Programmi põhirõhk on üldhariduskoolide võrgu korrastamisel, et viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis.
Programm toetab ilma põhikooliklassideta gümnaasiumide ja riigigümnaasiumide loomist, mille õppekorraldus valmistab õpilast ette õpinguteks kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Ilma põhikooliklassideta riigigümnaasiumid suurendavad omavalitsuste võimekust keskenduda kvaliteetse põhihariduse pakkumisele. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisega on noorel inimesel edasise valikuna võrdväärselt arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus.
Haridusliku erivajadustega õpilaste õppekorraldus lähtub kaasava hariduse põhimõtetest,
mille kohaselt elab erivajadusega õpilane kodus ja õpib koos eakaaslastega elukohajärgses koolis.
See on üldine põhimõte nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis ning seda arvestatakse koolivõrgu kujundamisel.
Vähemal määral toetatakse programmist ka kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamist. Kutseõppeasutuste võrk korrastati ja õpikeskkond kaasajastati tõukefondide eelmiste toetusperioodide jooksul.
Eesmärgid
Koolivõrgu programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks.
Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud 231 miljonit eurot. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.
- Kvaliteetset ja valikuterikast gümnaasiumiharidust on kõigil võimekatel noortel võimalik omandada vähemalt kodumaakonna keskuse gümnaasiumis
- Kodulähedased põhikoolid töötavad korrastatud energiasäästlikes koolimajades
- Raskemate hariduslike erivajadustega lastele on korrastatud koolimajad piirkondades, kus vajadus selliste õppekohtade järele on kõige suurem
- Munitsipaalkoolides on loodud eeldused kergemate erivajadustega laste kaasamiseks tavaõppesse
Tegevused
Riigigümnaasiumide asutamine maakonna- ja piirkonnakeskustesse
Tugevate põhikoolide kasutuses olevate hoonete korrastamine või neile uue otstarbe leidmine
Hariduslike erivajadustega õpilaste koolide kaasajastamine
Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamine tavakoolidesse
Mõõdikud
|
Mõõdik |
2014 |
2020 |
|
Riigigümnaasiumide arv |
5 |
24 |
|
Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) |
202 |
~100 |
|
Ruutmeetreid õpilase kohta üldharidusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel (m²) |
14,8 |
11,5 |
|
Kaasajastatud riigi ja munitsipaalkutseõppeasutused (tk) |
17 |
24 |
|
Kaasajastatud pind |
0 |
115000 |
|
HEV koolide arv (riigi ja KOV koolid) (vähenemine ca 1/3 võrra) |
36 |
26 |
|
Raske hariduslike erivajadustega (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli (%) |
28 |
35 |