Tasemehariduse omandamine

Tasemehariduse omandamine

Üldkeskhariduse omandamine

Täiskasvanutel on võimalik omandada põhiharidust ja üldkeskharidust täiskasvanute gümnaasiumites ja osades kutseõppeasutustes. Hariduse omandamine on võimalik ka üldhariduskoolide juures avatud mittestatsionaarse õppe osakondades.

Eestis on kokku ligi 40 kooli, kus täiskasvand saavad mittestatsionaarselt õppida. Neist 14 on täiskasvanute gümnaasiumid. 2019. aasta sügisest on täiskasvanutel võimalik põhiharidust ja üldkeskharidust omandada ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Alates 2020. aasta sügisest veel ka Võru Kutsehariduskeskuses ja Rakvere Ametikoolis.

Täiskasvanute gümnaasiumides saavad õppida nii äsja koolikohustusliku ea ületanud kui ka vanemad inimesed. Seejuures on võimalik õppida vastavalt oma vajadusele – kas üksikuid aineid või individuaalse õppekava alusel. Järjest enam pakutakse e-õppe võimalusi. Õppuritel on õigus võtta õppetööst üks kord kolme aasta jooksul üks aasta puhkust.

Täiskasvanud õppijad, kes omandavad üldkeskharidust ja töötavad, saavad täiskasvanute koolituse seaduse alusel võtta  õppimiseks õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul. Õppepuhkuse ajal on õppuril õigus saada keskmist töötasu 20 kalendripäeva jooksul. Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduses kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

Põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes õppemaksuta. Mittestatsionaarses õppes õppimist ja kooli lõpetamist reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Kutsehariduse omandamine

Kutseõppe teise ja kolmanda taseme õppekavadel võivad ametit õppima asuda kõik, kellel on põhihariduse omandamine pooleli jäänud. Tegemist on väga praktilise õppega, sest tööd õppetöökojas või praktika ettevõttes moodustavad üle poole, mõnel õppekaval isegi üle 70%, õppemahust. Samaaegselt kutseõppega võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, aga see pole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist.

Kutseõppe neljanda taseme õppekavadele saavad õppima asuda need, kellel on põhiharidus omandatud. Õppima saavad asuda ka ilma põhihariduseta inimesed, kes on vähemalt 22-aastased. Kutseõppe neljanda taseme õppekavadel on võimalik omandada kutsekeskharidus. Samas võib ka mõnel lühemal õppekaval selgeks õppida ameti ning jätkata keskharidusõpinguid hiljem.

Kutseõppe viiendal tasemel saavad õppima asuda need, kel on keskharidus käes. Õppima saavad asuda ka need, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, kuid soovivad oma teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas täiendada või õppida midagi päris uut.

Enamik kutseõppeasutusi pakuvad ka töökohapõhist õpet ehk õpipoisiõpet. Õpipoisiõpe on kutseõppe vorm, mille puhul õppija läbib ühe kolmandiku õppest koolis ja kaks kolmandikku ettevõttes. Kool ja ettevõte koostöös planeerivad ja viivad läbi töökohapõhist õpet. Õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel. Seega vajalikud oskused omandatakse igapäevase praktilise töö käigus. Ettevõttes tehtud töö eest makstakse ka tasu. Uuri lähemalt ja tutvu teiste kogemustega siin.
Alates 1. septembrist 2017. a õpinguid alustavatel õpilastel tuleb kutseõppe lõpetamiseks teha kutseeksam kõigil erialadel, kus eksami sooritamine on võimalik. Kui kutse- või erialal kutseeksameid läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.
Riigieksamite sooritamine ei ole kutsekeskharidusõppe lõpetamiseks kohustuslik, küll aga võib see olla nõutud sisseastumistingimus mõnes kõrgkoolis. Riigieksamiteks valmistumiseks on võimalik võtta lisa-aasta täiskasvanute gümnaasiumis. Seejuures ei ole vaja omandada kogu abituuriumi programmi – õppida võib neid aineid, milles soovitakse oma teadmisi täiendada ja riigieksamid ära teha.
Koolid pakuvad täiskasvanutele töö ja pere kõrvalt õppimiseks erinevaid võimalusi nii statsionaarses kui mittestatsionaarses vormis (erinevad tsükliõppe võimalused õppimiseks nädalavahetustel või õhtuti, väiksema koormusega ja pikema õppeajaga õppimine) vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Seetõttu soovitame õppimisvõimaluste kohta info saamiseks pöörduda otse kooli poole. Kutsekoolide andmed leiate Eesti Hariduse Infosüsteemist või haridusportaalist edu.ee.
Töötavad õppijad saavad täiskasvanute koolituse seaduse alusel võtta kutsekoolis õppimiseks õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul. Õppepuhkuse ajal on inimesel õigus saada keskmist töötasu 20 kalendripäeva jooksul.
Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduses kehtestatud töötasu alammäär.
Kutsehariduse omandamine on õppijale üldiselt tasuta, kuid erakoolides on ka tasulisi õppekohti.

Kõrghariduse omandamine

Täiskasvanud õppijatele pakuvad paindlikke õppevorme kõrghariduse omandamiseks nii rakenduskõrgkoolid kui ka ülikoolid. Ülikoolid pakuvad üha rohkem ka populaarseteks saanud MOOC (massive open online course) kursuseid ehk veebipõhiseid kursuseid. Üldjuhul on need tasuta ja avatud kõigile õppida soovijatele.

Õppijal on võimalik valida, kas ta soovib õppida täiskoormusega või osakoormusega õppes. Täiskoormusega õppes täidab õppija õppeaasta lõpuks vähemalt 75% õppekava mahust. Osakoormusega õppes aga 50- 75%. Kui on plaanis täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina.

Kõrghariduse omandamine on üldjuhul tasuta. Osakoormusega õppes või eksternina on õppijale on see aga enamasti tasuline. Osakoormusega saavad tasuta õppida koolis töötavad kõrgharidusega õpetajad, kellel puudub vajalik ainealane või pedagoogiline kvalifikatsioon.

Täis- ja osakoormusega õppijad saavad täiskasvanute koolituse seaduse alusel võtta õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul. Õppepuhkusel viibides on inimesel õigus saada keskmist töötasu kahekümne päeva jooksul. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduses kehtestatud töötasu alammäär.

Täiskoormusega õppides saab taotleda vajaduspõhist õppetoetust, õppelaenu on võimalik võtta nii täis- kui osakoormusega õppides.

 

Viimati uuendatud: 23. juuli 2020