Riigieksamid

Riigieksamid on gümnaasiumi lõpus toimuvad eksamid, mis tuleb kooli lõpetamiseks sooritada kõigil abiturientidel. Vabatahtlikult võivad riigieksameid sooritada ka kutseõppeasutuste õpilased ja juba varasemalt keskhariduse omandanud inimesed, kellel on riigieksami tulemust tarvis õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Riigieksamid toimuvad kord aastas kevadel samaaegselt kõikides Eesti koolides.

Riigieksamite korraldus

Riigieksamite ajad 2023/2024. õppeaastal:

  • eesti keel (kirjalik): 22. aprill 2024. a;
  • B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 23. aprill 2024. a;
  • B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 23.–26. aprill 2024. a.

Eesti keele eksamitöö koosneb kahest osast, millega hinnatakse õpilase funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust. Eesti keele kui teise keele riigieksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

Eesti keele ja eesti keel teise keelena riigieksam näeb ette, et õpilased kasutavad oma tekstides normikirjakeelt. Seega lähtutakse ka hindamisel kirjakeele normist. Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega. Seni uusim õigekeelsussõnaraamat on ÕS 2018, mille paberköide ja veebiversioon on sama sisuga. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused on avaldatud keeletoimkonna veebilehel. Soovi korral saavad õpilased riigieksamil õigekeelsussõnaraamatut kasutada. 

Eesti keele ning eesti keele teise keelena eksami tulemus esitatakse punktidena. Õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus.

Õpilasele, kes sooritab eesti keele teise keelena riigieksami ja saavutab vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, väljastatakse eesti keele B2-taseme tunnistus.

Õpilane, kellel on olemas vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse C1-taseme tunnistus, mida ta esitab koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti keele eksamit või eesti keele teise keelena eksamit.

Haridus- ja Noorteamet teeb iga õpilase kohta kättesaadavaks:

  • õpilase eesti keele või eesti keele teise keelena eksami punktid;
  • õpilase asukoha eesti keele või eesti keel teise keelena eksami teinud õpilaste järjestuses.

Riigieksamite aeg 2023/2024. õppeaastal:

  • matemaatika (kirjalik) – 23. mai 2024. a.

Haridus- ja Noorteamet teeb iga õpilase kohta kättesaadavaks:

  • õpilase kitsa või laia matemaatika eksami punktid;
  • õpilase asukoha õpilaste järjestuses laia matemaatika eksami teinute seas või õpilase asukoha õpilaste järjestuses kitsa matemaatika teinute seas.

​Inglise keele riigieksami ajad 2023/2024. õppeaastal:

  • inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 2. mai 2024. a;
  •  inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 2.–3. mai; 6.–7. mai 2024. a.

Rahvusvaheliste võõrkeele eksamite vormid ja ajad:

Saksa keel (2023/2024 õppeaasta)

  • Saksa II astme keelediplomi eksam (suuline): 13. november 2023–18. jaanuar 2024;
  • Saksa II astme keelediplomi eksam (kirjalik): 29. november 2023, järeleksam 13. detsember 2023;
  • Goethe Zertifikat B1- ja B2-tase (kirjalik ja suuline): 13. mai – 17. mai 2024. a; lisaeksam 3. juuni 2024. a;
  • Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksa keele eksam (kirjalik): 12. veebruar 2024. a;
  • Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksa keele eksam (suuline): 5.-7. juuni 2024. a.

Inglise keel (2023/2024 õppeaasta)

  • Cambridge Assessment English C1 Advanced (suuline): 25. november – 10. detsember 2023 a;
  • Cambridge Assessment English C1 Advanced (kirjalik): 25. november 2023. a;
  • Cambridge Assessment English C1 Advanced (suuline): 23. märts – 7. aprill 2024. a;
  • Cambridge Assessment English C1 Advanced (kirjalik): 23. märts 2024. a.

Prantsuse keel (2023/2024 õppeaasta)

  • DELF  A2-, B1- ja B2-tase (kirjalik ja suuline): 15. aprill – 19. aprill 2024. a; lisaeksam( B1- ja B2-tasemel): 3. juunil 2024. a.

Vene keel (käesolev õppeaasta)

  • Käesoleval õppeaastal ei saa gümnaasiumit lõpetav õpilane riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamina sooritada vene keele eksamit: тест по русскому языку как иностранному B1 ja тест по русскому языку как иностранному B2. 11.  ja 12. klassi õpilased saavad jätkuvalt sooritada vene keele kui võõrkeele koolieksami, mis on gümnaasiumi lõpetamise üks tingimus.

Õpilane ei pea sooritama võõrkeele eksamit, kui ta esitab koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks vähemalt jooksva õppeaasta 31. augustini kehtiva eksamitunnistuse või tõendi, mis tõendab, et ta on sooritanud vähemalt B1 keeleoskuse tasemele ühe järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitest:

  • Cambridge English: B1 Preliminary (PET) (inglise keel);
  • Cambridge English: B2 First (FCE) (inglise keel);
  • Cambridge English: C1 Advanced (CAE) (inglise keel);
  • Cambridge English: C2 Proficiency (CPE) (inglise keel);
  • The International English Language Testing System (IELTS) (inglise keel);
  • Test of English as a Foreign Language (TOEFL) iBT (inglise keel);
  • Pearson Test of English General (PTE General) (inglise keel);
  • Diplôme d'études en langue française (DELF B1) (prantsuse keel);
  • Diplôme d'études en langue française (DELF B2) (prantsuse keel);
  • Diplôme approfondi en langue française (DALF C1) (prantsuse keel);
  • Goethe-Zertifikat B1-tase (saksa keel); 
  • Goethe-Zertifikat B2-tase (saksa keel);
  • Goethe-Zertifikat C1-tase (saksa keel);
  • Goethe-Zertifikat C2-tase (saksa keel);
  • TestDaF (TDN3) (saksa keel);
  • TestDaF (TDN4) (saksa keel);
  • TestDaF (TDN5) (saksa keel);
  • Österreichisches Sprachdiplom Zertifikat B1 (saksa keel);
  • Österreichisches Sprachdiplom B2 Mittelstufe Deutsch (saksa keel);
  • Österreichisches Sprachdiplom C1 Oberstufe Deutsch (saksa keel);
  • Saksa I astme keelediplomi eksam B1-tase (saksa keel).
  • Saksa II astme keelediplomi B2-tase (saksa keel)
  • Saksa II astme keelediplomi C1-tase (saksa keel)
  • Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam
  • тест по русскому языку как иностранному B1-tase (vene keel)
  • тест по русскому языку как иностранному B2- tase (vene keel)

Rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite tulemuste esitamine

Gümnaasiumi koolieksami õppeained, vormi ja toimumise aja kinnitab kooli direktor. Seejuures võib gümnaasiumi koolieksam olla kas kirjalik, suuline või kirjalik ja suuline. Gümnaasiumi koolieksamitöid säilitatakse koolis kolm aastat.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

Loe täpsemalt: Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord.

Lisaeksamite ajad:

  • eesti keel (kirjalik) – 20. mai 2024. a.;
  • B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 27. mai 2024. a;
  • B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 27.–28. mai 2024. a;
  • inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 29. mai 2024. a;
  • inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 29.–30. mai 2024. a;
  • matemaatika (kirjalik) – 6. juuni 2024. a.

Lisaeksamile tuleb registreeruda kolme tööpäeva jooksul põhieksami toimumisest. Lisainfo ja registreerumine

Lisaküsimused: [email protected]

E-eksamid

Alates 2025. aasta kevadest on põhikooli lõpueksamid eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja inglise keeles elektroonilised ehk e-eksamid, see tähendab, et õpilased sooritavad 2025. aasta kevadel eksamid arvutis, mitte paberil. 
 
E-eksamid toimuvad testide andmekogus EIS

Selleks, et koolid saaksid õpilasi paremini eksamiteks ette valmistada ja samuti on IT taristu valmisolekut kontrollida, toimus 25. jaanuaril e-eksamite teemaline infotund. Infotund on järele vaadatav siin. Infotunni slaide näeb siit. 

Põhilised kontaktid e-eksamite seotud küsimustes

  • [email protected] - eksamite korraldus
  • [email protected]  - e-eksamitest tulenevad IT nõuded arvutitele ja võrgule, koordineerib IT-vajaduste tervikpilti ja koostööd KOVide ja HTMi vahel;
  • [email protected]  - riigikoolide IT varustatus, kogemustevahetus, IT- juhtide võrgustik

Eksamite vaidlustamine

Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste vaidlustamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 33 sätestatule:

  • Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse või kooli lõputunnistuse kättesaadavaks tegemise päevast arvates. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister apellatsioonikomisjoni.
  • Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega eksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest:

1) jätta eksami tulemus muutmata;
2) tõsta eksami tulemust;
3) langetada eksami tulemust.

  • Komisjoni otsus saadetakse avalduse esitajale kümne päeva jooksul arvates avalduse laekumisest kirjalikult posti teel või e-postiga avaldusel toodud aadressil. Enne lõputunnistuse kättesaadavaks tegemist esitatud avaldused võetakse menetlusse lõputunnistuse kättesaadavaks tegemise päeval.

Apellatsioonikomisjoni kuuluvad haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna ning õiguspoliitika osakonna teenistujad. Komisjon kaasab oma töös eksperte. Eksperdid kontrollivad vaidlustatud tulemusega eksamitöö hindamise vastavust vastava aine eksamitöö hindamisjuhendile, võttes arvesse hindamiskomisjoni otsused hindamisjuhendi täpsustamise kohta.

Vaidlusaluse eksamitööga saavad avalduste esitajad tutvuda vastavalt Haridus- ja Noorteameti (Harno) kinnitatud korrale. Riigieksamitöödega tutvumisest enne apelleerimist ning registreerimisvõimalustest saab täpsemalt lugeda Harno kodulehelt.

Apellatsiooni esitamine

Oma eksamitulemuse läbivaatamiseks apellatsioonikomisjonis esitab eksaminand Haridus- ja Teadusministeeriumile avalduse Eksamite Infosüsteemis (EIS). Lisaks on võimalik avaldust esitada ka apellatsioonikomisjoni blanketil, kas digitaalselt allkirjastatuna aadressil [email protected] või paberkandjal allkirjastatuna aadressil Munga 18, 50088 Tartu.

Avalduse blankett võib olla täidetud käsitsi või arvutis. Avaldusel peab olema avaldaja allkiri (omakäeline või digitaalne). Tavapostiga saadetud apellatsiooni puhul on oluline teada, et vastu võetakse avaldusi, millel on hiljemalt viimase seadusest tuleneva vaide esitamise tööpäeva postitempel. Tunnistused tehti sel aastal kättesaadavaks 16.06.2023, tavapostiga saadetud vaidel peab olema hiljemalt 26.06.2023 kuupäeva postitempel. Faksi teel ja PDF-failina saadetud avaldusi vastu ei võeta. Nõuetele mittevastavat avaldust ei menetleta.

Avalduses tuleb põhjendada vaide esitamist ning viidata konkreetsetele asjaoludele, mis põhjustel on alust arvata, et eksamitöö ei ole hinnatud vastavalt hindamisjuhendile.

NB! Kui eksaminand esitab apellatsiooni eksami tulemuse vaidlustamiseks, siis vaadatakse üle kogu eksamitöö ning seda ka juhul, kui vaidlustada on soovitud üksnes konkreetset ülesannet või eksamiosa. Vaide esitajal tuleb arvestada, et komisjon võib eksamitöö tulemust ka langetada.

Eksamitulemust saab apellatsioonikomisjonis vaidlustada üks kord.

Ühtse põhikooli lõpueksamitulemuse tõstmise ja langetamise korral saadetakse apellatsioonikomisjoni otsus kooli, kus vormistatakse apellatsiooni esitanud isikule uus lõputunnistus.

Riigieksamitulemuse tõstmise ja langetamise korral vormistatakse uus riigieksamitunnistus, mis tehakse kättesaadavaks riigiportaali eesti.ee kaudu.

Isikule, kellel puudub Eesti Vabariigis väljastatud isikukood, väljastab Harno riigieksamitunnistuse digitaalsel andmekandjal.

Apellatsioonikomisjon

Viimati uuendatud 30.01.2024