Noorsootöö

Noorsootöö on noorele ehk 7-26-aastasele isikule tingimuste loomine mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab tal vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.

Noorsootöö korraldus

Noorsootöö kohustuste kui ka neist tulenevate tegevuste ulatuse ja rahaliste ahendite planeerimise eest vastutab kohalik omavalitsus (volikogu, valla- või linnavalitsus ning selle hallatavad asutused ja partnerid).

Omavalitsuste noorsootöö korraldust reguleerivad noorsootöö seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Omavalitsuste põhine korraldusmudel põhineb ühtlasi olulisel noorsootöö läbiviimise lähtekohal, et noorsootöö peab olema noorele võimalikult lähedal ning arvestab täiel määral riigi halduskorralduses kehtivat kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet.

Eesti noorsootöö korralduse kontekstis on omavalitsus ja riik partnerid. Riik loob seadusliku ja strateegilise raami ning toetab omavalitsusi prioriteetsetel teemadel ja teenuste tagamisel. Riiklike toetusprogrammide kaudu suunatakse ja toetatakse kohalike omavalitsuste tegevust, et suurendada noorsootöö kättesaadavust ning tagada parema kvaliteediga teenused noortega seotud asutustes.

Eri tasanditel on laialt levinud praktika, kus noorsootöö praktilise elluviimise ülesanded on delegeeritud kodanikeühendustele. Üleriigiliselt toetavad noortevaldkonna arengut mitmesugused katusorganisatsioonid, noorsootöö eri ametialasid ja organisatsioone ühendavad liidud, noorteühingud ja sihtasutused. Omavalitsustes pakuvad teenuseid mittetulundus- ja erasektori juhitavad huvikoolid, malevad, laagrid, noortekeskused ja ka noorteühingud.

Riigikogus menetleb juhtivkomisjonina noortevaldkonna teemasid kultuurikomisjon. Noortevaldkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Haridus- ja Teadusministeerium, mis kavandab noortepoliitikat, korraldab noorsootööd ja juhib Eesti Noorsootöö Keskuse tööd.

Noorsootöö struktuurid

Noortekeskus on noorsootööasutus, mille tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või mittetulundusühingud. Noortekeskus on kõige laiema noorsootöö teenuste ampluaaga ning peamine noorsootöö teostaja. Noortekeskused võivad tegutseda erinevate vormidena, iseloomulikuks jooneks on, et enamus keskustest rakendavad avatud noorsootöö meetodit. 2011. aastal läbi viidud uuringu järgi osales noortekeskuste tegevuses üks kord nädalas ja enam hinnanguliselt üle 77 000 noore. 2013. aastal tegutses Eestis kokku 237 noortekeskust.

Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Huvihariduse ühtsed nõuded on reguleeritud huvikooli seaduse ja huviharidusstandardiga, mis kehtib kõikidele huvikoolidele, olenemata nende õiguslikust seisundist. Eestis tegutses 2013/2014 õppeaastal 562 huvikooli, kus muusika, kunsti, spordi, üldkultuuri, tehnika ja looduse õppekavadel oli kokku 91 217 õppijat.

Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine. Noorteühingutes osaleb hinnanguliselt 11% noortest. 2013. aastal sai riiklikku aastatoetust 14 üleriigilist noorteühingut, sh Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) ja Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL). 2013. aastal osales noorteühingute töös üle 45 000 noore.

Noortemalev on noorte konkurentsivõimet toetav töökasvatuslik projekt, mis ühildab töötamise ja noorsootöö võimalused. Maleva eesmärgiks on noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. 2013. aastal toetati 44 malevakorraldajat, kokku osales  malevate tegevustes 4510 noort.

Noorte püsi- ja projektlaagrid on vastavalt üle või alla 60 päeva tervistavat ja arendavat puhkust pakkuvad laagrid, mille vahetus kestab vähemalt kuus päeva. Noorte püsilaagril peab olema kehtiv noortelaagri tegevusluba, projektlaager peab kooskõlastama oma tegevuse omavalitsusega. Noortelaagrite koondprojekti koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus. Laagreid korraldavad huvikoolid, noortekeskused, noorteorganisatsioonid jt. 2013. aastal osales 25 püsilaagris ja 62 projektlaagris kokku 29 060 noort.

Noorsootööühing on mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate ühendamine ning nende huvide esindamine. Sellisteks ühinguteks näiteks Eesti Noorsootöötajate Ühendus, Eesti Huvijuhtide Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Muusikakoolide Liit, Kunstikoolide Esinduskogu ja Eesti Huvikoolide Liit.

Noorte osaluskogude eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades. Osaluskogul tavaliselt puudub juriidiline staatus ning selle koosseisu on noored valitud või delegeeritud. Eestis tegutses 2013. aastal 15 maakondliku tasandi noortekogu ja 66 kohaliku tasandi noortevolikogu. Oluliste osalusvormidena tegutsevad üle Eesti ka erineva haridusastme koolide õpilasesindused.

Teavitamis- ja nõustamiskeskus on noorteinfot koguv, töötlev ja levitav ning teavitamist, nõustamist ja uuringuid piirkondlikult koordineeriv noorsootöö põhimõtetel töötav asutus. Noorteinfo vahendamise eesmärk on luua eeldused noori puudutava info kättesaadavuse parendamiseks ja aidata seeläbi kaasa noorte teadlike valikute tõusule ja toetada noorte toimetulekut ühiskonnaliikmena. Eestis tegutses 2013. aastal 25 teavitamis- ja nõustamiskeskust.

Koolinoorsootöö on üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav noorsootöö, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad kooli huvijuht ehk koolinoorsootöötaja, kooli õpilasesindus, ringijuhid. Koolide huviõppes osaleb 2013/2014 õppeaastal 73 100 noort.

Alaealiste komisjon (sh maakondlikud ja kohalike omavalitsuste loodud komisjonid) arutab vastavalt alaealise mõjutusvahendite seadusele alaealiste õigusrikkumisi ning kohaldab konkreetsele alaealisele sobivat mõjutusvahendit. Eestis tegutses 2013. aastal kokku 68 alaealiste komisjoni, nendest 15 maakondlikku, 8 Tallinna linnaosades ja 45 kohaliku omavalitsuse komisjoni.

 

Viimati uuendatud: 18. november 2014