Noortepoliitika

Noortepoliitika on osa laiemast noortevaldkonnast. Noortepoliitika peamised toimealad on noorsootöö, sotsiaal-, tööhõive-, tervise-, kultuuri-, pere- ja kuriteoennetuspoliitika. Noortepoliitika arendamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas lisaks haridus-, teadus- ja keelepoliitikale.

Aatastel 2006-2013 kehtinud noorsootöö strateegias võeti eesmärgiks kujundada välja ja viia ellu noore tegelikest vajadustest ning väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades ehk lõimitud noortepoliitika.

Lõimitud noortepoliitika kujundamist toetati kuni 2011. aastani läbi noorsootöö, kuna eraldi tegevusi lõimitud noortepoliitika jaoks  rakendusplaanides ei olnud kavandatud.

Noortevaldkonna arengukava 2014-2020

2013. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 288 492 7-26aastast noort, mis moodustab 22,4% Eesti rahvastikust. Nagu suures osas teisteski Euroopa riikides, on noorte osakaal elanikkonnast vähenemas. Statistikaameti prognoosi järgi jätkub noorte osakaalu vähenemine kogurahvastikust kuni aastani 2022, mil see hakkab tasapisi taas kasvama. Kasvutrend püsib kuni aastani 2039, seejärel hakkab noorte osakaal kogurahvatikust jälle langema.

Erilist tähelepanu nõuavad negatiivsed trendid nagu noorte kasvav väljaränne, 15-19aastaste kõrge töötus, mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arv, kõrge suhtelise vaesuse määr, probleemne tervisekäitumine, sh eriti noorte meeste riskikäitumine. Tähelepanu tuleb pöörata nende trendide tekkepõhjustele, võimalike tagajärgede ennetamisele ja ebasoovitava mõju vähendamisele. Vajalik on pöörata tähelepanu ka sellele, et positiivsed trendid jätkuks.

Põhimõtted

Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 ellu viimisel võetakse aluseks eelmise strateegia põhimõtted, milleks on:

  • Noore käsitlemine tervikuna. Selleks, et viia ellu tõeliselt mõjusaid tegevusi mistahes noortesse puutuva eesmärgi saavutamiseks või probleemi lahendamiseks, on vaja vaadelda noore inimese kogu eluolu ja seda mõjutavaid tegureid, mitte piirduda ühe asutuse või valdkonna haldusala raamidega;
  • Noorte kaasamine valdkonna meetmete kvaliteedi ja mõju tagamise vahendina;
  • Koosmõju saavutamine ehk püüdlemine erinevate valdkondade ja teadmiste kasutamise kaudu suurima ühise mõju saavutamise poole.

Arengukava meetmeid läbivad põhimõtted:

  • Noorte sihtgrupp ei ole homogeenne. Mistahes meetmete ja tegevuste kavandamisel ning ellu viimisel tuleb lähtuda konkreetsete noorte tegelikest oludest ja vajadustest ja arvestada erisustega, mis tulenevad soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust seisundist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast vm.
  • Noorsootöö toetab kõikide oma meetmetega noore tervist ja tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid. See eeldab noortevaldkonna töötajaskonna pädevuste ja töövahendite järjekindlat arendamist ning tugineb teadmispõhisele lähenemisele sihtgruppide, koolituste, töövahendite ja sekkumiste lõikes.
  • Noortevaldkond aitab kaasa ühiskonna lõimitusele sh võrdõiguslikkuse edendamisele ja diskrimineerimise ennetamisele ning hoolivusele ümbritseva elukeskkonna suhtes.
  • Noortepoliitika ja noorsootöö meetmeid kavandades ning ellu viies on oluline aidata noorel saavutada enesekindlus ja võimekus tulla toime olulistes eluvaldkondades nagu õpingud, tööturg, peresuhted jt. Noore raskusi tuleb varakult märgata ja vajadusel aidata leida vajalik professionaalne tugi.
  • Noortevaldkond on osa toimivast koostööst erinevate noore elu puudutavate valdkondade vahel. Vajadusel tuleb algatada süsteemne koostöö ja toetada selle toimimist.

Eesmärgid

Aastatel 2014-2020 keskendutakse noortevaldkonnas eesmärkidele ja meetmetele, mis aitavad saavutada positiivset muutust kõige olulisemate noorte ja ühiskonna ees seisvate väljakutsete osas. Arengukava üldeesmärk on noore avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Arengukava ei kirjelda kogu noortevaldkonda (so noortepoliitikat ja noorsootööd) ega kajasta teiste noortega seotud eluvaldkondade ja strateegiate noortele suunatud meetmeid, kuid omab nendega tihedaid seoseid.

Noortevaldkonna meetmete ja tegevustega soovitakse saavutada alaeesmärke ja eesmärgiseisundeid nagu:

  • noorel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks;
  • noorel on väiksem risk olla tõrjutud;
  • noore osalus otsustes on rohkem toetatud;
  • noortevaldkonna toimimine on mõjusam.

Üldeesmärgi saavutamist mõõdetakse konkurentsvõime kava "Eesti 2020" indikaatoritega:

  • põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24aastaste noorte osakaal;
  • noorte töötuse määr vanusegrupis 15-24.

Arengukava ellu viimine ja maksumus

Arengukava ellu viimine toimub rakendusplaanide alusel. Esimese rakendusplaani eelnõu koostatakse aastateks 2014-2017. Arengukava ellu viimises osalevad lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile ka teised ministeeriumid ja noortevaldkonna asutused, ühingud, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused vastavalt oma vastutusvaldkonnale arengukava rakendusplaanis toodud tegevustes. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas on ellu viimisel oluline roll Eesti Noorsootöö Keskusel ja Sihtasutuse Archimedes Noorteagentuuril.

Arengukava kogumaksumuseks on 90 miljonit eurot. Sellest 47 miljonit eurot moodustab välistoetus, kus Euroopa Liidu hariduse-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ osa on 24 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurivahendeid 19 miljonit eurot ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus 4 miljonit eurot.

Rahvusvaheline koostöö

Noortepoliitika kujundamisel ja elluviimisel Eestis on suur roll nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu noortepoliitikal.

Eestil on noortevaldkonnas kahepoolsed koostöölepingud Belgia flaami kogukonnaga ning Soomega. Mõlemad lepingud on suunatud eeskätt noorsootöötajate ja noorsootöö organisatsioonide kogemustevahetusele. Flandria koostöös osalevad lisaks Eestile ka Läti ja Leedu noortevaldkonna partnerid. Lisaks on Eestil eraldi koostööprogramm Moldovaga, mille eesmärk on analüüsida noortepoliitika ja noorsootöö arenguid mõlemas riigis. Võimalused noortevaldkonna osapoolte koostööks on esile toodud ka mitmetes hariduse valdkonna rahvusvahelistes koostöölepetes. Täpsemalt välislepingute lehelt.

 

Viimati uuendatud: 24. november 2015