PIAAC

PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies)
on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mille raames mõõdeti
esmakordselt arvuti abil täiskasvanute infotöötlusoskusi. Kokku osales
uuringus aastatel 2011-2012 24 riigi enam kui 165 000 16 - 65aastast
inimest. Lähiaastail on uuringule lisandumas veel üheksa riigi andmed. 

PIAACis mõõdeti kolme peamist infotöötlusoskust:

  • funktsionaalset lugemisoskust ja selle aluseks olevaid baasoskusi;
  • matemaatilist kirjaoskust;
  • tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskust.

Mitmed analüüsid on näidanud nende oskuste kasvavat tähtsust, et tulla
toime tööturul. Ühtlasi on need oskused vajalikud ka edukaks toimetulekuks
kaasaaegses infoküllases ühiskonnas. Vähemtähtis pole seegi, et need
oskused on võrreldavalt mõõdetavad ja õpitavad, mis tähendab, et neid
saab poliitika kujundamisega mõjutada.

Eestis arvestatakse PIAACi tulemusi näiteks elukestva õppe strateegia väljatöötamisel. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) on koostanud oma oskuste strateegia. Olulist infot uute sihtide kujundamiseks annavad kindlasti aastatel 2014-2015 valmivad uuringu temaatilised aruanded. Eestis viib PIAAC uuringut läbi Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist programmi „PIAAC-Eesti“ raames.

Riikidega, kes on koostöö soovi avaldanud, töötab OECD välja ka veebipõhist oskuste mõõtmise tööriista Education & Skills Online. Demoversiooni on hetkel võimalik näha inglise, hispaania, jaapani ja tšehhi keeles.

PIAAC uuringu lõppkonverentsi „Muutuvad tööd. Muutuvad oskused.“ salvestus
Konverentsi päevakava

Lisainfo

Tulemused

Esmased järeldused:

  • Eestis on funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus paremad kui osalenud 24 riigis keskmiselt. Alla 30 aastastest põhiharidusega ja keskharidusega noortest on paremad vaid üksikute riikide analoogsed grupid,samas kui kõrgharidusega noorte oskused on keskmisel tasemel.
  • Meie arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on oodatust madalam. Heade ja väga heade probleemilahendusoskustega on vaid iga neljas täiskasvanu. 30% ei oska või ei julge uut tehnoloogiat kasutada.
  • Funktsionaalse lugemis- ja matemaatilise kirjaoskuse põhjal võib öelda, et Eesti hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsivõimeline: alla 30 aastastest põhi- ja keskharidusega noortest on paremad vaid üksikute riikide analoogsed grupid, kõrgharidusega noorte oskused on keskmisel tasemel.
  • Oskuste osas on Eesti pigem võrdne ühiskond: riigisisesed erinevused erineva hariduse, perekondliku tausta ja sooga inimeste vahel on võrreldes teiste riikidega suhteliselt väikesed. Tähelepanu vajaksid piirkondlikud ja kodusest keelest tulenevad erinevused ja tippude vähesus.
  • Oskuste kohta kehtib põhimõte:„kasuta või kaotad“, mis tähendab seda, et omandatud oskused on kerged kaduma, kui neile igapäevaelus või tööl kasutust ei leita. Seejuures on oskuste kasutussagedus Eestis keskmisel, tööl aga pigem alla keskmise taseme.

 

Aruanded

Lisaks PIAAC uuringu põhiaruandele avaldab Haridus- ja Teadusministeerium aastatel 2014-2015 seitse täiendavat aruannet, mis analüüsivad Eesti jaoks olulisi küsimusi ning annavad täpsemaid poliitikasoovitusi. Kõigi aruannete koostamisse on kaasatud vastavad valdkonna poliitikakujundajad. Samamoodi valmivad täiendavad temaatilised aruanded ka OECD algatusel.

 

Viimati uuendatud: 26. oktoober 2015