Programmid

Rahvuskaaslaste programmiga toetatakse välismaal elavaid eestlasi, pakkudes neile tuge eesti keele oskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul tagasipöördumisel Eestisse.

Programmiga toetatakse:

• välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamist ning väliseestlaste Eestis õppimist;
• välismaal eesti kultuuri säilitamist ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamist;
• väliseesti kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist;
• väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamist.

Praegusel programmi perioodil pööratakse tähelepanu ka uuema väljarände esindajatele ja neile vanema väljarände järeltulijatele, kes enam eesti keelt ei valda. Kuna välismaal elavate eesti laste arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, toetatakse enam hariduslikke tegevusi, sest  emakeele oskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning eesti kultuuriruumis tegutsemisel.

Programmi elluviimist rahastatakse alates 2014. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi eelarvest. Välisministeerium toetab programmi täitmist oma põhitegevuste kaudu. Programmi peamised elluviijad on Eesti Instituut, Rahvusarhiiv SA Archimedes ning Integratsiooni Sihtasutus. 

Programmi toetuste jagamine toimub projektikonkursside alusel tavaliselt üks kord aastas. Haridusprojektide konkurssi viiakse läbi kaks korda kalendriaasta jooksul. Info toetatavate tegevuste, taotlusvormide ning tähtaegade kohta on leitav konkursse korraldavate asutuste kodulehekülgedelt.

Konkursid

• Haridusprojektide konkurss on suunatud väljaspool Eestit eesti keelt ja kultuuri säilitavate õppetööga seotud ja seda toetavate tegevuste toetamisele. Eelistatavalt toetatakse projekte, mille sihtrühmaks on kuni 19-aastased lapsed ja noored. Konkurss toimub kaks korda aastas.
• Väliseesti arhiiviprojektide konkurss on suunatud väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumisele, säilitamisele, kättesaadavaks tegemisele ja uurimisele. See hõlmab nii suulist kui ka esemelist pärandit, sh rahvaluulet, elulugusid ja mälestusi, muusikalist traditsiooni, dokumente, fotosid, auviseid, trükiseid, kunstiteoseid jm. Konkurss toimub üks kord aastas.
• Kultuuriühingute toetusprogrammiga toetatakse eesti keele ja kultuuri säilimist väliseesti kogukondades ning aidatakse kaasa eesti kultuuri elushoidmisele ja tundmisele välismaal. Konkurss toimub üks kord aastas.
• Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi tasemeõppe stipendiumi eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Rahvuskaaslaste programmi keeleõppe stipendiumi eesmärk on toetada noorte väliseestlaste eesti keele üheaastaseid õpinguid Tartu Ülikoolis. Konkurss toimub üks kord aastas. 
• Väliseesti noorte suvised eesti keele ja meele laagrid

Rahvuskaaslaste programmi nõukogu korraldab ja kontrollib programmi elluviimist:

• Indrek Reimand - nõukogu esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse, teaduse ja keelepoliitika asekantsler;
• Anne-Ly Reimaa - Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht;
• Madis Järv - Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja asetäitja;
• Birgit Lüüs - Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnajuhataja asetäitja;
• Heilika Pikkov - Välisministeeriumi avalike suhete osakonna kultuurinõunik;
• Priit Pirsko - riigiarhivaar;
• Aho Rebas - Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindaja;
• Piret Kärtner - Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja;
• Andero Adamson - Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik.

Lisainfo

• Rahvuskaaslaste programm 2014-2020
• Programmi rakendusplaan 2014-2017
• Rahvuskaaslaste programm 2009-2013
• Programmi rakendusplaan 2012-2013
• Rahvuskaaslaste programmi 2009-2013 mõju uuring ja infograafika
• Rahvuskaaslaste programmi konverents
• Programmi rakendusplaan 2018-2020
• Programmi vahearuanne 2014-2017
• Täiendav info keeleosakonna nõunik Andero Adamson, andero.adamson@hm.ee, tel 735 0225

Eestikeelseks erialasuhtluseks on vaja korrastatud ja ulatuslikku oskuskeelesõnavara. Terminoloogia programmi eesmärgiks on eesti oskuskeele arendamine, mis võimaldab nii erialast suhtlust kui ka uurimis- või käsitlusobjekti teaduslikku tunnetamist, kirjeldamist ning sidumist keele ja eriala mõistesüsteemi.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise eesmärk on edendada eestikeelse teadusterminoloogia arendamist, levitamist ja kinnistamist, toetada eesti keeles õppimist ja õpetamist ning väärtustada eesti keeles publitseerimist. Käesolevate põhimõtete aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus, mille järgi riik peab tagama eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimise läbi aegade ning on jätkuks riiklikele programmidele „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012“ ja „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“.

Programmi juhtkomitee:

• Piret Kärtner - juhtkomitee esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) keeleosakonna juhataja
• Sigrid Vaher - HTM, kõrgharidusosakonna asejuhataja;
• Martin Eessalu - HTM, teadusosakonna peaekspert;
• Tõnu Tender - Eesti Keele Instituut, direktor;
• Priit Kulu - TTÜ, emeriitprofessor;
• Liisi Lembinen - TÜ raamatukogu, arendusdirektor;
• Heli Aru-Chabilan - HITSA, juhatuse esimees;
• Aili Sandre - Eesti Keeletoimetajate Liit, tegevliige.

Programmi koordineerib Asse Sild, asse.sild@archimedes.ee

Taotlusvoorud

2019.a taotlusvoorus saavad toetust:

• Anna Volkova, Eduard Latõšov, Vladislav Mašatin, Andres Siirde “Jätkusuutlik kaugküte”, Taltech
• Aive Liibusk, Tarmo Kall, Artu Ellmann, Karin Kollo „GNSS – Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem täpseks asukohamääranguks“, Eesti Maaülikool
• Anu Masso, Katrin Tiidenberg, Andra Siibak ja autorite kollektiiv  „Andmeühiskonna uurimise meetodid“, Taltech
• Kadri Simm ja autorite kollektiiv  „Praktilise eetika õpik“, Tartu Ülikool
• Tõlkeõpik „Uued suunad ajalooteaduses“, koostanud Marek Tamm ja Peter Burke, Tallinna Ülikool