Täienduskoolitus

Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Peamiseks kriteeriumiks täienduskoolituse defineerimisel on väljundipõhise õppekava olemasolu.

Õppekavaga lepitakse kokku, millised teadmised, oskused või hoiakud õppija õppeprotsessi tulemusel omandab.

Täienduskoolitus võib toimuda äärmiselt erinevas mahus, vormis ja sisuga. Näiteks saab täienduskoolituseks lugeda lühikesi üksikute kompetentside arendamiseks toimuvaid koolituskursusi, mille kestus võib olla mõni tund või päev. Samuti saab täienduskoolituseks lugeda kursusi, mis võimaldavad süvitsi omandada mõne valdkonna põhioskusi ja teadmisi, mis eeldatavalt on ajaliselt mahukamad.

Lühikesi infopäevi, seminare või infojagamise üritusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta. Vajaduse korral on tööandjal või koolituse tellijal võimalik liigitada täienduskoolitust selle järgi, kas õppimise eesmärk on tööalane või tööväline enesetäiendamine.

Nõuandeid sobiva koolituse valimiseks saab Rajaleidja keskustest või Töötukassa karjäärinõustajalt Töötukassa nõustamine on mõeldud täiskasvanutele. Rajaleidja keskuste sihtgrupiks on kuni 26aastased noored.

Täiskasvanutele pakuvad täienduskoolitust paljud erakoolitusasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja kutseliidud.

Täienduskoolituse eest maksavad enamasti inimesed ise või nende tööandjad. Juhul, kui inimene maksab ise oma koolituse eest, on tal tulumaksuseaduse alusel õigus tulumaksutagastusele koolituseks kulunud summa ulatuses.

Töötavad inimesed saavad kursustel õppimiseks võtta õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul.

Üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidele ning täiskasvanute täiendkoolitusasutustele väljastatud koolituslubade ning esitatud majandustegevusteadete kohta kohta on andmed leitavad Eesti Hariduse Infosüsteemist

Andmed täiskasvanute koolitusasutuste, mootorsõidukijuhtide ja turvatöötajate koolituseks väljastatud tegevuslubade kohta seisuga juuni 2015

Tasuta koolitused

Tasuta koolitusi pakub Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste arendamine“ raames. Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides.

Tasuta koolitustele on oodatud täiskasvanud, kellel pole erialast haridust või puudub keskharidus. Tasuta kursused võimaldavad üle 50aastastel uuendada ning täiendada oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Eelkõige on tasuta kursustele oodatud madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga õppijad.

2016. aasta I poolaasta kursuste nimekiri.

2016. aastal kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium välja avatud taotlusvooru täiskasvanute võtmepädevuste arendamiseks. Täienduskoolitusasutused hakkavad pakkuma esmajoones õppimis- ja  sotsiaalseid oskusi, algatusvõimet ja ettevõtlikkust, võõrkeelteoskusi (sh eesti keele oskus muukeelsete täiskasvanute hulgas) ning digipädevusi, aga ka teisi võtmepädevuste hulka kuuluvaid kompetentse arendavaid koolitusi.


Koolitused töötutele

Töötutele pakub tasuta tööturukoolitust Eesti Töötukassa

Selleks, et saada Eesti Töötukassa tööturukoolitusele, peab töötu eelkõige aktiivselt tööd otsima. Koolitusi pakutakse juhul, kui tööotsimise tulemusel on selgunud, et töölesaamiseks on vaja omandada või täiendada konkreetseid teadmisi ja oskuseid.

Täienduskoolitus tööväliseks enesetäiendamiseks

Täienduskoolitusel, mille eesmärk on tööväline enesetäiendamine, on inimesel võimalik õppida täpselt seda, mille vastu ta huvi tunneb ja seeläbi arendada ennast kui isiksust ja omandada eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sellist koolitust käsitletakse vabaharidusliku koolitusena ning selle läbimine ei anna enamasti kvalifikatsiooni.

Vabahariduslikku koolitust pakuvad vabahariduslikud koolituskeskused, rahvaülikoolid, kultuurikeskused ja paljud teised keskused. Populaarsemad kursused nendes keskustes on kunsti- ja kultuurikursused, keelekursused ja majandus- ning arvutiõppe kursused. Vabahariduskoolide nimekiri on leitav Eesti Vabaharidusliidu kodulehelt

Riigikeeleoskuse ja tasemeeksamite kohta saab täpsemalt lugeda keelevaldkonna alalehelt

 

Viimati uuendatud: 8. märts 2016