Põgenike perede laste haridus

Euroopa Liidu rändekava järgi plaanib Eesti kahe aasta jooksul vastu võtta ca 550 sõjapõgenikku ja rahvusvahelise kaitse taotlejat
Lisaks taotlevad Eestis rahvusvahelist kaitset ka põgenikud iseseisvalt, näiteks on nad pärit Ukrainast, Albaaniast ja muudest riikidest.

Põgeniku perest pärit laps asub õppima elukohajärgsesse kooli või lasteaeda. Kõikidele Eestisse elama asuvatele lastele tuleb pakkuda kvaliteetset haridust.

Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid. Meie koolides käib praegu 15-20 põgenikutaustaga last ning umbes 400 uussisserändajat või tagasipöördujat, kellest enamus õpib eesti õppekeelega koolis. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades enamasti eesti keelt ei valda.

Õppeprotsessis käsitletakse põgenike perede lapsi nagu kõiki teisi meist erinevast kultuuri- või keelekeskkonnast saabunud lapsi. Eesmärk on lõimida teisest keele- või kultuuriruumist laps võimalikult kiiresti täiel määral tavaõppesse.

Põhikoolieast väljakasvanud noortel on võimalik osaleda õpipoisiõppes.

 

Põhikooli õppima asumine
 

Seaduse järgi tagab omavalitsus koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse oma valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele.

Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Vanema jaoks on lapse kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.

  •  Põgenike pere lapse elama asumisel omavalitsusse teavitab Sotsiaalministeerium või majutuskeskus omavalitsust, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutust Innove inimese elama asumisest piirkonda. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab kooli ning selgitab välja abivajaduse seoses põgenikust lapse õpetamisega. Kui rahvusvahelise kaitse saanud õpilane liigub omavalitsusse teisest vallast või linnast kahe aasta jooksul pärast Eestisse saabumist, teavitab kooli pere elama asumisest piirkonda rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik.
  • Koolil tuleb esimesel võimalusel õpilase, tema vanema või eestkostja ning klassijuhatajaga läbi viia õpilase arenguvestlus, kuhu kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste. Vestluse käigus selgitatakse välja õpilase individuaalsed erivajadused (tervislik eripära; dieet; usulised eripärad) ja arenguvajadused (ülevaade olemasolevatest teadmistest oskustest ja hoiakutest; võimalik vajadus abiteenustele – psühholoog, leinanõustaja). Vajadusel saab kasutada tõlketeenust, mille maksumuse kompenseerib Sotsiaalministeerium. Lapsevanemat informeeritakse Eestisse saabumisel koolikohustusest Eestis ja tema vastutusest sellega seoses. Koolieluga tutvumiseks on vanemale abiks infomaterjalid vene ja inglise keeles
  •  Kool vastutab selle eest, et ettevalmistused põgenike pere lapse saabumiseks oleks toimunud. Koolile pakub teemakohaseid koolitusi ja nõustamist sihtasutus Innove ning maakondlikud Rajaleidja keskused.
  • Põgenikust õpilasele koostab kool individuaalse õppekava, milles on toodud riiklikust õppekavast erinevad õpitulemused konkreetse õpilase puhul.
  • Laps asub üldjuhul õppima eakaaslastega samasse või üks aasta nooremasse klassi. Kohe alguses osaleb laps koos teiste lastega – sõprade leidmiseks, keele kiiremaks õppimiseks – neis tundides, kus keeleoskuse roll ei ole väga suur (kunst, kehaline kasvatus, muusika, käsitöö, tehnoloogia, võõrkeel, matemaatika jms). Keeleoskuse paranedes asub ka teisi aineid õppima koos teiste lastega.
  • Kasulik on, kui esimesel aastal saab õpilane eraldi intensiivset eesti keele õpet, vähemalt 4-6, soovitavalt 8–10 tundi nädalas. Eesti keele teise keelena lisaõppe viib individuaalse õppekava alusel läbi kooli poolt määratud või palgatud õpetaja. Õpetaja palgalisa toetust maksab riik vastavale omavalitsusele, kes võib oma vahenditest seda suurendada.
  • Kool jälgib, et põgenikust õpilasel oleks võimalus aktiivseks suhtluseks eakaaslastega (aktiivõpe, projektid, mängud jne). Selleks saab koostööd teha näiteks ka piirkonna noorsootööasutuste ja vabaühendustega.
  • Kool vaatab igal aastal üle individuaalse õppekava ning korrigeerib seda vastavalt vajadustele. Kool vastutab õpilase arengu eest, kaasates lapsevanemaid, piirkonna noorsootööasutusi, vabaühendusi.
  • Koolid saavad vajadusel tuge ka kiusamisennetuse programmidelt - nt KiVa-Kiusamisvaba kool TORE tugiiõpilasliikumine Tartu Ülikooli Eetikakeskuse väärtusprogramm

Riik toetab õpetajad ning koole koolituste, nõustamise ja õppematerjalidega


Kui rahvusvahelise kaitse saanud laps asub kodulähedasse kooli õppima, võtab Haridus- ja Teadusministeerium kooliga ühendust ning pakub erinevaid tugimeetmeid ja koolitusi.

  • SA Innove õppekava- ja metoodikakeskus toetab koole, pakkudes tasuta ettevalmistavat ABC-koolitust, jagades metoodilisi materjale ja nõu näiteks individuaalse õppekava koostamiseks ning sobiliku õppevara valimiseks.
  • Rajaleidja keskustest saab vajadusel spetsiifilisemat nõustamisabi, nt leina- või psühholoogilist nõustamist, eripedagoogi nõustamisteenust jmt.
  •  SA Innove õppekava- ja metoodikakeskus pakub koolidele kohapealset nõustamist ja supervisioone – õpetajatel aidatakse õppemeetodeid rakendada. Õpetajad saavad koolitusi, kuidas õpetada eesti keelt ilma lapse emakeelt oskamata ning ka kultuurilise eripäraga positiivselt hakkama saamiseks.
  • Uussisserändajate laste õppenõustamise kvaliteedi parandamiseks korraldab SA Innove koolidele kogemusseminare, nõustab koolitajaid ning jagab infot.
  • SA Innove veebist saavad vajalikku infot, õppematerjale, tegevusjuhised jmt koolijuhid ja õpetajad, kelle kooli on asunud õppima laps teisest keele- või kultuuriruumist.


Omavalitsused saavad ka teisest keele- või kultuuriruumist tulnud laste õpetamiseks riigilt rahalist toetust


Üldine haridustoetus
  •  Haridustoetus või nn pearaha omavalitsusele on iga lapse, sh uussisserändaja ning rahvusvahelise kaitse saanud õpilase eest 2016. aastal tavaõppes 1527-2805  eurot aastas (mida väiksem omavalitsus, seda suurem toetus õpilase kohta).
  • Selles sisaldub õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate tööjõukulude, täiendusõppe, õppevahendite ja koolilõuna toetus.
Keeleõppe lisatoetus
  • Eesti õppekeelega koolid ning keelekümbluskoolid saavad õpilaspõhist keeleõppe toetust uussisserändajatest õpilastele.
  • Õpilaspõhine toetus on 400 eurot, miinimumtoetus kooli kohta aga vähemalt 1000 eurot aastas.
  • Koolid, kuhu asuvad õppima ümberasustatavad- ja paigutatavad õpilased, saavad keeleõppeks toetust ainult Haridus- ja Teadusministeeriumilt.
  • Tavarändega Eestisse saabuvatel rahvusvahelise kaitse saajatel on vajadusel võimalik saada  keeleõppeks lisaabi Sotsiaalministeeriumilt kahe aasta jooksul.
 

Alushariduses osalemine


Seaduse järgi loob omavalitsus vanemate soovil kõigile 1,5-7aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia piirkonna lasteasutuses. 1,5-3aastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

  • Põgenike pere elama asumisel omavalitsusse teavitab omavalitsus lasteasutust lapse saabumisest. Lapsevanemale annab rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik info, et ta pöörduks valda või linna elama asumisel esimesel võimalusel omavalitsuse poole.
  • Lasteasutus viib esimesel võimalusel läbi lapse arenguvestluse koos tema vanema või eestkostja ja rühmaõpetajaga, kuhu kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste. Arenguvestlusel selgitatakse välja lapse individuaalsed erivajadused (tervislik eripära; dieet; usulised vajadused) ja arenguvajadused (ülevaade olemasolevatest teadmistest oskustest ja hoiakutest; võimalik vajadus abiteenustele – psühholoog, leinanõustaja) ning ka  lapsevanema majanduslikud võimalused lasteaia kohatasu maksmiseks.
  • Lasteaed valmistab meeskonna (lapsevanemad, õpetajad, töötajad) ette enne põgenike pere lapse lasteaeda tulekut. Lasteaiarühma, kus laps käima hakkab, lastevanematele koosolekul, mõtestatakse lahti rühma väärtused ja koostöö põhimõtted. Lasteaiarühmas saab vajadusel kasutada ka kiusamisest vaba lasteaia programmi
  • Arenguvestluse tulemustest lähtuvalt koostab lasteaed lapsele vajadusel individuaalse arenduskava ning hoolitseb selle eest, et põgenike lapsel on võimalus aktiivseks suhtluseks eakaaslastega (aktiivõpe, projektid, mängud jne). Vajadusel saab teha koostööd ka piirkonna noorsootööasutuste ja vabaühendustega.
  • Lasteaia poolt palgatud õpetaja viib läbi eesti keele tugiõpet. Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu on võimalik saada rühmapõhist keeleõppe toetust. omavalitsusele, kes võib vajadusel seda suurendada. Toetuse summa on 2016. aastal lasteaiarühma kohta 361 eurot. Leinanõustaja või psühholoogi teenust pakub vajadusel maakondlik Rajaleidja keskus.
  • Sihtasutuse Innove lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate metoodikakeskused pakuvad nõu eesti keele kui teise keele õppe korraldamiseks ja individuaalse arenduskava koostamiseks. Õpetajatel on nõustamist võimalik saada ka Rajaleidja keskusest.
  • Lasteaed vaatab vähemalt kord aastas üle lapse individuaalse arenduskava ning uuendab seda vastavalt vajadustele.
Viimati uuendatud: 21. märts 2016