Kooliturvalisus

Õppekeskkonna turvalisuse all mõistetakse turvalisust kõiges, mis koolis toimub.

Turvalisuse puhul ei ole tegemist koolielu eraldiseisva valdkonnaga. Turvalisust kujundatakse ja see väljendub kõikide tegevuste juures, mis koolis toimuvad. Kool, koolipidaja ning riik vastutavad, et õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus arendaks ning julgustaks noort huvituma ja arenema. Kõik täiskasvanud vastutavad koolis laste märkamise ning vajadusel nende või kaastöötajate toetamise eest. Selleks tuleb teha pidevalt tööd turvalise õppekeskkonna kujundamise nimel.

Õppekeskkond on keskkond, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. Laias tähenduses võib õppekeskkonna tinglikult jagada mitmeks alavaldkonnaks, mille omaduste koosmõjus turvaline keskkond teadlikult kujundatakse.

Need valdkonnad on:

  • Struktuurid ja kodukord, mis tähendavad demokraatliku koolikorraldust, ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse soodustamist, avatust ja koostööd.
  • Vaimsus ja suhted, mis tähendavad koolikultuuri ja väärtuseid, traditsioone, käitumisharjumusi, koolisuhteid, õpilaste ja töötajate vaimset tervist.
  • Otsene õppetöö, mis tähendab kooli õppekava, hindamispraktikat, õpetamismetoodikat valikuid, õppevahendeid
  • Hoone ehitus, ruumide paigutus, kujundus ja sisustus, mis tähendavad stimuleerivat, arenguvõimalusi pakkuvat, ohutut keskkonda, keskkonnateadlikkust, tervislikke eluviise, liikluskasvatust, aktiivsuse ja loovuse soodustamist.
  • Teabekeskkond, keel ja kommunikatsioon, mis  tähendavad IT-alast turvet, virtuaalseid õpikeskkondi, läbimõeldud avalikkusega suhtlemist, kooli veebilehte, teadetetahvlit, infovahetust sidusrühmadega ja andmekaitset.

Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse järgi on põhikooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

Kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-alale esitatavad tervisekaitsenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad sätestavad, et koolis toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi nagu ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu ja ühiskondlikke väärtusi nagu vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

  • osaleb kogu koolipere;
  • luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
  • koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
  • jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
  • märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
  • välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
  • ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
  • luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
  • luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
  • luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
  • korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
  • korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:

  • kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
  • õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
  • kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
  • ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
  • kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
  • on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.
  • Õppekeskkonna turvalisuse tagamise põhimõtted

  • Igasugune vägivald on taunitav, olgu see suunatud õpetaja, õpilase või kellegi teise vastu

    Vägivalla all mõistetakse selle vahendatud või otsest kasutamist inimese, grupi või kogukonna suhtes, mis tekitab otseselt või loob tingimused vigastuste, surma, psühholoogilise kahju, ebasoodsate tingimuste või puuduse tekkimiseks.

  • Vägivalla nägijal on kohustus sekkuda

    Vajadusel tuleb sekkuda ka füüsiliselt, et seejuures tuleb arvestada, et füüsiline sekkumine, mille eesmärgiks on karistamine või valu tekitamine, on vägivald. Kui sekkumine on ohtlik, tuleb teha kõik võimalik kahju vähendamiseks ning kutsuda appi teine täiskasvanu või helistada politseisse. Tegevusetus abivajavat last nähes või lapse abita jätmine on vägivald.

  • Igal inimesel on õigus ennast või teisi kaitsta, kaitsmine ei tohi ulatuda kaugemale ohu tõrjumisest

    Mistahes sekkumine peab olema proportsionaalne ohuga ja möödapääsmatult hädavajalik. Kui oht vaibub, peab muutuma vastavalt ka sekkumine. Õigusvastane ei ole vaid selline sekkumine, mis on vähim vajalik ohu kõrvaldamiseks ja mis muutub vastavalt ohu muutusele.

  • Õpilaste üle peab olema korraldatud järelevalve kogu õppepäeva vältel

    Järelevalve eesmärk on lapse enda või teiste laste käitumisest tingitud ohtude tuvastamine. Järelevalve peab olema korraldatud viisil, mis ei riiva põhjendamatult laste privaatsust, kuid tagab järelvalve eesmärgi täitmise.

  • Igaühe õigused ja kohutused on selged

    Koolijuht vastutab, et koolis oleksid konkreetsed reeglid, mis tagavad turvalisuse nii õpetajatele, õpilastele kui kõigile teistele koolis viibijatele. Koolijuht on peavastutaja turvalise õppekeskkonna loomisel.

    Tööülesanded peavad olema seejuures selgelt jagatud. Lapse õiguste piiramisest vägivalla ennetamiseks või last ohustanud vägivalla juhtumist tuleb vanemaid teavitada viivitamatult. Koolijuht korraldab selle, et õpilased, töötajad, lapsevanemad ja kooli pidaja teadvustaksid sõlmitud kokkuleppeid ja kontrollib, kas neist peetakse kinni. Koolijuht tagab kõigile kooli töötajatele selged juhised vägivaldsetes olukordades käitumiseks ning minimaalsed vajalikud oskused sellistes olukordades toimetulekuks. Koolijuht analüüsib juhtumite lahendamist ning vajadusel muudab töökorraldust ja ruumide/territooriumi kasutamist.

    Õpetaja vastutab õppeprotsessi professionaalse läbiviimise ning toetava ja turvalise kasvukeskkonna kujundamise eest koolis. Õpetaja kujundab õppekeskkonna, valib metoodika ja tempo ning õpilase jaoks sobiva raskusastme. Igapäevaste kergemate konfliktide ja arusaamatuste lahendamist juhib õpetaja ise. Õpetaja lepib lapsevanemaga kokku, millisel viisil reageeritakse lapse võimalikule sobimatule käitumisele ning millal ja kuidas selle kohta omavahel teavet jagatakse. Olukordades, kus kaasõpilased või õpetaja tunnevad ennast ohustatult, on õpetajal kohustus küsida ning õigus saada tuge kolleegidelt ja koolijuhilt.

    Õpetajal on õigus saada selgeid ja konkreetseid juhised, kuidas koolielus esineda võivates vägivaldsetes olukordades käituda. Püsivate käitumisprobleemide korral on vajalik võrgustikutöö. Sellises olukorras on õpetajal ja perel õigus saada vajalikku tuge erialaspetsialistidelt.

    Lapsevanem vastutab lapse kasvatamise ja väärtushinnangute kujundamise eest. Lapsevanemal on õigus oodata, et laps on koolis hoitud ja kaitstud ning et õppetöö on heal tasemel. Lapsevanemal tuleb arvestada, et tema ja tema lapse õigused ja vabadused on piiratud teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Lapsevanemal on kohustus teha kooliga avatud ja sõbralikku koostööd ning õigus olla samal viisil koheldud kooli poolt.

    Kooli pidaja vastutab, et koolile oleksid tagatud vajalikud ressursid ja võimalused turvalisuse tagamiseks. Aluseks võetakse ühiselt koostatud kooli arengukava, kodukord, hädaolukorra lahendamise plaan ja õppekava. Kooli pidaja peab kontrollima, kas koolijuht on koolielu kõigi füüsilist ja psüühilist turvalisust tagaval viisil korraldanud, ning vajadusel sekkuma.

    Riigil on vastutus tagada toimiv ning koolidele piisavalt tuge pakkuv seadusandlus ning vajadusel ka järelevalve, mis võimaldab lapse arengus osalejatel võtta selge vastutus kutseeetika järgimise ning areneva isiksuse igakülgse kaitsmise eest.

Koolis sõlmitakse omavahel kokkulepped igapäevaseks tegutsemiseks

Kooli töötajad, õpilased ja hoolekogu lepivad ühiselt ja õpilasele arusaadavas keeles kokku:

  • mida tehakse turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks;
    Ennetustegevuste näitena võib tuua korrapidamise süsteemi ja muid järelevalve meetmeid, ennetus- ja sekkumismetoodikate rakendamist, ühiseid regulaarseid ümarlaudu või teisi töökorralduslikke meetmeid, turvalise õppekeskkonna kujundamist toetavates projektides osalemist. Samuti on oluline usalduslik ja avameelne side lapsega ning tema perega, mis võimaldab ohtude potentsiaali aegsasti märgata ja leida neile ohtudele vähim vajalik sekkumine.

  • kes millistes olukordades peab sekkuma ja kuidas ta seda teeb;
    Olenevalt kooli tööjaotusest ja personali koosseisust lepitakse kokku, millist tüüpi olukordades tuleks probleemi märkajal sekkuda ise ja millistes olukordades pöörduda abi saamiseks klassijuhataja, õppealajuhataja, tugispetsialisti või mõne teise töötaja poole ja millised on nende tööülesanded. Peamiste tüüpsituatsioonide kohta on veebilehe tugimaterjalide osas antud soovitused tegutsemiseks. Koolis tuleks need omavahel läbi rääkida ja koolile sobivaks kohandada. Laste osas, kelle käitumisest lähtuv oht on ennustatav ja püsiv, peab olema kokku lepitud eraldi käitumisjuhis. Ohtlike olukordade lahendamisel vaid töötaja improviseerimisele toetumine ei ole töötajat toetav lahendus

  • kes juhib koolis juhtumite lahendamist ja teeb järelkontrolli;
    Keerulisemate juhtumite jaoks, kus õpetaja ainuisikuline sekkumine ei ole piisav, tuleks koolis kokku leppida, kes juhtumitega tööd juhib. Oluline on, et mõni aeg pärast juhtumiga tegelemist vesteldakse seotud isikutega uuesti veendumaks, et olukord on lahenenud.

  • kes ja millal korraldab ohustavale olukorrale järgneva arutelu, mis annab võimaluse osalejatel saada abistavat tagasisidet edasiseks;
    Arutelu all on silmas peetud kas temaatilist ümarlauda, kovisiooni, supervisiooni ja debriifingut.

  • kes ja millal kaasab koolivälised spetsialistid (politsei, lastekaitse, KOV sotsiaaltöötaja);
    Kui juhtumi lahendamine antakse teisele ametkonnale üle, tuleb selgelt kokku leppida, milliseks jääb kooli roll ja kes on kontaktisik.
    Kooliväliste spetsialistide poole pöördumiseks on õigus igal inimesel. Koostöö hõlbustamiseks on mõistlik siiski kokku leppida ka püsivad kontaktid kooli töötajate ja teiste ametkondade spetsialistide vahel, et koostöö oleks süsteemne.

  • kes keda teavitab juhtumitest ja nende lahendamisest.
    Selleks, et kõik osapooled saaksid nende jaoks vajaliku info ning koostöö kodu, kooli ja ametkondade vahel oleks tõhus, lepitakse kokku, milline on infoliikumise skeem koolis sees, lapsevanemate jt vajalike partneritega.

Kokkulepped kajastatakse kooli kodukorras, õppekavas ja hädaolukorra lahendamise plaanis.

 

Viimati uuendatud: 14. november 2016