Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusaruanded

Tark ja tegus rahvas

11.11.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus haridusvaldkonna arengukava 2021–2035.

Arengukava juhtimine ja elluviimine 

Arengukavasid viiakse ellu lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse määrusest „Valdkonna arengukava ja programmide koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“.

Haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide elluviimiseks on koostatud Haridus- ja Noorteprogramm, mida uuendatakse igal aastal eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames. Programmi abil planeeritakse, eelarvestatakse ja viiakse ellu arengukava rakendamiseks vajalikke tegevusi. Programmi põhjal toimub ka iga-aastane HTMi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ aruandlus. Laiemalt hinnatakse arengukavaga seatud eesmärkide täitmist eraldi mõjuanalüüsiga vähemalt kaks korda arengukava elluviimise perioodil. 

Haridusvaldkonna arengukava ning Noortevaldkonna arengukava elluviimist ja aruandlust toetab ühine laiapõhjaline juhtkomisjon, kes annab nõu ministrile, toetab arengukava elluviimisel valdkondade vaheliste seoste ja mõjude arvesse võtmist, analüüsib aruandeid ning hindab arengukava eesmärkide poole liikumist. Ministri käskkirjaga on arengukava juhtkomisjon kinnitatud järgnevas koosseisus:

1) Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler (juhtkomisjoni esimees) 
2) Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik
3) Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna nõunik
5) Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler
6) Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja 
7) Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist 
8) Siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler 
9) Justiitsministeerium kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik 
10) Riigikantselei strateegiabüroo nõunik
11) Eesti Noorteühenduste Liidu juht

12) Eesti Keelenõukogu liige
13) Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist
14) Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendusjuht
15) Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik
16) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
17) Eesti Töötukassa juhatuse liige
18) Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

sh valdkondlikud eksperdid

19) Ain Tõnisson
20) Anne Kivimäe
21) Ede Schank Tamkivi 
22) Emöke Sogenbits
23) Mario Mäeots
24) Triin Lauri
25) Uku Varblane

Arengukava elluviimisse panustavad ka ajutised või püsivad koostöökogud või töögrupid. Noorte esindajate kaasamiseks arengukavade juhtimisse on loodud juhtkomisjoni juurde püsiv noortepoliitika töögrupp, kelle ülesanne on toetada juhtkomisjoni tööd valdkondliku oskusteabega. Noortepoliitika töögruppi esindatus kinnitatakse ministri käskkirjaga ning sinna kuuluvad: 

1)    Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 
2)    Eesti Kunstikoolide Liit
3)    Eesti Noorsootöötajate Kogu
4)    Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine
5)    Eesti Teadushuvihariduse Liit
6)    Eesti Õpilasesinduste Liit 
7)    Eesti Üliõpilaskondade Liit
8)    Kaitseliidu noorteorganisatsioonid (sh Noored Kotkad ja Kodutütred)
9)    MTÜ Changemakers 
10)    Noorteühing Eesti 4H
11)    Statistikaamet
12)    VeniVidiVici

Juhtkomisjoni koosolekud

Koosoleku protokoll Käsitletud teemad
19.10.2023 juhtkomisjoni koosolek ÜKP esimese prioriteetse suuna tulemuslikkuse ja mõju hindamise lõppraporti tutvustus; küsimused-arutelu. HTM majasiseste analüütiliste seminaride tulemuste tutvustus ja arutelu.
06.04.2023 juhtkomisjoni koosolek Ülevaade struktuurtoetustest 2021-2027 ning 2022. a tulemusaruande esialgsete tulemuste tutvustus ning arutelu.
25.11.2022 juhtkomisjoni koosolek Ülevaade eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavast ning õpetajate järelkasvu tegevuskavast.
16.09.2022 juhtkomisjoni koosolek Lühiülevaade HTM arengukavadest ja komisjoni töökorrast; 2021. a tulemusaruande ning valdkonna kitsaskohtade arutelu.

Haridusvaldkonna arengukava kontaktisik:

Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise valdkonna nõunik Britt Järvet ([email protected]).

Dokumendid

1 | 1

Arengukava koostamise käik

30. märtsist kuni 21. aprillini 2020 toimus arengukava eelnõu ametlik kooskõlastamine partneritega ja avalik konsultatsioon valitsuse Eelnõude Infosüsteemis (EIS). Kooskõlastamise ja konsultatsiooni käigus saatsid oma arvamused ning ettepanekud arengukava kohta EISi kaudu või otse ministeeriumile ligi 60 organisatsiooni. Ettepanekute põhjal täiendas ministeerium eelnõud, kohtudes täiendavalt keerukamate ettepanekute esitajatega.

Ettevalmistusi uue Eesti haridusvaldkonna arengukava koostamiseks alustas Haridus- ja Teadusministeerium 2018. aasta kevadel, kui kutsus kõigi oma valdkondade ühise visiooni loomiseks kokku ekspertühmad. Paralleelselt korraldas ministeerium ideekorje, kogudes huvipoolte ettepanekuid ning korraldas visiooniarutelusid. Valdkondadeülesed visioonidokumendid valmisid 2019. aasta kevadeks.

Strateegiliste eesmärkide ja mõõdikute sõnastamiseks ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste kokkuleppimiseks hariduse valdkonnas moodustas ministeerium 2019. aasta kevadel olulisemaid partnereid ja huvipooli kaasavad töörühmad haridussüsteemi, õpetajate ja õpetamise ning oskuste fookusega. Töörühmades arutati läbi valdkonna tugevused ja kitsaskohad, sõnastati eesmärgid ja olulisemad arendustegevused. Kõigile töörühmade kohtumistele järgnes täiendav veebipõhine konsultatsioon töörühmade liikmetega.

Lisaks otsustati arutada uue haridusvaldkonna arengukava teemasid ka Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu hariduse ja noorsootöö töörühma koosolekutel, kuhu selleks kaasati täiendavalt hariduseksperte ja hariduse edendamisse panustavate ettevõtjate esindajaid.

Töörühmadelt koguti sisendit ka arengukava koostamise ettepaneku tarvis.

  • Valitsus kiitis haridusvaldkonna arengukava koostamise ettepaneku heaks 28. novembril 2019.
  • Arengukava esimene tööversioon valmis detsembris 2019, kui seda tutvustati ja arutati arengukava töörühmade ühisel kohtumisel.
  • 30.03 - 21.04.2020 toimus arengukava ametlik kooskõlastamine huvipoolte ja partneritega ning avalik konsultatsioon.
  • 10.07.2020 esitas haridus- ja teadusminister kooskõlastamise ja konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekute põhjal täiendatud eelnõu vabariigi Valitsusele menetlemiseks.
  • 29.10.2020 kabinetinõupidamisel otsustas valitsus kiita haridusvaldkonna arengukava eelnõu heaks ja saata see arutamiseks Riigikogule.
  • Haridusvaldkonna arengukava menetluse käigus arutas Riigikogu kultuurikomisjon arengukava eelnõud mitmel korral ja tegi muudatusettepanekuid (vt eelnõu ettepanekute kooskõlastustabelist).
  • 13.09.2021 istungil arutas Riigikogu haridusvaldkonna arengukava.
  • 20.10.2021 esitas haridus- ja teadusminister valitsusele kinnitamiseks haridusvaldkonna arengukava 2021–2035.

12.08.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus noortevaldkonna arengukava.

1 | 1

Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 seab visiooniks, et aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Uus arengukava on kehtiva noortevaldkonna arengukava 2014–2020 jätkustrateegia.

Noortevaldkonna arengukava on vastuseks noorte initsiatiivile. See on sündinud koostöös noorte ja teiste noortevaldkonna osapoolte ning partneritega. Arengukava keskmes on erinevate väljakutsetega noored vanuses 7–26 eluaastat. Võrreldes teiste earühmadega on noortel piiratumad õigused (näiteks alaealistel teovõime) ja võimalused (sisenemi¬sel tööturule või ligipääsul majanduslikele ressurssidele).

Seetõttu vajavad noored eraldi tähelepanu ning võimalusi, et omandada uusi kogemusi ning õppida tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Kuigi arengukava sihistab noorsootöö tegevusi (sh noorte huviharidust), on lõimitud noortepoliitika vaatest hõlmatud kõik eluvaldkonnad, mis noori mõjutavad.

Arengukava eesmärk on noori võrdväärsete partneritena võimalikult hästi mõista ja kaasata, toetada nende osalust otsuste tegemisel ning elluviimisel ja neid võimestada. Noorte arengut toetavad rikkalikud võimalused end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja eksida ning neist kogemustest õppida, saades asjatundlikku tuge täiskasvanutelt.

Arengukava koostamise käik

Aren­gukava tugineb uuringutele ja analüüsidele, poliitikasoovitusteel, ekspertide koostatud visioonidokumentidele, valdkondadeülesele strateegiale „Eesti 2035“, VI Noorsootöö Foorumi ja Noortefoorumi 2035 tulemustele ning rahvusvahelistele kokkulepetele.

Vabariigi Valitsus kiitis noortevaldkonna arengukava 2021–2035 väljatöötamise ettepaneku heaks 28. novembril 2019. Ettepaneku koostamiseks ja arengukava eesmärkide ning tegevussuundade sõnastamisse on kaasatud noortevaldkonna ja siduspartnerite esindajaid, milleks moodustati noortevaldkonna töörühm

  • 29. oktoobril 2020 otsustas valitsus pärast kabinetinõupidamise arutelu kiita noortevaldkonna arengukava eelnõu heaks ja saata selle arutamiseks Riigikogule.
  • 19.05.2021 istungil arutas Riigikogu noortevaldkonna arengukava.
  • 12.08.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus noortevaldkonna arengukava.

Noortevaldkonna strateegiliste dokumentide koostamise eest vastutab noorteosakonna noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Riin Tamm ([email protected]).

1 | 1

Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) koondab Eestis esmakordselt ühte arengudokumenti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seonduvad sihid ja tegevussuunad. 

Arengukava on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (HTM vastutusalas) ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 (MKM vastutusalas)  jätkustrateegia, milles seatakse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühised sihid järgmiseks 15 aastaks.

Arengukava iseloomustab varasemast tugevama fookuse asetamine teaduse ja teadlaste mõju kasvatamisele ning teadustulemuste kasutamisele Eesti arenguvajaduste lahendamisel. Ettevõtete toetamiselt nihkub fookus ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile, lisandväärtuse kasvatamisele.  Arengukava tegevuste raskuskese on teadmussiirde suunal, kus kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele.

Loe rohkem

1 | 1
1 | 1
1 | 1

Eesti keel ja eestlus

1 | 1

„Eesti keele arengukava 2021–2035“ koondab eesti keele, Eestis õpitavate võõrkeelte, eesti keele kui riigikeele ja keeletehnoloogia arendamisega seonduvad sihid, et kindlustada ka tulevikus eesti keele tugev positsioon ja toetada mitmekeelsust.

Arengukava koostamist ja sisu on arutatud alates 2017. aastast. Arengukava eelnõu üks lähtealuseid on 2017. aastal läbiviidud keeleseisundi uuring, mis osutab, et eesti keele kaitsmise kõrval tuleb pöörata rohkem tähelepanu selle kasutamisvõimaluste avardamisele ning kohaneda ühiskonna pidevalt muutuva keelenõudlusega. Eesti keele arengukava on koostatud koos Eesti keelenõukoguga, kuhu kuuluvad keelevaldkonna olulisemate organisatsioonide esindajad.

2018. aasta jooksul korraldas ministeerium ideekorje, kogudes huvipoolte ettepanekuid ning korraldas visiooniarutelusid. Valdkondadeülesed visioonidokumendid valmisid 2019. aasta kevadeks.

Oluline on tähele panna, et keeleõppe ja eestikeelse hariduse andmisega seotud teemad jagunevad Eesti keele arengukava ning Eesti haridusvaldkonna arengukava vahel, nagu on näha joonisel.

Olulisemad etapid arengukava koostamises:

  • 22. oktoobril 2019. a tegi Riigikogu Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada eesti keele valdkondlik arengukava aastateks 2021–2035, et tugevdada eesti keele elujõudu, arengut ja õpet
  • Vabariigi Valitsus kinnitas arengukava koostamise ettepaneku 16. aprillil 2020. a
  • 7. augustini 2020. a oli arengukava ametlikul kooskõlastamisel ja avalikul konsultatsioonil
  • 2. oktoobril 2020. a esitas haridus- ja teadusminister arengukava eelnõu Vabariigi Valitsusele
  • 29. oktoobri 2020. a kiitis Vabariigi Valitsus eesti keele arengukava 2021–2035 eelnõu heaks ja saatis selle arutamiseks Riigikogule
  • 20. oktoobril 2021. a esitas haridus- ja teadusminister eesti keele arengukava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks
  • 11. novembril 2021. a kinnitas Vabariigi Valitsus „Eesti keele arengukava 2021–2035“
1 | 1

Tõhus riik

1 | 1

Muu

1 | 1
1 | 1

Viimati uuendatud 12.03.2024