel tööandjaga on võimalik, et streigist osa võtnud õpetajad jt koolitöötajad töötavad streigi tõttu kaotatud aja tasa väljaspool tööaega. Sellist töötamist saab koolijuht tasustada üldistel alustel, kuid mitte ületunnitööna ega tööna puhkepäevadel või riiklikel pühadel (kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 28).

Samas tuleb õppes kaotatud aja tasa tegemisel ja samaaegsel õppetöö läbiviimisel arvestada seda, et ühes nädalas tohib olla kuni viis õppepäeva (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõige 4) ja et põhikooli õpilasele on seaduses ette nähtud suurim lubatud nädala õppekoormus (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 lõige 2 ja § 24 lõige 5). Õpet kavandades ja ellu viies tuleb arvestada sellega, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane ning võimaldaks talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 lõige 4). Õppeaastas peab toimuma 175 õppepäeva (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõige 3). Vajadusel on õppe parema korraldamise huvides võimalik koolis kehtestada riiklikult kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõige 7).

Kas kool võib lasteaias toimuva toetusstreigi ajaks korraldada töötajate laste hoidmise ja seda tasustada?

Kui tööandja soovib oma töötajate töötegemist soodustada, tagades neile tasuta lapsehoiu nt lasteaiatöötajate toetusstreigi toimumise ajal, siis on see võimalik. Tegemist on tulumaksuseaduse alusel erisoodustusena maksustatava soodustusega, mis on antud seoses töösuhtega.

Kas lasteaia võib kuni kolmeks päevaks kinni panna?

Kõigil töötajatel on õigus osaleda seadusliku streigi toetuseks korraldatavas kuni kolm päeva kestvas toetusstreigis. Juhul kui lasteaia töötajatest streigib selline osa, et täies mahus lasteaia töö jätkamine on ohus, on võimalik korraldada lasteaia töö kuni kolmeks päevaks ajutiselt ümber ning töötada vähendatud mahus. Juhul kui lasteaia töötajate suurearvulise toetusstreigis osalemise tõttu on laste turvalisuse tagamine lasteaias ohus, on võimalik lasteaia töö toetusstreigi ajaks ajutiselt kuni kolmeks päevaks peatada. Selleks ajaks peab kohalik omavalitsus tagama lasteaiakoha kasutamise võimaluse vähemalt nendele lastele, kelle vanemad osutavad elutähtsat teenust.