Täienduskoolitus

Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Peamiseks kriteeriumiks täiendkoolituse defineerimisel on väljundipõhise õppekava olemasolu.

Õppekavaga lepitakse kokku, millised teadmised, oskused või hoiakud õppija õppeprotsessi tulemusel omandab.

Täienduskoolitus võib toimuda äärmiselt erinevas mahus, vormis ja sisuga. Näiteks saab täienduskoolituseks lugeda lühikesi üksikute kompetentside arendamiseks toimuvaid koolituskursusi, mille kestus võib olla mõni tund või päev. Samuti saab täienduskoolituseks lugeda kursusi, mis võimaldavad süvitsi omandada mõne valdkonna põhioskusi ja teadmisi, mis eeldatavalt on ajaliselt mahukamad.

Lühikesi infopäevi, seminare ja muid õpisündmusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta.

Täiskasvanutele pakuvad täienduskoolitust kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja paljud erakoolitusasutused. Viimaseid tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel ligi 1200. Koolitusi pakkuvate organisatsioonide arv on aga mõnevõrra suurem, sest kõigil ei ole kohustust ennast tegevusloa või majandustegevusteate alusel registreerida.

Täiskasvanute täienduskoolitusasutustele väljastatud lubade ning esitatud majandustegevusteadete andmed leiab EHISe avalikust vaatest. Rohkem infot täiskasvanute täienduskoolitusasutuste tegutsemisele seatud ühtsetest nõuetest leiate juhendmaterjalist.

Õppijana ja/või koolituse tellijana ole teadlik, et tegevusluba või majandustegevusteadet omav täienduskoolitusasutus on kohustatud kodulehel avalikustama

  • täienduskoolituse õppekorralduse alused,
  • täienduskoolituse õppekavad,
  • täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega,
  • täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused,
  • loakohustusega täienduskoolituse läbiviimiseks antud tegevusloa andmed.

Majandustegevusteatega/tegevusloaga koolitusasutustel on õigus väljastada tunnistusi ja tõendeid. Tunnistus antakse, kui õppekava läbimisel kontrollitakse õpiväljundi(te) saavutamist ning õppija on täitnud õppekava läbimiseks vajalikud tingimused. Tõend väljastatakse, kui õpiväljundeid ei kontrollita või õppija ei saavutanud neid.

Vajaduse korral on tööandjal või koolituse tellijal võimalik liigitada täiendkoolitust selle järgi, kas õppimise eesmärk on tööalane või tööväline enesetäiendamine.

Karjäärivalikute tegemisel ja enesearengut toetavate koolituste valimisel saavad abiks olla töötukassa karjäärinõustajad. Nõustatakse nii noori kui täiskasvanuid ja nõustamine on tasuta. Tasub tähele panna, et töötukassa karjäärinõustajad nõustavad tasuta ka töötavaid inimesi. Karjääri kujundamise teemadel leiab rohkem infot nii Haridusportaalist kui ka töötukassa lehelt minukarjaar.ee

Täienduskoolituse eest maksavad enamasti inimesed ise või nende tööandjad. Juhul, kui inimene maksab ise oma koolituse eest ning koolitus on mõeldud tööalaseks enesetäiendamiseks, on tal tulumaksuseaduse alusel teatud tingimustel õigus tulumaksutagastusele koolituseks kulunud summa ulatuses.

Töötavad inimesed saavad kursustel õppimiseks võtta õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul, täpsemalt loe siit

Täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad

Täienduskoolitusasutuste eelmise kalendriaasta statistilisi tegevusnäitajaid kogutakse aastast 2017. See annab senisest parema ülevaate täienduskoolitusasutustes toimuvate koolituste tegevusvaldkondadest ja mahtudest.

Tegevusnäitajatest saab aastate kaupa lähemalt lugeda allolevatest failidest: 

1 | 1
1 | 1

Tasuta kursused

Tasuta kursused on mõeldud täiskasvanutele tööalaseks enesetäiendamiseks ja tööturul konkurentsivõime tõstmiseks. Koolitustellimuse kujundamisel on arvestatud Eestis tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA raames valminud raportite soovitustega ning piirkondliku koolitusvajadusega.

Erialase hariduseta, keskhariduseta või aegunud oskustega täiskasvanutel vanuses 50+ on võimalik uusi oskusi omandada kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti. Õppimisvõimaluste valik on väga mitmekesine, sisaldades koolitusi ligi 30 erinevast õppevaldkonnast ning ka üldoskuste arendamiseks.

Väikeettevõtete töötajatele pakuvad alates 2020. aastast enesetäiendamise võimalust ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Koolitused on suunatud erinevates majandussektorites uute tehnoloogiate ja digilahenduste kasutuselevõtuks ning võimaldavad ettevõtetel ja organisatsioonidel digitaliseerida oma tooteid, teenuseid ja äriprotsesse.

Tasuta koolitusi pakub Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste arendamine“ raames.

Täienduskoolitus tööväliseks enesetäiendamiseks

Täienduskoolitusel, mille eesmärk on tööväline enesetäiendamine, on inimesel võimalik õppida täpselt seda, mille vastu ta huvi tunneb ja seeläbi arendada ennast kui isiksust ja omandada eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sellist koolitust tuntakse ka vabaharidusliku koolituse nime all ning selle läbimine ei anna enamasti kvalifikatsiooni.

Vabahariduslikku koolitust pakuvad vabahariduslikud koolituskeskused, rahvaülikoolid, kultuurikeskused ja paljud teised keskused. Populaarsemad kursused nendes keskustes on kunsti- ja kultuurikursused, keelekursused ja majandus- ning arvutiõppe kursused. Vabahariduskoolide nimekirja leiab Eesti Vabaharidusliidu kodulehelt. Eestis tegutsevate rahvaülikoolidega saab tutvuda Eesti Rahvaülikoolide Liidu kodulehel.

Riigikeeleoskuse ja tasemeeksamite kohta saab täpsemalt lugeda keelevaldkonna alalehelt.

Kuidas tellida täienduskoolitusi targalt?

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri eestvedamisel on valminud koolitusteenuse hankimise juhend, mille eesmärk on toetada tellijaid kvaliteetse täienduskoolituse leidmisel. Tutvu juhendiga. 

Viimati uuendatud 31.10.2023