Programmid

Keelepoliitika ellu viimiseks rakendatakse erinevaid riiklikke programme. Eesti keeletehnoloogia ning eesti keele ja kultuurimälu programmide kohta on lisainfo leitav teaduse alajaotusest.

Keeleprogrammid

Rahvuskaaslased

Rahvuskaaslaste programmiga toetatakse välismaal elavaid eestlasi, pakkudes neile tuge eesti keele oskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul tagasipöördumisel Eestisse.

Programmiga toetatakse:

  • välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamist ning väliseestlaste Eestis õppimist;
  • välismaal eesti kultuuri säilitamist ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamist;
  • väliseesti kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist;
  • väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamist.

Praegusel programmi perioodil pööratakse tähelepanu ka uuema väljarände esindajatele ja neile vanema väljarände järeltulijatele, kes enam eesti keelt ei valda. Kuna välismaal elavate eesti laste arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, toetatakse enam hariduslikke tegevusi, sest  emakeele oskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning eesti kultuuriruumis tegutsemisel.

Programmi elluviimist rahastatakse alates 2014. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi eelarvest. Välisministeerium toetab programmi täitmist oma põhitegevuste kaudu. Programmi peamised elluviijad on Eesti Instituut, Rahvusarhiiv SA Archimedes ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus "Meie Inimesed"

Programmi toetuste jagamine toimub projektikonkursside alusel tavaliselt üks kord aastas. Haridusprojektide konkurssi viiakse läbi kaks korda kalendriaasta jooksul. Info toetatavate tegevuste, taotlusvormide ning tähtaegade kohta on leitav konkursse korraldavate asutuste kodulehekülgedelt.

Konkursid

  • Haridusprojektide konkurss on suunatud väljaspool Eestit eesti keelt ja kultuuri säilitavate õppetööga seotud ja seda toetavate tegevuste toetamisele. Eelistatavalt toetatakse projekte, mille sihtrühmaks on kuni 19-aastased lapsed ja noored. Konkurss toimub kaks korda aastas.
  • Väliseesti arhiiviprojektide konkurss on suunatud väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumisele, säilitamisele, kättesaadavaks tegemisele ja uurimisele. See hõlmab nii suulist kui ka esemelist pärandit, sh rahvaluulet, elulugusid ja mälestusi, muusikalist traditsiooni, dokumente, fotosid, auviseid, trükiseid, kunstiteoseid jm. Konkurss toimub üks kord aastas.
  • Kultuuriühingute toetusprogrammiga toetatakse eesti keele ja kultuuri säilimist väliseesti kogukondades ning aidatakse kaasa eesti kultuuri elushoidmisele ja tundmisele välismaal. Konkurss toimub üks kord aastas.
  • Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi tasemeõppe stipendiumi eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Rahvuskaaslaste programmi keeleõppe stipendiumi eesmärk on toetada noorte väliseestlaste eesti keele üheaastaseid õpinguid Tartu Ülikoolis. Konkurss toimub üks kord aastas. 
  • Väliseesti noorte suvised eesti keele ja meele laagrid

Rahvuskaaslaste programmi nõukogu korraldab ja kontrollib programmi elluviimist:

  • Madis Lepajõe - nõukogu esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler;
  • Anne-Ly Reimaa - Kultuuriministeeriumi kkultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik;
  • Madis Järv - Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja asetäitja;
  • Jüri Trei - Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik;
  • Ursula Pensa - Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik;
  • Priit Pirsko - riigiarhivaar;
  • Aho Rebas - Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindaja;
  • Piret Kärtner - Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja;
  • Andero Adamson - Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik.

Eestikeelse terminoloogia programm 2013-2017

Eestikeelseks erialasuhtluseks on vaja korrastatud ja ulatuslikku oskuskeelesõnavara. Terminoloogia programmi eesmärgiks on eesti oskuskeele arendamine, mis võimaldab nii erialast suhtlust kui ka uurimis- või käsitlusobjekti teaduslikku tunnetamist, kirjeldamist ning sidumist keele ja eriala mõistesüsteemi.

Programmi tegevused keskenduvad peamiselt kõrgkoolide terminoloogiaõppe võimaluste olulisele lisamisele, terminoloogiaalaste stipendiumide süsteemi käivitamisele, eurotõlkide ja -tõlkijate nõustamisele ja mitmetele üksikprojektidele, nende hulgas haridusterminoloogia sõnaraamatu koostamine.

Programmi juhtkomitee:

  • Kadri Sõrmus - juhtkomitee esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik
  • Katrin Kern - Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse liige
  • Piret Kärtner - Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja
  • Valter Lang - Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik
  • Peeter Päll - Emakeele Seltsi liige
  • Rena Selliov - Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna analüütik

Programmi koordineerib Kelly Parker, kelly.parker@nlib.ee

Eestikeelsed kõrgkooliõpikud

Programmiga soodustatakse eestikeelse teadusterminoloogia arendamist, levitamist ja kinnistamist kõrgkoolides eestikeelsetes õppematerjalides ja õppeprotsessis kasutamise ning eesti keele publitseerimise väärtustamise kaudu. Programmiga arendatakse eesti teaduskeelt, luuakse ülevaade teadusvaldkondade eestikeelse õppekirjandusega kaetusest, toetatakse eestikeelse õppe- ja teaduskirjanduse loomist ning võimaldatakse ja süvendatakse eestikeelse teadussuhtluse harjumust.

2016. aasta õpikukavandite konkursil osutusid ekpertkomisjonide poolt väljavalituiks järgmised kavandid:

  • Teet Örd „Matemaatilise füüsika võrrandid“
  • Hele Siimon ja autorite kollektiiv „Materjaliteadus“
  • Rein Laaneots ja Karl Raba „Mõõtmestamine ja tolereerimine“
  • Ruth Kalda „Peremeditsiin“
  • Vello Kala „Hüdrograafia alused"
  • Ülle Roosmaa ja autorite kollektiiv „Põllumajandusökonoomika“
  • Evelin Loit ja autorite kollektiiv „Taimekasvatus“
  • Kati Aus ja Grete Arro „Õppimine ja psühholoogia“
  • Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten Kattai  „Poliitika kujundamine ja analüüs“
  • Katre Õim ja Asta Õim  „Kognitiivsed sõnavarauuringud: eesti keele fraseoloogia“
  • Elen Lotman ja autorite kollektiiv „Filmikunst“

SA Archimedes alustab läbirääkimisi kõrgkoolide ja autorite (kollektiivide)ga toetuslepingute sõlmimiseks.

Programmi juhtkomitee:

  • Piret Kärtner - juhtkomitee esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja
  • Kristel Rillo - Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja
  • Sigrid Vaher - Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja
  • Reili Argus - Emakeele Seltsi juhatuse liige 
  • Margus Lopp - Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik

Programmi koordineerib Asse Sild, asse.sild@archimedes.ee

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programm

Programmiga laiendatakse Eesti huvi kandepinda ning tuuakse akadeemilise stuudiumi kaudu Eesti tundmise juurde haritud inimesi võimalikult paljudelt tegevusaladelt. Õppe sihtrühm on Eesti, eesti keele ja kultuuri huvilised kogu maailmas, eelkõige välisriikide ülikoolides õppivad tudengid, aga ka asukohariikide poliitikud, ametnikud, teadlased, ettevõtjad ning teised arvamusliidrid ja spetsialistid.

Hõimurahvaste programm

Programmiga toetatakse Eesti hõimurahvaste, uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride säilimist ja arengut.
Programm haarab enesesse Venemaa soome-ugri rahvaste (vadjalased, isurid, ingerisoomlased, karjalased, vepslased, ersad ja mokšad, niidu- ja mäemarid, udmurdid, sürja- ja permikomid, handid, mansid), samojeedide (neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid) ja Lätis elavate liivlaste abistamise ning koostöö saamidega Venemaal, Norras, Rootsis ja Soomes.

 

Viimati uuendatud: 27. veebruar 2017