Eesti keel ja võõrkeeled

Eesti keele arengu strateegiline planeerimine algas 1998. aastal. Keelevaldkond on jagatud neljaks:

• eesti keel emakeelena;
• eesti keel teise keelena;
• eesti keel välismaal;
• mitmekeelsus, sealhulgas võõrkeeled.

Kehtiva eesti keele arengukavaga antakse aastateks 2011–2017 ühtne strateegiline alus ja eesmärgid kõikide eesti keele valdkondade jätkusuutlikuks arendamiseks. Arengukava alusel toimub olulise osa kõigi nelja valdkonna, eelkõige eesti keele kui emakeele  tegevuste planeerimisest ja rahastamisest.

Eesti keele kui teise keele temaatika muutus oluliseks osaks valitsuse poliitikast 1991. aastal, pärast iseseisvuse taaskehtestamist. Riigi  toetuse  ja  Euroopa Sotsiaalfondi  poolt rahastatud mitmekesiste tegevuste eesmärgiks on lõimida eesti keelest erineva emakeelega lapsed, noored ja täiskasvanud Eesti ühiskonda. 

Rahvuskaaslaste programmi toel säilitatakse välismaal elavate Eesti juurtega inimeste eesti keele oskus, mis võimaldab neil soovi korral Eestisse naasta ning vahendatakse infot Eesti ja eestlaste kogukondade vahel välismaal. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmiga toetatakse eesti keele õpetamist teiste riikide kõrgkoolides.

Eesti võõrkeelte strateegia abil:

• tõstetakse Eesti elanike motivatsiooni õppida erinevaid keeli
• mitmekesistatakse võõrkeelte õppimise võimalusi õpiviiside, õpikohtade ja keelte valiku osas
• parandatakse keeleõppe kvaliteeti nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses
• kindlustatakse keeleõpetajate koolituse kvaliteeti
• parandatakse keele­õpetajate mainet ühiskonnas
• luuakse võimalused keeleoskuse hindamiseks

Haridus- ja teadusministeeriumis vastutab keelevaldkonna arendamise eest keeleosakond. Osakond tegeleb keelepoliitilise õigusruumi arendamisega ning kavandab keelepoliitika rakendamiseks rahalisi vahendeid. Koostöös Eesti keelenõukoguga töötab osakond välja üleriigilised arengukavad, sealhulgas eesti keele arengukava ja Eesti võõrkeelte  strateegia, millest oma tegevuses lähtub.