Meistriklass: Eesti masstoodetud koolihoonete tehaselise renoveerimise innovatsiooniprojekt

Mis on #Meistriklass? 

„Kaasaegsest õpikäsitlusest ja energiatõhususest lähtuv tehaseline renoveerimine Eesti masstoodetud haridushoonetes“  ehk Meistriklass on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei ja Kliimaministeeriumi koostöös ellu kutsutud avaliku sektori innovatsioonifondi projekt, mis seab eesmärgiks leida uus võttestik, ehitustehnoloogilised lahendused, ruumiline kvaliteet ja kiirus Eesti tüüpkoolimajade renoveerimiseks, katsetades uudseid lähenemisi ja rakendades tehaselise ehituse võimalusi. 

Miks just „#Meistriklass“? 

Projekti strateegiliseks taustaks on käimasolevad õppimiskohustuse ja kutsehariduse reform ning haridusvõrgu korrastamine. Reformide tulemusel pikeneb noorte õppimiskohustus 18. eluaastani või keskhariduse omandamiseni. Senisest oluliselt suurem osakaal noori on oodatud omandama kutsekeskharidust, peegeldades ühiskonna vajadusi ja tööturu ootuseid. Reformide õnnestumine eeldab ühiskondlikku mõistmist: läbi kutsehariduse saab hinnatud meistriks, kes loob praktilist väärtust. Kooliruumil on selles oluline roll. Olenemata õpiteekonnast peab iga koolihoone olema inspireeriv, kaasav ja eneseteostust võimaldav – tulevaste meistrite vääriline. 

Millises suunas peaksid kooliruumid arenema? 

Muutustega haridusmaastikul kaasneb vajadus uut tüüpi õpikeskkondade ja senisest suurema ruumilise paindlikkuse järele. Seetõttu tegeleb projekt tuleviku- õpiruumide temaatikaga laiemalt, pakkudes küsimustele: Milliseid ruume vajavad tuleviku-õpimudelid? Kuidas saab kool toetada ettevõtlikkust ja algatusvõimet? Kuidas saab kooliruum soosida süvenemist ja leevendada vaimset pinget? ruumilised vastusevariandid.  

Millist väärtust loob tehaselise renoveerimise võttestik? 

Eestis on enam kui 60 masstoodetud tüüpkoolimaja, mis vajavad uuendamist nii ehitustehniliselt kui õpikeskkonnana. Kõigi eluea lõpul koolimajade asendamine ei ole tänasele ühiskonnale jõukohane. Lisanduvad ringmajanduslikud ja energiatõhususe väljakutsed. Võtmeküsimuseks on, kuidas mõtestada masstoodetud koolihoonete ruumiline sarnasus eelisena, mis võimaldab väljatöötatud lahendusi korduvalt rakendada, säästes aega, raha, energiat ja loodust?

Innovatsiooniprojekti raames töötatakse välja nutikad ruumilised konfiguratsioonid ning tehniliselt hästitoimivad tüüplahendused koolide renoveerimiseks ja sisekliima parandamiseks tehaseliste tervikelementidega, mis on paigaldatavad koolielu katkestamata. Ruumilise eripära ja identiteedi annavad igale koolile arhitektuurilahendused kooli südames. 

Uudseid ruumilisi ja tehnilisi lahendusi piloteeritakse nii põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eripärasid arvestades.  

Millised on projekti oodatavad tulemid? 

Projekti raames valmivad: 

1. Juhis koolihoone tervikrekonstrueerimise teekonna läbimiseks koolijuhtidele, omavalitsustele ja valitsusasutustele; 

2. Insenertehniliselt ja ruumikvaliteedilt toimivate ruumilahenduste kataloog, mida tüüpkoolimajades rakendada; 

3. Piloottelemendid koolihoonete plug-and play rekonstrueerimiseks; 

4. Ettepanek projekti tulemuste laiapindseks kasutamiseks; 

5. Visioon tervikrenoveerimise kontseptsiooni ja lahenduste viimiseks välisturgudele. 

Koostöö ja rahvusvaheline mõõde 

Liites üheks meeskonnaks valitsusasutused, teadus- ja haridusasutused, ruumieksperdid ja ettevõtjad võib sündida Eesti uus ruumiline edulugu. Projekti tulemused on vabalt kasutatavad ning suunatud laiemaks rakendamiseks kogu Eestis ja potentsiaalselt ka välisturgudel. 

Juhtgrupi liikmed

Projektimeeskonna strateegiliseks toetamiseks on kokku kutsutud valdkondade ülene ekspertkogu, mida juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvõrgu ja -taristu osakonna juhataja Indrek Riisaar. Juhtrühma kuuluvad Riigikantselei innovatsiooninõunik Kairit Viidalepp, arhitekt Lembit-Kaur Stöör Eesti Arhitektide Liidust, ringse ehituse ekspert Mariann Drell Eesti Arhitektuurikeskusest, Eesti Sisearhitektide Liidu juht Tarmo Piirmets, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise professor Andres Ojari, Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergia hoonete uurimissuuna juht professor Jarek Kurnitski, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse juhatuse liige Liina Laas ning innovatsiooniprojekti juht Kaidi Põldoja.