Sa oled siin

Koolivõrgu programm

Programmi põhirõhk on üldhariduskoolide võrgu korrastamisel, et viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis.

Programm toetab ilma põhikooliklassideta gümnaasiumide ja riigigümnaasiumide loomist, mille õppekorraldus valmistab õpilast ette õpinguteks kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Ilma põhikooliklassideta riigigümnaasiumid suurendavad omavalitsuste võimekust keskenduda kvaliteetse põhihariduse pakkumisele. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisega on noorel inimesel edasise valikuna võrdväärselt arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus.

Haridusliku erivajadustega õpilaste õppekorraldus lähtub kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt elab erivajadusega õpilane kodus ja õpib koos eakaaslastega elukohajärgses koolis. See on üldine põhimõte nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis ning seda arvestatakse koolivõrgu kujundamisel.

Vähemal määral toetatakse programmist ka kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamist. Kutseõppeasutuste võrk korrastati ja õpikeskkond kaasajastati tõukefondide eelmiste toetusperioodide jooksul.

 

Eesmärgid

Koolivõrgu programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks.

Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud 231 miljonit eurot.  Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.

  • Kvaliteetset ja valikuterikast gümnaasiumiharidust on kõigil võimekatel noortel võimalik omandada vähemalt kodumaakonna keskuse gümnaasiumis
  • Kodulähedased põhikoolid töötavad korrastatud energiasäästlikes koolimajades
  • Raskemate hariduslike erivajadustega lastele on korrastatud koolimajad piirkondades, kus vajadus selliste õppekohtade järele on kõige suurem
  • Munitsipaalkoolides on loodud eeldused kergemate erivajadustega laste kaasamiseks tavaõppesse

Tegevused

Riigigümnaasiumide asutamine maakonna- ja piirkonnakeskustesse

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele peab aastal 2020 igas maakonnakeskuses töötama riigigümnaasium.
Riigigümnaasiumid asutatakse omavalitsustesse, kus on kokku lepitud koolivõrgu korrastamise kava – millised kohaliku omavalitsuse koolid jätkavad ja mis kujul ning milline on riigigümnaasiumi roll selles omavalitsuses või piirkonnas. Lisaks arvestatakse rajatava kooli mõju piirkonnale, tema jätkusuutlikkust ning majanduslikku otstarbekust.
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel korrastatakse või ehitatakse riigigümnaasiumide hooned – selleks on ette nähtud 110 miljonit eurot.

Tugevate põhikoolide kasutuses olevate hoonete korrastamine või neile uue otstarbe leidmine

Keskmiselt on munitsipaalkoolidel põrandapinda 12 ruutmeetrit ühe õpilase kohta (ilma õpilaskodude ja spordirajatisteta), kuigi ühe kooli jaoks on optimaalne põrandapinna suurus 10 kuni 11 ruutmeetrit.
Sõltuvalt projektist ja kohaliku omavalitsuse kavast saab koolimaja kasutamata osale leida uue avaliku funktsiooni (näiteks lasteaed või raamatukogu), see võidakse lammutada, võimalik on lammutada isegi kogu amortiseerunud koolihoone ja ehitada asemele täiesti uus.
Toetuse andmise eeldus on, et koolimaja pinna vähendamine ja korrastamine annab selge majandusliku kokkuhoiu. Kohalik omavalitsus peab rahastamises osalema, vähim panus on 15 % ettevõtmise maksumusest.
Toetust saavad taotleda need omavalitsused, kes on koolivõrgu korrastamise otsused teinud alates aastast 2011. Programmi eeldatav kogumaht on 109 miljonit eurot.

Hariduslike erivajadustega õpilaste koolide kaasajastamine

Korrastatakse olemasolevad hariduslike erivajadustega õpilaste koolid. Vajadusel luuakse õppekohad piirkondadesse, kus nende järele on nõudmine.

Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamine tavakoolidesse

Kohalikud omavalitsused saavad toetust väikelahenduste loomiseks oma koolimajadesse, et tavakooli oleks võimalik kaasata hariduslike erivajadustega lapsi.
Toetust saab taotleda liftidele, kaldteedele, vajalikele infotehnoloogia vahenditele jne, mis muudavad erivajadustega õpilase osalemise õppeitöös võimalikuks.
 

Mõõdikud

Mõõdik

2014

2020

Riigigümnaasiumide arv

5

24

Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk)

 

202

 

~100

Ruutmeetreid õpilase kohta üldharidusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel (m²)

 

14,8

 

11,5

Kaasajastatud riigi ja munitsipaalkutseõppeasutused (tk)

 

17

 

24

Kaasajastatud pind

0

115000

HEV koolide arv (riigi ja KOV koolid) (vähenemine ca 1/3 võrra)

 

36

 

26

Raske hariduslike erivajadustega (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli (%)

 

28

 

35

 

Viimati uuendatud: 12. mai 2017