Hariduslike erivajadustega õpilane

Kutseõppesse on oodatud ka need õpilased, kelle terviseseisund või muu erivajadus eeldavad kohandusi õppeprotsessis. Igal õppeaastal õpib kutsekoolides 800-900 hariduslike erivajadustega õpilast.

Haridus- ja teadusministri vastava määruse alusel mõistetakse haridusliku erivajadusega õpilasena kutsekoolis õpilast, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppetööst eemalviibimine või õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha kohandusi õppeprotsessis.

Kutseõppesse astumine


Eriala, õppekava ja kooli valik

Kutseõppesse astuja valib suure hulga erialade ja mitmete kvalifikatsioonitasemete vahel. Kutsekoolid pakuvad jõukohaseid õppimisvõimalusi, andes ettevalmistust nii lihtsamate kui ka keerukamate ametite pidamiseks.

Õppekavad erinevad näiteks iseseisva ja praktilise töö osakaalult, õpe võib toimuda ka „õpipoisina“ töökohal. Mitmetes koolides on loodud õppekavad näiteks põhihariduse lihtsustatud ja toimetulekuõppes omandanutele ning põhihariduseta inimestele.

Paljudel kutsekoolidel on kogemused mitmesuguste erivajadustega õpilaste toetamisel. Näiteks Haapsalu Kutsehariduskeskus teeb koostööd Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ja Räpina Aianduskool Maarja Külaga Põhikooli lihtsustatud õppest tulijaile suunatud õppekavad on nii Eesti suurimas, Tartu Kutsehariduskeskuses kui ka näiteks väiksemate hulka kuuluvates Väike-Maarja Õppekeskuses ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis Viljandi Kutseõppekeskusel on kogemused vaegkuuljate koolitamisel. Kaasaegsed koolimajad on hästi ligipääsetavad.

Valiku tegemisel nõustavad sisseastujat või tema seaduslikku esindajat koolid, Rajaleidja keskused ja elukohajärgne kohalik omavalitsus. Ülevaade kõigist õppekavadest on koondatud portaali kutseharidus.ee

Sisseastumine

Igas koolis sätestab sisseastumistingimused vastuvõtu kord, täpseim info on kooli kodulehel. Nõustamisel ja õppetöö korraldamisel arvestatakse õpilaskandidaadi soovil näiteks eelmises koolis koostatud individuaalset üleminekuplaani, isiklikku rehabilitatsiooniplaani, meditsiinilist või logopeedi tõendit.

Sisseastumisperioodile eelnevad sageli lahtiste uste päevad või muud õpilaskandidaatidele suunatud üritused. Julgustame mõne huvipakkuva või kodulähedase kooliga varakult ühendust võtma.

Hariduslikud tugimeetmed kutseõppes

Kool tagab igale õpilasele karjääriteenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavuse ning rakendab vajadusel hariduslikke tugimeetmeid, nt individuaalse õppekava koostamine, õpe väikerühmas, täiendav eesti keele õpe. Tugimeetmete rakendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas, mis on leitav kooli kodulehelt.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekohti rahastab riik kõrgendatud määras. Vajadusel kaasatakse koostöös kooli pidaja ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsusega õppetöö korraldamisele täiendavat personali nagu viipekeele tõlk, tugiisik või isiklik abistaja.
Hariduslike tugimeetmete rakendamist korraldab selleks igas koolis määratud vastutav töötaja või tugirühm. Õpilane võib sobiva tugimeetme leidmiseks kogu õppeaja jooksul koolile esitada näiteks meditsiinilise või logopeedi väljastatud tõendi, rehabilitatsiooniplaani või individuaalse üleminekuplaani.

Pärast kutsehariduse omandamist

Kutseõppe lõpetajal on praktika käigus omandatud töökogemus. Õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne tööellu ülemineku plaan. Nõustamist ja tugiteenuseid pakuvad Rajaleidja keskused ja Töötukassa

 

Viimati uuendatud: 4. mai 2015