TALIS

TALIS on rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta OECD riikides.

TALIS-e eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste probleemidega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse.

TALIS esimene uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales toona 24 riiki (sealhulgas Eesti).

TALIS 2008 Eesti siseriiklik raport

TALIS 2013

TALIS-e uuringus osales 3129 Eesti 7.–9. klassi õpetajat ja 197 koolijuhti ehk 38% põhikooli ülemise astme õpetajatest ja 49% koole, kus õpetatakse 7.–9. klassi.

Uuring näitab õpetajate ja koolijuhtide endi hoiakuid ning hinnanguid oma tööle ja töökeskkonnale.

Uuringus osales kokku 34 riiki.

Rahvusvaheline raport „TALIS 2013 Results: An International Perspective on Teaching and Learning”

TALIS 2013 Eesti raport

  • Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on pedagoogilise haridusega 48-aastane naine, kes on õpetajana töötanud 22 aastat. Võrreldes teiste riikidega on meie põhikooli ülemise astme õpetajad vanemad, pikema staažiga ja nende hulgas on vähem mehi. Viimase viie aasta jooksul on õpetajaskonna vananemine süvenenud.
  • Eestis on uuringus osalenud riikide seas üks madalaim õpilaste ja õpetajate suhtarv ning väikseimad klassid. Samas ilmnevad Eesti koolide ja klasside suuruses suured erinevused maapiirkonnas ja linnades asuvate koolide vahel. Õpilaste ja õpetajate keskmiselt madala suhtarvu varjukülg on, et õpilaste arvu languse tõttu töötavad pooled Eesti maapiirkondade koolide õpetajad osakoormusega, sest koolidel pole neile täiskoormust pakkuda.
  • Võrreldes 2008. aastaga on tunduvalt paranenud Eesti õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele. Kui viie aasta eest väitis 84% uuringus osalenud õpetajatest, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92% õpetajaid. Samas esineb direktorite hinnanguil sageli õpilastega seotud distsipliiniprobleeme, nagu kooli hilinemine, puudumine ja spikerdamine ning ka vaimne vägivald kaasõpilaste ning õpetajate suhtes.
  • Eesti õpetajatel on head enesetäiendamise võimalused ning õpetajad tegelevad enesetäiendamisega rohkem kui teiste riikide õpetajad keskmiselt. Enesetäiendustegevuste sisu peavad Eesti õpetajad valdavalt mõjusaks ja tajuvad nendes osalemise takistusi keskmisest vähemal määral.
  • Jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel - kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiviseerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem. Eesti koolijuhid on rahvusvahelises võrdluses vähem hõlmatud õppe-kasvatustööd toetavatesse tegevustesse.
  • Eesti õpetajad ja koolijuhid on oma tööga ja ka oma kooliga üldiselt rahul, kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas. Ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. Õpetajate rahulolematus ei tulene seega mitte niivõrd tööst ja koolikeskkonnast, kuivõrd õpetajate poolt tajutud õpetajaameti madalast staatusest ühiskonnas.

 

Viimati uuendatud: 29. detsember 2015