Tasemehariduse omandamine

Tasemehariduse omandamine

Üldkeskhariduse omandamine

Täiskasvanutel on võimalik omandada põhiharidust ja üldkeskharidust täiskasvanute gümnaasiumites. Hariduse omandamine on võimalik ka üldhariduskoolide juures avatud mittestatsionaarse õppe osakondades.

Eestis on kokku üle 30 kooli, kus on täiskasvanutel võimalik mittestatsionaarselt õppida. Täiskasvanute gümnaasiume on 16. Täiskasvanute gümnaasiumite kaart

Täiskasvanute gümnaasiumides saavad õppida nii äsja koolikohustusliku ea ületanud kui ka vanemad inimesed. Seejuures on võimalik õppida vastavalt oma vajadusele – kas ükskuid aineid või individuaalse õppekava alusel. Õppuritel on õigus võtta õppetööst üks kord kolme aasta jooksul üks aasta puhkust.

Täiskasvanud õppijad, kes töötavad saavad täiskasvanute koolituse seaduse alusel võtta üldhariduskoolis õppimiseks õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul. Õppepuhkuse ajal on õppuril õigus saada keskmist töötasu kahekümne päeva jooksul. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduses kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

Need, kel on kutsekeskharidus läbitud, kuid kes vajad täiendavat võimalust riigieksamiteks ettevalmistamiseks, saavad kasutada lisa-aastat gümnaasiumiainete täiendavaks õppimiseks. Selle võimaluse korraldab kool koos gümnaasiumiga.

Põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes õppemaksuta. Mittestatsionaarses õppes õppimist ja kooli lõpetamist reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Kutsehariduse omandamine

Kutseõppe teise ja kolmanda taseme õppekavadel võivad ametit õppima asuda kõik, kellel on põhihariduse omandamine pooleli jäänud. Tegemist on väga praktilise õppega, sest tööd õppetöökojas või praktika ettevõttes moodustavad üle poole, mõnel õppekaval isegi üle 70%, õppemahust. Samaaegselt kutseõppega võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, aga see pole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist.

Kutseõppe neljanda taseme õppekavadele saavad õppima asuda need, kellel on põhiharidus omandatud. Õppima saavad asuda ka ilma põhihariduseta inimesed, kes on vähemalt 22-aastased. Kutseõppe neljanda taseme õppekavadel on võimalik omandada kutsekeskharidus. Samas võib ka mõnel lühemal õppekaval selgeks õppida ameti ning jätkata keskharidusõpinguid hiljem.

Kutseõppe viiendal tasemel saavad õppima asuda need, kel on keskharidus käes. Õppima saavad asuda ka need, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, kuid soovivad oma teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas täiendada või õppida midagi päris uut.

Kutseõppeasutust on võimalik lõpetada kas kutse- või erialase lõpueksamiga või kutseeksamiga. Õppija saab ise valida, millist eksamit ta eelistab. Üldiselt saab aga öelda, et kutseeksamid koguvad üha enam populaarsust kuna kutseeksami sooritamisel saab kutsetunnistuse, mis on tööandjate silmis väärtustatud.

Alates 1. septembrist 2016 on kutseõppeasutust võimalik lõpetada kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud lõpueksamiga.


Koolid pakuvad täiskasvanutele töö ja pere kõrvalt õppimiseks erinevaid võimalusi nii statsionaarses kui mittestatsionaarses vormis (erinevad tsükliõppe võimalused õppimiseks nädalavahetustel või õhtuti, väiksema koormusega ja pikema õppeajaga õppimine) vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Seetõttu soovitame õppimisvõimaluste kohta info saamiseks pöörduda otse kooli poole. Kutsekoolide andmed leiate Eesti Hariduse Infosüsteemist või kutsehariduse portaalist.

Töötavad õppijad saavad täiskasvanute koolituse seaduse alusel võtta kutsekoolis õppimiseks õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul. Õppepuhkuse ajal on inimesel õigus saada keskmist töötasu kahekümne päeva jooksul.
Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduses kehtestatud töötasu alammäär.
Kutsehariduse omandamine on õppijale üldiselt tasuta, kuid erakoolides on ka tasulisi õppekohti.

Kõrghariduse omandamine

Täiskasvanud õppijatele pakuvad paindlikke õppevorme kõrghariduse omandamiseks nii rakenduskõrgkoolid kui ka ülikoolid.

Õppijal on võimalik valida, kas ta soovib õppida täiskoormusega või osakoormusega õppes. Täiskoormusega õppes täidab õppija õppeaasta lõpuks vähemalt 75% õppekava mahust. Osakoormusega õppes aga 50- 75%. Kui on plaanis täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina.

 Kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes või eksternina on õppija jaoks enamasti tasuline.

Täis- ja osakoormusega õppijad saavad täiskasvanute koolituse seaduse alusel võtta õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul. Õppepuhkusel viibides on inimesel õigus saada keskmist töötasu kahekümne päeva jooksul. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduses kehtestatud töötasu alammäär.

Täiskoormusega õppides saab taotleda vajaduspõhist õppetoetust, õppelaenu on võimalik võtta nii täis- kui osakoormusega õppides.

 

Viimati uuendatud: 16. oktoober 2017