Kiirtestimine koolides

 

Kvaliteetse hariduse pakkumine ja õpilaste vaimse tervise toetamine on see, mille nimel peame ühiselt pingutama ning koolid avatuna hoidma. Selleks, et pidurdada koolikollete teket ning avastada nakatunud kiirelt, toimub üldharidus- ja kutsekoolides õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimine. 

Tegemist on lapsesõbralike hõlpsalt õpilase enda poolt tehtavate kiirtestidega, mille tegemine on õpetaja juhendamisel kõigile jõukohane.  Õpetaja jagab tunni alguses testid, õpilased teevad testi ning 15 minuti pärast on tulemus teada. Tegemist on ninasõõrme eesosast võetava prooviga, mis on mugav ja kiire.

Novembri kahel esimesel nädalal testisid end koolipere liikmed üldjuhul kolm korda nädalas (sh vaktsineeritud ja läbipõdenud), edaspidi oli soovitav testida kaks korda nädalas ning keskenduda neile, kes on vaktsineerimata või ei ole haigust viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud. Teste tarniti koolidesse ka selle arvestusega. Juhul kui sooviti rohkem testida, tuli vahendid selleks leida koostöös koolipidajaga.

Kuna koroonasse haigestumine on märgatavalt vähenenud, siis soovitame üldhariduskoolidel veel mai alguses koolivaheajajärgsel nädalal kooliperet testida üks kord nädalas ning edaspidi testida vaid vajaduspõhiselt – näiteks kui koolis tekib nakkuskolle, on palju lähikontaktseid vm juhul, kui viiruse levik seda tingib. Kutseõppeasutused saavad testimise planeerida vastavalt oma õppekorralduslikele vajadustele ning samuti viiruse levikust sõltuvalt.

Positiivse kiirtesti tulemuse saanud õpilane läheb koju ja jääb 10 päevaks isolatsiooni, vajadusel võtab ühendust perearstiga. 

Juhul kui vanem ei nõustu oma lapse testimisega, tuleb tal sellest kooli teavitada, nõustumise korral lapsevanemal midagi teha ei tule. Kui lapsevanem testimiseks luba ei anna, siis vaatamata sellele, saab haigustunnusteta laps koolis kontaktõppes jätkata.

Testi tegemise õpetus
 

 

 

Korduma kippuvad küsimused

ÜLDINFO

Kes on lähikontaktne?

Lähikontaktne on inimene, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui 2 meetrit. Lähikontaktsete täpsemaks määratlemiseks soovitame võimalusel tagada õpilastele klassides püsivad istekohad.

Kui klassis on avastatud nakkusjuhtum, kas lähikontaktsed õpilased peavad minema karantiini?

Alates 7. veebruarist ei pea haigustunnusteta vaktsineerimata lähikontaktsed õpilased enam karantiini jääma. Leevendus kehtib kuni 18aastastele (k.a) ja selle õppeaasta kestel 19aastaseks saavatele lastele ja noortele, kelle lähikontakt leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis, noorsootööasutuses või huvitegevuses.

Miks on kiirtestimine vajalik?

Selleks, et pidurdada koolikollete teket ning avastada nakatunud kiirelt. See on vajalik selleks, et kontaktõpe saaks koolides jätkuda. 2021/2022. õppeaastal on esmatähtis hoida haridus- ja noorsootööasutused avatuna kõigil haridustasemetel ja -liikides nii kaua kui võimalik, arvestades seejuures kõigi ohutusega.

Mis piirangud kehtivad noorsootöös, huvitegevuses ja spordis?

Piiranguid ei ole. Tõendi kontrollimise nõue Eestis lõppes alates 15.03.2022.
 

Kas üle 12-aastane vaktsineerimata laps võib käia huvikoolis?

Jah. Tõendi kontrollimise nõue Eestis lõppes alates 15.03.2022.

TESTIMINE

Kuidas korraldatakse koolides kiirtestimine?


Kuna koroonasse haigestumine on märgatavalt vähenenud, siis soovitame üldhariduskoolidel veel mai alguses koolivaheajajärgsel nädalal kooliperet testida üks kord nädalas ning edaspidi testida vaid vajaduspõhiselt – näiteks kui koolis tekib nakkuskolle, on palju lähikontaktseid vm juhul, kui viiruse levik seda tingib. Kutseõppeasutused saavad testimise planeerida vastavalt oma õppekorralduslikele vajadustele ning samuti viiruse levikust sõltuvalt.

Vajadust testida ei ole neid, kes on koroona viimase 2 kuu jooksul läbi põdenud.

Kas testi peab läbi viima meditsiinitöötaja või õpetaja?

Ei pea. Kooliealine laps saab testi tegemisega õpetaja juhendamisel kenasti hakkama. Kiirtest on piisavalt lihtne, et seda saab kasutada instruktsiooni läbinud või kasutusjuhendiga tutvunud inimene. Koolis teevad õpilased testi endale ise õpetaja juhendamisel. Õpetajad saavad läbida lühikoolituse, mis valmistab nad ette laste juhendamiseks testi tegemisel. Samalaadsete testidega on viidud koolis läbi pilootprojekt ja uuring, mis näitas, et kooliõpilased saavad täiskasvanu juhendamisel testimisega hästi hakkama.

Testitegemise õpetuse leiab videojuhisest.

Milliseid antigeeni kiirteste koolides kasutatakse?

Koolides kasutatakse lapsesõbralikke antigeeni kiirteste, mille puhul on tegemist ninasõõrme eesosast võetava prooviga, mis on mugav ja ei põhjusta lapsele ebamugavust. Selfdiagnostics OÜ tarnis koolidesse Acon FlowFlex SARS Cov 2 Antigeeni kiirtestid (mõeldud nn tavakasutajale) ja SARS Cov 2 Antigeeni kiirtestid (mõeldud nn professionaalseks kasutamiseks). Kummagi testi sihipärase kasutamise seisukohast ei ole vahetegemine professionaalseks või tavakasutamiseks oluline - mõlemad testid on kasutamise mõttes identsed. Testimise ja testi tõlgendamise protseduur ning testi komponendid on samad ja testid toodetakse samas tehases. Tavakasutajal ei ole keelatud kasutada professionaalseks kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirtesti. Spetsiaalselt kodukasutuseks sertifitseeritud testid on sisult samaväärsed professionaalseks kasutamiseks mõeldud testidega. Paljudes teistes Euroopa riikides kasutatakse samalaadseid teste koolides juba alates eelmise aasta lõpust.

Mida teha kasutatud testidega?

Kasutatud kiirtestid tuleb pakkida kilekotti ja võib visata olmeprügi hulka. Pakendid võiks võimalusel koguda pakendikonteinerisse.
Lisainfot kiirtestide ja maskide utiliseerimise kohta leiab ka Ragn-Sells kodulehelt.

Kui kaua kiirtestimise periood kestab?

Kiirtestimine kestab vastavalt viiruse leviku olukorrale, testimiskorraldust vaadatakse jooksvalt üle.

Kuna koroonasse haigestumine on märgatavalt vähenenud, siis soovitame üldhariduskoolidel veel mai alguses koolivaheajajärgsel nädalal kooliperet testida üks kord nädalas ning edaspidi testida vaid vajaduspõhiselt – näiteks kui koolis tekib nakkuskolle, on palju lähikontaktseid vm juhul, kui viiruse levik seda tingib. Kutseõppeasutused saavad testimise planeerida vastavalt oma õppekorralduslikele vajadustele ning samuti viiruse levikust sõltuvalt.

Kas COVID-19 läbipõdenud või vaktsineeritud õpilased peavad tegema antigeeni kiirtesti?

Esialgu testiti kõiki. Äsja haiguse läbipõdenud õpilase kiirtesti tulemus võib olla positiivne, juhul kui viirus on veel aktiivne. See tähendab, et laps pole veel täielikult tervenenud ehk on võimalus, et pärast sümptomite kadumist on ta veel nakkusohtlik. Ajavahemik, mil inimesed haigusest täielikult tervenevad, on iga indiviidi puhul erinev ja sõltub paljudest teguritest. Kui tervenemisest on möödas juba rohkem aega ja kiirtest näitab positiivset tulemust, siis võib juhtuda, et laps on uuesti nakatunud.

Antigeenitest näitab organismi reaalset hetkeolukorda ehk nakkusohtlikkust/nakkusohutust testi tegemise hetkel. Antigeenitest tuvastab ainult seda, kas inimene on testitegemise hetkel nakkusotlik või mitte.

Kuna koroonasse haigestumine on märgatavalt vähenenud, siis soovitame üldhariduskoolidel veel mai alguses koolivaheajajärgsel nädalal kooliperet testida üks kord nädalas ning edaspidi testida vaid vajaduspõhiselt – näiteks kui koolis tekib nakkuskolle, on palju lähikontaktseid vm juhul, kui viiruse levik seda tingib. Kutseõppeasutused saavad testimise planeerida vastavalt oma õppekorralduslikele vajadustele ning samuti viiruse levikust sõltuvalt.

​Vajadust testida ei ole neid, kes on koroona viimase 2 kuu jooksul läbi põdenud. 

Kas testimine on kohustuslik?

Lapsevanemal on võimalik lapse testimisest keelduda ning last seetõttu kontaktõppest kõrvale ei jäeta. Soovitame testimiseks loa anda, et võimalik nakatumine kiiresti avastada.

Nõustumise korral ei pea lapsevanem eraldi midagi tegema. Juhul kui vanem ei nõustu oma lapse testimisega, tuleb sellest kooli teavitada.

Mida toob endaga kaasa see, kui lapsevanem ei anna luba testimiseks?

Kui lapsevanem keeldub, siis laps saab õppega koolis jätkata. Soovitame siiski nõusoleku andmist, et oleks võimalik koolis kiiresti nakkus avastada ja koolid avatuna hoida. 

Mida teha, kui testi tulemus on negatiivne?

Kui testi tulemus on negatiivne ja haigustunnused puuduvad, jätkab laps kontaktõppes ning saab osaleda huvitegevuses ja noorsootöös.

Mida teha, kui testi tulemus on positiivne?

 

Positiivse testi tulemuse korral tuleb õpilasel koju minna, jääda 10 päevaks isolatsiooni ja vajadusel helistada perearstile.

Kas vaktsineeritud õpilased peavad testima?

Kuna koroonasse haigestumine on märgatavalt vähenenud, siis soovitame üldhariduskoolidel veel mai alguses koolivaheajajärgsel nädalal kooliperet testida üks kord nädalas ning edaspidi testida vaid vajaduspõhiselt – näiteks kui koolis tekib nakkuskolle, on palju lähikontaktseid vm juhul, kui viiruse levik seda tingib. Kutseõppeasutused saavad testimise planeerida vastavalt oma õppekorralduslikele vajadustele ning samuti viiruse levikust sõltuvalt.

​Vajadust testida ei ole neid, kes on koroona viimase 2 kuu jooksul läbi põdenud.

Kuidas testitakse erivajadusega õpilasi?

Erivajadustega laste testimine on soovituslik ja sõltub konkreetse lapse seisundist. Kui erivajadusega õpilane ei soovi ise testi teha, tema vanem ei ole testimisega nõus või lapse erivajadusest tulenevalt ei ole võimalik testida, siis testi ei tehta.

Kas kiirtestid on valmistatud ohutust materjalist?

Antigeeni kiirtestiga kaasas olev proovi kogumise vatipulga ots on tehtud ohustust ning inertsest materjalist nailonist. Vatipulka ega tema otsa ei ole millegagi immutatud ega pindu töödeldud. Vatipulgad on pakendamise käigus steriliseeritud etüleenoksiidiga (EtO), mis on meditsiini- ja teadusasutustes laialt kasutatav steriliseeriv agent. EtO on toatemperatuuril eeteritaolise lõhnaga värvitu gaas, mis enne lõpplikku pakendamist on eemaldatud (ei ole tunda eetri sarnast lõhna). Koroonatestid ei sisalda EtO-d. Etüleenoksiidi märgis on peal testidel, mida on ainega lõppsteriliseeritud. Pakendist eemaldatuna koroonatest (või mõni teine meditsiinitarvik) steriliseerivat gaasi ei sisalda ning seega ei kujuta tervisele ohtu.

NB! Internetis leviv väide nagu sisaldaks koroonatestid tervisele ohtlikku etüleenoksiidi, ei vasta tõele. Etüleenoksiidi kasutatakse testide steriliseerimiseks, kuid testpulga pealt seda ei leia. Loe täpsemalt

 

 

Viimati uuendatud: 9. mai 2022