Võõrkeelte õpe Eestis

Emakeele või esimese keele ning võõrkeelte oskus on tänapäeva inimese jaoks tema igapäevaelus üks kõige olulisemaid oskusi. Selleks, et inimesed saaksid globaliseeruvas maailmas paremini hakkama ning oleksid samas tööturul konkurentsivõimelised, on koostatud Eesti võõrkeelte strateegia. See sisaldab võõrkeeleõppe teemalisi põhimõtteid ja suunised.

Võõrkeel on õpipsühholoogia põhimõtte kohaselt iga keel peale kõneleja emakeele või esimese keele. Keeleseaduse mõttes on võõrkeel iga keel peale eesti keele ja eesti viipekeele. Võõrkeeleks peetakse ka vähemusrahvuse keeli, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.

Eestis on tavaks õppida kohustuslikult vähemalt kahte võõrkeelt. Riiklike õppekavade järgi on koolidel olnud võimalus õpetada (eesti õppekeelega) põhikoolis esimese (A) ja teise (B) võõrkeelena kas inglise, prantsuse, saksa või vene keelt.

Põhikooli riiklik õppekava võimaldab õpetada põhikoolis teise võõrkeelena ükskõik millist võõrkeelt, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove. B-võõrkeelena õpetatakse inglise, vene, saksa, prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Uue õppekava alusel on mitmes põhikoolis asutud teise võõrkeelena õpetama näiteks soome keelt. Lisaks õpitakse koolides näiteks ka heebrea, hiina, hispaania, itaalia, jaapani, ladina ja rootsi.

Gümnaasiumi riikliku õppekava järgi on gümnaasiumiastmes loobutud traditsioonilisest A- ja B-võõrkeelte määratlusest ning mindud üle keeleoskustasemete-põhisele õppele. Gümnaasiumi lõpetades tuleb osata vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja (ehk B) tasemel.

Gümnaasiumi lõpetamiseks teevad õpilased inglise keele riigieksami ja/või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvahelise võõrkeeleeksami (saksa, vene või prantsuse keeles). Paljud õpilased kasutavad võimalust teha eksami enam kui ühes võõrkeeles.

Kutsehariduses ja kõrghariduses õpetatakse enamasti erialast võõrkeelt, kusjuures võõrkeele valikki sõltub erialast.

 

CertiLingua programm


CertiLingua on Saksamaal alguse saanud rahvusvaheline kvaliteeditunnistus, mis tõendab õppeasutuse lõpetaja kahe võõrkeele oskust B2-keeleoskustasemel, osalemist lõimitud aine- ja keeleõppes ning Euroopa ja kultuuridevahelise suhtluse pädevuste omandamist. Nõuded täitnud õpilastele omistatakse CertiLingua sertifikaat.

Eesti ühines CertiLingua võrgustikuga 28. augustil 2014. aastal, kui haridus- ja teadusminister allkirjastas CertiLingua memorandumi, millega tunnustas programmi põhimõtteid.

2015. aastast alates on Eestis programmi lootsitud kolmes koolis: Tartu Annelinna Gümnaasiumis, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis ja Viljandi Gümnaasiumis.

CertiLingua õppeasutustes:

  • õpetatakse gümnaasiumi astmes vähemalt kahte nüüdisvõõrkeelt;
  • pakutakse õpilastele lõimitud aine- ja keeleõpet;
  • osalevad sertifikaati taotlevad õpilased rahvusvahelistes projektides;
  • esitavad õpilased kirjaliku töö, mis näitab omandatud keeleoskust ning kirjeldab rahvusvahelises projektis toimunud vahetut suhtlust ja omandatud teadmisi.

Kõik programmi puudutavad dokumendid ning info on ära toodud programmi dokumentide ülevaates.

 

Võrgustiku laienemine


2018. aastast alates on programm avatud uutele koolidele. Programmiga liitumisest huvitatud koolid on teretulnud tutvuma programmi ülevaates ära toodud dokumentidega ning saatma täiendavaid küsimusi HTM keeleosakonda (peaekspert Pille Põiklik, pille.poiklik@hm.ee).

Võrgustiku koduleht: www.certilingua.net

Koolile


Sertifikaate väljastavad programmiga liitunud õppeasutused, mis on esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ning saanud akrediteeringu.

Akrediteerimise tingimused:

  • Kool tagab keelehariduse kvaliteedi ning vastutab kvaliteedi hindamise meetodite ja mõõdikute eest.
  • Kool vastutab, et CertiLingua tunnistust taotlev õpilane on läbinud keskkooli õppekava ning on tõendanud kahe võõrkeele oskust vähemalt B2-keeleoskustasemel.
  • Kooli õppekavas sisaldub lõimitud aine- ja keeleõpe. LAK-õppe kursuste maht gümnaasiumiastmes peab olema 94 tundi kahe aasta jooksul või alates 9. klassist 187 tundi nelja aasta jooksul.
  • Kool pakub õpilasele võimalusi osaleda rahvusvahelises projektis, nt suhtlemine sõpruskoolidega, praktika, õpilase või perekonna algatused.
  • Kool nõuab CertiLingua tunnistust taotlevalt õpilaselt vahetut osalemist rahvusvahelises projektis, mille kokkuvõte ning võõrkeelte kasutamine projektis peab olema dokumenteeritud.
  • Kool kinnitab akrediteerimistaotluses, et kooli juhtkonnale, õpetajatele, lapsevanematele on tutvustatud programmi eesmärke ning nad nõustuvad nendega.
  • Kool kinnitab valmisolekut osaleda CertiLingua võrgustikus ja panustab programmi arendamisse – analüüsib tehtud tööd ja esitab vajadusel ettepanekuid süsteemi parandamiseks.
  • Kool tagab Euroopa pädevuste saavutamise ja kirjeldused.
  • Kool kirjeldab akrediteerimistaotluse esitamisel, kuidas kasutatakse Europassi.
  • CertiLingua kool pakub õpilastele võimalust kasutada soovi korral Euroopa keelemappi.

Akrediteerimiskomisjon võib vajadusel koolilt küsida muid teemaga seonduvaid dokumente ja teavet. Esimesel korral antakse koolile akrediteering kolmeks aastaks ning järgmisel korral viieks aastaks.

Õpilasele


CertiLingua programm pakub võimaluse mõtestatult seostada võõrkeelte oskuse arendamine, lõimitud aine- ja keeleõppe kogemus ning kultuuridevahelise suhtluse pädevuste kujunemine. Sertifikaadi taotlemisele peaks mõtlema hakkama juba gümnaasiumiõppe alguses, et soovitud tulemused oleks võimalik saavutada. CertiLingua koolid abistavad õpilasi programmis osalemisel, sh nõustavad vahetu suhtluse projekti kujundamisel ja elluviimisel. Abiks on ka võrgustiku enda materjalid, mis mõeldud õpilasi aitama.

 

Viimati uuendatud: 19. oktoober 2018