Eesti keel ja võõrkeeled

Eesti keele arengu strateegiline planeerimine algas 1998. aastal. Keelevaldkond on jagatud neljaks:

• eesti keel emakeelena;
• eesti keel teise keelena;
• eesti keel välismaal;
• mitmekeelsus, sealhulgas võõrkeeled.

Eesti keele kui teise keele temaatika muutus oluliseks osaks valitsuse poliitikast 1991. aastal, pärast iseseisvuse taaskehtestamist. Riigi  toetuse  ja  Euroopa Sotsiaalfondi  poolt rahastatud mitmekesiste tegevuste eesmärgiks on lõimida eesti keelest erineva emakeelega lapsed, noored ja täiskasvanud Eesti ühiskonda.

Kehtiva eesti keele arengukavaga on seatud aastateks 2011–2017(2020) ühtne strateegiline alus ja eesmärgid kõikide eesti keele valdkondade jätkusuutlikuks arendamiseks. Arengukava alusel toimub olulise osa kõigi nelja valdkonna, eelkõige eesti keele kui emakeele  tegevuste planeerimisest ja rahastamisest.

Käesolevaks perioodiks on valminud uus arengukava – „Eesti keele arengukava 2021–2035“. Arengukavaga seatakse Eesti keelevaldkonna sihid ja suunad aastani 2035. Arengukava on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti keelenõukogu koostöös ning selle valmimisele on kaasa aidanud paljud keelevaldkonnaga seotud asutused ning eksperdid. Eesti keele, keeleteaduse ja keeletehnoloogia arendamise kõrval sõnastatakse arengukavas ka eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppe, hindamise ja oskusega seotud prioriteedid ja eesmärgid.

Haridus- ja Teadusministeeriumis vastutab keelevaldkonna arendamise eest keeleosakond. Osakond tegeleb keelepoliitilise õigusruumi arendamisega ning kavandab keelepoliitika rakendamiseks rahalisi vahendeid.