Riigikeele oskus ja tasemeeksamid

Eesti riigikeel on eesti keel, mis on ka enamusele Eesti elanikkonnast emakeeleks, kuid osale elanikkonnast võõrkeel. Eesti keele kui riigikeele oskuse nõuded on määratletud keeleseaduses.

Keeleoskuse tasemed

Isikute kohustusliku keeleoskustaseme määramisel on aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemed. Tasemeeksami sooritamine on vajalik ametikohal nõutud keeleoskustaseme tõendamiseks. Tööalast eesti keele oskust mõõdetakse ja riiklikke eksameid korraldatakse Eestis neljal keeleoskustasemel: A2, B1, B2 ja C1.

Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks peab kodakondsuse taotleja sooritama eesti keele tasemeeksami vähemalt B1 tasemel.

Eesti keele oskuse tasemed (Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala)

Eesti keele õpe

Eesti keele oskust hinnatakse eksamil. Tasemeeksamid toimuvad kord kvartalis neljal (A2, B1, B2, C1) tasemel, registreerimine on võimalik aastaringselt. Registreerimise tähtaeg on eksamikuule eelneva kuu esimene kuupäev.

Eksam on sooritatud, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Eksami sooritanud isikule antakse vastav tunnistus.

Isik, kes puudub eksamilt mõjuva põhjuseta või kelle eksami tulemus jääb alla 35 protsendipunkti võimalikust punktisummast, saab uuesti eksami sooritada mitte varem kui kuue kuu möödumisel eksami toimumisest.

Piirangut ei kohaldata isikule, kes tühistab vähemalt seitse päeva enne eksami toimumist eksamile registreerimise. Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse (haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles) ja kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ning töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal.

Eksaminandil, kui ta ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on õigus 30 päeva jooksul pärast tulemuse teatavaks tegemist esitada vaie Haridus- ja Noorteametile.
Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb ühe järgmistest otsustest:

  • jätab vaide rahuldamata;
  • rahuldab vaide ja teeb vajaduse korral eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juhile ettekirjutuse eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks.

Täpsem info vaide esitamise kohta on leitav Haridus- ja Noorteameti kodulehel.

Inimesele, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami ja saanud vastava tunnistuse, hüvitatakse keeleõppekulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmääras.

Eesti keele iseseisva õppe e-kursused

Riik on loonud täiskasvanud eesti keele õppijatele iseseisvaks õppeks tasuta elektroonilised keelekursused „Keeleklikk“ ja „Keeletee“ (https://www.keeleklikk.ee/). Kursus „Keeleklikk“ võimaldab alustaval õppijal liikuda tasemele A2 ja kursus „Keeletee“ tasemele B1. Mõlemad kursused on läbitavad nii vene kui ka inglise keele baasil, „Keeleklikk“ ka ukraina keele baasil. Kursused on mõeldud eelkõige täiskasvanud õppijatele ja need sobivad metoodika poolest individuaalõppijale, kuid neid saab kasutada ka keelekursuse osana (selle toetamiseks on kursuste juurde loodud õpetajale suunatud kommenteeritud sisukorrad). Kursustel käsitletavad teemad on seotud Eesti ühiskonna, riigi, looduse ning eesti keele ja kultuuriga. Kursused on eesti keele õppijate seas laialdast kasutust leidnud – kasutajaid on kümneid tuhandeid. Õppesisu loojad on Leelo Kingisepp ja Marju Ilves.

Riigikeele nõukoda

Riigikeele nõukoda on täiskasvanute eesti keele õppe korraldust koordineeriv kogu, mis kohtub Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel 2016. aastast alates. Nõukoda koondab eri ministeeriume ning nende allasutusi, kes pakuvad täiskasvanutele eesti keele õpet või eesti keele õpet toetavaid teenuseid.

Nõukoja eesmärk on vahetada infot ja teha kokkuleppeid edasise koostöö osas, mis puudutab pakutavat täiskasvanute eesti keele õpet ja õpet toetavaid teenuseid. Nõukoda koondab keeleõppe vajaduse ja pakkumise tervikpilti ning tegeleb keeleõppe eesmärkide ja tulemuslikkusega, et riigi poolt pakutav tugi täiskasvanute eesti keele õppele vastaks ühiskonna ja õppijate vajadustele. Nõukoda kohtub regulaarselt, et arutada eesti keele õppega seonduvaid küsimusi, ning kaasab oma tegevusse keelevaldkonna eksperte. Nõukoja tööd koordineerib Keeleamet.

Ülevaade riigikeele nõukoja 2021. aasta tegevustest

Ülevaade riigikeele nõukoja 2022. aasta tegevustest

Ülevaade riigikeele nõukoja 2023. aasta tegevustest

Riigikeele nõukojas on esindatud järgmised asutused:

  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • Haridus- ja Noorteamet
  • Keeleamet
  • Kultuuriministeerium
  • Integratsiooni Sihtasutus
  • Riigikantselei
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
  • Töötukassa
  • Justiitsministeerium
  • Siseministeerium

Seotud viited

Keeleseadus

Viimati uuendatud 16.03.2024